Suvi läheneb ja saatejuhid Karin Tõevere ja Signe Varendi, mis toimub Eestimaa suvepealinnas ehk nutiinimeste digilinnas Pärnus. Saate külaliseks on Mart Kimmel, mees nagu orkester, kes töötab Pärnu Rääma Põhikoolis haridustehnoloogina. Paljud on kindlasti osalenud nutiviktoriinis "Nutt tuleb peale", mille algataja ja korraldaja Mart on.  

Kuula siit!

SoundCloud: https://bit.ly/315nWa4

YouTube:  https://bit.ly/2Xl4cNr

Järgi, laigi, jaga!

Instagramis: https://www.instagram.com/opimekoos

Facebookis: https://www.facebook.com/opimekoos

Samal teemal:

• Õpime koos ja muudame mõtteviisi
• Mis on kogupäevakool?
• Urmo Uiboleht tutvustab saates "Õpime koos" Tartu Erakooli

• eTwinningus osalevad õpetajad saavad ise oma oskusi hinnata
• eTwinningu kontaktseminar Maltal innustas projektitööd tegema

Minister Mailis Repsi sõnul on nii ministeerium kui ka huvigrupid ühel nõul, et on aeg muuta õppetulemuste hindamissüsteemi ning põhikoolieksamitest loobuda. Juba õppeaasta alguses väljapakutud idee sai ühiskonnas tugeva toetuse. “Väga paljud õpilased teavad juba enne põhikoolieksamile minekut, kuhu nad edasi õppima lähevad. Põhikoolieksamid dubleerivad gümnaasiumisse astumise katseid ning tekitavad õpilastele kahekordse stressi ja põhjendamatult suure koormuse,” ütles Reps. “Oleme valmis pakkuma uue lahenduse, mis lisaks tarbetu koormuse vähendamisele annab ka sisukamat tagasisidet põhikoolis omandatud teadmiste ja oskuste kohta."

Plaani kohaselt edaspidi otsustab selle üle, kas õpilane on põhihariduse omandanud, kool ise. “See on õige ja õiglane lähenemine, kuna õpilase küpsust ja valmidust edaspidiseks haridusteeks oskab kõige paremini hinnata just kool, kus õpilane on üheksa aastat õppinud,” sõnas Reps ning lisas, et koolides jätkatakse õpetamisega riikliku õppekava järgi, kuid kõikidele samasuguse eksami sooritamise asemel saavad koolid ise sätestada, mis on põhikooli lõpetamistingimused. “See võib olla näiteks uurimistöö või projekt, millega hinnatakse mitte ainult õpilase teadmisi ühes konkreetses aines, vaid ka teisi eluks vajaminevaid oskusi ja pädevusi”.

Muudatuste jõustamisel muutub riiklik testimissüsteem paindlikumaks ning testimisega kaasnev koormuse jaotus ühtlasemaks. Põhikooli lõpuklassis hakatakse edaspidi korraldama kõigile õpilastele eesti keele testi, kuid jälgitakse, et see ei langeks gümnaasiumisse astumise katsetega ajaliselt kokku. “Riigikeele oskamine on eduka toimetuleku peamine eeldus ning kahtlemata on oluline mõõta põhihariduse omandanud noore eesti keele oskuse taset nii emakeele kui ka teise keelena,” ütles minister Reps.

Põhikooli jooksul korraldatakse edaspidi regulaarselt teste lisaks eesti keelele ka matemaatikas ja loodusainetes, samuti sotsiaalainetes ja võõrkeeltes. Selline teave on oluline nii riigile, kes saab paremini jälgida hariduse kvaliteeti erinevates Eesti nurkades, kui ka koolidele, kes saab tagasisidet oma õpilaste taseme kohta riigi keskmisega võrdluses. Selline lähenemine lubab samuti paremini jälgida õpilaste arengut terve põhihariduse omandamise käigus.

Pärast kooskõlastusringide läbimist esitatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu Vabariigi Valitsusele. Valitsuses heakskiidu saamise järel edastatakse eelnõu riigikogusse. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja riigikogu koosseisu häälteenamust.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Aprillis mõõdetakse õpilaste digipädevust
• Heli Aru-Chabilan. Õppimine koolis aastal 2035

Informaatika ei ole meie koolides kohustuslik aine, aga digiteenuste tarbijatest tulevaste digiteenuste loojate kasvatamise on paljud koolid ja huviringid oma südameasjaks võtnud. 2018. aastal valmis informaatika ainekava ja õpik 1. ja 2. kooliastmele, aga puudu on ligi 300 informaatikaõpetajat. Digipaja toetab kõige praktilisemal moel informaatikaõpetajaks õppimist Tallinna Ülikoolis. 

Õppelabori avamisel oli laudadele pandud hulk roboteid, andureid, 3D-printereid ja ka seninägemata digividinaid, mis tulede vilkudes või vaikse surinaga uudishimulikke katsetajaid ootasid. TLÜ digitehnoloogiate instituudi vanemteadur Mart Laanpere sõnas, et välja on pandud murdosa sellest, mis kappides on. “See õppelabor on mõeldud eelkõige õpetajakoolituse tarvis, et tudengid saaksid kogeda praktilist projektõpet asjade interneti ja robootika valdkonnas,” sõnas ta. 

Digipaja loomist ja seadmetega varustamist toetas HITSA IT Akadeemia programm, aga ka ülikool ise investeeris üksjagu. “Teadustööga asjade interneti vallas tegeleb Tallinna Tehnikaülikool, siin keskendume mitte tehnoloogiate arendamisele, vaid nutikate kasutajate kasvatamisele. See on eelkõige informaatikaõpetajate õppebaas, aga mõeldud ka teiste ainete õpetajatele,” ütles Laanpere. Ta kinnitas ka, et Tartu Ülikooliga, kus samuti magistriõppes informaatikaõpetajaid õpetatakse, tehakse koostööd ja hoitakse vastastikku plaanidega kursis. 

Informaatikaõpetaja magistriõppekava kinnitas TLÜ senat sel kevadel. Informaatikaõpetaja erialale astumiseks ootab Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituut kandidaatide avaldusi alates 20. juunist infosüsteemis SAIS.  

Õppekava annab oskused ja kvalifikatsiooni õpetada informaatikat ja muid digitehnoloogiaga seonduvaid teemasid (robootika, 3D-modelleerimine, tarkvara-arendus) üldharidus- ja kutsekoolis, aga ka nõustamaks täiskasvanuid töökohal või juhendamaks laste huviringe digitehnoloogia valdkonnas.

Lisaks informaatikutele ja ringijuhendajatele oodatakse õppima ka teiste tehnoloogiliste, inseneri- või reaalteaduslike erialade bakalaureuseõppe lõpetanuid, kes tunnevad huvi digitehnoloogia ja selle õpetamise ning koolitamise vastu. Mart Laanpere sõnas, et iga kool ei suuda informaatikaõpetajale tagada täiskoormust, ja sellele on õppekava koostades mõeldud. “Pool õppekavast on informaatikaõpetajaks ettevalmistamine, siis on tradistioonilised pedagoogilised ained, ja lisaks võib õppija omandada kas haridustehnoloogi oskused või mõne teise aine õpetamise õiguse, näiteks matemaatikaõpetaja põhikoolis,” kirjeldas Laanpere õppekava paindlikkust. Kel tekkis huvi, saab täpsemat infot siit: https://www.tlu.ee/informaatika%C3%B5petaja.

Kui Digipaja avamise ametlik osa läbi sai, võisid julgemad katsetada robomatemaatikat Janika Leoste juhendamisel või siis mõnd robootikakomplekti päris omapäi. Ja ühte asja tuleb veel mainida – labori nimi on tõesti Digipaja, ehkki nii mõnigi tahaks parandada Digipada. Lõuna-Eestis öeldakse sepapada, Põhja-Eestis sepapaja. Seega siis Digipaja.

Autori fotod

Samal teemal:

• Mikk Oad tuli uuesti ülikooli
• IT Akadeemia programmist toetatakse uuenduslikke projekte asjade internetist uute kursuste loomiseni
• Algab gümnaasiumi informaatika ainekavade katsetamine koolides

Iga laps on omaette väike uudishimulik professor, kellele meeldib õppida ise katsetades ja avastades. Üks asi on omandada teadmised koolipingis õpetaja juhendamisel raamatut uurides, kuid teine, veelgi olulisem, on osata saadud teadmised praktiliselt ellu viia.

Selleks, et iga laps saaks enda teadmised ja oskused proovile panna, on Antsla Gümnaasiumi I kooliastme õpetajad juba mitu koolikevadet korraldanud väikeste professorite lõimingupäeva. See on õuesõppepäev, kus  tegutsetakse meeskondadena. Igas meekonnas on esindatud lapsed 1.- 3. klassini. Proovile pannakse mitte ainult aju kõvakettale salvestatud teadmised ja kehaline osavus, vaid ka tolerantsus, abivalmidus, märkamisoskus ja teised igapäevaelus olulised inimlikud omadused.

Sel aastal toimus see tore üritus 23. mail kooli staadionil. Osalema olid kutsutud ka Osula, Kuldre ja Urvaste kooli meeskonnad.

Suurele maa-alale oli paigutatud 18 tegevuspunkti, mis tuli kõigil meeskondadel ühiselt läbida. Lõimingupäeva tegevuste vahele mahtus ka koolilõuna värskes õhus.

Tegevuspunktide temaatika oli väga lai. Tehnoloogiapunktis sisestas iga laps õmblusmasinasse oma nime, et masin saaks valmis tikkida nimesildi, mille sai rinda panna. Digipunktis meisterdati propeller ning programmeeriti see arvuti abil tööle, et end jahutada. Meditsiinipunktis oli vaja aidata päikesepiste saanud last ning olemasolevate vahenditega abistada jalahaavaga kaaslast. Kalapüügipunktis kasutati ainetundides omandatud teadmisi. Keskkonnapunktis sorteeriti prügi ning põhjendati oma valikuid. Ettevõtluspunktis oli vaja korrigeerida pere eelarve. Loovuspunktides tegid meeskonnad mitmeid inimpüramiide, kostüümides dramatiseeringuid ning komponeerisid pille kasutades muusikapalasid.

Liikluspunktides pidi teadma ohutu liiklemise tõdesid ja oskama neid praktiliselt kasutada nii jalgrattal kui jalgsi. Läbida tuli ka jalgrattal vigursõit. Meeskonnatööoskused pandi eriliselt proovile takistusrajal ja KiVa tegevuspunktides. Päästeameti punktis oli vaja osata reageerida tekkinud tulekahjule ning võimalus oli ise proovida tulekustutiga tule kustutamist. Lisaks aktiivsele liikumisele ja tegutsemisele tegevuspunktides oli esindatud ka eraldi spordipunkt, kus läks vaja kiirust ja osavust.

Et iga ülesanne saaks just meelepärase lahenduse, tuli osata teha oma meeskonnaga koostööd. Peab uhkusega tõdema, et meie lapsed on väga nutikad, leidlikud, koostöövalmid, loovad, sõbralikud ja sportlikud. Kuuetunnine tööpäev möödus linnutiivul. Palav päev täis õppimist ja tegutsemist sai toreda jahutava punkti, kui päästemeeskond lastele vihmasaju korraldas.

Loo autor on klassiõpetaja Piia Mandli Antsla Gümnaasiumist. Fotod: Antsla Gümnaasiumi FB, korraldajate loal.

Samal teemal:

• Väätsa Põhikoolis oli kosmosepäev
• Õpilaste teadusfestivalile on oodatud ka algkooliõpilased

Selleks, et praktilised ja elulised õpikogemused  oleksid erineval moel osa kooli igapäevaelust, kogunesid ettevõtete ja koolide esindajad 16. mail Tallinnas Öpiku Konverentsikeskuses seminarile "Kooli ja ettevõtte koostööst sünnivad tulevikutegijad".

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu koolides läbiviidud uuring näitas, et kõigi haridustasemete noored soovivad rohkem praktilisemat õpet ja selle suuremat seotust päris töömaailmaga ehk ettevõtetes käimist. Õpetajate sõnul jääb see sageli ettevõtjate aja- või huvipuuduse taha. Samas on aga ettevõtjad probleemi ees, et tööturul pole piisavalt vajalike oskuste ja teadmistega inimesi. Koolid ja ettevõtted, kellele koostöös õpetamine on juba harjumus, leiavad, et kokkupuude erinevate valdkondade ja spetsilistidega aitabki noortel tulevikuotsuseid paremini teha. Õppe päriseluga seostamine aitab ka mõista, miks mingi aine õppimine üldse tulevikuks vajalik on. 

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilased hangivad kogemusi ettevõttepraktikal  

Kadrioru Saksa Gümnaasiumis toimub juba viiendat aastat saksakeelse majanduse suunal praktiline õpe koostöös ettevõtetega. Iga  majandussuuna õpilane  peab läbima nädalapikkuse tööpraktika, peale mida tuleb esitada praktikaaruanne. Kooli majandussuuna ja praktika koordinaator Michael Kirschinger selgitas: „Soovime avada maailmapilti nii vara kui võimalik, et noorel tekiks  kiiremini arusaam, kuhu tahan suunduda, mis on minu tugevused, kus võin mina tulevikus kasulik olla. Selleks kutsume ettevõtjad rääkima, mis võimalused on ettevõtetes. Lisaks usun, et kokkupuude ühe ettevõttega võiks olla selline, et kool läheb n-ö pärisellu, mitte vastupidi.“  Samuti jagas ta oma kogemust, et ettevõtjad teavad, kui raske on head tööjõudu leida ning seetõttu on nad valmis  investeerima tulevikku ja kooliga koostööd tegema. 

Laste tegevused praktikal on erinevad ja sõltuvad ettevõtte spetsiifikast. Selgitamise ja näitamise kõrval võimaldavad osad firmad ka teha lihtsamaid praktilisi ülesandeid, nt jaemüügis abistamine, tööprogrammidega tutvumine, hinnakirjade koostamine jne. On osaletud ka välispartneritega läbirääkimistel ja koosolekutel töövarjuna. Õpilaste tagasiside praktikale on väga positiivne.

Kirschinger tunnistab, et suurimad väljakutsed olid koostöö alustamine ja praktika planeerimine ilma eelneva kogemuse ja teadmistega ettevõtlusmaailmast, kui saadetud kirjad jäid vastuseta ja tuli ka palju eitavaid vastuseid.  Kõige suuremaks õnnestumiseks peab ta aga praeguseks tekkinud praktikabaasi. Ettevalmistamisel on ka esimene praktikabörs, kus praktikal käinud õpilased saavad jagada oma kogemusi ning osalema on kutsutud ka praktikaettevõtete esindajad. 

Kadrina Keskkooli õppes osaleb terve kogukond 

Kadrina Keskkooli koostöö kohalike ettevõtetega sai alguses juba 14 aastat tagasi, kui kooli vilistlane ja Aru Grupp ASi juhatuse esimees Juhan Viise pöördus kooli poole murega, et tehnoloogia ülikiire arengu tõttu seisame varsti silmitsi kvalifitseeritud tööjõu puudusega ning hariduses tuleks seda probleemi ennetama asuda. Nii sündiski kohaliku ettevõttega koostöös valikaine „Ärijuhtimise ja tehnoloogia alused“.

Kooli direktor Arvo Pani selgitas: „Motiveerime õpilasi reaalaineid ja tehnoloogilisi erialasid valima ning ettevõtlikud olema. Valla jätkusuutlikkuse tagavad ju inimesed ning meil on juba näiteid noortest, kes on peale hariduse omandamist tulnud meie valda tagasi“. Direktori sõnul tekitas esmane partnerlus Aru Grupiga aluse suuremale koostööle ka teiste ettevõtetega, nii et ettevõtjad osalevad kooli õppetöös erineval moel juba algklassidest alates.  Näiteid Kadrina kooli ja ettevõtete koostööst on palju. Ettevõtja saab pakkuda info ja teabepäevi ettevõtte ja tegevusvaldkondade tutvustamiseks, õppekäike ja praktikaid nii Eestis kui välismaal, praktikuid kooli lektoriks ning koostöös kooliga ürituste läbiviimist – Kadrinas toimub näiteks IT- ja nutifestival CADrina.  Lisaks saavad tublimad õppijad tänu suurepärasele arvutiprogrammide tundmisele suvevaheajal asendada ettevõttes puhkusel olijaid. Selline praktika või suvine töö võib nii mõnelegi noorele tagada töökoha. 

Kool pakub ettevõttele vastutasuks koolitusi, nt arvutijoonestamine, aitab korraldada üritusi, kaasab ettevõtjaid kvaliteetse hariduse eesmärgil kooli arendustegevustesse (nt õppekavade väljatöötamisel eksperdina) ning vajadusel abistatakse kogu kooliperega ettevõtet. 

Koostöövõimalusi on laialt - pannkoogikohvikust lõimimise ja ühise valikaineni 

Oma kogemust sisukast koostööst Kadrina Keskkooliga oli seminarile tulnud jagama ka Silberauto AS turundusosakonna juht Jana Ribelis. Üheskoos töötati välja gümnaasiumiastmele valikaine „Turunduse ja müügitöö alused“. Ainekavas ettenähtud tunnid jaotati ettevõtte töötajate vahel ära ning õpilased said kuldaväärt kogemuse õppida tippettevõtte oma ala spetsialistidelt.

Koolidele jagas Jana Ribelis aga soovitusi, et tuleks olla võimalikult paindlik ja vastutulelik ettevõtte suhtes ning mitte kohkuda esimestest takistustest – nt planeeritud tunnile võib tekkida lähetus, väliskülalised või muu oluline tööülesanne ja tuleb leida lahendus. Samuti tuleks julgustada õpilasi kooli külalistundi andma tulnud praktikutelt rohkem küsimusi küsima – sellist võimalust ei avane just iga päev. Ettevõtjate avatud loenguid tasub pakkuda võimalikult laiale auditooriumile, kutsuda kokku terve gümnaasiumiosa või miks mitte võimalusel ka naaberkoolide õpilased. Praktilised ülesanded on õppimises väga olulised, kuid reaalse kogemuse saab laps siiski ettevõttes kohapeal. 

Õpetajad ettevõttesse töövarjuks – miks mitte? 

Tarkvaraettevõtte Brightspark OÜ juht ja asutaja Kari Maripuu on ettevõtlust õpetanud erinevas vanuses lastele Tabasalu Gümnaasiumis ning panustanud ka õpilasfirmade mentorina. Tema sõnul ei küsi huvi ettevõtluse vastu vanust ning tema on ise lapsevanemana selleks vajadust nähes andnud majandustunde ka 1. klassi lastele, mis oli väga positiivne kogemus.

Läbi pannkoogikohviku õpiti koostama äriplaani ja mõtestati lahti turunduse alused vastates küsimusele „Kuidas saada klient ostma?“. Vanemates klassides üritab Kari leida ettevõtluse õpetamisel seoseid teiste ainetega, näiteks matemaatika, inglise keele ja miks mitte ka tööõpetusega. „Ainete lõimimine annab võimaluse leida ettevõtlusõppele riikliku õppekava raames rohkem aega. Alati ei pea otsima tihedas ainekavas eraldi ainetunde, vaid tuleb püüda õpetada teineteist toetavaid aineid ühiselt. See muudab ka rutiinsete ainete õppimise lastele huvitavamaks ning annab lastele vihje, kuidas õpitav aine on hiljem reaalselt vajalik.“ rääkis Kari. 

Kari hinnangul ei saa vaatamata ettevõtjate kasvavale huvile ettevõtlusõpet üles ehitada kooli külastavate ettevõtjate najal, kuna see ei ole tema hinnangul jätkusuutlik. On kindel, et tiheda töögraafikuga ettevõtja ei suuda oma põhitöö kõrvalt aastaid missiooni korras õpetamas käia. Küll aga võiks ettevõtlusõppega seotud õpetajad tuua „praktika“ käigus ettevõttesse, lastes neil osaleda juhtkonna koosolekutel, neid võiks kaasata ettevõtte strateegia aruteludesse, müügikoosolekutele jne. See annab praktilise oskuse oma tunde näidetega rikastada ning õpetatavat teemat päriseluga siduda. Samuti pannakse selliselt aluse koostööle õpetaja ja ettevõtlusõpet toetava ettevõtte vahel.

Ideepank – võimalused, kuidas koolid ja ettevõtted saaksid üksteisele kasulikud olla

Seminaril mõeldi ühise ajurünnaku tulemusel välja mitmeid põnevaid koostööideid. Näiteks võiksid õpilased valmistada ettevõtetele ametijuhenditeks humoorikas võtmes videoid, luua sisu sotsiaalmeedia kanalitesse või korraldada kehalise kasvatuse tunni raames ettevõttele tervisepäeva. Häid võimalusi pakub ka õpilaste kaasamine ettevõtte toote või teenuse arendamisse. Tutvu toredate võimaluste ideepangaga siin. 
Veelgi rohkem inspiratsiooni erinevatest koolide ja ettevõtete koostöövõimalustest leiab heade praktikate kogumikust, mille leiate SIIT.

Ettevõtete ja koolide koostööseminare korraldavad ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu, Eesti kaubandus-Tööstuskoja võrgustik “Ettevõtlikkuse edendamiseks” ning Eesti Teadusagentuur. Toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Loo ja fotode autor on Tartu Ülikooli ettevõtlusõppe programmi kommunikatsioonijuht Liina Pissarev.

eTwinningus osaleb 36 Euroopa riiki ja kaheksa naaberriiki (eTwinning Plus). eTwinning toimib turvalisel digitaalsel platvormil, mis on saadaval 28 keeles. Õpetajad saavad luua koostöös veebipõhiseid projekte, osaleda e-kursustel, osaleda aruteludes ja jagada parimaid praktikaid. 

Äsja avaldati eTwinningu 2018. aasta seirearuanne, mille tarvis analüüsiti sadu enesehindamise küsimustikule antud vastuseid ja viidi läbi juhtumianalüüse. 

Mis on MeTP 2.0?

Küsimustele aitas vastata eTwinningu MeTP 2.0 raamistik ehk õpetajad tegid enesehindamist ja täitsid individuaalse enesehindamislehe. Eesmärk oli teada saada, kuidas eTwinningus osalemine arendab õpetajate pedagoogilisi ja digitaalseid oskusi ning koostööpädevust. Iga vastanu sai veebilehe kaudu ka individuaalset tagasisidet, mis aitas valida täpselt võimetele vastava eTwinningu tegevuse (projekt, koolitus, arutelugrupp vms). MeTP 2.0 sisaldas ka jätkuküsimustikku, et õpetaja saaks enda oskuste arengut jälgida.

eTwinning mõjub positiivselt

Ühe lausega öeldes võib öelda, et seiretulemused kinnitavad õpetajate oskuste kõigekülgset arengut tänu osalemisele eTwinningu projektides. Õpetajad ise hindasid, et enim suurenes koostööoskus. 

Enesehindamise küsimustik ja tagasisideleht on aadressil metp.etwinning.net kättesaadav kõigile huvitatud õpetajatele, kes soovivadsaada väärtuslikku eneseanalüüsi kogemust. Küsimustikule juurdepääsuks tuleb kasutada oma eTwinningu sisselogimisandmeid.

eTwinningu seirest

eTwinningu seirel on kaks osa: kvantitatiivne laiaulatuslik uuring eTwinningus osalevate õpetajate meetoditest ja õpetamise praktikast, nende professionaalsest arengust ja vajadustest (eTwinningu seire) ning kvalitatiivne tegevus, mis jälgib õpetajate pädevuse arengut eTwinningu tegevustes osalemisel (eTwinningu jälgimine).

Praktikas viiakse see kõik läbi MeTP 2.0 raamistiku (enesehindamise küsimustik ja tagasisideleht) abil.  

Õpetajatel paluti kindlaks teha oma algtase kolmes kompetentsis: digipädevus, pedagoogiline pädevus, koostööoskus. Veebis täidetud küsimustiku tulemuste põhjal suunati nad tagasiside-leheküljele,  kus oli välja pakutud eTwinningu tegevusi, mis aitaks neil oma kompetentse tõsta. Kaheksa kuni kümme kuu pärast täitsid õpetajad sama küsimustiku, et kontrollida, kas nende pädevuste tase oli muutunud. MeTP 2.0 tegevusi rakendati kümne kuu jooksul alates 2017. aasta novembrist ja kuni 2018. aasta septembrini.

MeTP 2.0-is kutsuti osalema kõik eTwinningus registreeritud õpetajad, sest iga õpetaja, olenemata tema aktiivsusest eTwinningus, võib pakkuda huvitavaid teadmisi ja taustainfot.

MeTP 2.0 eelküsimustikus osales 1371 õpetajat 39 riigist. Esialgsetest 1371 õpetajast otsustas 407 osaleda ka järelküsimustikus. Kvantitatiivne analüüs põhinebki 407 osalejal, kes esindasid 32 riiki. Itaaliast oli kõige rohkem vastajad (124 vastajat - 30% kõigist osalejatest), järgnes Kreeka (35 vastajat) ja Hispaania (32 vastajat).

407 MeTP järelküsimustikus osalenut esindavad väga kogenud õpetajate rühma. 72% neist on vanuses 40–59 eluaastat ja 80% on õpetanud üle 16 aasta. Arvestades tüüpilist töönädalat koolis, kulutab 68% vastanutest keskmiselt rohkem kui 17 tundi õpilaste õpetamisel (kas kogu klass, grupid või individuaalselt) ja 63% osalevatest õpetajatest kulutavad rohkem kui kaks tundi nädalas eTwinningu tegevustele oma õpilastega. Lisaks on 42 osalejal rohkem kui 11 aastat kogemusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisel õppetöös.

Küsiti ka, kas õpetajad osalevad ka teistel koolitustel, mis ei ole eTwinninguga seotud.  74% vastas jah, mis näitab, et eTwinninguga seotud õpetajad on väga huvitatud oma pädevuste tõstmisest. Samas mainit ka, et alati ei jätku aega uute teadmiste õppetöösse rakendamiseks. 

Kui küsiti, kas enesehindamisvahend aitas neil end motiveerida osalemaks rohkemates eTwinningu tegevustes, vastas 63% jah ja 30% teataval määral. Küsimusele, kas kas nende õpetamispraktikas toimus positiivne muutus pärast MeTP küsimustiku tagasiside saamist, vastas 69% jah ja 26% mingil määral.

Õpetajad tahavad paremaid koostööoskuseid

Vastajad märkisid, et nad tunnevad vajadust arendada koostööalaseid pädevusi (48%). Seda rõhutati palju rohkem kui pedagoogilisi pädevusi (16%) ja digitaalseid pädevusi (28%). See võib olla tingitud asjaolust, et 75% vastanutest olid töötanud tehnoloogiaga 6 -16 aastat, samas kui koostöö oli neile vähem tuttav.

Õpetajad, kes osalevad eTwinningus, tunnevad, et nad on üsna head pedagoogikas, kuid vajavad täiendavat hoogu koostööoskuste (ja osaliselt digioskuste) parandamiseks. 

Üks praktiline intervjuu

Seires on ka kaheksa intervjuud eTwinningus osalevate õpetajatega, kes täitsid MeTP 2.0 küsimustiku. Siinkohal refereering ühest intervjuuts. 

Najoua Slatnia õpetab hispaania keelt 16–18-aastastele õpilastele Lycée de Grombalias Tuneesias. Tema eTwinningu projektid hõlmavad selliseid teemasid nagu kunst, keskkonnaharidus, kodanikuõpetus, geograafia, muusika, võõrkeeled, filosoofia/loogika, kehakultuur, psühholoogia ja tehnoloogia. Ta on olnud eTwinningu suursaadik alates 2016. aastast.

Najoua täitis MeTP küsimustikku mitte ainult enesehindamise eesmärgil, vaid ka selleks, et saada inspiratsiooni esitatud avaldustest ja tagasiside lehest. Najoua jaoks oli küsimustik hea motivaator. Ta tahtis olla uuenduslik õpetaja ja teda innustas võimalus oma pädevusi tõsta. Najoua ütles, et ta pühendas rohkem aega pedagoogilisele pädevusele: „MeTP pakkus mulle võimalust mõelda igapäevase õpetamise aspektidele, mida tavaliselt enesestmõistetavaks peetakse. Näiteks õppeeesmärkide seadmine, mis võtab arvesse õpilaste erinevaid võimeid."

Ta oli küsimustiku täitmise ajal aktiivne tvinnija ja eTwinninguga liitunud neli aastat tagasi. Siiski tundis ta, et peab suurendama oma digipädevusi, ning keskendus eTwinningus veebiseminaridele ja e-õppe üritustele, mis aitasid tal seda teha. „Ma tõesti väärtustan online-seminare ja õppeüritusi, sest ma saan rohkem teavet näiteks internetiturvalisuse kohta. Ja ma toon oma teadmised kooli ja jagan teiste kolleegidega. Mul on ka lihtsam õpilastele jagada oma isiklikku kogemust ja probleeme, mis võivad tekkida internetis.”

Najoua märkis, et pärast online-seminare tundis ta ka rohkem motivatsiooni tuua tundi klassikalised veebipõhised tööriistad nagu näiteks Kahoot või Padlet. Ta mõistis, kui palju entusiasmi need vahendid õpilastes tekitavad. 

Najoua rõhutas, et eTwinningu projektide aluseks on tõeline vastastikune vahetamine – teadmiste, kogemuste, emotsioonide, uute veebipõhiste vahendite jagamine.  See on tema motivatsiooni allikas ja seda tahab ta oma klassiruumi ning kooli juurde tuua. 

Artikkel on koostatud eTwinningu seire materjalide põhjal.

Samal teemal:

• eTwinningu projektorienteerumise tulemused
• eTwinning ootab digivitamiine

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning kohalike omavalitsuste esindajad kohtusid ettevõtjatega Heateo Haridusfondist, et otsida üheskoos uusi lahendusi õpetajate järelkasvu tagamiseks.

„Haridus on valdkond, millega Eesti on maailmas esirinnas ning mul on väga hea meel, et ettevõtjad Heateo Haridusfondist on otsustanud ühineda meie hariduselu olulisimate küsimuste lahendamisega,“ sõnas Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets.

„Oleme väga tänulikud võimaluse eest tutvustada ettevõtjate ideid ja Heateo Haridusfondi tegevusi kohalike omavalitsuste esindajatele. Näeme mitmeid võimalusi liikuda ühiselt heade lahenduste suunas ja oli hea meel näha igati konstruktiivset mõttelaadi, kuidas teadaolevatest probleemidest lahendusteni jõuda.  Leidsime ka kinnitust, et KOVid peavad koolipidajana oluliseks oma rolli koolijuhtide valimisel ja motiveerimisel ning koolide sisekultuuri arendamisel,“ lisas Haridusfondi üks algatajatest Martin Villig. 

Sihtasutus esitles ettevõtjate ettepanekuid õpetajate järelkasvu tagamiseks ning koolijuhtimise arengu toetamiseks. Lepiti kokku, et ühiselt arutatud ettepanekud saavad väärtuslikuks sisendiks  haridus-ja teadusstrateegiale ning aitavad kohalikel omavalitsustel kavandada tegevusi ja võtta vastutust  oma linna või valla tasandil lahenduste leidmiseks.

„Õpetajate järelkasvu tagamine on kindlasti ühine väljakutse, kus omavalitsused saavad omalt poolt toetavate tegevustega panustada,“ lausus Eesti Linnade ja Valdade Liidu arendusjuht Ott Kasuri.

Heateo Haridusfond on uue põlvkonna ettevõtjate ellu kutsutud filantroopiafond, mis annab hoogu Eesti hariduse oluliste kitsaskohtade lahendamisega tegelevatele algatustele. Fond otsib algatusi, mis aitavad kitsaskohtadele mõõdetaval kujul lahendusi pakkuda. Koos haridusvaldkonna liidritega erinevatest sektoritest töötatakse selle nimel, et tõsta Eesti koolidest saadava hariduse kvaliteeti ja anda noortele tugev alus tuleviku väljakutsetega hakkama saamiseks.

Õpetajate järelkasvu tagamine on olnud viimastel aastatel nii ministeeriumi, õpetajakoolitust pakkuvate ülikoolide kui kohalike omavalitsuste teravdatud tähelepanu all. 2018. aastal laiendati lähtetoetuse taotlejate sihtrühma – toetust on oodatud taotlema kõik ametis alustavad kvalifitseeritud õpetajad ning tugispetsialistid. Eelmisel aasta tunnustati haridustöötajaid esmakordselt riiklike hariduspreemiatega. Õpetajatele pakutakse mitmeid võimalusi oma professionaalsuse tõstmiseks. Koolijuhte toetatakse kaasaegse koolikultuuri kujundamisel, mis on oluline osa sellest, et õpetajad tunneksid ennast koolis oodatute ja toetatutena.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Programm „Kogenud kooli“ toob koolidesse juurde matemaatikaõpetajaid

16. mail Tallinna Ülikoolis toimunud HITSA seminaril “Õppeprotsesside juhtimine digiajastul” olid koos DigiKiirendi programmis osalenud koolide juhtkonna- ja meeskonnaliikmed. Koolijuhid tutvustasid DigiKiirendi käigus valminud projekte. Rakke Kool ja Häädemeste Keskkool olid teineteisest sõltumatult valinud teemaks just õpilaste IT-tugi õpetajatele. 

IT-õpilased Häädemeestel

Häädemeeste Keskkooli direktor Aule Kink tunnistas, et nemad said idee Gustav Adolfi Gümnaasiumist. DigiKiirendi avaseminaril tutvustas Ingrid Maadvere oma kooli kogemust ja sealt see silma-kõrva jäigi. 

„Meil on kuus-seitse õpetajat, kes on tundides aktiivsed digivahendite kasutajad. Meil on kolm arvutiklassi: üks statsionaarne, sülearvutid ja tahvelarvutid on n-ö mobiilsed klassid. Tundsime, et neid peaksid rohkemad õpetajad kasutama. Õpilastele tuleb anda ainealased pädevused, aga tänapäeva maailm ootab noortelt ka muid oskusi. Koolina vastustame ka nende digipädevuste eest. Laps ootab erinevaid õppimismeetodid, digi aitab tundi põnevamaks muuta,“ rääkis Aule Kink DigiKiirendi programmis osalemise taustast. 

IT-tugiõpilastega otsustati teha nii, et kuulutati välja konkurss, kes tahab olla õpetaja IT-abiline. Laekus üks sooviavaldus. Seejärel tegi informaatikaõpetaja suunatud pakkumisi. Praegu tegutseb koolis kuus IT-abilist, kes on läbinud ka väikese koolituse. Abi võib vaja minna alates sellest, et arvuti tunnis tõrgub ja lõpetades näiteks uue äpi allalaadimise ja katsetusega – kui selle teeb ära õpilane, on õpetajal tunnis kergem ja aega kulub ka vähem. Aule Kink sõnas, et seda, kuivõrd õpetajad ikkagi IT-abilisi usaldavad ja kasutavad, näitab aeg, aktiivsemalt võiks seda teha küll. 

IT-õpilased Rakkes

Rakke Kooli direktor Igmar Matto sõnas, et nendegi eesmärk just sellise projekti valikul oli kasutada ära õpilaste teadmised ja oskused õpetajate abistamiseks ja rakendada õppetöös paremini olemasolevat tehnikat. IT-toeks said viis poissi, kes kolme nädala jooksul olid vajadusel kohe õpetajatele abiks. Õpetajad osalesid projektis siiski valikuliselt. Poisid valiti selle alusel, kes ise tahtsid abiks olla. Poisid, kes igapäevases õppetöös esirinnas ei ole, aga on oma infotehnoloogia kasutuskogemusega täiskasvanutest kaugel ees. „Kõige alus on suhtlemine,“ sõnas Ingmar Matto.“Kui alguses ei julgenud õpetajad abi küsida ja poisid ei julgenud ka kogu aeg abi pakkuda, siis kolme nädala jooksul suhtlemine muutus, suhtlemisjulgus kasvas mõlemalt poolt. Õpilasest IT-tugiisik võiks olla igas klassis. Projektiga jätkame kindlasti sügisel.“ 

Kui küsiti, kuidas praktikas abistamine välja näeb, kas õpilase võis ka tunnist ära kutsuda, siis vastasid nii Aule Kink kui Igmar Matto, et see oli õpetajate vaba valik, millal ja mis abi nad kasutasid. Kui vaja, siis võis IT-õpilase ka tunnist välja kutsuda, aga valdavalt saadi hakkama vahetundidega või siis lepiti koolipäeva lõpus kokku, mida õpetaja järgmisteks tundideks vajab. „On õpetajaid, kellel ei olegi vaja digipädevusi omandada samal määral kui noor põlvkond neid valdab. Aga õpetaja peab teadlikult andma lastele võimaluse, peab meeles pidama, et nad oskavad alati natuke rohkem kui meie,“ sõnas Aule Kink. 

Suurenes õpetajate koostöö

HITSA nõustamis- ja koolitusprogrammis DigiKiirendi osalemist kiitis Häädemeeste Keskkooli direktor Aule Kink väga. „On asju, mida lihtsalt tuleb teha. Mul on hea meel, et vaid üksikud õpetajad meie koolist jäid kõrvale, õpetajad käisid koolitustel aktiivselt kohal. Õpetajad väga hindavad head koolitajat, kuulsime ainult positiivset tagasisidet. Õpetajatevaheline suhtlus tihenes, teadmiste-oskuste jagamine oli loomulik. Leppisime kokku, et edaspidi hakkab olema üks pikk regulaarne vahetund, kus õpetajad saavad kokku, räägivad, mis on õnnestunud, mis ebaõnnestunud, jagavad digikogemusi.“

Enda õppimise kohta programmis sõnas Aule Kink, et õppis ja nägi, kuidas igal protsessil peab koolis olema omanik. „Enne oli digipädevus protsess, mis piltlikult öeldes oli keset saali. Teadsime, et meil on personali seast kasvamas hea informaatikaõpetaja-haridustehnoloog, seame asjad nii, et tema võtab kooli digiprotsessi juhtida. Siis liiguvad asjad kiiremini.“

Digimaailmas on alati uut, mida õppida

Digikiirendist soovitab Aule Kink koolidel kindlasti osa võtta, kui seda võimalust pakutakse. „See annab uue hoo, ka uusi teadmisi. Isegi kui tundub, et õpetajad on meie koolis kõik digipädevad, on digimaailmas alati uut õppida. Ma isegi ei näe kooli, kes võiks öelda ei, kool võidab DigiKiirendist igal juhul.“

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse koolitus- ja nõustamisprogramm algas augustis 2018. Pilootprojektis osales kuus kooli, programmi esimeses etapis 17 koolimeeskonda neljast Eesti maakonnast.
DigiKiirendis ongi oluline, et programmis osaleb kooli kogu meeskond. Kaasatud on ka kohalik omavalitsus. Koolitused lähtuvad konkreetse kooli vajadustest, suunavad koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetavad koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Kooli nõustab haridustehnoloog, kes aitab näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi. Koolimeeskonnad saavad külastata tehnoloogiat edukalt rakendavat kooli ning õpetajad soovi korral käia töövarjuks. Lõpptulemusena suureneb õpetaja enesekindlus digivahendite kasutamisel, iga koolimeeskonna liige hakkab paremini nägema oma rolli õpilaste digipädevuste arendamisel ning see on hea baas, et alustada kooli keskse digiplaani loomist.

2019. ja 2020. aasta jooksul saab DigiKiirendis hoogu juurde ühtekokku 60 kooli üle Eesti.

Avafoto: HITSA, DigiKiirendi programmi avaseminar 2019

Samal teemal:

• DigiKiirendi mõjuks hästi igale koolile
• Järgmised 17 koolimeeskonda alustasid DigiKiirendi programmi

Meeskondadele toimusid töötoad ja koolitusted ning igas koolis käis kohapeal nõustamas haridustehnoloog. Õpitut said õpetajad kohe koolitundides rakendada. DigiKiirendi eripäraks on see, et iga koolimeeskonna teekond on veidi erinev ja pandud kokku just selle kooli vajadusi silmas pidades. Lisaks olid programmis eraldi koolitused koolijuhtidele. 

16. mail toimus Tallinna Ülikoolis programmis osalenud koolide juhtkonna- ja meeskonnaliikmete lõpuseminar „Õppeprotsessi juhtimine digiajastul“. Koolijuhid tutvustasid DigiKiirendi käigus valminud projekte ja tegid kokkuvõtte, kuidas programmis osalemine mõjutas õpetajate ja õpilaste digioskusi. Kuulda sai Võsu kooli, Rakke kooli, Häädemeeste keskkooli, Simuna kooli, Palamuse gümnaasiumi, Viiratsi kooli, Vaimastvere kooli, Lehtse ja Koonga kooli, Laiuse ja Sõmeru põhikooli, Siimusti, Kõmsi ja Kuremaa lasteaed-algkooli, Leie, Kiltsi ja Torma põhikooli digiteekonnast. 

DigKiirendi muutis õpetajate suhtumist

Kokkuvõttes olid koolide meeskonnad DigiKiirendiga väga rahul. Nii mõnedki ütlesid, et alustati suurte kõhkluste ja kahtlustega, aga kiiresti sai selgeks, et digivahendite kasutamises õppetöös midagi hirmsat ei ole, kasvasid oskused, enesekindlus ja julgus uusi vahendeid katsetada. 

Üks koolitajatest, Rapla riigigümnaasiumi direktor Sirje Kautsaar võttis päeva kokku nii: „Igale koolile on hea sattuda aeg-ajalt digikiirendisse. Osalenud õpetajad ja koolijuhid tõid välja, et nende kuude jooksul muutusid inimeste hoiakud, mitmed hirmud digivahenditega seoses kadusid. Paranes meeskondlik koostöö, muutuma hakkasid õpetajate ja õpilaste suhted. Tekkis julgus katsetada. Mitte midagi ei juhtu, kui katsetuste käigus otsustada, et seda või teist digivahendit me edaspidi siiski ei kasuta.“

Mõned näited koolimeeskondade projektidest

Simuna koolis otsustasid õpetajad teha digikohviku, kus toimuks kolleegilt-kolleegile teadmiste jagamine ja kiirkoolitus. Direktor Kaja Põldmaa tõi välja kolm probleemi, miks nende koolis digikasutus eriti populaarne ei olnud: kehv internetiühendus, oskamatus tehnoloogiliste vahenditega ümber käia, ja kui saab lihtsamalt, miks siis digiga mässata. „Aga õnneks on meie koolis neidki õpetajaid, kes hea meelega digiga mässavad. 11. märtsil alustasime digikohvikuga eesmärgiga arendada õpetajate digipädevust ja innustada digivahendeid tunnis kasutama,“ sõnas Põldmaa. Kokku saadi kord nädalas esmaspäeviti umbes tunniks ajaks. Alguses natuke kohustuslikus korras alanud kohvikuseansid said õpetajate seas populaarseks ja sügisel plaanitakse jätkata. Kooli 12 sülearvutit, 12 tahvelarvutit ja 18 komplekti robootikavahendeid on viimasel ajal igatahes rohkem kasutuses olnud kui varem. 

Palamuse gümnaasiumis katsetati ümberpööratud klassiruumi metoodikat. Direktor Siiri Sõmer sõnas, et metoodikat katsetati pilootgrupis: ajalugu, matemaatika, keeled. Eesmärk oli, et õpilased oleksid paremini õppeprotsessi kaasatud. Alguses oli kahtlusi, kas kogu ettevõtmine on ikka piisavalt digi ja kuidas õpilased ümberpööratud klassiruumi metoodika vastu võtavad. Uus materjal tuleb õpilasel kodus iseseisvalt läbi töötada, tunnis toimub seejärel arutelu ja teadmiste kinnistamine. Lõppkokkuvõttes tõdeti, et massilist üleminekut ümberpööratud klassiruumi metoodikale Palamuse gümnaasiumis praegu ei tehta, aga on hea, kui õpetajad oskavad ja tahavad valida erinevate võimaluste vahel. 

Sõmeru Põhikooli meeskond seadis eesmärgiks digipädevuste arendamise süstematiseerimise -  kuidas edasi minna ja mida on kindlasti vaja teha järgmise kolme aasta jooksul. Kooli õpetajaskonna digioskuste hetkeseisu iseloomustavad kaks märksõna: õppimine ja areng. Vaja on eestvedamist, tehnoloogiavilumuse arendamist, kolleegilt kolleegile õppimist. Juurde on vaja tahvelarvutid, tarkekraani (SMART-tahvlit), põrandaroboteid, lisa arvutiklassi. Suurim probleem ongi, kuidas saada sügisest kooli tööle haridustehnoloog, kes digiteemat juhiks. DigiKiirendis osalemise suurim pluss: suurenes õpetajate huvi kasutada uusi veebipõhiseid keskkondi, programme, äppe; arvutiklass oli pidevalt täidetud, digividinad käigus. Valmis kooli digitaristu arendukava 2020-2023.

DigiKiirendi taustast

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse koolitus- ja nõustamisprogramm algas augustis 2018. Pilootprojektis osales kuus kooli: Alu Kool, Risti Põhikool Harjumaalt, Risti Põhikool Läänemaalt, Vasalemma Põhikool, Kullamaa Keskkool ja Hagudi Põhikool. 

DigiKiirendis ongi oluline, et programmis osaleb kooli kogu meeskond. Kaasatud on ka kohalik omavalitsus. Koolitused lähtuvad konkreetse kooli vajadustest, suunavad koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetavad koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Kooli nõustab haridustehnoloog, kes aitab näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi. Koolimeeskonnad saavad külastata tehnoloogiat edukalt rakendavat kooli ning õpetajad soovi korral käia töövarjuks. Lõpptulemusena suureneb õpetaja enesekindlus digivahendite kasutamisel, iga koolimeeskonna liige hakkab paremini nägema oma rolli õpilaste digipädevuste arendamisel ning see on hea baas, et alustada kooli keskse digiplaani loomist.

2019. ja 2020. aasta jooksul saab DigiKiirendis hoogu juurde ühtekokku 60 kooli üle Eesti.

Samal teemal:

• Ühistegevus loob ühistunde
• Risti Põhikool sai DigiKiirendist hoogu juurde
• Internetikasutust tuleb lastele õpetada