Teemaveerandid

“Hea meel, et noored teavad, millised on meie tänased keskkonnaprobleemid ja väljakutsed ning oskavad neile välja pakkuda ka lahendusi,“ tunnustab esitatud videote autoreid KIKi juhataja Veiko Kaufmann. “Noored teavad väga hästi, et probleemide lahendamine algab iseenda käitumise jälgimisest ja muutmisest. Usun, et nad on tulevikus meile kõigile eeskujuks.”

Konkursile laekus videoklippe üle Eesti. Saabunud klippide hulgas on nii erinevate ressursside, näiteks vee ja elektri säästmisega seotud ideid kui ka nutikaid taaskasutuse lahendusi. Mitmed videod näitavad, kuidas käituda eeskujulikult ja keskkonnasõbralikult kodus või klassiruumis. Samuti pakutakse klippides välja hea kasutusvõimalus sügisestele lehtedele, soovitatakse metsa all kõndides pista taskusse väike prügikott, seintele joonistamise asemel kasutada paberit, istutada Eestisse miljon puud või hoopiski rajada prügivangla. Samuti toodi välja paralleel halloweeni ja kliimamuutuste vahel. 

Keskkonnainvesteeringute Keksus (KIK) teeb konkursi tulemused teatavaks 4. detsembril mini Negavati kodulehel. Parimatest parimad selgitavad välja KIKi töötajad. Videokonkursi mõlema vanusegrupi võitjad, I-III ja IV-VI klasside õpilased saavad kuni 700 euro ulatuses reisiraha mõne Eesti muuseumi, õppekeskuse, ettevõtte külastuseks või loodusmatka läbiviimiseks. Reisirahata ei jää ka teised esikolmikusse tulnud meeskonnad. Kõikide konkursist osavõtjate vahel loositakse Telia Eesti eestvedamisel uute ägedate videote tegemiseks välja nutitelefon Apple iPhone 6s. Samuti paneb oma lemmikutele välja eriauhinnad Eesti Pandipakend, Uuskasutuskeskus ning Rimi Eesti Food AS. 

Täpsemad konkursi tingimused leiab mini Negavati kodulehelt. 

Allikas: KIKi pressiteade

Samal teemal:

• Videokonkurss kutsub lapsi leidma lahendusi erinevatele keskkonnaprobleemidele

Mis juhtub, kui grupp entusiaste püüab teaduslikult tõestada, et maa on lame ja kas tõestamiskatsete ebaõnnestumine kummutab usu? Kas haid on ökosüsteemile piisavalt olulised, et õigustada filmitegija hukkumist nende elukeskkonna jäädvustamisel? Kas geenmuundatud toit on inimkonna tulevik või hukatus?

Neile ja mitmele teisele küsimusele inimkonna minevikust ja tulevikust annavad vastuse kuus teadusdokumentaalfilmi, mis linastuvad PÖFF-i noortefilmide festivali Just Filmi teadusfilmide programmis "Teadus360°" Tallinnas ja Tartus 16.-29. novembrini 2018. 

Pimedate Ööde filmifestival ja Eesti Teadusagentuur toovad juba kolmandat aastat vaatajateni teadusfilmide eriprogrammi, mis aitab mõista maailma toimimist ning seostada koolis õpitavat päris eluga. 

 „Eelmisel aastal näitasid noori täis kinosaalid, et noorte huvi teadusfilmide vastu on suur. Üheskoos teadusajakirjanike ja teadlastega saame selle üle rõõmsad olla. Aitab ju teadusfilmide programm noortes teadushuvi ärgitada ja alal hoida, avardab noorte maailmapilti ning aitab paremini kinnistada koolis õpitut,“ sõnab Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson teadusfilmide programmi olulisust hinnates.

Kaasahaaravad ja mõtlemapanevad filmid näitavad, milleks kaasaegne teadus on võimeline ning milline võiks olla meie tulevik. Filmides tõstatatud teemasid aitavad osade seansside järel mõtestada ja laiendada teadlaste ja (teadus)ajakirjanike arutelud, mis on korraldatud koostöös Eesti Teadusajakirjanike Seltsiga. Lisaks on võimalik kohtuda kolme filmi autoritega.

„On vahva, et mõnegi filmi järel puhkeb kohe samas saalis õdus vestlus, kus vaatajad saavad tärganud mõtteid ja tundeid teema asjatundjaga arutada, jagada vaimustust nähtu üle või ka kõhklusi-kahtlusi,“ rõõmustab Eesti Teadusajakirjanike Seltsi esimees Priit Ennet. Lisaks avaldab ta lootust, et tänavuse programmi "Teadus360°" filmid suudavad vaatajad argirutiinist välja raputada ja anda juurde teadusel põhinevat tunnetust maailmakõiksuse vägevusest, eluslooduse haprusest ja meie, inimeste, tegelikest valikuvõimalustest kõige selle keskel. 

Filmide ning teadlaste ja ajakirjanike vestluste ajakavaga saab tutvuda Eesti Teadusagentuuri või Just Filmi kodulehel.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. Foto: Unsplash, Sam MacGhee.

Samal teemal:

• "Klassiga kinno!" novembrikuu dokumentaalfilm koolinoortele
• Teistmoodi öö koolimajas: filmiöö

Kõige paremini tõlkisid eesti ja inglise keelt omavahel keeletehnoloogia ettevõtte Tilde ja Jaapanis loodud tõlkemootorid. 

Hiljuti Brüsselis toimunud rahvusvahelisel masintõlkekonverentsil WMT, mille osana tõlkemootorite võistlus toimub, pandi peale eesti keele inglise keelega paari veel saksa, hiina, tšehhi, türgi, vene ja soome keel. 

TÜ arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia õppetooli juhataja Mark Fišeli hinnangul on eesti keel masintõlke jaoks keerukas. „Eesti keele teeb raskeks rikas morfoloogia ehk suur arv käändeid ja pöördeid. Samuti on tõlkemootorite jaoks raske eesti keeles vabalt varieeruv sõnade järjekord,“ rääkis Fišel. Ta lisas, et hoolimata eesti keele keerukusest on tänapäevane masintõlge üllatavalt hea kvaliteediga ja suudab luua soravat teksti. 

Konverentsil ja võistlusel osalejad said jaanuaris iga keelepaari kohta mitu miljonit tõlkenäidet, et masinõppe abil oma tõlkesüsteeme õpetada. Mai alguses anti kõigile osalejatele iga keelepaari kohta tõlkimiseks kaks teksti. Nii said nad eesti-inglise-eesti tõlkemootori testimiseks ühe ingliskeelse teksti ja ühe eestikeelse teksti.

Seejärel hindasid teadlased ja tudengid Tartu Ülikooli korraldatud talgutel, kui hästi on automaatsüsteemid ingliskeelsed tekstid eesti keelde tõlkinud. Leiti nii häid, omajagu häid kui ka naljakaid lauseid, mida saab lähemalt lugeda ERR Novaatorist.

Nii eesti-inglise kui ka inglise-eesti suunal hinnati kõige usaldusväärsemaks Balti ja Skandinaavia riikides tegutsev keeletehnoloogia ettevõtte Tilde tõlkesüsteem. Mõlemal tõlkesuunal tuli teisele kohale Jaapanis loodud süsteem NICT. 

„Lätlaste ja jaapanlaste kasuks rääkis see, et nad saavad kasutada suuri teadusarvutuste keskuseid. Samuti on neil väga targad ideed ja kõige uuemad meetodid, mis teevad nende eesti-inglise-eesti tõlke muu hulgas paremaks Google Translate’ist,“ kiitis Mark Fišel parimaid masintõlkijaid. 

„Õnneks on kõik süsteemid kirjeldatud avalikult jagatud teadusartiklites ning nende abil parandame ka Tartu Ülikoolis loodud tõlkemootorit,“ lisas Fišel.

Allikas: TÜ pressiteade

Keeni Põhikool on gümnasiste kutsunud külla juba mitmeid aastaid. Seekord viisime neile kostiks töötoad, mis olid seotud nende maailmaharidusnädalaga „Naiste ja laste õigused“.

Keeni Põhikooli poolt pakutud teemaatika andis töötubade läbiviijatele parasjagu mõtlemist, sest kuidas siduda füüsikat ja maailmaharidust. Etteantud sisendist ja omapoolsetest ideedest sündis kolm erinevat töötuba. 

Päeva sissejuhatuses rääkisime naiste ja tütarlaste õigustes – miks hoolida ja mida saab igaüks ise teha. Seejärel jagunesid 6.–9. klassi õpilased kolme gruppi. Töötubasid viisid läbi Valga Gümnaasiumi 11.–12. klaasi õppurid. 

Enda nähtavaks tegemine ehk taskulambi töötuba

Üheks pakutud töötoaks oli „Valguses ja varjus – LED taskulambi tegemise töötuba“, kus õppurid valmistasid käepärastest taaskasutusmaterjalidest endale taskulambid. Võistlusmoment oli nii kujunduslikust aspektist lähtuvalt kui valminud lambi valgustugevuse osas. Taskulampide tugevust mõõdeti pimedas ruumis Light Meter äppi kasutades.

Selles töötoas olid juhendajateks 11. klassi õpilased Tambet Kuus ja Silver Küttis, kes ühtlasi on Keeni Põhikooli vilistlased.

Alguses raskena tunduv ülesanne oli 50 minuti möödudes valmis ning kõik rühmad said oma taskulambid tööle. Aktiivõppe käigus õpiti nii optikat kui vooluringi tegemist.

Vile tegemine plekkpurgist 

Teine töötuba kandis pealkirja „Hääles ja hääletuses – plekkpurgist vile tegemise töötuba“. Ka selles töötoas olid juhendajateks kaks Keeni Põhikooli vilistlast, tänased gümnaasiumi 11. klassi õpilased Geily Toomasalu ja Angela Häälme.

Töötoa jooksul valmis plekkpurgist vile, et ennast näiteks vajadusel häälekaks teha. 

Vile tugevust mõõdeti Decibel Meter või Sound Meter äpi abil. Ka siin õpikojas said õppurid oskusi nii meeskonnatöö kasulikkuse kui füüsikas heli ja võnkumine ja laine temaatikast.

Arduino valguse plinkimise töötuba

Kolmas töötuba oli taaskasutusest küll kaugel, aga sobis oma plinkimise ja hääle temaatikaga päeva sisusse. Programmeerimise töötuba kandis nimetust „Valguses ja varjus – Arduino valguse plinkimise töötuba“.

6.–7. klassi õpilased ei olnud varem Arduino seadmetega tuttavad, aga tunni möödudes vilkusid kõigil seadmed ja tegid ka häält. Seda töötuba juhatas 12. klassi õpilane Virgo Park.

Õpilased jäid teistsuguse päevaga rahule. Valga Gümnaasium aga ootab nutikamaid omale õppuriteks juba järgmisel sügisel.

Tekst ja fotod: Pille Olesk, Valga Gümnaasiumi karjääri- ja projektijuht 

Samal teemal:

• Kagu-Eesti riigigümnaasiumite õppurid valmistusid koos olümpiaadideks
• Valga Gümnaasiumis ergutati maitsemeeli söödavate putukate töötoas

Õppejuhtide arenguprogramm on mõeldud üldhariduskoolide või kutseõppeasutuste õppealajuhatajatele, õppejuhtidele või teistele juhtivtöötajatele, kes tegelevad organisatsiooni arengu juhtimise, õppekava arenduse, õpikeskkonna kujundamise, personalijuhtimisega. Arenguprogrammi algatas Haridus- ja Teadusministeerium, programmi viib läbi Innove. 

Õppejuhtide arenguprogrammi eesmärk

Arenguprogramm kestab kokku viis kuud, augustist detsembrini 2018. Eesmärk on arendada õppejuhtide juhtimiskompetentse ja kujundada neis hoiakuid, mis arvestavad nüüdisaegset õpikäsitust ning 21. sajandi väljakutseid haridusele. Õppejuhid saavad juurde vajalikke oskusi õppimise ja õpetamise protsesside juhtimiseks, analüüsimiseks ja teadlikuks reflekteerimiseks, näevad laiemat pilti hariduse suundumustest ning oma rollist õppe sisuliste eestvedajate ja võimaluste loojatena.

Uusi teadmisi õppereisilt

Uusi teadmisi saadakse loengutest, iseseisvast tööst, koolide külastustest ja nüüd siis ka õppereisist Hollandisse. 16.-20. oktoobrini vaatasid arenguprogrammis osalejad oma silmaga, mis Hollandi koolides toimub ja kuidas seda kõike kodus kasutada saaks. 

Külastati järgmisi koole: Regio College Zaandamis, The Metis Montessori Lyceum (MML / Metis), Alles-in-one-school  De Dapper. Külaskäikudel jälgiti õppimist eestvedavat juhtimist, õppija arengu monitoorimist ja õppe diferentseerimist, õpetajate koostööd ja ainete lõimingut, projektõpet.

Õnnelikud Hollandi lapsed

Holland on huvitav riik – sealsed lapsed on kõrgetel kohtadel PISA testi tulemustes ja samal ajal on nad ka ühed õnnelikumad maailmas. Lausa 82,3% Hollandi õpilastest tunneb end koolis õnnelikuna. Võrdluseks: OECD keskmine on veidi alla 80%, Eestis on see näitaja 66,6%, mis on üks madalamaid näitajaid.

Hollandi haridussüsteemi korraldamise ja arendamise eest vastutab sealne haridus-, kultuuri- ja teadusministeerium.

Hollandi laps on koolikohustuslik neljandast seitsmeteistkümnenda eluaastani. Lasteaeda Hollandi haridussüsteemis ei ole. Esialgu käivad lapsed kaheksa aastat algkoolis, siis selgitatakse testide abil välja lapse vaimne võimekus ja tal on valida nelja keskkoolitüübi vahel, mille nimetusi inglise keelest eesti keelde ümber panna on raske. Pärast valitud koolitüübi lõpetamist (õpingud kestavad neli, viis või kuus aastat) jätkavad õpilased õpinguid või lähevad tööle. Koolitüüpe saab õppimisaja vältel vahetada, kui selgub, et valitud koolitüüp mingil põhjusel ei sobi. 

Vabadus ja veelkord vabadus

Hollandi haridussüsteemi määrab hariduse vabadus, mis on garanteeritud konstitutsiooni 23. paragrahviga. Haridusvabadus seisab kolmel sambal: koolide asutamisvabadus, õpetamise korralduse vabadus ning tõekspidamiste vabadus ehk vabadus otsustada õpetamise põhimõtete üle. Seetõttu on Hollandis nii riigi- kui ka erakoolid, mida rahastatakse võrdsetel alustel.

Hollandi haridusspetsialistid on hinnanud, et näiteks matemaatikas ja loodusteadustes on Holland saavutanud kõrgeid tulemusi tänu pidevale praktiseerimisele. Koolides kasutatakse ka online-kodutöid, mida saab teha nii kaua, kuni suur osa vastustest on õiged. Kogu õppeprotsessi püütakse muuta võimalikult praktiliseks ja eluliseks.

Suurem staaž, suurem palk

Hollandis on õpetajaamet väärtustatud. Hollandi õpetajad saavad OECD riikide keskmisest kõrgemat palka. Palgasüsteem arvestab näiteks õpilaste tagasisidet, täiendkoolitustel käimist, erivajadustega õpilastega tegelemist. Koolil on võrdlemisi suur vabadus määrata õpetaja palka. Kõige kõrgemat palka saavad pikaaegse kogemusega pedagoogid.

Hollandi koolisüsteem pakub igale lapsele just talle võimetekohast õppeprogrammi, mis tagab eduelamuse edasijõudmisest ning adekvaatse enesehinnangu. Hollandi koolides on tagatud piisavas mahus tugisüsteemid. Holland rakendab riiklikku koolide kvaliteedi tagamise süsteemi. Kui mõne kooli näitajad langevad, siis tulevad riigi poolt nõustajad, kes annavad nõu, kuidas kooli kvaliteeti tõsta.

Kooli jalgrattaga

Hollandi lapsed liiguvad. 84% õpilastest, kelle kool asub lähemal kui viis kilomeetrit, kasutavad kooliminekuks jalgratast. Keskkoolis käivatest õpilastest sõidab kooli jalgrattaga 75%. Kaks kolmandikku  alla 12-aastastest õpilastest läheb kooli jalgsi või jalgrattaga.

Kõige selle juures näitavad võrdlevad uuringud, et koolipäevad on Hollandi õpilastel keskmisest pikemad, algavad tavaliselt 8.30 ja lõppevad kell kolm pärastlõunal. Suvevaheaeg on Hollandis vaid seitse nädalat (Eestis 11,5) ning kooliaasta on 190 päeva pikk. Ja ikka on nad õnnelikud.

Koolide kõrge juhtimiskvaliteet

Amsterdami koolide eripära ja tugevus on eelkõige kõrge juhtimiskvaliteet. Väga palju rakendatakse  alternatiivpedagoogikat ja esineb ka puhtal kujul digikoole (puuduvad paberkandjal õpikud, vihikud jms), samuti loetakse sealseid kutsekoole väga tugevateks ning lõpetanuid hinnatakse tööturul kõrgelt.

Õppereis oli väga huvitav ja teadmisi avardav. Suur tänu korraldajatele Kätlin Vanarile ja Ann Leppimannile Tallina Ülikoolist ning Innove esindajale Keiu Tammele.

Õppejuhtide arenguprogrammi algatas Haridus- ja Teadusministeerium, programmi viib läbi Innove ja seda rahastatakse „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ tegevuste vahenditest.  Arenguprogrammi kulud kaetakse Eesti riigi ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Tekst: Elve Kukk. Fotod: Rita Lutsar

DigiKiirendi on üldhariduskoolide õpetajatele ja juhtidele suunatud HITSA koolitus- ja nõustamisprogramm, mis toetab tehnoloogia kasutamist õppetöös. Kuuekuulises pilootprogrammis osaleb kuus kooli: Alu Kool, Risti Põhikool Harjumaalt, Risti Põhikool Läänemaalt, Vasalemma Põhikool, Kullamaa Keskkool ja Hagudi Põhikool. 

Pilvi Pärnapuu on Hagudi Põhikoolis muusikaõpetajana töötanud 24 aastat. Ta lõpetas Tartu Õpetajate Seminari ja juba koolis töötamise kõrvalt ka Eesti Muusikaakadeemia koolimuusika eriala. Praegu annab ta muusikaõpetust 1.-4. klassini ja lasteaias, samuti juhendab mudilaskoori. „Olen Hagudis kenasti vastu pidanud, sest siin on tore töökollektiiv ja mulle meeldivad väikesed klassid,“ sõnab ta ise oma 24 tööaasta kohta. 

Koolitus ei tulnud üllatusena

Et kogu koolipere täies koosseisus hakkab DigigKiirendi pilootkooliks, ei tulnud üllatusena ei Pilvile ega tema kolleegidele. Oli teada, et kevadel valmis Digipeegli abil kooli digi-innovatsiooni enesehindamisraport. Uuel õppeaastal läks asi konkreetseks: kõik õpetajad ja juhtkond hakkavad õppima, Hagudi koolist sai DigiKiirendi pilootkool. „Mina võtsin uudise rõõmuga vastu. Olen alati tahtnud end digialaselt täiendada, näen, et selles vallas jään oma teadmiste ja oskustega õpilastele jalgu. Kõhklejaid õpetajate seas ma ei märganud, ei tulnud keegi kurtma, miks peame koolitusele minema,“ meenutab Pilvi Pärnapuu koolituse algust.  

Igapäevaelus hindab Pilvi ennast ise keskmiseks nuti- ja digivahendite kasutajaks: arved maksab internetis, kirjavahetust peab e-posti kaudu, täidab e-kooli, kasutab Facebooki ja teisi sotsiaalmeedia suhtluskanaleid. „Aga liiga palju ma nutitelefonis aega ei viida.“ 

Muusikaõpetuses on palju komponente

Aga digivahendid õppetöös? Kui muusikaõpetuse tunnis on juba klaver, veel mõni pill ja lapsed laulavad, siis digivahendeid polegi vaja? Selle peale ütleb Pilvi Pärnapuu, et muusikaõpetus ei koosne ainult laulmisest ja pillimängust.“Just muude asjade õpetamisel on vaja digivahendeid kasutada. Meil on koolis kaks puutetundlikku tahvlit, üks neist muusikaklassis. Olen virtuaalse klaviatuuri tahvlile paigutanud ja lapsed on otsinud seal noote üles, nii et kogu klass näeb. Klaveri ümber ju kõik ei mahu. Muusika kuulamine on suur valdkond muusikaõpetuses. Youtube on hea võimalus, sealt leiab üles pea kõik, mida on vaja muusikatunnis kuulata.“ Ja õpetaja meenutab tehnika arengu iseloomustamiseks aega, mil klassis oli grammafon ja muusikat kuulati vinüülplaatidelt. Youtube`is saab lisaks muusika kuulamisele ka näha muusikateose ettekannet: muusikainstrumente, kuidas pillimängijad neid mängivad, dirigente, lauljaid, kuidas kantakse ette ooperit jne.

Hagudi Põhikoolis on arvutiklass, on tahvelarvutid, sülearvutid. Mure on internetiühendusega. Nuta või naera, aga õpetajad peavad kokku leppima, kes mis ajal klassiga internetis toimetab, vastasel juhul jookseb internetiühendus kokku. Vald teab seda, ja tegutsetakse, et koolimajja saaks valguskaabli ja internetiühenduse paremaks. 

Lihtsad, aga vajalikud diginipid

Pea kolm kuud DigiKiirendi koolitust on andnud juba tulemusi. Pilvi Pärnapuu ütleb, et programmi avaüritusel 28. augustil Kullamaa Keskkoolis sai ta muusika ja liikumise töötoas häid nippe, mida tunnis kasutada. Näiteks kuidas lapsed muusikatunnis digivõimalusi kasutades liikuma panna. Lihtsate vahendite töötoas tutvustati, kuidas kasutada ClassroomScreeni (https://classroomscreen.com/) näiteks selleks, et lapsed ülesande täitmisel aega jälgiksid. Peale taimeri saab eestikeelsel lehel kasutada veel valgusfoori, joonistamist, müra taseme mõõtmist, QR-koodi. „Kasvõi info otsimine internetist, kuidas kiirelt vajalik üles leida. Enne ma nii täpselt ei teadnud. Olen õppinud, kuidas tunni häälestuseks Answer Gardenit kasutada (https://answergarden.ch/). Või kuidas enda loodud materjali lastega jagada nii, et ei peaks kasutama pikki lohisevaid linke. QR koodide tegemist õppisime ja olen seda tunnis mitu korda proovinud,“ loetleb Pilvi Pärnapuu. Ta kasutab palju ka Learning Appsi (https://learningapps.org/), kus on mängud õppetöös kasutamiseks ja on ka endal lihtne mänge luua. 

Kas teil on eesmärk, milleni tahate koolituse lõpuks jõuda? „Eks eesmärk on ikka järjest oskuslikumalt rohkem digivahendeid kasutada tunnis. Näen, et tänapäeva lapsed on eriti siis hakkamist täis ja silmad lähevad särama, kui näevad, et täna saab midagi tahvelarvutis teha. Eriti just ühe klassi puhul, kelle tähelepanu on raske tunnile saada. Aga nagu on tahvelarvutid, nii on kõik töös.“

Uued teadmised korvavad pingelise aja

HITSA plaanib aastatel 2019-2020 jõuda DigiKiirendi koolitustega veel 60 koolini. Kas te julgustate õpetajaid ja koolijuhte selles osalema? „Loomulikult. Koolitus avardab nii palju silmaringi, mida kõike on võimalik põhjatust internetist oma tunni huvitavamaks muutmiseks saada. Julgustan ka selles mõttes, et koolitajad on väga toetavad ja sõbralikud. Koolitused ei ole rasked, kõik on lihtsaks tehtud ka nende jaoks, kes võibolla veel pelgavad digivahendeid kasutada. Pingelisem on see aeg küll, sest koolitusel on ka kodutööd. Aga põnev on ka, uued teadmised korvavad kogu ajakulu.“

Avafotol on Pilvi Pärnapuu muusikatunnis. Foto autor on Aivar Arak.

Samal teemal:

• Algas koolitus- ja nõustamisprogramm DigiKiirendi

Elasid kord Pärnu Rääma Põhikooli õpetajad, õpilased ja teised tublid koolipere liikmed. 2015. aasta novembris hakkasid Facebookis ühe osana põhikooli õpiseltskonnast oma elu elama Rääma Nutiajud. Rääma Nutiajud oli kohe algusest aktiivne, ettevõtlik FB-kogukond, kes tahtis lisaks Facebookis suhtlemisele ka midagi ägedat ära teha. 

Üks Rääma Nutiaju idee oli, et tehkem mingi äge viktoriin, millele Pärnu Rääma Põhikooli õpilased saavad vastata elektroonselt Google Drive´i abil. Idee sai teoks ja viktoriin õpilastele väga meeldis.

Seejärel hakati mõtlema, et vahva ju küll omas koolis elektroonselt Google Drive´is viktoriini teha, kuid seda võiks ju ka teistele Rääma Nutiajude sõpradele jagada. Nii sündiski esimene e-viktoriin “Nutt tuleb peale”, mis toimus novembris 2016. Küsimused kõnetasid nutimaailma ning olid osalistele kohati parajaks pähkliks. Korraldajatele oli abiks HITSA, kes vahvaid auhindu jagas. Teine e-viktoriin “Nutt tuleb peale” toimus aprillis 2017 ning osalejatele hulk aina kasvas. 

Tõeliselt populaarseks sai e-viktoriin “Nutt tuleb peale” õppeaastal 2017/2018, mil kahel korral aastas toimunud e-viktoriinile vastas kokku rohkem kui 10 000 õpilast ja huvilist üle Eesti. Suur tänu siinkohal toetajatele, kelle nimed on ka tänuseinalt leitavad - leiad SIIT.

Kõikidele ettevõtlikele haridusasutustele soovitus nr 1: Kui Sinu haridusasutuses on toimunud midagi ägedat, siis kirjuta sellest sotsiaalmeedias, et ka teised toimunust teada saaksid. Seeläbi saavad teisedki indu midagi uut proovida ning nii toetame oma hariduse ja ühiskonna arengut!

Teksti autor on Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Pärnu Rääma põhikool on ettevõtlik kool
• Nutiviktoriin “Nutt tuleb peale” algab 13. novembril

„See, et oleme täna silma paistnud, on aastatepikkuse meeskonnatöö tulemus, millesse suur osa kooli personalist on panuse andnud, “ rääkis auhinna vastu võtnud ametikooli IT ja ettevõtluse õppesuuna juhtõpetaja Jane Mägi. „Oleme selle nimel palju vaeva näinud, et ettevõtlus ja ettevõtlikkus oleksid loomulik osa õppetööst ja integreeritud kooli igapäevaellu.“

„Meie neljandat aastat käiv õpilasfirmade programm on ainulaadne,“ rääkis Mägi. Kõik ametikooli kutsekeskhariduse erialade õppijad loovad teisel või kolmandal õppeaastal oma õpilasfirmad. „Me teeme õpilasfirmasid õppetöö sees, mitte huviringina ja see seab täiendavaid väljakutseid,“ ütles ta. „Õpilasfirma on praktilise ettevõtlusõppe üks tuntumaid õppemeetodeid, õppimine tegevuse kaudu ning seejuures on võrdselt tähtsad nii tegemine kui õppimine. See on pingutust nõudev töö nii õpilase kui ka õpetaja jaoks, aga tulemus on seda väärt.“

Mägi sõnul on ettevõtlikkuse õpetamisel tähtsad kõik koolis tehtavad reaalelulised ja reaalse kliendiga projektid. „Sa lasedki õpilasel teha, kasvatad vastutust, algatusvõimet ja ettevõtlikust läbi selle.“

Mägi sõnul on tähtis ettevõtlikkuse õpetamisega edasi minna. „Alustasime innovatsioonilabori rajamist, mis annab õpilastele palju paremad võimalused prototüüpimiseks. Praegune õpilasfirmade programm annab õpilastele ettevõtte loomise ja müügikogemuse. Aga miks mitte siit edasi minna erialase innovatsiooniga?“ küsis ta.

Kokku pälvis auhinna 17 Euroopa riikide kooli. Kuressaare Ametikool on kolmas eesti kool, kes auhinna võidab. Kiviõli 1. Keskkool pälvis auhinna 2016. a ja Tallinna 21. Kool 2017. a. Auhinda annab välja ülemaailmne ettevõtlusõppe organisatsioon Junior Achievement. 

Tänavune auhind anti välja Euroopa kutseoskuste nädala ürituste raames Viinis.

Auhinna võtsid neljapäeva õhtul Viinis vastu õpetaja Marve Koppel ja juhtõpetaja Jane Mägi. Pildil on nad Siemensi personalijuht Jürgen Siebeli ja Junior Achievement Europe juhi Caroline Jenneriga.

Allikas: Kuressaare Ametikooli info

Samal teemal:

• Valminud on uus majandusõpik gümnaasiumile
• Edu ja Tegu programm toetab ettevõtlusõpet

Kolmandat korda toimuv „Üheskoos teineteise kõrval“ on maakonnas saanud traditsiooniliseks ja oodatud sündmuseks. Konverents on suunatud Viljandimaa põhikoolide lõpetajatele, et pakkuda neile arendavaid ja huvipakkuvaid teemasid ja inspireerivaid kohtumisi.

Noortekonverentsi läbiv teema on igal aastal valitud selliselt, et toetada noori oma valikuvõimaluste teadlikul analüüsimisel ning anda neile kindlustunne ise otsustamiseks. Sel aastal on fookuses inimeste erinevused. „Soovime noori julgustada otsima oma rada ja jääma sealjuures iseendaks. Kõik ei pea ühtmoodi riietuma, samu valikuid langetama, sarnast elustiili järgima,“ selgitab Viljandimaa Rajaleidja keskuse juht Reet Nigol ning lisab, et just erinevused rikastavad meid vastastikku.

Konverentsil astub üles koolitaja ja eripedagoog Pille Kriisa, kes räägib suhtlemisest ja üksteise mõistmisest. Toitumisnõustaja Erik Orgu räägib tervislikust eluviisist kui igaühe individuaalsest valikust. Näitlejanna Adeele Sepp jagab noortega oma kujunemislugu ja kogemusi näitleja tööst ning elust laiemalt. Lisaks astuvad teemakohaste etüüdidega üles Viljandi Gümnaasiumi teatristuudio õpilased. Päeva modereerib Sander Kahu, kes räägib ka oma kogemusest kui oluline on noorele hingelähedase hobiga tegelemine.

Tänavuse konverentsi uuenduseks on noorte vestlusring „Erinevus on erilisus ja minu tugevus“, et üheskoos arutada, kuidas noored on leidnud enda tugevused, teinud olulisi valikuid ja kes on neid seejuures toetanud. 

Allikas: Viljandimaa Rajaleidja keskuse info

Üle-eestiline Oskuste ÖÖ avatakse 8. novembril kell 9.30 ministeeriumide ühishoones Suur-Ameerika 1. Esinevad Tallinna Balletikooli tantsijad ning avakõne peab Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk. 

„Kutseharidus on tänapäevane ja moodne valik igale noorele. Paljudes Eesti kutsekoolides on maailmatasemel tipptehnika ja koolitatakse spetsialiste, kelle järele on tööturul selge vajadus. Digitehnika, tasemel õpetajad ja võimalused liikuda edasi kõrgharidusse või miks mitte laia maailma – see kõik on juba praegu olemas,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaeksperdi Meeli Murasovi sõnul on paljud Eesti ettevõtted silmitsi probleemiga, et neil ei ole vajalikke oskustöötajaid. „Üheks põhjuseks võib pidada järelkasvu vähenemist – noored ei leia teed kutseharidusse. Osati võib see tuleneda sellest, et õpilased ja õpetajad ei ole teadlikud kutsehariduse võimalustest. Näiteks üldhariduskoolide rahuoluküsitlusest selgus, et põhikoolides on kutsekoolis õppimise võimalusi tutvustatud vaid 24%-le kaheksandate klasside õpilastest. Kolmandik kaheksanda klassi õpilastest ei ole kutseharidusega üldse kokku puutunud. Oskuste ÖÖ aitab kindlasti teadlikkust parandada ja mõista, et kutsekool on hea valik, mis avab tee edasiseks,“ sõnas Murasov.

Sihtasutus Innove koos Eesti kutsekoolidega korraldab neljapäeval, 8. novembril Euroopa kutseoskuste nädala raames üle-eestilise Oskuste ÖÖ.  Avatud on mitmed põnevad töötoad ning toimub palju oskustega seotud tegevusi, mis on külastajatele tasuta. Tule kogu perega! Oskuste ÖÖ programmiga saab tutvuda http://www.kutseharidus.ee/oskuste-oo/.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Kutseoskuste nädalat tähistatakse kõikjal Euroopa Liidus 5.-9. novembrini. Samaaegselt liikmesriikide tegevustega korraldab Euroopa Komisjon Viinis erinevaid kutsehariduse teemalisi sündmusi. Iga riigi poolt osaleb seal ka saadik, Eestit esindab kutseharidusest tuule tiibadesse saanud Tartu Kunstikooli vilistlane, Oot-Oot Stuudio tegevjuht ja kaasasutaja Marko Ala. Viinis jagavad saadikud oma kogemusi ning räägivad oma kutseoskuste edulugu. Marko Ala on üks neljast saadikust, kellega tehakse videointervjuu, mida jagatakse Euroopa kutseoskuste veebilehel. Selle kaudu saab Marko võimaluse inspireerida oma looga noori kõikjal üle Euroopa. 

Tänavu on oodata Euroopa kutseoskuste nädala raames üle 1300 sündmuse 46st riigist. Eestis toimuvast Oskuste ÖÖ-st võtavad osa 21 kooli.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Kutsekooliõpilased asuvad võidu digilahendusi looma