Teemaveerandid

Keila Kool tähistas äsja mitmete sündmuste ja aktustega kooli 327. aastapäeva. Kõlama mõte, et teadmistel on suur väärtus ja selle nimel tuleb teha tööd ning näha vaeva, aga samas ei tohi koolirõõmul lasta kaotsi minna. Intervjuu Kristiin Valdrega pani kirja Keila Kooli kommunikatsioonijuht Kadri Pihelo. Lugu ilmus esmakordselt Keila Lehes 23. novembril 2018. 

Loodusainete õpetaja Kristiin Valdre (29) on klassi ees seisnud neli aastat. Neist kaks viimast Keila Koolis. Naise sõnul peab tänapäeva õpetaja olema tugeva natuuriga, piisavalt range ja loov. Puhkepäevadel tuleb osata rollist väljuda ning olla lihtsalt mina ise.

Mis Sind köidab õpetaja ametis?

Põnev on. Tuli süttis juba siis, kui ise põhikoolis õppisin. Mul oli lihtsalt nii äge geograafia õpetaja!  See kogemus tekitas tahtmise midagi sama lahedat teha. Lõpetasin gümnaasiumi ja läksin õppima õpetajaks.

 Õpetaja hirmud?

Kui sind ei kuulata. Reeglid ja korra kehtestab õpetaja. Kui klassis on lärm ja keegi käitub halvasti, on õpetaja lasknud sellel juhtuda. Siis peab iseendale otsa vaatama, mõtlema, miks nii on läinud. Kord ja rangus on vajalikud, ilma ei saa, vähemalt mina ei tea, kuidas saab. Sellel aastal, just viiendate klassidega, tunnen eelmise aasta iseenda järjepidevat tööd. Kui ma ikka korra ütlen, siis sellest peaks piisama.   

Õpetaja ja huumor?

See on väga tore, kui saab klassiga koos naerda. Mingi arutelu või situatsioon käigus. Naerame ja läheme teemaga edasi. Õpetaja peab olema tugev natuuriga. Kui reeglid on paigas ja me austame teineteist, võime siin klassis kõike teha. Siis kaob rangus, jääb toredus.

Sa meisterdad lastega tunnis maakera. Miks?

Kui õpilased näevad töövihikust, et gloobust saab niimoodi ise teha, siis nad loomulikult tahavad seda proovida. Kuidas ma ütlen:“ Ei, meie küll ei tee!“ Nad ju kurvastavad sellise vastuse peale. Mul endal  on nii selgelt meeles, kui põnev oli sellist maakera meisterdada. Kes teab, võib-olla need neljandikud  tuletavad samuti aastate pärast meelde seda loodusõpetuse tundi, kus sai oma kätega gloobuse valmis teha.  

Kas Sinu noorus tuleb kasuks või hoopis vastupidi?

Nii ja naa. Natukene arvan, et noorus on siiski eelis. Mulle tundub, et klassi ette oodatakse ikka nooremaid õpetajaid, sest nad viitsivad rohkem jännata igasuguste asjadega, on ise aktiivsemad.  Samas on vanematel kolleegidel suur kogemustepagas. Teadmiste poolest tahaksin ma küll olla õpetaja, kes on  40 aastat töötanud.

Sa siis näed ennast 40 aasta pärast õpetajarollis?

Tegelikult ma ei tea. Hetkel ei ole mul mõttes, et tahaksin kusagile mujale minna. Kas ma just pensionipõlveni selles ametis olen … raske öelda.

Kui tihti ärgitad lapsi vestlusringi?

Pidevalt. Igas tunnis me diskuteerime. Ergutan neid küsima ja rääkima. Ütlen ikka, et kohe, kui midagi  jääb arusaamatuks, tõsta käsi ja küsi. Ka seda peab õppima.  

Samas olen märganud, et õpilased ei oska enam lugeda. Koostan teadlikult pikemaid tekstülesandeid,  et nad õpiksid eraldama olulist ebaolulisest. Sageli ei saada küsimusest aru, eriti kui see on esitatud  jutu sees.  

Meie õppekavadele heidetakse ette faktide tuupimist ja vähest mõtlemise arendamist.

Fakte tuleb õppida, need loovad vundamendi, millele edaspidises seoste loomises ja loogilises mõtlemises tugineda. Kui see puudub, ei ole ka millelegi tugineda. Enamikes kontrolltöödes on mul 10-15 mõistet teema kohta ja need tuleb lihtsalt pähe õppida.

Õpetajatöö pluuspooled?

Neid on väga palju. Eelkõige positiivne tagasiside klassilt. Kui tunnen, et nad lähevad tunnist ja tõesti said siit midagi. Kui õpilased tulevad ja tänavad. Kui õpetajatepäeval toovad lilli ka need lapsed, kelle klassijuhtaja ma ei ole.

Kas Sa oled 24/7 õpetaja?

Ma arvan, et mitte. Kui ma elaksin Keilas, siis ilmselt oleksin. Siin mitte elamine annab siiski teatud vabaduse.

Foto: Valdur Vacht

Samal teemal:

• Õpetaja Tiina Veisalu: Olen oma aine täielik patrioot

Idee läks lendu ning lisaks Pärnu Rääma Põhikoolile algatasid vahva üritustesarja Pärnu-Jaagupi Põhikool ning Koonga Kool ja Lõpe Kool. 

Esimene kokkusaamine, mis sai vahva pealkirja “Ettevõtlike noorte 3-võistlus ja õpetajate õpiüritus”, toimus jaanuaris 2018, sealt järgmine märtsis 2018 ning üritustesarja suur finaal toimus novembrikuus 2018. Üritustel mängiti kabet, e-Aliast, tähemängu, ehitati jõuluvanale saani, arendati enda loovust ja esinemisjulgust.

Sellised kohtumised meeldisid osalejatele ning korraldajatele, sest see andis võimaluse tulla kolmel päeval kalendriaastas kokku ning veeta vahvad ja samas nutikalt ettevõtlikud hetked koos teiste õpilaste ja õpetajatega. 

Siit järeldus: kui sul on idee, siis jaga seda teistelegi - koosloomes tekib väga vahva sünergia, tänu millele sünnivad üritused, mis pakuvad rõõmu nii osalejatele kui ka korraldajatele. Positiivses koostöös peitub jõud! 

Täname kõiki ettevõtlike noorte 3-võistlusel ja õpetajate õpiüritusel aasta jooksul osalenuid Pärnumaa koolidest ning korraldajaid, kes sellele koosõppele kaasa aitasid!

Mart Kimmel, Rääma Põhikooli haridustehnoloog

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Nutikabe Pärnu Rääma Põhikoolis
• Kuidas sai ellu äratatud e-viktoriin “Nutt tuleb peale”?

8. detsembril 10.00-15.00 toimub Jõhvis üllatusi ja jõulurõõmu pakkuv traditsiooniline Viru Jõululaat. Üritus on lisaks kauplemisele täis vahvaid tegevusi kogu perele. Oma tooteid müüvad ligi 50 kaupmeest ja käsitöölist Eestist ja Lätist. Külastajad saavad osaleda IVKHK õpilaste-õpetajate korraldatud meistriklassides ja töötubades, kus saab valmistada jõulukingitusi. Koos pagarite ja kokkadega saab kaunistada piparkooke ning õpperestoran La Fourmi pakub maitsvaid jõuluroogi. Ehitajate töötoas “Dekoratiivviimistlus” on võimalik meisterdada, keevituseriala õpetajad ootavad huvilisi tegelema metallitöödega keevitussimulatsiooni õpitoas, “Papa Carlo” töötoas saab tutvuda puidutöötlusega, IT-entusiaste tervitavad robot ja fotolabor ning juuksurite juures saab sättida soengut ja teha jõulumeiki. Erilises “Imede laboris” on veel mõndagi üllatusena varuks ning laste alal on miniloomaaed. 

13. ja 14. detsembril kell 11.00-20.00 avab Sillamäel esimest korda oma uksed Meistrite Jõululinnak. Töötab jõulukohvik, jõulufotopark, jõuluvõlu ruum. Toimuvad meistriklassid ja töötoad, näiteks küünla kaunistamise töötuba, päkapikkude ja jõuluvana meisterdamiskojas valmistatakse omapäraseid jõulukaarte. Töötab käsitöölaat, toimub jõulutrenn „Ema ja väike laps“, kõik soovijad saavad teha jõuludekoratsioonidega fotot. 

15. detsembril jätkame Narva talvelaadal! Päeva jooksul toimub jõululaat kooli majas, õpilased korraldavad koos õpetajatega meistriklasse,  õpperestoran Manufaktuur pakub maitsvaid jõuluroogi,  toimub Narva heategevuslik jõulujooks.

Kõikidel üritustel  saab täiendavat infot sisseastumise kohta Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusesse.

Kõikidele üritustele on sissepääs tasuta!

Allikas ja fotod: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse pressiteade

DigiKiirendi on üldhariduskoolide õpetajatele ja juhtidele suunatud koolitus- ja nõustamisprogramm, mis toetab tehnoloogia kasutamist õppetöös. Uue programmi esimeses lennus osalesid koolid, kes tundsid, et digioskusi on vaja parandada. Selle teadasaamiseks tuli Digipeegli abil täita kooli digi-innovatsiooni ensehindamisraport. 

DigiKiirendi eripära

Pilootprogrammis osalesid kuus kooli: Alu Kool ja Hagudi Põhikool Raplamaalt, Risti Kool ja Vasalemma Põhikool Harjumaalt ning Kullamaa Keskkool ja Risti Põhikool Läänemaalt. Nüüd lihvitakse osalejate ja koolitajate muljete põhjal koolitused veelgi paremaks ning järgmise kahe aasta vältel saab DigiKiirendis hoogu juurde juba 60 kooli üle Eesti.

Programmi juhi Kairi Burnaševa sõnul on DigiKiirendi eripära see, et iga kooli teekond läbi „kiirendi“ on veidi erinev ja pandud kokku just selle konkreetse kooli vajadusi silmas pidades. "Püüdsime koole omalt poolt toetada viisil, mis vastaks kõige enam nende ootustele ja vajadustele. Osalenud koolide meeskonnad said väga hästi hakkama! Nii meie koolitajad kui haridustehnoloogid on kõiki väga kiitnud," sõnas ta. 

Koolitused suunasid koolimeeskondi kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetasid koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Kooli nõustas haridustehnoloog, kes aitas näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi. Lõpptulemusena suurenes õpetaja enesekindlus digivahendite kasutamisel, iga koolimeeskonna liige mõistab nüüd paremini oma rolli õpilaste digipädevuste arendamisel.

Esimesel koolituspäeval 28. augustil, kus koos oli pea 90 pilootprogrammis osalenut, prooviti kätt digitöötubades. Nii ka lõpuüritusel Järveküla Koolis. Lisaks kuulati karjäärinõustaja ja psühholoogi Tiina Saar-Veelmaa mõtteid tööst ja töökohtadest tulevikus ning Rapla riigigümnaasiumi direktori Sirje Kautsaare kogemusi uue kooli loomisest. Kõik kuus koolimeeskonda said tunnistused DigiKiirendi programmi läbimise kohta. 

Õpetajate kogemus ja arvamused

Hagudi Põhikooli muusikaõpetaja Pilvi Pärnapuu: „Mina võtsin uudise DigiKiirendis osalemisest rõõmuga vastu. Olen alati tahtnud end digialaselt täiendada, näen, et selles vallas jään oma teadmiste ja oskustega õpilastele jalgu. Kõhklejaid õpetajate seas ma ei märganud, ei tulnud keegi kurtma, miks peame koolitusele minema. Eks eesmärk on ikka järjest oskuslikumalt rohkem digivahendeid kasutada tunnis. Näen, et tänapäeva lapsed on eriti siis hakkamist täis ja silmad lähevad särama, kui näevad, et täna saab midagi tahvelarvutis teha.“

Alu Kooli klassiõpetaja Marika Raudauk: „Päris ilma digivahenditeta tänapäeval enam ei tule toime. Lastele meeldib väga, kui saab projektori abil suurelt huvitavaid pilte vaadata. Nad oskavad ise minna internetti ja trükkida aadressi ning selle kaudu teste täita. Kindlasti tuleb lapsi õpetada internetti kasutama ja rääkida ka interneti ohtudest ning sellest, miks ei ole kasulik väga pikalt arvutis olla. Lihtsalt mängida oskavad nad kõik, kuid peab tutvustama, kuidas saab arvutit targalt ja enda jaoks kasulikult kasutada. Minu jaoks oli koolitusel uus Google Drive´i kaudu tööde koostamine ja saatmine kolleegidele, teadmised video tegemiste kohta, QR-koodi kasutamine, veebipõhise ristsõna koostamine ja mõttekaart. Palju tuli teha kodus iseseisvalt tööd, sest teemasid oli palju ja tunde kõige omandamiseks vähe. Oma tundides plaanin tulevikus kindlasti kasutusse võtta õppesisulisi mänge ja teste, proovime QR-koode, ristsõna ja ideekaartide koostamist.“

Risti Kooli inglise keele, vene keele, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Krista Kohtla:

„DigiKiirendi koolitustelt olen kõige rohkem kasu saanud erinevate õpikeskkondade ja äppidega tutvumisest. Testid, viktoriinid ja veebipõhised mängud on aidanud õppetunde teha rutiinivabamaks ning muutnud teadmiste omandamise õpilastele lõbusamaks ning mitmekesisemaks. Olen julgustanud õpilasi ka iseseisvalt neid keskkondi kasutama ning õppevahendeid looma, näiteks LearningAppsi keskkonnas. Väga suur abi oli Google Drive’i võimaluste tutvustamisest, eriti kolleegidega ühistöös kasutamisel. Julgustaksin koole ja õpetajaid DigiKiirendis osalema just seetõttu, et maha võtta hirme ning eelarvamusi digivahendite kasutamise ees õppetöös ning lisaks võimaldab see koolis luua õpetajate hulgas ühise arusaama koolis kasutatavatest digivahenditest.“

DigiKiirendi jätkub

Veebruaris alustavad DigiKiirendis 18 kooli Pärnumaalt, Viljandimaalt, Jõgevamaalt ja Lääne-Virumaalt. Sügisel alustavate koolide valik ja programmi kutsumine toimub märtsis-aprillis 2019.

Galerii lõpuürituselt 4.12.2018

Fotod DigiKiirendi lõpuürituselt. Fotode autor: Argo Tornik.

Samal teemal:

• DigiKiirendi aitab luua ühtset arusaama digivahendite kasutamisest õppetöös
• Internetikasutust tuleb lastele õpetada
• Muusikaõpetaja Pilvi Pärnapuu tunnis on nii laulu, pillimängu kui QR-koode

Meeskonnas, mis soovib Kaleidoskoobi eelvoorus oma ideed esitleda, peavad vähemalt pooled liikmed olema õpilased või üliõpilased. Kümme parimat ideed pääsevad edasi finaali, 24. jaanuaril toimuva Startup Day äriideede esitlemise lavale.

Igale meeskonnale antakse eelvoorus idee esitlemiseks aega kolm minutit, sellele järgnevad küsimused žüriilt. Kui eelvoorus võivad meeskonnad teha esitluse eesti või inglise keeles, siis finaalis peavad kõik esitlema oma ideed inglise keeles.

Kümne parima idee autoritele jagatakse auhindu, mille hulgas on osalus Euroopa Innovatsiooniakadeemia Portugali programmis, piletid idufirmade konverentsile Latitude59, Tartu linnavalitsuse rahaline auhind ning kaks kuud ligipääsu koostöötamise keskkonnale Startup Hub.

Lisaks saavad kaks parimat Ideelabori Starteri programmi meeskonda võistelda samal päeval toimuval üleriigilisel Starteri äriideede võistlusel.

Sel korral toimub Kaleidoskoop koos konverentsiga „Startup AI“ (ingl Artificial Intelligence – tehisintellekt) V Konverentsikeskuses. See on üritustesarja „Startup Talks“ teine konverents, kus antakse ülevaade tehisintellekti maailmas toimuvast.

Aasta tagasi võitis Startup Day Kaleidoskoobi ja Starteri võistluse meeskond Decomer Technology, kes arendab ja toodab vees lahustuvaid polümeeri pakitud meekapsleid. Meeskond jõudis äriideede võistlusel Ajujaht nelja parima ning nutikate ja innovaatiliste ideede rahastu Prototron kümne parima hulka.

Lisateave ja registreerimine TÜ Ideelabori kodulehel.

Programmi Starter toetab Euroopa Sotsiaalfond. 

Foto: Meeskonna Foody Verse juht Grace Achenyo esitles äriideed Kaleidoskoobi finaalis 2018. aasta kevadsemestril. Autor: Ruudu Rahumaru

Haridusfondi idee algatasid Taxify kaasasutaja Martin Villig ja TransferWise’i kaasasutaja Taavet Hinrikus. Fondi asutajaliikmed on teiste seas Viljar Arakas, Ahti Heinla, Norris Koppel, Kristo Käärmann, Rain Lõhmus ja Hannes Tamjärv, võib lugeda Postimehe veebiartiklist. 

Ettevõtetest rahastavad fondi Civitta, Contriber, Eften, Helmes, Lingvist, Monese, Pipedrive, Superangel, Taxify ja TransferWise.

Asutajad näevad haridusvaldkonna probleemidena Eesti õpetajaskonna vananemist ja järelkasvu puudust, koolijuhi töö vähest väärtustamist ning noorte haridustee katkemist peale põhikooli.

Loe artiklit täismahus!

Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja ning algatuse Huvitav Kool koordinaator Pille Liblik kommenteeris konverentsi teemat: "Sel suvel saime uudistest lugeda pealkirju, mis ütlesid, et inimeste intelligentsuse tõus on katkenud ning alanud on langus. See sunnib küsima, kas meie järeltulijad muutuvad tõepoolest rumalamaks. Kahel eelmisel aastal oleme hariduskonverentsidel arutlenud füüsilise ja emotsionaalse õpikeskkonna loomise teemadel, sel aastal võtame fookusesse vaimse õpikeskkonna, mis peaks soodustama õpilase mõtlemis- ja arutlemisoskust."

Esimese konverentsipäeva fookuses on mõtlemise seosed maailma, teaduse ja koolieluga. Avaettekande teeb Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets, kes räägib tulevikuoskustest ning Eesti uuest haridusstrateegiast. Jätkab Tartu Ülikooli professor Margus Pedaste, kes avab vaimse keskkonna mõistet läbi oma kogemuse külalisuurijana Stanfordi Ülikoolis. Järgnevad ettekanded teadlastelt ja haridusliidritelt otsivad vastust küsimusele, kas kool saab õpetada rohkem ja paremini mõtlema ning kuidas saavad õpetajad kujundada kooli vaimset ja intellektuaalset kliimat.

Teine konverentsipäev toimub uuendusliku õpikeskkonnaga Raatuse koolis, teemad keskenduvad mõtlemise mõjutajatele ning paralleelsessioone juhivad lisaks teadlastele õpetajad, koolipidajad ja haridusasutuste juhid. Ühe päeva viimastest ettekannetest teeb Eesti haridus- ja teadusstrateegia 2035 sidususe ja heaolu ekspertrühma juht Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, kelle küsimuseasetus kõlab: "Kas tulevikuinimesed on tänastest vaimselt vaesemad?"

Konverentsi korraldavad koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi algatus Huvitav Kool, SA Innove ja Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut.

Konverentsi kava https://www.huvitavkool.ee/2018/09/hariduskonverents-olen-kohal-motlen.html

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Õppereis Hollandisse: haridussüsteemi määrab hariduse vabadus
• Eesti koolides on VOSKi kasutamisel võrreldes teiste Euroopa koolidega vähe piiranguid

Konkursile oodati I-VI klasside koolinoorte videoid leidmaks lahendusi erinevatele keskkonnaprobleemidele. Konkursile saabus kokku 65 tööd.  

„Tegelikult vääriksid kõik saabunud videod võitu, kuna lapsed oskasid märgata ja osavasti välja tuua ümbritsevast keskkonnast lihtsaid igapäevaselt ise muudetavaid murekohti. Oli selleks siis prügi maas, toas põlevad tuled, tänavatel liiga palju autosid või kraanist jooksev vesi,“ tunnustab KIKi juhataja Veiko Kaufmann kõiki konkursil osalejaid. „Loodan, et video meisterdamine aitas lastes sütitada huvi Eesti keskkonna ja looduse vastu ning õige pea võib neid juba kohata oma nutikate ideedega suure Negavati konkursi võistlustules.“ 

Negavati projektijuht Kadi Mitt sõnab, et parimatest parimate valimisel lähtusid KIKi töötajad eelkõige sellest, kui hästi oli videos keskkonnaprobleemi olemus kirjeldatud. „Hindasime ka pakutud lahenduste konkreetsust ning kindlasti oli kasu sellest, kui lahendus sisaldas mõnda uut ja innovaatilist mõtet.“

Vaata võitjate nimesid ja võiduvideoid KIKI kodulehelt! 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Mini Negavatile laekus 65 keskkonnaprobleemi lahendavat videot
• Videokonkurss kutsub lapsi leidma lahendusi erinevatele keskkonnaprobleemidele

Läbirääkimiste eesmärk oli parandada kõrgharidusõppe vastavust tööturu vajadustele – vähendada ületootmist seal, kus kõrgharidusega spetsialistide vajadus on väiksem ja suurendada seal, kus ühiskondlik vajadus on selgelt olemas.

Tartu Ülikool teatas reedel senati otsusest mitte toetada riigiga sõlmitava halduslepingu kavandit. Ministeerium suhtub sellesse kohase tähelepanuga ning loodab kiiresti läbirääkimisi jätkata ja ülikooliga kokkuleppele jõuda.

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand märkis, et ülikoolid saavad raha juurde ning selle kasutamine on ülikoolide valiku küsimus. Võrreldes tänavuse aastaga kasvab 2019. aastal riigi toetus kõrgharidusõppe läbiviimiseks 4,4 miljoni euro võrra, ulatudes 163,3 miljoni euroni.

„Riik annab ülikoolidele raha kõrgharidusõppeks ja sellega kaasneb kokkuleppimine riigi vaates kõige olulisemates eesmärkides ja tegevustes,“ ütles Reimand. „Mõnedel erialadel näeme vastuvõtu vähendamise, osadel suurendamise vajadust, samas jääb ülikoolidele vabadus riigi eraldatavat ressurssi ülikooli siseselt jaotada. Kuidagi ei saa nõustuda mõttekäiguga, et riik annab uusi kohustusi ilma selleks raha eraldamata. Viipekeeletõlkide õpetamine ja terminoloogiatöö ei ole uued ülesanded.“

Lisaks kõrgharidusõppe toetusele saavad ülikoolid riigieelarvest toetust teadus- ja arendustegevuseks.

Ülikoolidele ettepanekute tegemisel lähtus ministeerium paljudest aspektidest, eelkõige OSKA uuringutest ning õppe- ja teadustegevust puudutavatest andmetest (sh vastuvõtu, katkestamise ja lõpetamise dünaamika, konkurss vastuvõtul, välisüliõpilaste ja -õppejõudude osakaal, eestikeelse õppe võimalused);  õppe- ja teadustegevuse kvaliteedihindamiste raportitest, valdkonnalähedase teadus- ja arendustegevuse tasemest.

Ühiskondlikus debatis on korduvalt kõlanud seisukoht, et riigil on kohustus ja võimalused kujundada kõrgharidusmaastikku ning riigilt oodatakse konkreetsemaid samme kõrgharidusõppe ja tööturu vajaduste paremini vastavusse viimisel.

Teadus ja kõrgharidus on üha olulisemad valdkonnad, mistõttu plaanib Haridus- ja Teadusministeerium lähitulevikus oma haldusalas nende valdkondade kureerimist veelgi tugevdada.

Juhul, kui riik Tartu Ülikooliga detsembris kokkuleppele ei jõua, kehtib uue lepingu sõlmimiseni eelmine, aastateks 2016-2018 sõlmitud leping ning rahastamine jätkub 2018. aasta mahus.

Ministeerium saatis lepingute eelnõud ülikoolidele arvamuse avaldamiseks ja ministeeriumitele kooskõlastamiseks 27. novembril ning ootab tagasisidet 5. detsembriks.

Lepingute sõlmimiseks peab haridus- ja teadusminister saama valitsuse heakskiidu.

Taustainfo

Kõrgkoolidele eraldatakse kõrgharidusõppe läbiviimiseks toetust, mille aluseks on kolmeks aastaks sõlmitavad halduslepingud, kus on poolte olulisimad õigused ja kohustused.

Riigieelarveline toetus kõrgharidusõppe läbiviimiseks kasvas märkimisväärselt kõrgharidusreformi järgsetel aastatel kuni 2015. aastani, et kompenseerida ülikoolidele tasulise õppe kaotamise tõttu vähenevat tulu. Viimasel kolmel aastal on kõrgharidusõppe toetus kasvanud minimaalselt ning 2018. aastal eraldati 158,9 miljonit eurot. 2019. aasta riigieelarves on toetuse kasvuks 4,4 miljonit eurot lisavahendeid.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Aleksi Tappula, Unsplash.

Samal teemal:

• Tartu Ülikool liitub tippülikoolide võrgustikuga U4
• HITSA alustab koostöös kõrgkoolide ja ettevõtjatega uut haridusuuendajate arenguprogrammi

Rahvusmõtte auhinnaga tunnustab Tartu Ülikool isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Professor Kalle Kasemaa panus Eesti kultuuri ja rahvuslikku mõttesse on väga suur. Ta on olnud vana testamendi ja semitistika professor TÜ usuteaduskonnas, kuid eelkõige tuntud Eesti mitmekülgseima tõlkija ja humanitaarteadlasena.

TÜ rektor professor Toomas Asser tõdes, et rahvuslikule eneseteadvusele tugeva aluse loomine ei ole pelgalt rahvuslik või rahvusliku mõtteloo küsimus. „Professor Kalle Kasemaa on elav tõestus selle kohta, kuidas teiste rahvaste keele ja kultuuri uurimine ja vahendamine eesti lugejale laiendab meie maailmapilti ning muudab sellega laiapõhjalisemaks ja kindlamaks ka Eesti ühiskonna alusväärtused.“

Ülikooli usuteaduskonna juhataja Urmas Nõmmiku sõnul on Kasemaa väsimatu tõlkija ja kommenteerijana nihutanud eesti kultuuriruumi piire lõuna, kagu ja lääne poole ning trotsinud vapralt aastasadu, ehitades sildu vanemate mõttemaailmade juurde. „Esmalt kuulub siia kogu oma mitmekesisuses juudi kultuur ja judaism, samuti araabia kultuur ja islam alates selle varasematest etappidest, ning kristlik kultuur, eriti vara- ja keskaja oma, kuid ka näiteks vähetuntud ja eksootiline Etioopia kristlus,“ ütles Nõmmik.

Kalle Kasemaa on hästi tuntud ka nüüdisaja juudi, araabia ja kreeka ilukirjanduse tõlkijana. „Ta on praegu meie parim Vahemere ning Lähis-Ida maade kultuuride ja religioonide vahendaja ning mõtestaja, jätkates nii muu hulgas ka ühe oma õpetaja Uku Masingu tööd,“ rõhutas Nõmmik.

Eesti tõlkimiskultuuri aktiivse kujundaja ja terveid valdkondi haarava eestikeelse terminoloogia meistrina on Kasemaa teinud eesti keeleruumist maailma ühe rikkaima keeleruumi heebrea-, jidiši-, kreeka- ning araabiakeelse ilukirjanduse poolest.

Eesti kultuuri haardeulatust laiendas Kalle Kasemaa juba ammu enne Eesti taasiseseisvumist, alates 1970. aastatest, tehes seda peale tõlkimise ka õppekirjanduse ja pühendusteoste kultuuri jätkaja ja arendajana.

Kasemaa on jõudnud oma aktiivse tegutsemisega määrata ka suure osa Eesti usuteaduse praegusest näost. Vaatamata nõukogude aja takistustele suutis ta koos mõttekaaslastega hoida usuteaduses kriitilist taset ning panna aluse teoloogia ja religiooniuuringute kiirele ja mitmekesisele arengule pärast iseseisvuse taastamist.

„See omakorda aitab meid praegu ühiskonnana palju paremini toime tulla nii kultuuride- ja religioonidevaheliste kui ka kirikusiseste probleemidega,“ märkis Urmas Nõmmik.

Tartu Ülikool on Rahvusmõtte auhinda välja andnud 15 korda. Laureaat saab Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo“ sarja 50 köidet ja klaasikunstnik Ivo Lille klaastaiese.

Allikas ja foto: TÜ pressiteade