Jaanika räägib oma igapäevatööst, milliste muredega õpilased tema poole pöörduvad ja kellega teeb ta koostööd. Jaanika kinnitab, et armastab oma tööd koolis, sest see on väljakutset pakkuv ja võimaldab inimesele läheneda hollistiliselt.

Kui sinu koolis pakutakse tervishoiuteenust ja seal töötab kooliõde, kes abistab lapsi ükskõik mis mures, siis anna sellest saate autoritele teada!

 Kuula saadet:
 SoundCloud: https://bit.ly/2WVZWUf
 YouTube: https://bit.ly/2Hr8ahY

Samal teemal:

• Mis on kogupäevakool?
• Lähemalt Tartu Luterliku Peetri Koolist

13. maist kuni 17. maini 2019 toimus üleriigiline nutiviktoriin “Nutt tuleb peale”, mida korraldas Pärnu Rääma Põhikool. Eesmärk oli kaasata koolide õpilasi oma teadmisi ja oskusi proovile panema infootsingus. 

Kokku osales nutiviktoriinil 2019. aasta kevadel üle 2300 võistkonna

Võitjad on toodud vanusegruppide kaupa.

1. - 3. KLASS
1. koht: võistkond Kuldne Kolmik (Valguta Lasteaed-Algkool)
2. koht: võistkond Policei (Raasiku Põhikool)
3. koht: võistkond E*** K*** (Laeva Põhikool)

4. - 6. KLASS
1. koht: võistkond lõvid (Hummuli Põhikool)
2. koht: võistkond Kolm Teemadit (Kanepi Gümnaasium) 
3. koht: võistkond Beehopperid (Saku Gümnaasium)

7. - 9. KLASS
1. koht: võistkond Planeedid (Pelgulinna Gümnaasium)
2. koht: võistkond Dima (Tapa Vene Põhikool)
3. koht: võistkond simoonlahe (Imavere põhikool)

10. - 12. KLASS
1. koht: võistkond Unimüts (August Kitzbergi nimeline Gümnaasium)
2. koht: võistkond Margus (August Kitzbergi nimeline Gümnaasium)
3. koht: võistkond Keidy-Liisa (Rapla Täiskasvanute Gümnaasium)

Koolidega võtab ühendust (ja koolipõhiseid tulemusi jagab soovi korral) Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel: mart@raama.ee. 

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud HITSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Päästeamet. Lisaks nendele ka LHV, Tele2, Telia, Icefire, COOP, Insplay, Tactic, Microsoft ja Swedbank. 

Aitäh ligemale 5000 võistkonnale, kes õppeaastal 2018/2019 osalesid meie nutiviktoriinil “Nutt tuleb peale”!

Kohtume sügisel 2019!
Rääma Nutiajud

Foto: Unsplash, Aleksander Vlad

Samal teemal:

• Algas üleriigiline nutiviktoriin "Nutt tuleb peale"
• Pärnu Rääma Põhikooli 1. koht Euroopas matemaatikavõistlusel

Kümnes projektis osales kokku 32 klassi üheksast koolist. Suur tänu kõikidele osalenud koolidele: Gustav Adolfi Gümnaasium, Häädemeeste Keskkool, Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kool, Luunja Keskkool, Metsküla Algkool, Raikküla Kool, Tabasalu Ühigümnaasium, Vastseliina Gümnaasium, Võru Kreutzwaldi Kool. Aktiivseima osalusega oli Tabasalu Ühisgümnaasium.

Projektorienteerumise võitja on õpetaja Pille Kaisel Metsküla Algkooli 3.-5. klassiga, samuti tooksime esile Ivi Madisoni koos 7. a klassiga ja Lea Netzi 2. b klassiga Tabasalu Ühisgümnaasiumist, Terje Mägi Vastseliina Gümnaasiumi 3. klassiga ning Ere Tummi Võru Kreutzwaldi Kooli 4.c klassiga. Võitjatega võetakse ühendust!

Täname ka kõiki projektorienteerumise korraldajaid, kelle abiga need vahva projektid valmisid! Kes seekord osaleda ei saanud, siis ärge muretsege, korraldame orienteerumise uuel õppeaastal jälle.

Pildil Tabasalu Ühisgümnaasiumi 7. a klassi töö projektis "Kui eTwinning oleks elusolend", teostus Lee-Ann Järvis. Teiste projektide saad tutvuda eTwinningu FB-lehel. 

Samal teemal:

• 9. mail tähistame eTwinningu päeva. Tulge projektorienteeruma!

“Aasta kool 2019” žüriiliige, laulja Inger Fridolin, kes on ise möödunud aastal konkursi võitnud Tallinna 32. Keskkooli abiturient, pidas finaali pääsenud koolide valikul võtmeteguriks toetavat koolikeskkonda. “Ühest koolist teeb hea kooli see, kui on loodud õppekeskkond, kuhu tahad alati tagasi tulla. Minu jaoks on oluline veel ühtsustunne, et kogu kooliga saaks ette võtta ühised ettevõtmisi ja ka loomingulisus. Mulle väga meeldib, kui kooli poolt on loodud võimalusi erinevateks loometegevusteks. Ja just neid väärtusi pidasingi ka silmas parimate koolide valikul,” selgitas Inger Fridolini.

Konkursi finalistidega saab alanud nädala jooksul tutvuda ETV hommikusaate „Terevisioon“ ja portaali Novaator vahendusel. Oma hääle saab anda igaüks kuni nädala lõpuni, 26. maini aadressil novaator.err.ee/aastakool. Aasta kooli tiitli võitja kuulutatakse välja 31. mail.

“Aasta kool 2019” žürii valis 54 kooli seast välja 10 finalisti, kelle seast parima selgitab välja rahvas. Rahvahääletusel osalevad koolid tulevad kokku viiest maakonnast: Kiili Gümnaasium, Neeme Kool, Võru Gümnaasium, Järveküla Kool, Elva Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium, Tallinna Kunstigümnaasium, Põlva Gümnaasium, Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium ja Tallinna Järveotsa Gümnaasium.

Pärast rahvahääletust liidetakse tulemus žürii omale ning selgitatakse välja konkursil osalenud koolide top. Žüriisse kuulusid lisaks artist Ingerile Marcus Ehasoo Eesti Õpilasesinduste Liidust, Aivi Jürgenson Haridus- ja Teadusministeeriumist, Silvia Uus SA Innovest ja  Urmas Vaino ETVst.

“Aasta kool” on koolidevaheline konkurss, mille eesmärk on näidata kooli loovas ja lõbusas võtmes – kohana, kus tegutsetakse ühiselt ka õppetöö väliselt, hinnatakse koostööd ning valitsevad üksteist toetavad suhted.

Konkurssi korraldavad SA Innove, Haridus- ja Teadusministeerium ning ERR. Konkursi läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: SA Innove koduleht

Samal teemal:

• Archimedes tunnustas aasta parimaid õpirände ja noortevaldkonna tegijaid
• Täiskasvanud õppijate tunnustuskonkurss

Ootame lasteaedu ja koole tegema koolitusplaane uueks, 2019/2020. õppeaastaks! 

Milline on õpetaja roll digiajastul? Kuidas toetada erinevate õpistiilidega õppijaid? Kuidas muuta õppetöö digimaailma võimalusi kasutades põnevamaks ja mängulisemaks? Kõigile neile küsimustele leiad vastused HITSA koolitustel. 

Koolitusi on võimalik lasteaeda ja kooli kohapeale tellida ajavahemikuks august–detsember. Koolitused on õpetajatele tasuta, neid rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Küsi lisa ja telli koolitus aadressilt koolitus@hitsa.ee.

Vaata täpsemalt koolituste teemasid ja kestvust HITSA kodulehelt. 

Foto: Unsplash, La-Rel Easter

Samal teemal:

• Uus reaalsus, mida õpilased naudivad
• Sisekoolitajate koolitus "Digi ABC minu koolis"
• "Hariduse tehnoloogiakompass" ootab inspireerivaid lugusid!

​Osalema on oodatud 1.-12. klassi õpilased kui ka teised huvilised (kutsekoolide õpilased, tudengid, täiskasvanud). Maksimaalne võistkond on 3-liikmeline, kuid võib osaleda ka üksi.

Vastamiseks võid kasutada kaht võimalust:

1) mine lehele http://nutiraama.weebly.com/ ja vajuta seal nuppu “VAJUTA SIIA VASTAMISEKS VIKTORIINILE”;

2) mine lehele lingid.ee/viki2019.

​NB! Igas vanuseastmes on 5 valikvastustega küsimust!

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on
nutiviktoriini abistanud HITSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Päästeamet. Lisaks nendele
ka LHV, Tele2, Telia, Icefire, COOP, Insplay, Tactic, Microsoft ja Swedbank.

Lisaküsimuste korral kirjutage Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloogile: mart@raama.ee.

Nutikaid tegusid!
Rääma Nutiajud

Avafoto: Unsplash, Pankaj Patel

Samal teemal:

• Kuidas sai ellu äratatud e-viktoriin “Nutt tuleb peale”?
• Nutiviktoriin “Nutt tuleb peale” jõuab nutikevadesse

Põltsamaa Ühisgümnaasiumis toimunud lõppvoorus anti välja ka arvukalt eripreemiaid.

I koht – võistlustöö „Meenutusi unest“ 
II koht - laul „Keele hing“ 
III koht - animatsioon „Jaagu teekond Riiga“ 

Žürii andis välja mitmeid eripreemiaid, näiteks räppimise eest. Mõminaräpi preemia sai „Eesti keel on mu meelel“, mille esitasid Nõo Reaalgümnaasiumi ja Tartu Tamme Gümnaasiumi õpilased Aleksandr Gaitšenja, Jan Markus Rokka, Tauno Kingsepp. Lustaka ja stiilse räpi preemia võitsid Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õpilased Sander Kuzubov, Anhelina Herasymenko, Rimma-Riina Jevdokimova, Alina Mhajan, Denis Poluljahhov, Jevgenia Rak, Aleksander Simtšenko, Viktoria Sokolova. Kõige südamlikumaks räpiks tunnistas žürii Laura Koitsaare esitatud Põlva Gümnaasiumi õpilaste loo „Ood eesti keelele“.

Eriliste mõtetega video eest pälvisid eripreemia Hiiumaa Gümnaasiumi õpilased Annabel Pielberg, Kelly Nurk, Teele Kanarbik, Triin Lüll, Janis Salumaa, Johannes Markus Altmäe, Triin-Marleen Suve. Parima kõne oma õpetajale esitas Maarja-Liis Mölder Tallinna Ülikoolist. Parima videokõne kodumaale tegi Liisa Nurme Tartu Kunstikoolist. Parima naabri eripreemia pälvisid Läti Ülikooli tudengid Annija Rošāne, Ance Egija Stafecka, Elvīra Kalniņa, Māra Karlsone video „Kadunud eesti keel“ eest. Eripreemia pälvis ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaste Käty Olupi ja Anete Milleri lauamäng „Tunne maakeelt“.

Loomevõistluse kuulutasid välja Põltsamaa Ühisgümnaasium ning Haridus- ja Teadusministeerium eesti keele aasta puhul tänavu jaanuaris. Võistlusele olid oodatud 15-26-aastaste noorte erinevates žanrites tööd üldpealkirjaga „Ood eesti keelele“. Esitada tuli kuni 10-minutiline video omaloomingulisest tööst ning lisada kirjalikult vormistatud tekst töö pealkirja ja selgitusega, miks ja kuidas selle tööga eesti keelt ülistatakse.

Võistluse peakorraldajad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetajad Sirje Ääremaa ja Marika Nugis ütlesid, et noored on leidnud huvitavaid võimalusi eesti keele olulisuse rõhutamiseks. „Nad on keele auks luuletanud, mõtisklenud, räppinud, kõnet pidanud, loonud animatsioone, laule ja kunstiteoseid. Paljud konkursitööd on justkui terviklikud lühifilmid, mis väljendavad loojate lugupidavat suhtumist eesti keelde,“ kiitsid korraldajad.

Võistlusele esitati kokku 77 tööd 29 õppeasutusest. Lõppvoorus esitlesid oma loomingut žürii poolt valitud 42 töö autorid. Parimatest võistlustöödest valmis ka e-kogumik.

Allikas ja foto: HTMi pressiteade

Samal teemal:

• Täna selguvad noorte loomevõistluse „Ood eesti keelele“ parimad tööd
• Väike-Maarjas tähistatakse Wiedemanni keelepäeva

3D modelleerimise ja robootikaseadmeid, droone jt uusi õppevahendeid jõuab kõigisse Eesti maakondadesse.

“Tänavu meieni jõudnud taotlused olid põhjalikult läbimõeldud,” ütleb ProgeTiigri programmi juht Kristi Salum. “See teeb rõõmu – kui kõik on korralikult ette valmistatud, siis tõenäoliselt sujub ka seadmete rakendamine hästi. Samas tegi see hindamiskomisjonile valiku tegemise keeruliseks.”

“Koolid ja lasteaiad on lastele IT-oskuste õpetamist väga tõsiselt võtnud,” lisab Kristi Salum. “Tehnoloogiaõppest osa saavate õpilaste hulk on suur ning seadmeid on plaanis lõimida erinevatesse õppeainetesse. Rõõmustavalt palju oli näha ka koostööd teiste õppeasutuste ja huviringidega. Selle kõige põhjal tundub küll, et meie innovatiivsete õpetajate käe all on lastel kõik eeldused saada tulevikus loovateks innovaatoriteks.”

Ühtekokku laekus 399 taotlust. Kokku saab toetust 89 kooli ning 96 lasteaeda kogusummas 290 000 eurot ning positiivse vastuse saanud õppeasutusi on kõigis maakondades. 

Taotluste põhjal on suurenenud õppeasutuste huvi 3D-modelleerimise ja droonide vastu ning palju sooviti soetada ka HITSA haridusuuenduse piloteerimisprogrammi raames katsetatud tehnoloogiliste õppevahendeid.

Seadmete kasutuselevõtu toetamiseks töötatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi toel välja digitaalseid õppematerjale. Samuti korraldab Hariduse Infotehnoloogia SA koolitusi, et toetada õpetajaid seadmete kasutamisel. 

Lisainfo:

·         Toetust saanud koolid ja lasteaiad 

·         ProgeTiigri seadmete taotlusvooru tingimused

·         Fotod: ProgeTiigri programm

ProgeTiigri programmi seadmete taotlusvoorus said kõik alus- ja üldharidusasutused taotleda toetust robootika ja elektroonika-mehhaanika komplektide, 3D-printerite ning programmeeritavate droonide jms ostmiseks. Taotlusi laekus 212 koolist ja 187 lasteaiast, kogusummas üle 970 000 euro. Taotlusi hinnati toetuse kasutuseesmärgi, ulatuse ja tegevuskava alusel. Otsuse tegemisel võeti arvesse ka õpetajate kogemust, planeeritavat koostööd ja ristkasutust teiste haridusasutustega seadmete kasutamisel. Seadmete taotlusvooru rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

HITSA ProgeTiigri programmi eesmärk on tõsta õppijate tehnoloogilist kirjaoskust ja digipädevusi. Programmi tegevusi toetab Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond.

Hariduse Infotehnoloogia SA on riigi, ülikoolide ja IT ettevõtete koostöös loodud sihtasutus, mis toetab tehnoloogiaoskuste tarka kasutamist õppetöös.

Samal teemal:

• Koolid ja lasteaiad saavad ligi 300 000 eurot toetust tehnoloogiaseadmete ostuks
• ProgeTiigri Tulevikutegijate üritusel osales ligi 6000 õpilast
• Nutilaboris valmisid prügiautod

Lõppvoorus selgitatakse välja parimad võistlustööd, millest valmib ka e-kogumik.

Põltsamaa Ühisgümnaasium ning Haridus- ja Teadusministeerium kuulutasid eesti keele aasta puhul tänavu jaanuaris välja loomevõistluse, kuhu olid oodatud 15-26-aastaste noorte erinevates žanrites tööd üldpealkirjaga „Ood eesti keelele“.

Oodi vormiks võis olla kõne, räpp, luuletus või luulekava, laul, reklaam, filmiklipp, Eesti tunnuslause, disainitud ese vm. Žanripiirangud puudusid, esitada tuli kuni 10-minutiline video omaloomingulisest tööst. Videole tuli lisada kirjalikult vormistatud tekst töö pealkirja ning selgitusega, miks ja kuidas selle tööga eesti keelt ülistatakse.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert ning žürii liige Riina Koolmeister märkis, et noored võtsid üleskutse hästi vastu ning osalejate ring on lai – õpilased, üliõpilased, juba kõrgkooli lõpetanud nii Eestist kui Lätist, vahetusõpilased Šotimaalt ja Taanist.

Võistluse peakorraldajad, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetajad Sirje Ääremaa ja Marika Nugis ütlesid, et noored on leidnud huvitavaid võimalusi eesti keele olulisuse rõhutamiseks. „Nad on keele auks luuletanud, mõtisklenud, räppinud, kõnet pidanud, loonud animatsioone, laule ja kunstiteoseid. Paljud konkursitööd on justkui terviklikud lühifilmid, mis väljendavad loojate lugupidavat suhtumist eesti keelde,“ rääkis Ääremaa. „Nii nagu eestlased on kiitusega sageli kitsid, ei ole ka kõik oodid ülistavad ja ülevoolavad, vaid pigem mõtlikud, vahel murelikudki. Ometi jääb kõikides töödes kõlama hooliv suhtumine eesti keelde ja uhkus oma keele üle.“

Võistlusele esitati kokku 77 tööd, mille hulgast žürii valis 42 finalisti. Lõppvooru on vaatama kutsutud kõik osalejad, kuid esinemisvõimaluse saavad ainult finalistid.

Võistlustöid hindab žürii koosseisus: Riina Koolmeister (Haridus- ja Teadusministeerium), Ilmar Tomusk (Keeleinspektsioon), Triin Toomesaar (Kiusamisvaba Kool), Kersti Lepajõe (Emakeele Selts), Anti Reinthal (Balti Filmi- ja Meediakool), Maian Kärmas (luuletaja, ERRi toimetaja), Taavi Otsus (muusik).

Allikas: HTMi pressiteade