"Pealtnägijas" ja Õpetajatelehes märgitud juhtumis nn vägivaldsest õpetajast püüti käsitleda probleemi küll igast vaatevinklist, aga minu meelest jäi tähtsaim ütlemata-tunnikorra tagamine on palju suurem probleem suures osas Eesti koolides kui sellest räägitakse. Osalesin hiljuti ühes projektis, kus küsitleti terve maakonna üheksanda klassi õpilasi. Muude küsimuste hulgas taheti teada, mis segab õppimist-protsente ei julge pakkuda (aga kusagil 60-70 kanti oli see küll) vastas, et häirib halb tunnikord. Selge ju, kui klassis on korraga üle 30 teismelise, hoolimata seadustest lubatakse ka erandeid ja rahapuudus sunnib seadust (klassis kuni 25 õpilast) eirama.
Haridusametnikud on paraku tihti eluvõõrad ja annavad imelikku tagasi-sidet-nii oli ka "Pealtnägija" saates-tobe naer ja mittemidagiütlev lalin(vabandust) ajakirjanikule vastuseks. Ametnik oleks võinud vähemalt aega võtta ja öelda, et kõigepealt viib ennast probleemiga kurssi ja siis annab hinnangu. Arstid ju teevad seda.
Kes kaitseb õpetajat, kui haridusametnikud seda ei tee?