Teemaveerandid

Näitusel tõstetakse rahvusülikooli kaudu esile meie rahvusliku mõtte arengulugu ja selle ideaalid Eesti vastuoluliste ning murranguliste sündmuste kontekstis, vaadeldes muu hulgas ka ebaõnnestumisi ja pettumusi.

„Rahvusülikooli asutamisega kaasnenud mõju Eesti riigi ja ühiskonna käekäigule on olnud ja on ka tänapäeval palju suurem ja sügavam, kui esmapilgul näib,“ sõnas aastanäituse kuraator Mairo Rääsk. „Eesti riigi ja ühiskonna areng on viimase sajandi jooksul olnud alati võrdelises seoses meie rahvusülikooli käekäiguga. Keeruline ja vastuolusid täis sajand on suunanud ja sundinud oma katkestuste ja uute algustega eesti ülikooli ühtejärge uute ideaalide otsingule. Paljud neist polnud määratud kunagi täituma, kuid ometi on neil ideaalidel tajutav mõju ka tänapäeval,“ lisas ta.

Iga kümnendi peateema – olgu see näiteks naisküsimus, vaba mõte, sallivus, ühiskondlik ootus ülikoolile või massiülikool – on näitusel avatud eri tasanditel konkreetsete nähtuste, sündmuste või isikute kaudu. Sündmusi vaadeldakse mitmekesises eri tasandite ja seoste kontekstis, sealhulgas vastandumise ja vastuolude kaudu. Ülikooli ja Eesti seisukohast olulistele ning ehk ka ebamugavatele küsimustele otsitakse vastuseid intrigeerivate teemapüstituste kaudu, mille eesmärk on algatada diskussiooni ja kutsuda kaasa mõtlema.

Aastanäitusega kaasnevad haridusprogrammid: kultuurilugu käsitlev „Eesti ideaalid – arengutest elu- ja ülikoolis“ ning võimalusi ja valikuid lahkav rollimäng „Kui ma oleksin olnud ...“. Alates augustist on võimalik osaleda ekskursioonil „Ma teile jutustan ... Tuntud tudeng(ielu). Kohtingud muuseumis“ ja stand-up-giidituuril „Kui kõik oleks olnud teisiti?“.

Sümbol näituselt. Foto autor Gabriela Liivamägi

Näituse kuraatorid on Mairo Rääsk ja Mariliis Hämäläinen, kunstnik on Evelin Urm. Erilahendused on teostanud Marcus Arula, Tanel Nõmmik, Marko Nõmmik, Martin Rattus, Alar Suija, Ingrid Tammela, OÜ BlueRay, OÜ Zed, Tartu Ülikooli multimeedia talitus ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi stuudio. Näituse on teostanud OÜ Ruut Disain.

Näitus on pühendatud rahvusülikooli sajandale aastapäevale ning on muuseumi kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks, kuuludes „Rahvusülikool 100“ ja „Eesti Vabariik 100“ juubeliaastate kavva.

Allikas: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• Tartu Ülikool kutsub üles jagama mälestusi ülikoolielust

Seminarile on oodatud haridushuvilised üle Eesti, et saada teadmisi, kuidas naiste ja tüdrukute suuremad õigused ja võimalused mõjuvad positiivselt kogu ühiskonna arengule.

Aberdeeni Ülikooli maailmahariduse õppetooli juht Pamela Abbott annab ülevaate rahvusvahelistest soouuringutest ja naiste ning tüdrukute jõustamisest. Samal teemal viib ta läbi ka töötoa.

Töötubades tutvustatakse lapse õigusi käsitlevat õppematerjali, viiakse läbi väärtustemängu ja arutatakse soolise võrdõiguslikkuse üle. Lisaks saab seminaril kuulata ettekandeid maailmaharidusest ja naiste rollist teaduses.

Seminaril saab näha uut MTÜ Mondo Ida-Ukraina teemalist näitust ning maailmahariduse sõpradel on võimalus omavahel suhelda ja uusi teadmisi jagada.

Täpsema info, päevakava ja registreerimisvormi leiab Mondo kodulehelt. 

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• Uurimistöö prügisukeldumisest viib Valga õpilase reisile Myanmari
• Loodi kestliku arengu koalitsioon

​Osalema on oodatud 1.-12. klassi õpilased kui ka teised huvilised (kutsekoolide õpilased, tudengid, täiskasvanud). Maksimaalne võistkond on 3-liikmeline, kuid võib osaleda ka üksi.

Vastamiseks võid kasutada kaht võimalust:

1) mine lehele http://nutiraama.weebly.com/ ja vajuta seal nuppu “VAJUTA SIIA VASTAMISEKS VIKTORIINILE”;

2) mine lehele lingid.ee/viki2019.

​NB! Igas vanuseastmes on 5 valikvastustega küsimust!

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on
nutiviktoriini abistanud HITSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Päästeamet. Lisaks nendele
ka LHV, Tele2, Telia, Icefire, COOP, Insplay, Tactic, Microsoft ja Swedbank.

Lisaküsimuste korral kirjutage Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloogile: mart@raama.ee.

Nutikaid tegusid!
Rääma Nutiajud

Avafoto: Unsplash, Pankaj Patel

Samal teemal:

• Kuidas sai ellu äratatud e-viktoriin “Nutt tuleb peale”?
• Nutiviktoriin “Nutt tuleb peale” jõuab nutikevadesse

Traditsiooniks kujunenud üritusel andis Archimedes välja auhinnad parimatele Erasmus+ õpirände propageerijatele ja õpirände saadikutele, et väärtustada haridusalast rahvusvahelist koostööd ja avaldada tunnustust rahvusvahelises koostöös väljapaistvaid tulemusi saavutanud inimestele.

„Neid linnu ja riike, kus meie inimesed õppimas või praktikal on käinud, on sadu. Igal ühel, kes selle etapi elus läbi käinud, on oma lugu jutustada. Nad kõik tulevad koju tagasi kogemuse ja selle ühe loo võrra rikkamana. Seda lugu saab jutustada terve elu ning saadud kogemus jääb neid saatma alatiseks,“ rääkis Archimedese juhatuse liige Hanno Tomberg.

„Ma loodan, et täna saadud tunnustus julgustab teid minema tagasi oma kooli või sõprade juurde õpirändest saadud kogemusest veelgi rohkem rääkima ja teisi täpselt samamoodi kandideerima utsitama,“ lisas ta.

Aasta õpirändur õppurite kategoorias on Helen Truska Rakvere Ametikoolist

Sihtasutuse Archimedes noorteagentuur tunnustas nii silmapaistvaid värskeid noortevaldkonna tegijaid kui ka pikaajalisi panustajaid.

„Tunnustustest peegelduvad Erasmus+ eesmärgid ja seetõttu toome esile neid, kes toetavad võrdseid võimalusi, noorte osalust ja kaasatust ning loovad võimalusi ühiskonnas aktiivselt ning vabatahtlikult panustada,“ rääkis noorteagentuuri juhataja Reet Kost

„Igal aastal on Eestist rahvusvahelises noorsootöös kaasa löömas ligi 5000 noort ja noorsootöötajat ning meie jaoks on oluline, et need võimalused jõuaksid ka uute tegijateni,” lisas Kost.

22 osalusaasta  jooksul (alates 1997. aastast) on õpirändes käinud enam kui 90 400 Eesti inimest, sealhulgas 51 000 noort ja noorsootöötajat, 16 000 üliõpilast, 15 500 haridustöötajat üld-, kutse-, kõrg- ja täiskasvanuharidusest ja 7900 kutseõppurit. See arv on osutunud Euroopa Komisjoni oodatust suuremaks.

Kõikide tunnustuse saanute nimekirja leiad siit: http://archimedes.ee/sihtasutus-archimedes-tunnustas-aasta-parimaid-opirande-ja-noortevaldkonna-tegijaid/

Allikas ja foto: SA Archimedes pressiteade

Samal teemal:

• SA Archimedes võitis Maailmapanga hanke Tadžikistani kõrghariduse kvaliteedi arendamiseks
• Euroopa Liidu programmi Erasmus+ konverentsil keskendutakse haridusuuendustele

Põltsamaa Ühisgümnaasiumis toimunud lõppvoorus anti välja ka arvukalt eripreemiaid.

I koht – võistlustöö „Meenutusi unest“ 
II koht - laul „Keele hing“ 
III koht - animatsioon „Jaagu teekond Riiga“ 

Žürii andis välja mitmeid eripreemiaid, näiteks räppimise eest. Mõminaräpi preemia sai „Eesti keel on mu meelel“, mille esitasid Nõo Reaalgümnaasiumi ja Tartu Tamme Gümnaasiumi õpilased Aleksandr Gaitšenja, Jan Markus Rokka, Tauno Kingsepp. Lustaka ja stiilse räpi preemia võitsid Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õpilased Sander Kuzubov, Anhelina Herasymenko, Rimma-Riina Jevdokimova, Alina Mhajan, Denis Poluljahhov, Jevgenia Rak, Aleksander Simtšenko, Viktoria Sokolova. Kõige südamlikumaks räpiks tunnistas žürii Laura Koitsaare esitatud Põlva Gümnaasiumi õpilaste loo „Ood eesti keelele“.

Eriliste mõtetega video eest pälvisid eripreemia Hiiumaa Gümnaasiumi õpilased Annabel Pielberg, Kelly Nurk, Teele Kanarbik, Triin Lüll, Janis Salumaa, Johannes Markus Altmäe, Triin-Marleen Suve. Parima kõne oma õpetajale esitas Maarja-Liis Mölder Tallinna Ülikoolist. Parima videokõne kodumaale tegi Liisa Nurme Tartu Kunstikoolist. Parima naabri eripreemia pälvisid Läti Ülikooli tudengid Annija Rošāne, Ance Egija Stafecka, Elvīra Kalniņa, Māra Karlsone video „Kadunud eesti keel“ eest. Eripreemia pälvis ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaste Käty Olupi ja Anete Milleri lauamäng „Tunne maakeelt“.

Loomevõistluse kuulutasid välja Põltsamaa Ühisgümnaasium ning Haridus- ja Teadusministeerium eesti keele aasta puhul tänavu jaanuaris. Võistlusele olid oodatud 15-26-aastaste noorte erinevates žanrites tööd üldpealkirjaga „Ood eesti keelele“. Esitada tuli kuni 10-minutiline video omaloomingulisest tööst ning lisada kirjalikult vormistatud tekst töö pealkirja ja selgitusega, miks ja kuidas selle tööga eesti keelt ülistatakse.

Võistluse peakorraldajad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetajad Sirje Ääremaa ja Marika Nugis ütlesid, et noored on leidnud huvitavaid võimalusi eesti keele olulisuse rõhutamiseks. „Nad on keele auks luuletanud, mõtisklenud, räppinud, kõnet pidanud, loonud animatsioone, laule ja kunstiteoseid. Paljud konkursitööd on justkui terviklikud lühifilmid, mis väljendavad loojate lugupidavat suhtumist eesti keelde,“ kiitsid korraldajad.

Võistlusele esitati kokku 77 tööd 29 õppeasutusest. Lõppvoorus esitlesid oma loomingut žürii poolt valitud 42 töö autorid. Parimatest võistlustöödest valmis ka e-kogumik.

Allikas ja foto: HTMi pressiteade

Samal teemal:

• Täna selguvad noorte loomevõistluse „Ood eesti keelele“ parimad tööd
• Väike-Maarjas tähistatakse Wiedemanni keelepäeva

3D modelleerimise ja robootikaseadmeid, droone jt uusi õppevahendeid jõuab kõigisse Eesti maakondadesse.

“Tänavu meieni jõudnud taotlused olid põhjalikult läbimõeldud,” ütleb ProgeTiigri programmi juht Kristi Salum. “See teeb rõõmu – kui kõik on korralikult ette valmistatud, siis tõenäoliselt sujub ka seadmete rakendamine hästi. Samas tegi see hindamiskomisjonile valiku tegemise keeruliseks.”

“Koolid ja lasteaiad on lastele IT-oskuste õpetamist väga tõsiselt võtnud,” lisab Kristi Salum. “Tehnoloogiaõppest osa saavate õpilaste hulk on suur ning seadmeid on plaanis lõimida erinevatesse õppeainetesse. Rõõmustavalt palju oli näha ka koostööd teiste õppeasutuste ja huviringidega. Selle kõige põhjal tundub küll, et meie innovatiivsete õpetajate käe all on lastel kõik eeldused saada tulevikus loovateks innovaatoriteks.”

Ühtekokku laekus 399 taotlust. Kokku saab toetust 89 kooli ning 96 lasteaeda kogusummas 290 000 eurot ning positiivse vastuse saanud õppeasutusi on kõigis maakondades. 

Taotluste põhjal on suurenenud õppeasutuste huvi 3D-modelleerimise ja droonide vastu ning palju sooviti soetada ka HITSA haridusuuenduse piloteerimisprogrammi raames katsetatud tehnoloogiliste õppevahendeid.

Seadmete kasutuselevõtu toetamiseks töötatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi toel välja digitaalseid õppematerjale. Samuti korraldab Hariduse Infotehnoloogia SA koolitusi, et toetada õpetajaid seadmete kasutamisel. 

Lisainfo:

·         Toetust saanud koolid ja lasteaiad 

·         ProgeTiigri seadmete taotlusvooru tingimused

·         Fotod: ProgeTiigri programm

ProgeTiigri programmi seadmete taotlusvoorus said kõik alus- ja üldharidusasutused taotleda toetust robootika ja elektroonika-mehhaanika komplektide, 3D-printerite ning programmeeritavate droonide jms ostmiseks. Taotlusi laekus 212 koolist ja 187 lasteaiast, kogusummas üle 970 000 euro. Taotlusi hinnati toetuse kasutuseesmärgi, ulatuse ja tegevuskava alusel. Otsuse tegemisel võeti arvesse ka õpetajate kogemust, planeeritavat koostööd ja ristkasutust teiste haridusasutustega seadmete kasutamisel. Seadmete taotlusvooru rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

HITSA ProgeTiigri programmi eesmärk on tõsta õppijate tehnoloogilist kirjaoskust ja digipädevusi. Programmi tegevusi toetab Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond.

Hariduse Infotehnoloogia SA on riigi, ülikoolide ja IT ettevõtete koostöös loodud sihtasutus, mis toetab tehnoloogiaoskuste tarka kasutamist õppetöös.

Samal teemal:

• Koolid ja lasteaiad saavad ligi 300 000 eurot toetust tehnoloogiaseadmete ostuks
• ProgeTiigri Tulevikutegijate üritusel osales ligi 6000 õpilast
• Nutilaboris valmisid prügiautod

Konkursile on oodatud lühikesed videoklipid, mis vastavad vähemalt ühele nendest küsimustest:

Milline on sinu kõige lahedam projekt?
Miks sa teed eTwinningut?
Milline oleks sinu unistuste eTwinningu projekt?

KUIDAS OSALEDA?

Vali välja küsimus/küsimused, millele vastad.
Video pikkus peab jääma 1 minuti piiridesse.
Filmimiseks ja töötlemiseks võib kasutada nutiseadet. Vaata ka veebiseminari, kus tutvustame erinevaid rakendusi, millega saad nutiseadmes loodud videot otse seadmes ka töödelda: https://www.youtube.com/watch?v=FXImKOE4crQ&t=21s

Näide ühest digivitamiinist: https://youtu.be/2H9HpFOYJMw

NB! Kindlasti võib video loomisesse kaasata ka õpilasi, kuid pidage meeles - kui filmite lapsi, küsige vanematelt luba! Samuti ärge avaldage videos õpilaste täisnimesid.

Valminud digivitamiin postita hiljemalt 27. maiks 2019 eTwinningu Eestis gruppi: https://www.facebook.com/groups/510576889073244/

Samuti saad oma digivitamiini jagada enda sotsiaalmeedias, kooli lehel jm, et innustada oma kolleege ja jagada häid praktikaid. 

MIKS OSALEDA?

Sel kevadel turgutame oma kolleege digivitamiinidega ning kutsume neid eTwinninguga tutvust tegema lühikeste inspireerivate videoklippide abil.

Kõigi digivitamiinide loojate vahel loosime välja pääsme eTwinningu aastakonverentsile oktoobri lõpus Prantsusmaal. Parimaid vitamiine jagame HITSA sotsiaalmeediakanaleis, autoreid premeerime eTwinningu meenetega.

MILLAL?

Vitamiinide aeg on kevadel, ka digivitamiine kutsume looma kuni 27. maini. Parimad digivitamiinid teeme teatavaks eTwinningu projektivõistluse lõpuüritusel juuni alguses.

Foto: Unsplash, Israel Egio

Samal teemal:

• Rahvusvaheline tunnustus Metsküla Algkoolile
• Anname õpilaste mõtetele hääle ja tiivad
• Märgiga “eTwinningu kool” tunnustati Eestis kaheksat õppeasutust

„Täiskasvanuna uute teadmiste ja oskuste omandamine on tänapäeval paljude inimeste töö- ja eraelu lahutamatu osa,” ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidak. “Õppimine aitab kaasa nii tööalasele edukusele kui üldisele eluga rahulolule ning meil on hea meel neid täiskasvanuid esile tõsta ja tunnustada.”

Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras koordinaator Monica Marfeldt kutsus üles märkama ja kandidaate esitama. „Tunnustuse saanud õppijate lood ja õpiteod on paljudele inimestele julgustuseks ja innustuseks, et jätkata poolelijäänud õpinguid või alustada täiesti uue eriala omandamist,” sõnas Marfeldt. “Täiskasvanuna uuesti õppima asumine nõuab sisemist motivatsiooni ja julgust ning on suur väljakutse.”

Aasta õppija tiitlile saavad kandideerida need, kes on jätkanud täiskasvanuna katkenud haridusteed, osalenud täienduskursustel või omandanud uue eriala ning seeläbi muutnud oma elu.

Sel aastal tunnustatakse ka õpitegusid, mis aitavad inimestel saada õppimisest positiivseid kogemusi, uusi teadmisi ja oskusi. Meie valla või linna õpitegu on nominatsioon, kuhu sobivad kogukondlikud õppimist edendavad ja toetavad teod ning mis aktiivsete kogukonna liikmete toel teoks saavad.

Igaüks saab esitada kandidaate kuni 10. juunini 2019 veebilehel www.andras.ee/tunnustamine.

Täiskasvanud õppijate ja õpitegude tunnustamine on üks osa sügisel toimuvast traditsioonilisest täiskasvanud õppija nädalast.

Aasta õppijat ja õpitegusid tunnustatakse 21. novembril täiskasvanud õppijate foorumil.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Robotex suurendab 1000 täiskasvanu digitaalset kirjaoskust
• Täiskasvanud õppijate hulk tõusis rekordilise 17,3 protsendini

Lõppvoorus selgitatakse välja parimad võistlustööd, millest valmib ka e-kogumik.

Põltsamaa Ühisgümnaasium ning Haridus- ja Teadusministeerium kuulutasid eesti keele aasta puhul tänavu jaanuaris välja loomevõistluse, kuhu olid oodatud 15-26-aastaste noorte erinevates žanrites tööd üldpealkirjaga „Ood eesti keelele“.

Oodi vormiks võis olla kõne, räpp, luuletus või luulekava, laul, reklaam, filmiklipp, Eesti tunnuslause, disainitud ese vm. Žanripiirangud puudusid, esitada tuli kuni 10-minutiline video omaloomingulisest tööst. Videole tuli lisada kirjalikult vormistatud tekst töö pealkirja ning selgitusega, miks ja kuidas selle tööga eesti keelt ülistatakse.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert ning žürii liige Riina Koolmeister märkis, et noored võtsid üleskutse hästi vastu ning osalejate ring on lai – õpilased, üliõpilased, juba kõrgkooli lõpetanud nii Eestist kui Lätist, vahetusõpilased Šotimaalt ja Taanist.

Võistluse peakorraldajad, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetajad Sirje Ääremaa ja Marika Nugis ütlesid, et noored on leidnud huvitavaid võimalusi eesti keele olulisuse rõhutamiseks. „Nad on keele auks luuletanud, mõtisklenud, räppinud, kõnet pidanud, loonud animatsioone, laule ja kunstiteoseid. Paljud konkursitööd on justkui terviklikud lühifilmid, mis väljendavad loojate lugupidavat suhtumist eesti keelde,“ rääkis Ääremaa. „Nii nagu eestlased on kiitusega sageli kitsid, ei ole ka kõik oodid ülistavad ja ülevoolavad, vaid pigem mõtlikud, vahel murelikudki. Ometi jääb kõikides töödes kõlama hooliv suhtumine eesti keelde ja uhkus oma keele üle.“

Võistlusele esitati kokku 77 tööd, mille hulgast žürii valis 42 finalisti. Lõppvooru on vaatama kutsutud kõik osalejad, kuid esinemisvõimaluse saavad ainult finalistid.

Võistlustöid hindab žürii koosseisus: Riina Koolmeister (Haridus- ja Teadusministeerium), Ilmar Tomusk (Keeleinspektsioon), Triin Toomesaar (Kiusamisvaba Kool), Kersti Lepajõe (Emakeele Selts), Anti Reinthal (Balti Filmi- ja Meediakool), Maian Kärmas (luuletaja, ERRi toimetaja), Taavi Otsus (muusik).

Allikas: HTMi pressiteade

„Olukorras, kus rõhutame üha enam õppijakesksuse põhimõtet ja õpilase toetamist vastavalt tema individuaalsele suutlikkusele, ei ole põhikooli lõpus toimuv kõigi õpilaste ühtmoodi testimine põhjendatud,“ sõnas minister Mailis Reps. „Eksamite vajalikkust on ka õpilastele väga raske põhjendada, sest selleks ajaks, kui nad lõpueksameid sooritavad, on paljudel gümnaasiumikatsed juba läbitud ja koolidesse pääsemine selge,“ lisas ta.

Seminaril osalenud koolijuhtide seast kõlas mõtteid, et praegusel kujul põhikooli lõpueksamite eesmärk jääb ebaselgeks ja muudatused oleksid teretulnud. Põhikooli lõpus kontrollitakse praegu kõigi õpilaste teadmisi kahes aines – eesti keeles ja matemaatikas. Seega saab võrreldavat tagasisidet õppe tulemuslikkuse kohta üksnes nendes ainetes, samuti puudub võimalus seirata üldpädevuste omandamist.

Pärnumaa Koolijuhtide Ühenduse korraldatud seminaril osales 30 alus-, üld- ja kutsehariduse koolijuhti kümnest maakonnast. Teiste seas ka koolijuhtide mentorite programmi II lennu vilistlased.

Kohtumisel ministriga arutleti Eesti hariduselu murekohtade ja olulisemate hariduspoliitiliste suundumuste üle. Lisaks põhikooli lõpueksamite küsimusele räägiti kohtumisel muuhulgas koolivõrgu korrastamise probleemidest ja õpetajaameti tulevikuväljakutsetest.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Aprillis mõõdetakse õpilaste digipädevust
• 2019. a riigieksamitele on registreerunud 10179 õpilast