„Kiire internetiühendus ning digiajastu ja e-riigi vajadustele ja nõuetele vastav kooli IT-võrk on olulisemaid tehnilisi eeldusi digitaalse õppevara kasutamiseks õppimises ja õpetamises,“ sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Eelmisel kolmel aastal renoveeriti 154 kooli sisevõrgud, järgmise nelja aasta jooksul renoveerime ülejäänud Eesti koolide võrgud. 2022. aasta lõpuks on kõikidel Eesti üldharidus- ja kutsekoolidel nüüdisaegsed võrgulahendused,“ lisas Reps.

Renoveerimine on jagatud kahte etappi: sel ja järgmisel aastal rajatakse või uuendatakse kokku 164 üldharidus- ja kutsekooli võrgud, aastatel 2021-2022 renoveeritakse kõikide ülejäänud jätkusuutliku taristuga Eesti koolide võrgud. Toetus on jätk juba 2016. aastal alanud koolide IT-taristute kaasajastamisele. 

Uuendamine on kavas Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega, kes võtab esimesse etappi kuuluvate koolidega ühendust. Toetust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toel.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, William Iven.

Samal teemal:

• HITSA strateegia 2018–2020 toetab digipädevuste kasvu ühiskonnas tervikuna
• Soovitused IT-teenuste korraldamiseks üldhariduskoolides

Põhikoolilõpetajate eesti keele teadmisi hinnatakse jätkuvalt eesti keele eksamiga, kuid see ei ole enam seaduse tasandil põhikooli lõpetamise tingimuseks. Samuti hakkavad kõik põhikoolilõpetajad tegema põhiseadust ja ühiskonna toimimise põhialuste teadmist hindavat testi.

„Olen veendunud, et seadusemuudatusega kaasneb positiivne mõju nii õpilaste kui ka õpetajate motivatsioonile. Lõpueksamite asemel pakub riik teisi võimalusi anda sisukamat tagasisidet põhikoolis omandatud teadmiste ja oskuste kohta,” sõnas minister Mailis Reps. Ta lisas, et eelnõu lubab muuta põhikoolilõpetajate koormuse mõistlikumaks ning vähendada koolilõpetamisega seotud stressi.

Haridus- ja Teadusministeerium ning erinevad huvigrupid leiavad, et on aeg muuta õpitulemuste välishindamise süsteemi ning põhikoolieksamitest loobuda. Paljud gümnaasiumid korraldavad oma sisseastumiskatsed enne, kui toimuvad põhikoolieksamid, mistõttu põhikooli lõpueksamitel ei ole otsustavat tähtsust gümnaasiumisse sisseastumisel. Plaani kohaselt saab edaspidi iga kool ise otsustada selle üle, kas õpilane on põhihariduse omandanud. Põhikooli lõpetamise eelduseks on jätkuvalt riikliku õppekava läbimine, kuid selle asemel, et kõik peavad sooritama samasuguseid eksameid, saavad koolid ise kehtestada põhikooli lõpetamiseks vajalikud nõuded vastavalt kooli spetsiifikale.

Põhikooli jooksul korraldatakse edaspidi regulaarselt teste ka matemaatikas ja loodusainetes, samuti sotsiaalainetes ja võõrkeeltes. Selline teave on oluline nii riigile, et paremini jälgida hariduse kvaliteeti erinevates Eesti nurkades kui ka koolidele, et saada tagasisidet oma õpilaste taseme kohta riigi keskmisega võrreldes. Selline lähenemine lubab samuti paremini jälgida õpilaste arengut terve põhihariduse omandamise käigus.

Õpilaste teadlikkus riigist kasvab ning kodakondsuse saamise võimalused muutuvad paindlikumaks

Muudatuste jõustumisel jaotub testimisega kaasnev koormus ühtlasemalt. Põhikooli lõpuklassis hakatakse edaspidi korraldama kõigile õpilastele eesti keele ning eesti keele teise keelena eksamit, et hinnata põhikoolilõpetajate eesti keele oskust. Samuti viiakse läbi EV põhiseaduse, riigikorra ja ühiskonna toimimise põhialuste ning kodaniku õiguste ja kohustuste tundmist hindav test, kuid jälgitakse, et riiklik testimine ei langeks gümnaasiumisse astumise katsetega ajaliselt kokku.

Selline test toetab põhikooli ülesannet aidata õpilastel kujuneda aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes on valmis otsustama ja vastutama. Kodanikupädevus aitab põhikoolilõpetajatel teha teadlikku valikut, kuna noortel on õigus osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel alates 16-aastaseks saamisest.

Sealjuures näeb kodakondsuse seaduse muudatus ette, et õpilasel, kellel ei ole Eesti kodakondsust, loetakse eksami ja testi eduka sooritamise puhul Eesti kodakondsuse taotlemiseks vajalikud nõuded täidetuks. Sellega luuakse õpilastele senisest paindlikumad võimalused täita Eesti kodakondsuse saamise tingimused põhikooliõpingute käigus.

Valitsuses heakskiidu saanud eelnõu edastakse riigikogusse. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja riigikogu koosseisu häälteenamust.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Selleaastased riigieksamite tulemused on varasemate aastatega sarnased

Neljapäeval, 15. augustil anti koolijuhtidele üle Noored Kooli 13. lennu osalejad, kes töötavad järgmise kahe aasta jooksul õpetajana ja läbivad samaaegselt intensiivse koolitusprogrammi. 28 osalejat valiti välja 228 kandidaadi seast ning nende seas on endisi keskkonnaametnikke, turundus- ja kommunikatsioonispetsialiste, raamatupidajaid, jalgpallitreenereid ja teiste elualade esindajaid, aga ka erinevate erialade värskeid ülikoolilõpetajaid.

Alustavaid õpetajaid tervitas Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets, kes avaldas lootust, et kaheaastane programm on sissejuhatuseks pikale karjäärile haridusvaldkonnas. "Noored Kooli 12-aastane kogemus on näidanud, et enamus programmi vilistlastest jääb haridusse ja paljudest on saanud valdkonna eestvedajad - silmapaistvad õpetajad, koolijuhid ja uute algatuste loojad. See on vääriline täiendus Eesti suurepärasele õpetajaskonnale ja oluline panus aitamaks kaasa sellele, et meie haridus püsiks maailma tipus ka edaspidi," sõnas Mart Laidmets.

Noored Kooli õpetajad on kolm kuud kestnud ettevalmistuskoolituse jooksul omandanud teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud õppija arengust lähtuvaks õpetamiseks. 13. lennu osaleja Maarja Koovit, kes asub tööle eesti keele ja kirjanduse õpetajana Kuusalu Keskkoolis, märkis, et ettevalmistuskoolituse tulemusena on tema arusaamine õpetamisest oluliselt muutunud. “Olen saanud mõnusalt nüansirohke pildi õpetajatööst ja katsetanud erinevaid meetodeid. Nüüd on selge soov enda teadmisi proovile panna. Olen veendunud, et olen õigel teel,” ütles alustav õpetaja.

Kümme NK värsket osalejat asub sellel aastal tööle klassiõpetajana, veel kuus inimest hakkab õpetama inglise keelt. Kolm inimest hakkavad õpetama matemaatikat, sama palju on Noored Kooli 13. lennus ka loodusainete ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajaid. Kaks inimest asuvad tööle eesti keele ja kirjanduse õpetajana ning üks eesti keele kui teise keele õpetajana.

Noored Kooli 13. lennu osalejad hakkavad töötama Tallinna ja Harjumaa, Lääne- ja Ida-Virumaa, Tartumaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa ja Hiiumaa koolides.

Taust:

Noored Kooli on vabaühendus, mis loob kasvukeskkonda haridusvaldkonna eestvedajate kujunemiseks, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse. Selleks valitakse programmi võimekaid eestvedajaid erinevatelt elualadelt, kes ei ole õpetajaks õppinud, kuid soovivad anda oma panuse Eesti haridusse ja töötada vähemalt kaks aastat koolis õpetajana. Programm pakub neile koostöös Tallinna Ülikooliga mitmekülgset õpetamis- ja juhtimiskoolitust ning tugisüsteemi. Pärast kaht aastat saavad programmis osalejad otsustada, kas soovivad jätkata tööd õpetajana või suunduda haridusvaldkonna teistele tasanditele. Noored Kooli on aastate jooksul toonud haridusse üle 200 inimese, kellest enamus töötab siiani haridusvaldkonnas.

Allikas: Noored Kooli pressiteade. Foto: Unsplash, Banter Snaps.

Samal teemal:

• Uuel õppeaastal läheb kooli 2200 õpilast rohkem kui mullu
• Noort õpetajat motiveeriks kooli jääma hooliv kollektiiv ja võimalus abi küsida

1. klassi läheb sel aastal umbes 14 500 õpilast.

Õpilaste arv koolides, eriti Tallinnas, Tartus ja Harjumaal, on järjest kasvav. Algaval õppeaastal on Eestis 530 üldhariduskooli, millest 57 asuvad Tallinnas.

Loe artiklit täismahus ERRi uudisteportaalist. 

Foto: Unsplash, Tim Arterbury

Samal teemal:

• Lapsed usaldasid teadlastele, kuhu kaob nende koolirõõm
• Humanitaarainete õpilaskonverents HUNTS
• Koolijuhtidel on õpetajaid puudu, ametlikel andmetel on neid aga üle

MOOC „Õpetaja võrguühenduses - õpetamine 21. sajandil“ (The Networked Teacher – Teaching in the 21st Century) 

Pärast edukat 2019. aasta kevadel toimunud MOOCi alustab see lühike praktiline koolitus uuesti, et anda uutele inimestele võimalus osaleda. Kursuse eesmärk on aidata osalejatel saada n-ö võrguühendusega õpetajaks, arendada pedagoogilist digitaalset kompetentsi, arendada koostööoskusi ja aktiivseid lähenemisviise õpetamisele ja õppimisele ning luua sidemeid kaasõpilastest õpetajatega kogu Euroopast, et jagada ideid ja luua oma tulevane erialane õppevõrgustik.

Kursus algab 14. oktoobril, kestab neli nädalat ja on jagatud neljaks mooduliks. Nädalas toimub üks moodul, lisaaega on 10 päeva, et kõik tegevused jõuaks lõpule viidud. Uus moodul avatakse igal esmaspäeval ja kõik moodulid jäävad avatuks kursuse lõpuni.

Lisateabe saamiseks laadige alla kursuse ainekava.

Kursuse  eesmärgid

Tutvustada ja jagada innovaatilisi ja praktilisi ideid aktiivõppe valdkonnas, arendada praktilisi pädevusi IKT kasutamiseks klassiruumis.
Võtta ühendust teiste õpetajatega, luua isiklik õppevõrgustik.
Arendada oma digitaalset otsustusvõimet ja kasutada õpitut klassiruumis.

Kursusel osalejad tutvuvad aktiivõppe, IKT innovaatiliste kasutusalade ning koostööl põhineva õpetamise ja õppimisega.
Saavad nõuandeid ekspertidelt ja kaaslastelt ning praktilisi soovitusi, mida on lihtne kasutusse võtta.
Vaatavad inspireerivaid videoid ja tutvuvad rohkete tugimaterjalidega.
Loovad selline õpilasõpetajate kogukonna, kes saavad teid õpetajana teie tööalases arengus toetada. 
Mõtisklevad, arutlevad ja jagavad arvamusi 21. sajandi hariduse põhiteemadel.
Kasutavad suhtlemiseks ja MOOCis osalemiseks mitmesuguseid veebitööriistu ja sotsiaalmeediat.

Kursus on mõeldud ennekõike alustavatele õpetajatele nii alg- kui ka keskhariduses, et toetada pedagoogiliste digitaalsete oskuste ja pädevuste arendamist.  Kursusel leidub kõigile midagi, olenemata teie IKT-kompetentsist. Kursus on lihtsas inglise keeles (arusaamine B1-tase (iseseisev) ja kirjutamine A2-tase (põhiline)), toetades õppimist ja suhtlemist kolleegidega kõikjalt Euroopas, kelle jaoks inglise keel ei ole emakeel. 

Iga mooduli lõpus toimub väike viktoriin. Osalejad, kes täidavad kõik neli viktoriini, saavad tunnistuse kogu kursuse läbimise kohta. Vaata lähemalt siit! 

MOOC "Infokommunikatsiooni õpetamine päringupõhise õppemetodi abil" (Teaching ICT with Inquiry)

Selle veebikursuse eesmärk on anda õpetajatele olulisi oskusi ja teadmisi STEM-ainete (loodus- ja reaalained, tehnoloogia, inseneeria, täppisteadused) ja IKT õpetamiseks päringupõhise õppemetodi abil. (Päringul põhinev õppimine on haridusstrateegia, milles õpilased järgivad professionaalsete teadlaste meetodeid ja tavasid, et omandada uusi teadmisi – toim.) MOOC-i lõpuks loovad osalejad oma uurimistööl põhinevad tegevused IKT- ja STEM-ainete õpetamiseks, mis sobivad nende klassiruumide ja vajadustega. Lisaks koondab MOOC erinevate Euroopa riikide IKT- ja STEM-ainete õpetajaid. Veebikursus algab 9. septembril. 

Kursuse eesmärgid

Alusteadmiste omandamine enamkasutatavate programmeerimiskeelte (Scratch, Python) ja andmetabelite (Excel) kasutamiseks ning nende programmeerimisoskuste rakendamiseks ainetundides.
Põhiõppepõhise teadushariduse (IBSE) stsenaariumide mõistmine.
Õpitakse kasutama autoritööriista Graasp, et luua klassiruumides päringupõhiseid õppetegevusi.
Pakutakse karjääriteavet õpilaste motiveerimiseks ning STEM- ja IKT-alaste töökohtade ning oskuste tutvustamiseks.

Kursus on avatud kõigile huvilistele, kuid peamine sihtrühm on IKT- ja STEM-ainete õpetajad (nii tegevõpetajad kui õpetajaks õppijad) Euroopas ja mujal. See MOOC on avatud ka teiste ainete õpetajatele, kes sooviksid rohkem teada saada IKT-vahenditest ja päringupõhisest loodusteaduslikust haridusest, samuti karjäärinõustajatele, kes otsivad karjäärimaterjale STEM-i ja IKT-ga seotud töökohtade jaoks.

Kursuse tunnistuse saamiseks peavad kursusel osalejad läbima kõik neli moodulit, sealhulgas viima lõpule vastastikuse eksperthinnangu 4. mooduli lõpus. 

Vaata lähemalt siit. 

Samal teemal:

• Mäng võib aidata õppetöös nõrgemaid õpilasi
• School Education Gateway veebikursus “Mentorlus koolides” algab septembris

"Kui Eesti lapsed on olnud PISA-testi tulemuste järgi otsustades ühed tublimad maailmas, siis võiks ju arvata, et nad on ka kooli suhtes väga positiivsed," rääkis uuringu Eesti osa eestvedaja, Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika dotsent Dagmar Kutsar. "Rahvusvahelises laste heaolu uuringus Children's Worlds  selgus aga vastupidine tendents: kui meie teise klassi õpilased on teiste riikide laste hinnangutega võrreldes keskmisest veidi positiivsemadki, siis kuuenda klassi õpilased on ühed kriitilisemad."

Loe artiklit täismahus ERRi uudisteportaalist. 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Kuidas läheb meie lastel?
• Uuring: Eesti õpetajate hinnangul on nende amet üha väärtustatum
• Üldhariduskoolides lõppesid rahuloluküsitlused

Toimumise aeg: 30.08.2019 - 24.10.2019, HITSA nutiklass.

Koolitus koolide sisekoolitajatele oma asutuse õpetajatele digipädevuste õpetamiseks. Koolitus koosneb kahest auditoorsest kohtumisest, iseseisvast tööst: õppematerjalidega tutvumine ja koolituste läbiviimine oma koolis, ning nõustamisest. 

• HITSA uus koolitusprogramm õpetajatele „Digivõti“ alustab sügisel
• IT-tugi õpetajatele IT-huviliste õpilaste näol võiks olla igas koolis

Konverentsi eesmärk on aidata teadvustada õpilaskonverentsi kaudu humanitaarainete vajalikkust Eesti riigile ja ühiskonnale, parandada humanitaarteaduste mainet ühiskonnas ning pöörata õpilaste tähelepanu humanitaarteadustele võimaliku edasise atraktiivse karjäärisuunana. HUNTS toob kokku õpilased ja teadlased tutvustama oma värskeid mõtteid ja vaateid ning arutlema uute ja innovaatiliste meetodite üle, valmistades sel moel ette uut põlvkonda humanitaarteadlasi ja suurendades humanitaarteaduste kõlapinda. Konverents võimaldab muuhulgas saada õpilasesinejatel vahetut tagasisidet ja innustust tegevteadlastelt.

Konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum ja Hugo Treffneri Gümnaasium.

HUNTSi toetab Eesti-uuringute Tippkeskus.

Vaata konverentsi kutset 2019

HUNTSi koduleht

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Konverents uurib, kas keeleteadusel on kohta tänapäeva teadusmaastikul
• Valga Gümnaasium astus kevadesse sule ja säutsuga

Margo Sootla on haridusvaldkonnas tegutsenud alates 2015. aastast, mil ta asus juhtima Väätsa Põhikooli. Tema varasem tegevus on tihedalt seotud infotehnoloogiaga - ta on pikalt töötanud nii eksperdi kui juhina Politseiameti telefon- ja raadioside arendusvaldkonnas kui ka Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses.

 Väätsa Põhikooli juhtimise kõrvalt on ta läbinud mitmeid haridusvaldkonna täienduskoolitusi, nende seas alustavate koolijuhtide arenguprogrammi, erinevad haridusvaldkonna juhtimist käsitlevad juhtimiskoolitused ja haridusinnovatsiooni meistriklassi.

 Konkursikomisjoni juhi Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummali sõnul paistis Margo Sootla silma õpilaskeskse lähenemise ja läbimõeldud ning argumenteeritud seisukohtadega. "Väga sümpaatne oli Margo vaade kooli eesmärkidele ja meeskonna arendamisele. Nende vaadete rakendamine loob head eeldused Paide Gümnaasiumi veelgi õpilasekesksemaks arenguks," ütles Trummal.

Komisjoni kuulusid lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikele ka esindajad kooli hoolekogust, õpilasesindusest, Paide linnavalitsusest ja riigigümnaasiumide direktorite seast.

 "Paide Gümnaasium alustas eelmisel aastal heade mõtete ja visiooniga. Eesmärkide saavutamine ja täpsem sihiseade pikas perspektiivis aga ka igapäevases õppetöös on võimalik vaid iga kooli töötaja, õpilase ja kooli kogukonna ühise pingutuse tulemusena," sõnas Margo Sootla. "Minu eesmärk on viia edasi alustatut ja aidata kaasa usaldusliku, avatud ja kaasava koolikeskkonna loomisele, mis toetab õpilase arengut ja tulevikuvalikuid".

 Margo Sootla asub uues ametis tööle 16. septembril.

Paide Gümnaasiumi eelmine direktor Urmo Reitav lahkus ametist isiklikel põhjustel 31. mail.

Allikas: HTMi pressiteade

“Mängi klassiruumis” ehk mängupõhine õpe pakub õpetajatele ideid, kuidas integreerida oma klassiõppesse mänge nende õpilaste tarvis, kelle puhul on oht, et õppetöö ja koolitee võib pooleli jääda. Mõeldud on just neid mänge (lauamängud, kaardimängud, veebipõhised mängud), mis on noorte seas populaarsed ja mida nad vabal ajal nagunii mängiksid. 

Õpilaste puhul, kes võivad koolist välja langeda, tuleks arvestada alternatiivsete pedagoogiliste lähenemisviisidega ja kasutada erinevaid hindamisviise. Juhend on koostatud koolide ja akadeemiliste ringkondade koostöös, kus mõlemil on teadmised ja kogemused mängupõhise õppe valdkonnast. Juhend on Erasmus+ algatuse GBL4ESL väljund (GBL4ESL - Game Based Learning to Alleviate Early School Leaving, mängupõhine õpe leevendamaks koolist väljalangemist). 

Koolist väljalangemine on sageli seotud sellega, et õpilane ei omanda piisaval määral põhioskuseid ning seetõttu ei suuda täita õppekava. Euroopa Ülemkogu kohtumisel novembris 2015 jõuti järeldusele, et haridussüsteemide disain ja kvaliteet koos õppemeetoditega, mis kajastavad piisavalt koolist varajase lahkumise riskiga õpilaste vajadusi, avaldab tugevat mõju õpetajatele ja õpilaste tulemuslikule osalemisele õppetöös. Peamine, mis aitab vähendada koolist väljalangemist, on pakkuda huvitavat õppekava.

Valminud juhend ei anna ette samm-sammulist õpetust, millal ja miks klassiruumis mängida, vaid pakub ideid ja võimalusi, kuidas mänge õppetöösse intergreerida. Juhend ei ole mõeldud kaanest kaaneni lugemiseks, vaid ideede ammutamiseks, kuidas tulemuslikult kaasta õppetöösse õpilasi, kellel on kõrge risk kool pooleli jätta. GBL4ESL tööriistakomplekti eesmärk on näidata, kuidas n-ö tuntud kommertsmängud saab muuta uueks õppevormiks, mille abil õpitulemusi parandada. Mängud (lauamängud, kaardimängud, veebipõhised mängud) on juhendmaterjalis antud teemade kaupa, st millise mänguga missugust õpioskust kõige paremini tõsta. 

1. Number ja rakendused
2. Kuju, ruum ja mõõtmine
3. Algebra
4. Andmetöötlus
5. Kuulamine
6. Rääkimine
7. Lugemine
8. Kirjutamine

Allikas: European Schoolneti uudiskiri. Foto: kuvatõmmis.

Samal teemal:

• School Education Gateway veebikursus “Mentorlus koolides” algab septembris
• eConfidence uuring: haridusliku eesmärgiga arvutimängud võivad positiivselt mõjutada õpilaste käitumisharjumusi
• Õpetajakoolituse peamised väljakutsed Euroopa riikides