Avatud on registreerimine, üritus toimub 24.–28. augustini Käärikul.

„Elame info-Eestis, tänased lapsed sünnivad kiires tempos kihutavasse infoühiskonda – seega tuleb meil aina enam mõtestada, kuidas see lai infoväli ja aina lisanduvad tehnoloogilised võimalused inimest mõjutavad. Oluline on teadvustada erinevaid võimalusi ja ohte, mida infotehnoloogia pidev imbumine meie igapäevellu kaasa toob,“ arutles metsaülikooli juhataja Triin Käpp.

Metsaülikooli avaloengu peab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler ja e-residentsuse programmi eestvedaja Taavi Kotka.

Lektoritena jagavad oma mõtteid teiste seas visionäär Sten Tamkivi, TÜ bioinformaatika professor akadeemik Jaak Vilo, küberkaitse spetsialist Heli Tiirmaa-Klaar, ZeroTurnaroundi asutaja Jevgeni Kabanov, noor IT-teadlane ja matemaatika populariseerija Kristjan Korjus, riigikohtunik Nele Parrest jpt.

Lisaks päevastele loengutele ja aruteludele saavad metsatudengid jagada mõtteid hommikustes mõttekodades ning tulla välja uudsete ideede ja lahendustega avatud ruumis. Õhtud pakuvad lisaks jätkuvatele auteludele seltsielu, Kekkose sauna ja Kääriku järve. Metsaülikooli lõpeb pidulikult traditsioonilise metsaballiga.

Tänavuse metsaülikooli programmijuht on Tartu ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro. Programm ja registreerimine on avatud metsaülikooli kodulehel www.metsaylikool.ee.

Nelja augustipäeva kestel Käärikul võtab 12. metsaülikool arutluse alla Eesti jaoks olulised teemad. Metsaülikool toob kokku oma ala spetsialistid, üliõpilased, teadlased, lektorid ning kodanikuühiskonna aktiivsed kaasamõtlejad. Metsaülikool on koht, kus usaldusel põhinevas õhkkonnas on kõigil võimalus kaasa rääkida ning igaühe arvamust respekteeritakse. Metsaülikool kannab endas ligi 40-aastast traditsiooni, mis sai alguse Kanadas, Kotkajärvel 1967. aastal. Eestis toimus esimene metsaülikool 1989. aastal Käärikul.

Allikas: metsaülikooli pressiteade.

Samal teemal:

• Riik toetab õpetajatele tööks vajalike arvutite ostmist nelja miljoni euroga
• Männimets ja nutisein tulevad õpetamisel appi
• Noored soovivad minna tööle Skype´i ja Transferwise´i

Mõlema meeskondliku võistluse kõige suuremaks väljakutseks on ülesannete sooritamise täpsus ajalise surve all.

Ehituspuuseppade kutsemeistrivõistlus Pärnumaa Kutsehariduskeskuse võimlas

„Eestis on tõusev trend, et oma metsa ei viida maalt välja, vaid kohalikust puidust valmistatakse mitmeid tooteid, mida hiljem eksporditakse. Seetõttu on aina olulisem väärtustada meie esiisade oskusi ning populariseerida puutööd, et selles valdkonnas oleks rohkem õppureid ja ka õppekavu,“ märkis Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ehituse valdkonna kutseõpetaja Ingrid Kruusla.

Ehituspuuseppade võistlusülesandeks on valmistada vastavalt ette antud joonistele väikevorm – suvepealinna miljööst inspireeritud paadi motiiviga puidust pargipingi karkass. Võistlustöö teostamiseks on paarisvõistkondadel aega vaid 13 tundi.

Võistlusülesande autori, kohtuniku ja Nordic Houses OÜ inseneri Indrek Sootsi sõnul on tänavune ülesanne tõenäoliselt läbi aegade üks keerukamaid, kuid teistsuguse suunitlusega kui varem.

„Võrreldes eelmise aastaga oli seekord eesmärgiks võtta pinget maha võistlustöö koostamise väljanuputamise ja arvutuste poolelt ning teisalt tuua rohkem esile puusepa töö professionaalsust ja täpsust limiteeritud ajaga. Need aspektid on tänasel tööturul ka üha enam hinnatud,“ ütles Soots.

Ehituspuuseppade erialalt astub võistlustulle viis paarisvõistkonda Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest, Kuressaare Ametikoolist, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest, Tallinna Ehituskoolist ja Viljandi Kutseõppekeskusest.

Kõik huvilised on Pärnumaa Kutsehariduskeskuse võimlasse võistlejatele kaasa elama ja ehituspuusepa erialaga tutvuma oodatud! Võistluse lisainfo ja ajakava: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsemeistrivoistlused/kalender/2016/ehituspuusepp-2016.

Ehituspuuseppade kutsevõistlust korraldab SA Innove koostöös Pärnumaa Kutsehariduskeskusega. Võistluse läbiviimist toetavad Eesti Puitmajaliit, Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Sõiduautotehnikute kutsemeistrivõistlus Pärnumaa Kutsehariduskeskuse D-korpuses

„Tänapäeval toodetud autod sisaldavad suurel hulgal elektroonikat ja keerulisi süsteeme. Meister, kes kõigest sellest aru saab ning suudab välja selgitada vea ja sellele ka õige lahenduse, on tööturul väga nõutud,” tõdes võistluse peakohtunik ja Pärnumaa Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja Priit Auväärt.

Parima sõiduautotehniku tiitlit püüdvad võistlejad peavad sooritama teoreetilise testi, läbi viima veermiku kontrolli, vahetama korrektselt sõiduauto rehvid, kontrollima erinevate sõlmede töökindlust ja mootori süsteeme ning koostama elektriskeemi. Iga töö sooritamiseks on aega 30 minutit.

Võistlusest võtab osa kokku 12 võistkonda järgmistest kutseõppeasutustest: Järvamaa Kutsehariduskeskus, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool, Kuressaare Ametikool, Narva Kutseõppekeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tartu Kutsehariduskeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, Viljandi Kutseõppekeskus ja Väike-Maarja Õppekeskus.

Kõik huvilised on Pärnumaa Kutsehariduskeskuse D-korpusesse võistlejatele kaasa elama ja sõiduautotehnika valdkonnaga tutvuma oodatud! Võistluse lisainfo ja ajakava: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsemeistrivoistlused/kalender/2016/soiduautotehnik-2016.

Sõiduautotehnikute kutsevõistlust korraldab SA Innove koostöös Pärnumaa Kutsehariduskeskusega. Võistluse läbiviimist toetavad Saku läte, Scania, Reval Auto Pärnu, Info Auto, Stokker, Mequiars, Fixus, Oomipood, Silberauto Pärnu, Mariine Auto Pärnu, Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfot tänavuste kutsemeistrivõistluste kohta leiab SA Innove kodulehelt: http://www.innove.ee/kutsemeistrivoistlused.

Kõikide kutsemeistrivõistluste kulgu ja galeriisid näeb https://www.facebook.com/kutseharidus.ee.

Allikas: SA Innove pressiteade.

Samal teemal:

• Kutsemeistrivõistlused esitavad õppureile uusi väljakutseid
• Parimad noored raamatupidajad astuvad taas võistlustulle

Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo sõnul on rõõmustav, et koolid  pööravad õpilaste digipädevuste arendamisele aina rohkem tähelepanu. „Avasime just e-Koolikoti, et lihtsustada digitaalse õppevara kasutamist, pakume õpetajatele koolitusi, toetame koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga koolide võrguühenduse arendamist ning nüüd aitame kaasajastada ka õpetajate digitaalseid töövahendeid," loetles Rillo viise, kuidas riik aitab hariduse kasuks digi tööle panna.

Toetust saavad taotleda omavalitsused ja erakoolide omanikud. Riik finantseerib kuni 85% põhikooliõpetajate laua-, süle- või tahvelarvutite maksumusest.

Toetuse taotlemise eeltingimuseks on digiplaanid, kus iga kool ja kooli omanik senise digilahenduste kasutamise õppetegevuses läbi mõtleb ning eesmärgid seab, kuhu jõuda soovitakse.

Taotlusvooru korraldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA), viies eelnevalt läbi ka ühishanke seadmete ostmiseks. Taotlusi saab HITSA-le esitada alates septembrist. Eelnevalt avaldab HITSA oma kodulehel täpsemad taotlemise tingimused koos nõuetega digiplaanidele.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Tiiger hüppab üha kiiremini ja kõrgemale
• Kas arvuti kasutamine koolis aitas kaasa PISA 2012 tulemustele?
• Digivahenditega on koolikott kergem
• Muuta või töötada vanaviisi?

AHHAA juhatuse esimees Andres Juur märkis, et näitus on juba eriline selle poolest, et ta toodi Eestisse Mehhikost ja on esimest korda Euroopas.

„Me oleme seni teinud näitusi tõsisematel ja vähem tõsisematel teemadel. Kui AHHAA juhtmõte on „Mõtleme mänguliselt“, siis see tähendab tegelikult, et meil õpitakse mänguliselt, mis on ka täiskasvanutele täiesti loomulik asi,“ rääkis Juur. „Minu arvates on väga oluline, et inimesed teadvustaksid endale, mis mäng üldse on.“

Näitus „Ahhaa, annab mängida?!“ räägib meeskonnatöö olulisusest, selgitades selle tagamaid viisil, mida me mängides ise ei märkagi. Kõik eksponaadid on interaktiivsed ning näitusele on loodud elemente mängudest, mis on oma tegelikest mõõtudest kordades suuremad. See aitab täiskasvanutel ja suurematel lastel panna ennast mudilaste rolli ning vaadata, kuidas paistavad mängud läbi kõige väiksemate mängijate silmade.

Juur lisas, et näitus „Ahhaa, annab mängida!?“ on järgmine samm tänavu alustatud projektis, mille eesmärk on tutvustada AHHAA eksponaate ka väikeste lastega peredele.

„AHHAA ei tee eksponaate endale, vaid oma külastajatele. Leidsime, et on veel üllatavalt palju noori peresid, kes kardavad, et nende võsukesed on AHHAA jaoks liiga väikesed. Uue näitusega tahamegi seda arvamust muuta,“ sõnas ta.

Näitus „Ahhaa, annab mängida?!“ jääb AHHAA keskusesse kuni 30. oktoobrini.

Allikas: Teaduskeskus AHHAA pressiteade. Fotod: Mathis Bogens.

Samal teemal:

• Uued õpitoad "Mäng kohtub teadusega" Tartu Mänguasjamuuseumis
• Videomängude tähtsusest hariduses
• Mäng mängus, mis soodustab õppimist

Aprillis lisandus Koolielu portaali neli uut juhendit: Tackk teemakogumike loomiseks, Baamboozle meeskonnamängudeks, Listango järjehoidmiseks ja SimpleSite kodulehtede loomiseks. Lisainfo keskkondade kohta leiab Koolielu portaalist. Veebiseminaril tutvustab keskkondi HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere.

Veebiseminarile registreerimine.

Pärast veebiseminarile registreerumist saadetakse meilile automaatselt seminaritoa link, number ja salasõna. Palun kontrollige sisestatud meiliaadressi korrektsust!

Lisainfo: HITSA veebiseminarid. Toimunud veebiseminaride salvestused leiate arhiivist.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul on positiivne, et valitsus jõudis kokkuleppele seisukohas, mis lahendab riigikohtu 2014. aasta otsusest saadik kestnud põhiseadusevastase olukorra. „Omavalitsused saavad tagasi otsustusõiguse enda haridusraha üle ning võivad vabatahtlikult erakoole toetada nagu enne 2011. aastat. Valmisolekut selleks on nad ka väljendanud. Riik toetab seda alates 2014. aasta lõpust kestnud üleminekuaja pikendamisega 2019. aasta lõpuni. Oma koolivõrgus otsuste tegemise õigus peab jääma omavalitsustele ja erakoolid tegema koostööd kohaliku kogukonnaga,“ märkis minister.

Valitsuse eilse kokkuleppe kohaselt, mis esitatakse riigikogule, toetab riik erakoolide tegevuskulusid 2019. aasta lõpuni 75% ulatuses erakooli asukoha tavakoolide keskmisest tegevuskulust, aga mitte rohkem kui 87 eurot õpilase kohta kuus. Samal ajal on omavalitsustel juba praegu õigus ja vabadus jätkata erakoolide toetamist.

Minister Ligi rõhutas, et oluline on pidada silmas, et erakoolid saavad praegu ja tulevikus haridustoetust iga lapse eest võrdselt tavakoolidega. „Üleminekuajal saavad erakoolid riigilt ka taristu ja muude tegevuskulude toetust, mida tavakoolid ja omavalitsused riigilt ei saa. Usun, et see loob erakoolidele võimalike ümberkorralduste tegemiseks igati soodsa olukorra,“ märkis minister Ligi.

 Jürgen Ligi sõnul annab otsus võimaluse suunata vabanenud ressursid kõikide munitsipaal- ja erakoolide haridustoetuse kaudu õpetajate palgatõusu. „Meie hariduspoliitiline prioriteet on vähendada kulusid pinnale ning suurendada investeeringuid õpetajatesse ning õpilastesse. Õiged ja õiglased valikud on tuleviku tugeva haridussüsteemi eeldus,“ märkis minister.

OECD tõi hiljuti avaldatud Eesti hariduse ressursikasutuse raportis välja, et haridusliku kihistumise vältimiseks on hädavajalik vaadata üle erakoolide kehtiv rahastamise süsteem.

Olukord

Riik maksab praegu ning tulevikus erakoolidele õppetööks haridustoetust, millega toetatakse õpetajate, direktorite töötasu, koolilõunat, õppekirjandust ja täienduskoolitust.
•         Haridustoetust said erakoolid sellel aastal 11,65 mln eurot.
•         Õpetajate palgatoetus erakoolidele kasvas 2016 üle 8%.
•         See toetus jääb. Kasvab tulevikus.

Lisaks toetasid enne 2011. aastat omavalitsused vabatahtlikult erakoolide taristu ja muid tegevuskulusid.
•         2011. aastal muutis seadusandja omavalitsustele erakoolide tegevuskulude toetamise kohustuslikuks.
•         2014. aastal otsustas riigikohus, et riik ei saa omavalitsustele panna kohustust erakoole toetada või peab otsustama, et annab omavalitsustele selle jaoks eraldi raha.

Valitsus esitab riigikogule seaduseelnõu muudatusettepanekud, mis teeb omavalitsustele erakoolide taristukulude toetamise taas vabatahtlikuks.
•         Üleminekuajal toetab erakoolide tegevuskulusid 2019. aasta lõpuni riik kuni 75% ulatuses erakoolidele kooli asukoha keskmisest tegevustoetusest, aga mitte rohkem kui 87 eurot õpilase kohta kuus. 2016. aasta lõpuni jääb kehtima senine kord.

Hariduslike erivajadustega laste erakoolide tegevuskulusid on kaetud ja kaetakse ka edaspidi riigieelarvest täiel määral.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Soome koolivõrk tõmbub jõuliselt koomale
• Järgmisel sügisel avatakse Tallinnas Ülemiste Citys uus erakool
• Minister Ligi: erakoolide roll kogukonnas tuleb leida koostöös omavalitsusega

Perepäeval õpitakse õigesti käsi pesema ja uuritaksehästi ägeda UV-lambiga, kas mõni kole bakter jäi ehk eemale peletamata. Lisaks mängitakse tervete hammaste mängu, räägitakse, mis imeasi on suhkrukell, saab vaadata Jänku-Jussi multikaid, voolida ning meisterdada. Perepäeval saab osaleda tavapärase muuseumipiletiga.

Lisaks põhjalikule kätepesule on hea silm peale visata ka uutele väljapanekutele. Kevade saabudes on muuseumis avatud kaks uut näitust - "Konnakontsert" muuseumi kogusse kuuluvatest mängukonnadest ning "Ahoi, merele!" erinevatest paatidest, laevadest ja muust merega seonduvast. Merenäitus on seotud merekultuuriaastaga ning seda saab näha ka 14. mail toimuval muuseumiööl.

Allikas: Tartu Mänguasjamuuseumi info. 

Samal teemal:

• Uued õpitoad "Mäng kohtub teadusega" Tartu Mänguasjamuuseumis
• Tartu Ülikooli muuseum avab suvehooaja mitme tähtsündmusega
• Energia Avastuskeskus kutsub ellu algatuse „Tänutäht“

Linnalooduse fotokonkursile oodatakse Eesti linnades või asulates tehtud pilte, millel on kujutatud inimese ja looduse kokkupuutepunkte, kuid ka konflikte looduse ja inimese vahel.

"Meie soov on, et inimesed teadvustaksid looduse olemasolu ka linnaruumis, mitte ainult metsas või rabas. Inimese loodud keskkond pakub palju elupaiku ka taimedele ja loomadele. Loodus on igapäevaselt meie ümber ka linnas, märgakem seda," tutvustas fotokonkurssi eesmärki peakorraldaja Veljo Runnel.

Fotokonkursile "Metsik linn" saab töid esitada 4. maist 12. juunini 2016 Defolio keskkonnas aadressil defol.io/linnaloodus/2016. Konkurss toimub kahes vanuserühmas: lapsed ja noored (kuni 15-aastased k.a) ning üldarvestus (osavõtjate vanus ei ole piiratud). Iga autor võib esitada kuni kolm tööd. Võidutööd kuulutatakse välja 29. juunil Tartu Loodusfestivali avaüritusel. Osalemistingimustega saab tutvuda Defolio keskkonnas või veebilehel loodusfestival.ee.

Pilte hindab žürii koosseisus illustraator Maria Karolin, loodusemees ja fotograaf Rein Kuresoo, fotograaf Ingmar Muusikus, kujundaja Margot Sakson ning fotograaf Sven Začek.

Konkurssi toetavad auhindadega National Geographic Eesti, OÜ Salibar, MTÜ Emajõe Lodjaselts, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Tartu linn, Keskkonnaamet ja Eesti Põllumajandusmuuseum.

Fotokonkurss kuulub Tartu Loodusfestivali kavasse. Festival toimub 29. juunist 2. juulini Tartus.

Lisainfo:
Karin Pai
TÜ loodusmuuseumi loodushariduse spetsialist
Tel 737 6076
loodusmuuseum@ut.ee
natmuseum.ut.ee
loodusfestival.ee
www.facebook.com/natmuseum

Hetkel on käimas järjekordne taotlusvoor, mis annab väga hea võimaluse õppevahendite hankimiseks. Meie kooli taotus rahuldati ning me soetasime kaks klassikomplekti Bee-Bot mesilasi (komplektis kuus mesilast) ning kuus temaatilist alusmatti õppetöös kasutamiseks.  ​

Kevadel jõudsid kauaoodatud mesilased kooli ning nüüdseks oleme pea kuu aega Bee-Bot roboteid aktiivselt õppetöös kasutanud. Oleme mesilasi kasutanud peaaegu kõikides algklassides, samuti väikeklassides ning individuaalõpilaste õppetundides.

Esimese sammuna arutlesime  programmeerimisega seotud küsimuste üle üldisemalt, samuti selle üle, millised on laste senised kogemused ja kokkupuuted programmeerimisega. Samuti said lapsed ise roboti ja programmeerija rollis olla. Loomulikult ootasid õpilased põnevusega, et päris robot omatahtsi toimetama panna.

Selleks tutvusid lapsed Bee-Boti tööpõhimõtetega ning mäng ehk õppimine võiski alata. Meil on kasutada erinevad teemamatid, näiteks geomeetrilised kujundid, ilm, elukutsed jne. Bee-Bot4 Samuti tegime ise tähematid.

  
Esialgu panid õpilased mesilased liikuma etteantud korralduste kirjelduste alusel. Vanemad õpilased pidid lugema kirjeldusi geomeetriliste kujundite kohta ja seejärel need joonestama. Samuti oli oluline teemamatil olev info ehk kujundite kordamine, rühmitamine ja digrammide koostamine enne praktilise töö juurde asumist mesilastega. Käelise tegevusena joonistasid lapsed ise kujunditest koosnevaid nn koode. Kirjeldatud õpiloos lõimusid erinevad õppeained alates kunstist lõpetades eesti keelega. 

Tähemattidel koostasid õpilased olemasolevatest tähtedest sõnu ning juhendasid seejärel kaaslast õigete tähtede läbimiseks sobiva teekonna sisestamisel. Olulised on selle ülesande sooritamisel koostöö- ja kuulamisoskus lisaks häälikuanalüüsile.  

Pärast tunni lõppu oli peamine küsimus, et millal me jälle seda teha saame. Samuti mainisid lapsed, et tore oli vaadata ka teiste laste roboteid. Tund oli õpilaste jaoks põnev ning ka naljakas. Bee-Botid pakkusid laste meelest võimalust nuputamiseks.

Bee-Boti kompaktrobotid pakuvad robootikas esimeste sammude tegemiseks alushariduses ja algklassides suurepäraseid võimalusi. Mesilased annavad väga palju võimalusi õppeainete lõimimiseks ning loovuse arendamiseks. Kindlasti tuleb ära kasutada laste mõtteid, sest olen kindel, et meie õpilastel on lennukaid ideid. Laste usin toimetamine ja säravad silmad on õpetajale suurepäraseks töötasuks.

Loo autor on Tuuli Koitjärv,
Vanalinna Hariduskolleegiumi algklassiõpetaja ja haridustehnoloog ning Koolielu portaali algõpetuse ainemoderaator

Tegemist on Eesti suurima võrgupidude sarjaga. Seekordsel üritusel osaleb 160 mängijat 32 tiimis, kes keskenduvad ainult Counter Strike: Global Offensive’i  võistlusele.

Vaata fotosid eelmise aasta e-Spordilt.

TTÜ IT tudeng ning e-Spordi korraldaja Marilyn Kriisa kinnitab: „TTÜ e-Sport on vaieldamatult Eesti kõige tuntum võrgupidude sari. 2016. aasta märksõnadeks on rahvusvahelisus ja e-spordi põneva maailma tutvustamine ka neile, kes pole varasemalt sellega kokku puutunud. Sel kevadel ootame võistlejaid nii Eestist, Lätist kui Leedust ja kogu üritusest on ka videoülekanne. Usun, et ees on ootamas mitmeid tuliseid virtuaallahinguid.“

Võrgupeo auhinnafond on 5000 eurot ning lisaks on rohkelt auhindu võistluse toetajatelt: Arvutitark, Euronics, G2A, FIFAA, Olybet, Roccat, Betgenius, Logitech. Samuti toetavad ettevõtmist TTÜ üliõpilasesindus, TTÜ IT teaduskond, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Eventmedia, TTÜ filmiklubi, Thorgate, Hesburger, Arcitc, IV Pluss AS, Balsnack, Baltic Computer Systems, Network Tomorrow, Pööning, Red Bull, LUX Express, UBER.

Võrgupidu on võimalik vaadata ka otseülekandena http://twitch.tv/bytestudio

Lisaks põhiturniirile on saavad pealtvaatajad laupäeval TTÜ tudengimajas osaleda lisaturniiridel mängudes Rocket League, FIFA ja Mortal Kombat. Samuti saab tutvuda Eesti virtuaalse autospordi liigaga ja külastada teiste toetajate väljapanekuid. Finaalid ja auhinnatseremoonia on pühapäeval.

Pealtvaatajad saavad võrgupeole ja tudengimajja ligipääsu soetada kohapeal, kolmepäevase pileti hind on 5 eurot. 

Võrgupidu korraldab Tallinna Tehnikaülikooli IT teaduskonna üliõpilasnõukogu ja see toimub 18. korda. 

E-spordi ajakava

Allikas ja fotod: TTÜ info; eelmise aasta võrgupeo pressifotod. 

Samal teemal:

• Aafrika kultuuri nädal Tallinna Tehnikaülikoolis
• TTÜ ootab kakskeelsele konverentsile "Mõtted lendu"
• TTÜ tunnustas parimaid koostööpartnereid