Kooliharidus seisab akadeemilise teaduse lävel.


Autor: koerapoisi emme 14. Märts 2010 Kommentaarid (3)

Keegi ei suuda kõike teada! Teadlased näiteks leiavad oma kindla spetsiifika, ala millega kitsamalt tegelema hakkavad. Seejuures ei pruugi nad teada ega mäletada lihtsamaid elulisi asju. Kõigile on teada/tuntud väljend "hajameelne professor". Mis on aga vahet teadusel ja haridusel? Mis nad üleüldse on? Minu arust aetakse need mõisted üsna tihti omavahel segi. Ometi peaks neid eristama. Haridus, see on teadmiste, traditsioonide, mõtlemisviisi, käsitlusviisi jm. kogum gruppides või meeskondades. Nii räägitakse klassikalisest haridusest, humantaarharidusest jne. Hariduse mõiste on erinevate autorite järgi erinev, seega on ka vaidlus selle sisu üle mõttetu. Teadus püüab kokkusattumusi mõista, neid struktureerida, korrastada ja selle järgi prognoose koostada. See peab olema objektiivne. Kui lahendatakse ülesannet, mis sarnasel kujul juba lahendatud, millest klassikaline kooliproblemaatika koosneb, rakendatakse selleks ikka ja jälle samu meetodeid. Probleem kuhu jääb siis innovatsioon hariduses, kui see kajastub ainult teaduses? Lp. õpetajad, milleks seda kooli ikkagi vaja on, kui me võime kodus läptopi taga kõik vajaliku ära teha? Ja need, kellel läpparit ei ole, need võivad koera ka kodus oma vanematele mängida ega pea sugugi selleks koolis käima.


   
 
Haridus- ja Noorteamet