Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja ning algatuse Huvitav Kool koordinaator Pille Liblik kommenteeris konverentsi teemat: "Sel suvel saime uudistest lugeda pealkirju, mis ütlesid, et inimeste intelligentsuse tõus on katkenud ning alanud on langus. See sunnib küsima, kas meie järeltulijad muutuvad tõepoolest rumalamaks. Kahel eelmisel aastal oleme hariduskonverentsidel arutlenud füüsilise ja emotsionaalse õpikeskkonna loomise teemadel, sel aastal võtame fookusesse vaimse õpikeskkonna, mis peaks soodustama õpilase mõtlemis- ja arutlemisoskust."

Esimese konverentsipäeva fookuses on mõtlemise seosed maailma, teaduse ja koolieluga. Avaettekande teeb Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets, kes räägib tulevikuoskustest ning Eesti uuest haridusstrateegiast. Jätkab Tartu Ülikooli professor Margus Pedaste, kes avab vaimse keskkonna mõistet läbi oma kogemuse külalisuurijana Stanfordi Ülikoolis. Järgnevad ettekanded teadlastelt ja haridusliidritelt otsivad vastust küsimusele, kas kool saab õpetada rohkem ja paremini mõtlema ning kuidas saavad õpetajad kujundada kooli vaimset ja intellektuaalset kliimat.

Teine konverentsipäev toimub uuendusliku õpikeskkonnaga Raatuse koolis, teemad keskenduvad mõtlemise mõjutajatele ning paralleelsessioone juhivad lisaks teadlastele õpetajad, koolipidajad ja haridusasutuste juhid. Ühe päeva viimastest ettekannetest teeb Eesti haridus- ja teadusstrateegia 2035 sidususe ja heaolu ekspertrühma juht Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, kelle küsimuseasetus kõlab: "Kas tulevikuinimesed on tänastest vaimselt vaesemad?"

Konverentsi korraldavad koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi algatus Huvitav Kool, SA Innove ja Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut.

Konverentsi kava https://www.huvitavkool.ee/2018/09/hariduskonverents-olen-kohal-motlen.html

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Õppereis Hollandisse: haridussüsteemi määrab hariduse vabadus
• Eesti koolides on VOSKi kasutamisel võrreldes teiste Euroopa koolidega vähe piiranguid

Konkursile oodati I-VI klasside koolinoorte videoid leidmaks lahendusi erinevatele keskkonnaprobleemidele. Konkursile saabus kokku 65 tööd.  

„Tegelikult vääriksid kõik saabunud videod võitu, kuna lapsed oskasid märgata ja osavasti välja tuua ümbritsevast keskkonnast lihtsaid igapäevaselt ise muudetavaid murekohti. Oli selleks siis prügi maas, toas põlevad tuled, tänavatel liiga palju autosid või kraanist jooksev vesi,“ tunnustab KIKi juhataja Veiko Kaufmann kõiki konkursil osalejaid. „Loodan, et video meisterdamine aitas lastes sütitada huvi Eesti keskkonna ja looduse vastu ning õige pea võib neid juba kohata oma nutikate ideedega suure Negavati konkursi võistlustules.“ 

Negavati projektijuht Kadi Mitt sõnab, et parimatest parimate valimisel lähtusid KIKi töötajad eelkõige sellest, kui hästi oli videos keskkonnaprobleemi olemus kirjeldatud. „Hindasime ka pakutud lahenduste konkreetsust ning kindlasti oli kasu sellest, kui lahendus sisaldas mõnda uut ja innovaatilist mõtet.“

Vaata võitjate nimesid ja võiduvideoid KIKI kodulehelt! 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Mini Negavatile laekus 65 keskkonnaprobleemi lahendavat videot
• Videokonkurss kutsub lapsi leidma lahendusi erinevatele keskkonnaprobleemidele

Kutsume osalema neid, kellel on omal huvi digiõpikuid aktiivselt kasutama hakata ja seda ka teistele oma piirkonna õpetajatele tutvustada.

Tegemist on ülevaatliku koolitusega, kus vaadatakse sisse kõikidesse materjalidesse ning tehakse läbi ka praktilisi ülesandeid .

Registreerida saab koolitusele siin: https://koolitus.hitsa.ee/training/2114

Koolitus ja toitlustus on tasuta, kui koolitus läbitakse täies mahus. Ööbimisvõimalus tuleb osalejatel endil leida, majutust ei kompenseerita. 

Tulge koolitusele ja levitage infot edasi!

Foto: Unsplash, Glen Carstens-Peters

Samal teemal:

• HITSA alustab koostöös kõrgkoolide ja ettevõtjatega uut haridusuuendajate arenguprogrammi
• Video: milliseid infosüsteeme HITSA pakub?
• Veebiseminaridel tutvustatakse informaatika digiõpikuid

Intervjuu Tiina Veisaluga pani kirja Keila Kooli kommunikatsioonijuht Kadri Pihelo. Lugu ilmus esmakordselt Keila Lehes 23. novembril 2018. 

Keila Kooli raudvara Tiina Veisalu (77) on koolmeistri ametit pidanud üle 50 aasta. 
Tiina Veisalu on kirglik kunstiajaloo austaja, kes peab vanust pelgalt numbriks ning pühendab oma vaba aja reisimisele.  Väga head erialased teadmised, oskus õpilastega suhelda ning meeldivad kolleegid on võtmesõnadeks, mis aitavad sellele ametile truuks jääda ja seovad aastakümneteks ühe majaga.

Kätt südamele pannes, kas te mitte kunagi ei ole tahtnud ametit vahetada?

Võin kätt südamele pannes tõesti öelda, et ma pole iial mõelnud vahetada ametit. Vahepeal töötasin küll õppejõuna ülikoolis, aga samal ajal käisin ikka Keila Koolis kunstiajalugu andmas. Mulle meeldib õpetada vanemate klasside õpilasi, sest nad juba teavad, kes nad on ja mida tahavad.

Kas dialoogi tekkimine õpilase ja õpetaja vahel on teie jaoks oluline?

Isegi väga oluline. See annab võimaluse arutleda, mida ja kui palju õpilane teada tahaks mingi teema kohta. Kui mõni ütleb, ma ei taha, siis püüan talle sisendada, et uutel teadmistel on väärtus. Sa võid otsida infot arvutist, aga midagi tuleb ka praegusel internetiajatul ise teada, peab suutma orienteeruda  maailmas. 

Kas te mäletate oma esimest tundi Keila Koolis?

Miks ma ei mäleta, see oli klassijuhatajatund 1. septembril 1967. aastal. Peale jalgade värises ka süda, sest klassi olid tulnud  mitmed lapsevanemad, kes soovisid kuulata, mida uus noor õpetaja räägib. Siis ma tõesti mõtlesin, et tohoo tonti! Vanemad ei öelnud pärast midagi, klassiga saavutasin hea kontakti.  Kõik läks kuidagi loomulikult.

Kui võrdlete omaaegseid õpilasi praegustega, mis on muutunud?

Nad on rohkem arenenud, iseteadvamad, julgemad. Vanasti olid tabuteemad, millest ei tohtinud rääkida. Tänapäeva lapsed on küllaltki varakult juba üllatavalt targad, teavad nii mõndagi elust ja neil on üsna hea ülevaade mitmetest erialadest. Eks see muutus on toimunud seoses interneti tulekuga. Õpetamise seisukohast on internet hea, see annab võimaluse ise otsida. Aga see nutisõltuvus … Tänaval tormavad sulle otsa, nina telefonis, ei suudeta  ilma selleta olla. See on sootuks teine teema. 

Aga verbaalselt oskused?

Need on kehvemaks muutunud. Üha vähem on õpilastel võimalusi suuliseks vastamiseks, seda asendavad testid jms. Minu aines tuleb neil kodutöödes internetist lisamaterjali otsida. Sageli püütakse kasutada "kopeeri-kleebi" tehnikat. Selle vastu ma võitlen. Kui olen andnud teatud küsimused, siis peavad nad nende kohta lugema ja oma vastuses olulise välja tooma, mitte kõike leitut kopeerima.

Millest see teie arvates tuleb?  

Õpilased ei julge ennast väljendada. Mida nad kardavad, ei oskagi öelda. Võib-olla ongi asi selles, et koolis ei ole enam  verbaalset väljendamisoskust nii väga vaja. Sõnavara on väikseks jäänud.

Miks on kunstiajaloo õppimine vajalik? 

See avardab oluliselt silmaringi. Kunstiajalugu on ju otseselt seotud ajalooga, saame tõmmata paralleele, tugineda õpitud faktidele. Innustan õpilasi reisima, annan juhiseid, mida kusagil vaadata, milliseid väärtusi maailma ajaloos on loodud. Olen enda aine täielik patrioot.

50 aastat tagasi ei olnud koolis kunstiajalugu. Esialgu olid joonistamise ja seejärel kunstiõpetuse tunnid. Just need tunnid viisid mind  kunstiajalugu  õppima. Võib öelda, et andsin kuradile näpu, tema võttis terve käes. Tekkis  tahtmine kõike ise näha. Mul on  maailma kuulsamad kunstimuuseumid  ja  arheoloogilised alad läbi käidud. Võin õpilastele julgelt öelda, et kõik see, millest teile räägin, on oma silmaga üle vaadatud.

Siit jõuamegi teie suurima kire, reisimise juurde.

Mis kirg! See on pisik! Selline pisik, mis ei lase lahti! Ühelt reisilt tulen ja hakkan kohe järgmist kavandama. Vaatan, mida reisibürood pakuvad, võrdlen programme ja hindu. Väga kalleid reise ei saa endale lubada. Tulin just Aafrikast, Tuneesiast. Käsin seal viimati 24 aastat tagasi. Nüüd olengi hakanud käima riikides, kus aastakümneid tagasi sai reisitud. 

Nimetage mõned kaugemad paigad, kuhu pisik on teid lennutanud.

Austraalia, Lõuna-Ameerika, Lõuna-Aafrika, Fääri saared, Filipiinid. Antarktikas on käimata! Tudengina soovisin koos ühe ekspeditsiooniga minna sinna talvituma, aga mind ei võetud kaasa.  Nüüd oleks see minu jaoks juba liiga ränk katsumus.

Tekib küsimus, kas olete miljonär?

Kaugel sellest. Täiskohaga töötades tegin endale reisiraha kogumiseks arve. Pidin vähesega toime tulema, kokkuhoidlik olema, et saaksin reisida. Kui sa ikka midagi väga tahad, siis ka saad selle.  Kui hakkad otsima põhjuseid,  miks ei saa,  siis järelikult pole eesmärk õige. Siis on materiaalsed asjad tähtsamad. Millestki tuleb loobuda. Minul näiteks ei ole autot, oma maja … 

Teie nooruse eliksiir?

Töö, noored, reisimine, see on minu eliksiir. Teen asju, mis mulle meeldivad. See annab hingelise rahulolu. 

Mida soovite Keila Koolile sünnipäevaks?

Soovin, et kool jääks kestma, et oleks palju häid õpilasi ja õpetajaid, kes tahavad lastega töötada. Noortele õpetajatele ütlen, ärge kartke õpilasi ega kolleege. Õpilastega ei ole alati kerge. Kui tunnis tekivad raskused, ei tasu kohe käega lüüa. Pigem küsida vanemalt kolleegilt abi. Nõu küsimine ei ole kindlasti enda nõrkuse tunnistamine. 

Fotol on Tiina Veisalu

Samal teemal:

• Toimus Kunstihariduse Ühingu koolituspäev "Kunst on uus septembrikuus!"
• Kumu kutsub kunsti juurde – muuseumitunnid uutel näitustel!

Tunnid toimuvad 3.-7. detsembrini ja nende juhendamiseks ei ole vaja IT-alaseid süvateadmisi.

Vabatahtikud on oodatud juhendama KoodiTunde nii koolides, lasteaedades, noortekeskustesse kui teistesse asutustesse üle Eesti. Sobiva kooli tunni läbiviimiseks leiab Tagasi Kooli veebilehelt SIIT. Juhendamisel saab toetuda spetsiaalselt ettevalmistatud tunnikavale, mis on kättesaadav NutiLabori veebilehelt nii eesti kui vene keeles. Kava abil on Kooditunni läbiviimine imelihtne ning sellega saavad muretult hakkama ka need, kel varasem kokkupuude programmeerimisega puudub. Sell aastal on KoodiTunni meeskond valmistanud ette ka põneva "juhtmevaba" tunnikava, mis võimaldab tutvustada programmeerimist klassis, kus puuduvad arvutid või internetiühendus. Selles tunnis õpivad lapsed koodi kirjutamise põhimõisteid läbi tantsuliste liigutuste. Tunni võib julgelt ka ise kokku panna, kasutades toredaid programmeerimise mänge lehelt www.code.org.

“Sellel aastal kõneletakse KoodiTundides programmeerimise ja loomingulisuse seosest ning kõikidel osalejatel on võimalik programmeerida oma enda tantsuõhtu. KoodiTunni juhendamine on imelihtne ja lõbus võimalus teha midagi tavarutiinist erinevat. Tunde on edukalt läbi viinud nii IT-spetsialistid kui vabatahtlikud, kellel varasem kokkupuude IT-ga puudub. Kõige tähtsam on julge pealehakkamine,” ütles KoodiTunni tegevusi vedava Vaata Maailma sihtasutuse juhataja Kristi Kivilo.

Vabatahtlikuks juhendajaks on võimalik registreeruda kuni 3 päeva enne konkreetse külalistunni toimumist. 

KoodiTund (Hour of Code) on rahvusvaheline IT-hariduse nädal, mis julgustab inimesi üle kogu maailma koodi kirjutamist proovima. 

Juhendamiseks sobiva KoodiTunni leiab siit:

http://registreeru.tagasikooli.ee/kooditund18/

Lisainfo: http://www.nutilabor.ee/kooditund2018/ kooditund@vaatamaailma.ee

Allikas: SA Vaata Maailma pressiteade

HITSA alustas augusti lõpus uut programmi DigiKiirendi. See on üldhariduskoolide õpetajatele ja juhtidele suunatud koolitus- ja nõustamisprogramm, mis toetab tehnoloogia kasutamist õppetöös. Kuuekuulises pilootprogrammis osaleb kuus kooli: Alu Kool, Risti Põhikool Harjumaalt, Risti Põhikool Läänemaalt, Vasalemma Põhikool, Kullamaa Kool ja Hagudi Põhikool. Koolitused lähtusid konkreetse kooli vajadustest, suunavad koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetavad koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Suurem osa programmist on läbitud, on ka muljeid ja kogemusi, mida jagada. 

Risti Kooli õppealajuhataja Liina Kallas: 

Kõik algas sellest, et otsisime võimalusi kooli digitaristu uuendamiseks. Haridus- ja Teadusministeerium koos Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega kuulutas välja toetusmeetme põhikoolidele tahvel-, süle- ja lauaarvutite soetamiseks. Digipeegli keskkonnas hindasime oma kooli digiküpsust digi-innovatsiooni mõõdikute abil, seda nägi teotusmeede ette. Ja samade andmete alusel kutsuti Risti Kool DigiKiirendi pilootkoolide hulka. Selle üle on meil väga hea meel!

Suurem osa kooliperest oli DigiKiirendis osalemise üle väga rõõmus ja positiivne. Kõhklejaid-kahtlejaid oli vähe. Ikka on ju neid, kellel on hirm ja eelarvamused tundides digivahendite kasutamise suhtes. 
Sellest õppeaastast on koolil arvutiklassis klassikomplekti jagu (11) uusi lauaarvuteid. IT- spetsialist on uuendamas kooli arvutisüsteeme ja kogu tehnilist baasi, et internetiühendus oleks kogu koolimajas väga hea ja kiire. Puudust tunneme veel tahvelarvutitest. Väga suur eelis on see, et sellest õppeaastast töötavad koolis haridustehnoloog ja IT-spetsialist.

DigiKiirendis osalemine annab koolimeeskondadele suurepärase võimaluse tutvuda  paljude digivahendite kasutamisvõimalustega koolitöös. Saame kinnitust, et tehnoloogiat saab ka targalt kasutada.

Lasteaia õppealajuhatja Kaili Raudla: 

Digivahendeid olen oma töös kasutanud ligi 15 aastat. Tööst lähtuvalt olen enamasti kasutanud Microsoft Office´i erinevaid programme. Internetti kasutan vajaliku info, pildimaterjali, muusikapalade jms otsimiseks. 
Olen kasutanud teiste õpetajate poolt loodud ja jagatud õppematerjale, aga ise ei ole õppematerjale loonud.
DigiKiirendi koolitustel olid paljud teemad tuttavad. Samas sain häid näpunäiteid tööks arvutiga. Näiteks, kuidas saab päringuid sõnastada tulemuslikumalt, kasutades täpsemat otsingut, jutumärke või miinusmärki sõna ees. Sain uusi ideid, kuidas põnevamalt üles ehitada õppetundi, õppetegevust või koosolekut – erinevad programmid arvutis häälestusülesannete loomiseks, mitmekesised sisuloomevahendid.
 
Positiivne on seegi, et mitmed tuttavad asjad sai üle korratud ja meelde tuletatud. Näiteks saan oma igapäevases töös kiirendada info liikumist, kasutades töökaaslastega info vahetamisel ühisdokumente. Või kuidas innustada õpilasi ise looma ja teistega jagama oma ideid ja teadmisi. Koos saab veebipõhiselt ristsõnu luua, ajatelge kasutada, koomiksi või ideekaardi teha. 
 
Kõige enam julgustaksin DigiKiirendist osa võtma neid, kellel ei ole või on vähene kokkupuude arvutite ja digimaailmaga. Kogenud koolitajad julgustavad arvutit kasutama, abistavad seal, kus vaja ja endalegi üllatuseks võid avastada täiesti imepärase maailma, millega saad nii enda kui ka õpilaste koolipäeva veelgi huvitavamalt üles ehitada. 

Risti Kooli inglise keele, vene keele, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Krista Kohtla:

Minu kogemus digivahendite kasutamisel oli mitmekesine, kuid juhuslik. Kasutasin klassikalisi vahendeid esitlusteks: PowerPoint, Google jne. Kõige suurem digivahendite kasutamise kogemus on kooli kodulehe toimetamine WordPressi keskkonnas. Puudust tundsin just erinevatest õppekeskkondade kasutamisest testide ning õppemängude loomisel. Minu suur unistus on see, et meie kool ka tehniliselt jõuaks olukorda, kus saaks pidevalt kasutada kõiki erinevaid digitaalseid õppekeskkondi ja vahendeid.

DigiKiirendi koolitustelt olen kõige rohkem kasu saanud erinevate õpikeskkondade ja äppidega tutvumisest. Testid, viktoriinid ja veebipõhised mängud on aidanud õppetunde teha rutiinivabamaks ning muutnud teadmiste omandamise õpilastele lõbusamaks ning mitmekesisemaks. Olen julgustanud õpilasi ka iseseisvalt neid keskkondi kasutama ning õppevahendeid looma, näiteks LearningAppsi keskkonnas. Väga suur abi oli Google Drive’i võimaluste tutvustamisest, eriti kolleegidega ühistöös kasutamisel. 

Julgustaksin koole ja õpetajaid DigiKiirendis osalema just seetõttu, et maha võtta hirme ning eelarvamusi digivahendite kasutamise ees õppetöös ning lisaks võimaldab see koolis luua õpetajate hulgas ühise arusaama koolis kasutatavatest digivahenditest.

Foto: Koolielu arhiiv 

Samal teemal:

• Muusikaõpetaja Pilvi Pärnapuu tunnis on nii laulu, pillimängu kui QR-koode

Aasta ettevõtlikuks õpetajaks valiti Elbe Metsatalu, kes õpetab Tallinna 21. Koolis ja kahes Pärnu koolis, aasta õppuriks Tallinna 21. Kooli õpilane Merilin Priilinn-Türk ning ettevõtlusõppe mentoriks Ander Hindremäe. Ettevõtlusõppe programmi aasta tegija on Jane Mägi Kuressaare Ametikoolist.

Minister Mailis Repsi sõnul on kõigi kandidaatide ettevõtlikkus ning tahe ja suutlikkus midagi ära teha on imetlusväärne. “Need õpetajad, edendajad ja mentorid on näidanud väga head eeskuju, kuidas saab muuta õppimise huvitavaks ja eluliseks. Tunnustuskonkursile esitatud õppurid on suurepäraseks näiteks, kuidas võtta õppetööst maksimum ning rakendada omandatud teadmisi ja saadud kogemusi ka praktikas,” ütles Reps.

Aasta ettevõtlusõppe edendaja tiitli pälvis Põlva Gümnaasium, kus usutakse, et igast ettevõtlikust inimesest ei pea saama ettevõtjat, aga iga ettevõtja peab olema ettevõtlik. Põlva Gümnaasium on kool, mis toetab ja julgustab igakülgselt ettevõtlikkuse arendamist õpilastes. Kahe tegutsemisaasta jooksul on pakutud võimalust õppida majandus- ja ettevõtlusõpet ning turundust. Õpilasfirmasid on selle aja jooksul olnud 27, tänavu on lisandumas 13 uut firmat. Õpilased on külastanud maakonna ettevõtteid ning ettevõtlusõppe programmi on kaasatud nii õpetajaid kui lapsevanemaid mentoritena. Tänavu sügisest kuulub Põlva Gümnaasium ka Ettevõtliku Kooli võrgustikku.

Silmapaistvate nominentidena said ettevõtlusõppe edendamise eest tänukirja Maret Lepiksaar Keila linnavalitsusest ja Antsla Gümnaasium.

Aasta ettevõtliku õpetaja tiitli pälvis Elbe Metsatalu, kes on ettevõtlusõpetaja Pärnu Ühisgümnaasiumis, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis ning Tallinna 21. Koolis. Elbe Metsatalu on mitmekülgsete õpimetoodikate looja ning rakendaja, tunnustatud lektor täiendõppes ning teeb tihedat koostööd ettevõtete ja ettevõtjatega. 21. Koolist alguse saanud mini-minifirmade programm on osutunud väga populaarseks ja seda metoodikat kasutavad juba kümned koolid üle Eesti. Igal õppeaastal osaleb Elbe Metsatalu tundides üle saja õpilase, kes tegutsevad rohkem kui 20 mini-minifirmas.

Silmapaistva tegutsemise eest said tänukirja ettevõtlikud õpetajad Liivia Rebane Antsla Gümnaasiumist ja Birgit Peterson Pärnu Koidula Gümnaasiumist. 

Aasta ettevõtlusõppe mentor on Tallinna Lennujaama infoteeninduse juht Ander Hindremäe, kes juhendab, nõustab, innustab ja jagab iganädalaselt oma oskusteavet noortele ettevõtlushuvilistele õpilastele. Ander Hindremäe alustas oma kogemuste jagamisega juba Tallinna 21. Kooli õpilasena ning pärast gümnaasiumi lõppu sai ta JA Eestist ettevõtlusmentori tunnistuse. Ta on juhendanud 36 õpilasfirmat. Teist aastat on ta Tallinna 21. Kooli ettevõtlusmentor õpilasfirmade programmis, juhendades Eesti ühte suurimat ettevõtluskursust rohkem kui 60 õpilasega. Ander Hindremäe on noorte jaoks suur eeskuju, keda austatakse ja hinnatakse kõrgelt.

Silmapaistva tegutsemise eest mentorina said tänukirja MTÜ Ettevõtluslaager eestvedaja Kalle Pilt, Vamp Digital juht Kristjan Kolbre ja Greenstep Solutions OÜ juht Anu Ruul.

Aasta ettevõtlik õppur on Tallinna 21. Kooli 12. klassi õpilane Merilin Priilinn-Türk, kes peab õpilasfirma Best Ice tegevjuhi ametit. Best Ice toodab Kalevi kommidega jäätiseid ning neil on kommide suurtootjaga partnerlusleping. Best Ice on saavutanud Eesti õpilasfirmade võistlusel teise koha ja osalenud paljudel erinevatel sündmustel. Näiteks oli Merilin oma toodanguga väljas Paide arvamusfestivalil ettevõtlusõppe arutelualal ning ütles sõna sekka ka ettevõtlusõppe teemal. Teadmishimulise õppijana on Merilin osalenud koolitustel, kirjutanud ja taotlenud rahastust erinevatele projektidele ning viinud läbi koolitusi ja töötubasid kaasõpilastele. Merilini entusiasm, töökus, õppimisvõime, ettevõtlikkus, katsetamisjulgus ja sõnaosavus ei jää märkamata koolis ega koolivälises tegevuses.

Tänukirjaga tunnustati veel Tartu Mart Reiniku Kooli õpilast Anita Algust.

Ettevõtlusõppe programmi aasta tegijaks valiti Kuressaare Ametikooli IT ja ettevõtluse õppesuuna juhtõpetaja Jane Mägi. Ta on võtnud oma südameasjaks kutsehariduse populariseerimise ning ettevõtluse ja ettevõtlikkuse sidumise kutseharidusega. Jane Mägi tegutseb läbimõeldult selle nimel, et kutsekoolides oleks noortel võimalik tegeleda ettevõtlusega ja olla ettevõtlik. Kuressaare Ametikoolis on ta suutnud siduda õpilasfirmade toimetamised õppetööga. Tema eestvedamisel on tegevustesse kaasatud väga suur koostööpartnerite ring – ettevõtjad, kolleegid ning teised koolid nii maakonnast kui kaugemalt. 

Tänukirja said Tallinna Tehnikaülikooli professor Urve Venesaar ning sama kooli programmijuht ja lektor Martin Toding.

Pildil (vasakult esimene) Jane Mägi, Elbe Metsatalu, Põlva Gümnaasiumi direktor Alo Savi, Ander Hindremäe ja Merilin Priilinn-Türk

Auhindadeks on ettevõtlikule õpetajale, ettevõtlusõppe mentorile ning Edu ja Tegu aasta tegijale Pärnu Juhtimiskonverentsi piletid, õppurile pääse sTARTUp Day Ärifestivalile ning edendajal on võimalus õppida meeskonnakoolitusel.

Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames tunnustati ettevõtlusõpet edendavaid inimesi ja meeskondi tänavu teist korda. Tunnustatavate kandidaate sai esitada igaüks ettevõtlusõppe programmi veebilehel. Nominente oli viies kategoorias kokku 35.

Mullu pälvis aasta ettevõtlusõppe edendaja tiitli Võru Gümnaasium, aasta ettevõtluse õpetaja oli Marje Vaan Pärnu Vanalinna Põhikoolist, aasta mentor Põlvamaa ettevõtja Kuldar Leis, ettevõtlik õppur Marten Soeson Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumist ning Edu ja Tegu aasta tegija Katrin Kivisild sihtasutusest Innove. 

Ettevõtlusppe programmi Edu ja Tegu toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: HTMi pressiteade. Avafoto tunnustusürituselt: Kalev Lilleorg

Samal teemal:

• Parimate ettevõtlike õpetajate ja ettevõtlusõppe edendajate kandidaatide esitamise tähtaeg läheneb

Sel aastal on võistluse teema “Minecrafti eri - kultuuripärandi aasta”. Osalejad on oodatud ringi vaatama, et leida põnevaid materiaalseid või mitte-materiaalseid kultuurilisi objekte, mida Minecrafti maailmas ehitada. Seeläbi on õpilastel võimalik paremini tuttavaks saada oma kodukoha või -riigi ajaloo, rahvatraditsioonide ning tähtpäevadega.

Osalejatel on loominguline vabadus – nad võivad ehitamiseks valida mõisahoone, küüni, viikingilaeva, kujutada laulupidu või rukkileiva küpsetamist. Oluline on maksimaalselt kasutada Minecrafti võimalusi ja ehitada põnevaid objekte.

Võistluse valmistavad ette MTÜ Robootika ja Vaata Maailma SA Eestis, programmeerimiskool Hello IT Lätist ja MTÜd Robotikos Akademija ning Three Cubes Leedust.

“Aeg, mil arvutimängudes nähti vaid ajaraiskamist, on möödunud. Tänapäeval peetakse mängimise läbi õppimist tõsiseltvõetavaks protsessiks, mis on tihtipeale tulemuslikum kui traditsioonilised õppemeetodid. Minecrafti keskkond lubab õpilastel astuda arhitekti kingadesse, sest ehitamine seisneb planeerimises ning loodud plaani teostamises digitaalses keskkonnas. Ka programmeerimine toimib põhimõtteliselt sarnaselt. Meil on hea meel, et Microsoftil on ühes partneritega võimalik arendada mängimisel ja tehnoloogial põhinevat õpet,” ütles Microsofti Balti regiooni juhataja Renāte Strazdina.

Leedus tegutseva robootikakooli Robotikos Akademija asutaja Kristijonas Vasiliauskas lausus, et nad on väga rahul selle aasta võistluse teemaga: “See on hea viis, kuidas Minecrafti tüüpi moodsa tehnoloogia abil austada meie kultuuri ja ajalugu. Sellisel viisil ei jää kultuuripärand ainult osaks minevikust, vaid leiab oma tee uue põlvkonnani.”

Võistluse koordinaator Eestis Kristi Kivilo lisas: “Minecrafti võistlus toimub Eestis juba viiendat korda. Varem on lapsed ehitanud Balti riikide vaatamisväärsusi ning kujutanud ette, kuidas võiks elu Eestis, Lätis ja Leedus välja näha 100 aasta pärast. Sel korral kasutavad lapsed aga tänapäevaseid tehnoloogiaid, et heita pilk meie minevikule, ning ehitavad elemente meie iselaadsest kultuuripärandist.”

Võistlus leiab aset 1.–8. detsembrini ning töid hinnatakse kolmes vanuseklassis (7–11-, 12–14- ja 15–18-aastased). Õpilased peavad moodustama kuni 3-liikmelise võistkonna ja registreerima end võistlusele veebilehel https://www.helloit.lv/lv/hour-of-code-ee. Seejärel valivad nad kultuuriobjekti või sündmuse, mida Minecrafti keskkonnas ehitada. Tööde hindamisel võetakse arvesse loomingulisust, teemakohasust ja tehnilist teostust. Eelregistreerimine on avatud 1. detsembrini 2018 (kell 10.30). Tööd tuleb hindamiseks esitada hiljemalt 8. detsembril 2018 kell 20.00. Osalemiseks on vajalik ametlik Minecrafti versioon 1.13.2, mis töötab süle- või lauaarvutil.

 Nii Eesti kui Baltikumi võitjad kuulutatakse välja 14. detsembril 2018.

Lisainfo:

KoodiTund ("Hour of Code") on rahvusvaheline algatust, millest võtab osa üle 100 miljoni inimese üle kogu maailma. Tegemist on tunni pikkuse interaktiivse sissejuhatusega programmeerimisse. KoodiTunni algatas mittetulundusühing Code.org ja sellega on liitunud üle 1000 partnerorganisatsiooni ja vabatahtliku, nende hulgas Microsoft. Juba kolmandat aastat järjest organiseerib Microsoft Balti riikides KoodiTunni raames Minecrafti võistlust.

Allikas ja fotod: Vaata Maailma SA

Samal teemal:

• Minecrafti ehitusvõistluse peavõit tuli Eestisse

Eriti aktiivsed ProgeTiigri tulevikutegijad olid sel aastal lasteaiad. Oli lasteaedu, kus programmeerimisega pistsid rinda pea kõik lapsed: paberil, arvutiga, roboteid, aga ka kaaslasi programmeerides. Laste tegemised on näha ProgeTiigri Tulevikutegijate FB lehel.

Pärast esimest vooru toimusid piirkondlikud üritused, millest võttis osa üle 1200 programmeerimishuvilise lasteaialastest kuni gümnaasiuminoorteni. Üritused toimusid Peetris, Viljandis, Pärnus, Võrus ja Laiusel ja õpilastel oli võimalik osaleda erinevates töötubades või panna ennast proovile digioskaja võistlusel, digiorienteerumisel, mängude loomises või robotitega võisteldes.

Lisainfo

Maakondlikest üritustest tegi fotod Kristi Salum

Samal teemal:

• ProgeTiiger hullas Laiuse põhikoolis
• Programmeerimisnädalast Tartu näitel: ma ise mängus tegija
• Nutilaboris valmisid prügiautod

Sel aastal tõlgivad noored keelehuvilised tekste kultuuripärandi teemal. 

Tänavu oli võistlus populaarsem kui kunagi varem – üle Euroopa registreerus 2062 kooli. Nende hulgast valis arvuti võistlema 751 kooli – just niipalju on saadikuid Euroopa Parlamendis. Liikmesriigist võistlusele pääsevate koolide arv vastab samuti selle riigi saadikukohtadele Euroopa Parlamendis. Väljavalitud koolid said tõlkevõistlusele esitada kaks kuni viis 2001. aastal sündinud õpilast. Valminud tõlkeid hindavad Euroopa Komisjoni kutselised tõlkijad, kes valivad igast liikmesriigist välja ühe võitja. Võitjad kuulutatakse välja 2019. aasta veebruari alguses ning nad kutsutakse 2019. aasta kevadel Brüsselis toimuvale auhinnatseremooniale.

Eestist registreerus tõlkevõistlusele 26 kooli, kellest arvuti valis välja kuus – Gustav Adolfi Gümnaasiumi, Hiiumaa Gümnaasiumi, Hugo Treffneri Gümnaasiumi, Jüri Gümnaasiumi, Läänemaa Ühisgümnaasiumi ning Pärnu Koidula Gümnaasiumi. Soovime koole esindavatele õpilastele edu!

Esmakordselt antakse sel aastal põhivõistluselt välja jäänud koolidele võimalus osaleda nn lohutusringis. See tähendab, et soovijad võivad võistlusteksti samadel tingimustel tõlkida ning saata selle Euroopa Komisjoni esinduse keelenõunikule hindamiseks. Lohutusringi parimaid ootab samuti väike auhind ning võimalus külastada Euroopa Komisjoni Eesti esindust. 

2007. aastal alguse saanud tõlkevõistluse Juvenes Translatores eesmärk on edendada noorte keeleõpet, tähtsustada tõlkimisoskust ning soodustada koolide ja õpilaste vahelist koostööd. Võistluse kohta saab rohkem lugeda võistluse veebisaidilt.

Allikas: Euroopa Komisjoni esindus Eestis