„Eesti koolides on käimas hoogne haridusuuendus – peagi on võimalik kõikidel põhikooliõpilastel kasutada tasuta digitaalseid õppematerjale, õppida uusi oskusi mõnevõrra teisiti ja avastada õpitavat hoopis uute põnevate nurkade alt,“ sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Soovime, et koolide omavaheline koostöö oleks senisest veelgi tihedam ja õpilastel oleks alati võimalik õppida kõige põnevamal võimalikul viisil. Seetõttu oleme loonud toetusmeetme, mille abil paljud koolid juba käesoleval õppeaastal alustasid või on alustamas huvitavat koosõppimist ning õige pea avaneb see võimalus veel rohkem kui saja kooli õpilastel,“ lisas minister.

Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo sõnul on toetusmeede Klass+ loodud just selleks, et tagada parimad võimalused õppe praktilisemaks muutmisel, toetada koolidevahelist koostööd ning innustada neid ühiselt veel tugevamaks kasvama. „Õppekeskkondi ja õppevahendeid on selliseid, mida vajatakse igapäevaselt nagu kooliruum ja projektor, kuid on hulk põnevaid vahendeid, mida oleks vaja kasutada aeg-ajalt ning ainult ühe kooli õpilaste jaoks nende soetamine pole otstarbekas,“ selgitas Rillo toetusmeetme tagamaid. „Euroopa Sotsiaalfondi toel saavad koolid sisse seada laboreid ja soetada seadmeid, luua õppematerjale, koolitada õpetajaid ja katta muid tegevustega kaasuvaid kulusid, sealhulgas näiteks laborandi töötasu või kuluvahendid,“ lisas Rillo. Toetusmeetme võimalused on planeeritud selliselt, et eesmärgi saavutamiseks ei jääks ükski tegevus ega kulu tegemata.

Toetust eraldatakse 24 projektile, milles osaleb enam kui 100 kooli. Toetusmeede on ellu kutsutud selleks, et pakkuda õpilastele võimalusi kasutada spetsiifilisi ja erilisi seadmeid, mida on mõistlik kasutada ühiselt. Toetust saanud projektid viiakse ellu vähemalt kolme kooli koostöös. „Rahastatavad projektid on väga eriilmelised ja peegeldavad hästi koolide valmisolekut uudseks lähenemiseks ja hariduse kvaliteedi tõstmiseks, sealhulgas on erilise tähelepanu all just õpilaste digioskuste arendamine,“ ütles Rillo. Toetuse abil seatakse sisse näiteks heli-, robootika- ja looduslaboreid, aga uuritakse ka satelliitidega stratosfääri ja taastuvenergiat.

Lisaks haridusinnovatsioonile üld- ja kutsehariduses pööratakse erilist tähelepanu ka kutsespetsiifilistele seadmetele, simuleerimaks reaalset töökeskkonda ja seeläbi omandama paremad kutseoskused. Õppe kaasajastamisel luuakse ühelt poolt atraktiivsed, ohutud ja praktilised õpitingimused, teisalt aga soovitakse vastata paremini tööandjate ootusele kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide järele. Suvel lõppenud taotlusvoorust toetati kutseõppeasutustele simulaatorite soetamist 2 miljoni euro ulatuses.

Kokku toetatakse koole selle aasta lõpuks enam kui 17 miljoni euroga, millele lisanduvad septembri lõpus tasuta digitaalsed õppematerjalid põhikooli õpilastele. Samuti toetatakse koole 8 miljoni euroga, mille abil jõuab koolidesse enam kui 10 000 arvutit ja suur hulk nutiprojektoreid. Lisaks on käimas üldhariduskoolide võrguühenduste kaasajastamine, mis jõuab kõikide koolideni 2023. aastaks.

Toetuste saajad
Teise taoltusvooru toetuse saajad ja projektide lühikirjeldused 
Simulaatorite taotlusvooru toetuse saajad ja projektide lühikirjeldused 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kultuurikatla täitsid arvamused haridustehnoloogiast
• Digimuutuv kool 

Esialgu saab end proovile panna lahendades erinevaid programmeerimise, robootika, internetiturvalisuse ja multimeediaga seotud ülesandeid oma lasteaias või koolis. Ülesanded on erineva raskusastmega ja seega jõukohased ning põnevad kõigile. Ülesanded on üleval HITSA kodulehel! 

Lisaks toimuvad piirkondlikud ühisüritused, kus saab teistega võistelda ja oma oskusi näidata.

Ajakava:

17.09 - 07.10 etteantud ülesannete lahendamine oma lasteaias või koolis
6.10 - 21.10 ProgeTiigri tehnoloogia töötoad Code Weeki raames
1.11 - 18.11 piirkondlikud ühisüritused

Täpsem info HITSA kodulehel! 

Avafoto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Code Week kutsub kõiki programmeerima
• Kutsume programmeerimisnädalal õpitubasid korraldama!

Neljapäeval, 13. septembril toimunud HITSA veebiseminaril sai osalejatele selgeks, mis on digiterad ja kuidas neid valmistada. Kätt võivad proovida kõik huvilised!

Projektijuht Triin Kaasik sõnas, et digiterad said alguse HITSA seminaridesarjast „Võrgustik võrgutab“. Seminari ajaks saavad digiteemad publiku suure tähelepanu, aga vahepealsel ajal huvi kaob. Kuidas huvi säilitada? Kuidas olla kiirelt kursis digiteemadega?  

Digiterad baseeruvad mikroõppel. Digitera on lühike, kindla fookusega õpitera: kuni 2-minutiline video, animeeritud GIF, meem, plakat, infograafik, sotsiaalmeedia postitus, test, mäng, koomiks, tsitaat jms. Oluline, et see on lihtne, lööv, lühike, kvaliteetne ja õpetab midagi (või tuletab õpitut meelde).

Digiteri loovad HITSA projektijuhid ja HITSA koolitajad, aga oodatakse ka uusi koostööpartnereid. Digitera peab olema sisult ja vormilt kvaliteetne, õpetama näiteks  mõnd tehnoloogiavahendit kasutama või toetama hoiakuid. Digiterade jagamiseks on FB-s HITSA digiterade grupp, millega soovijad saavad juba liituda. Kui soovite FB-s oma valmis digiteri jagada, kirjutage triin.kaasik@hitsa.ee.

Digiteri hakatakse jagama kaks-kolm korda nädalas. Laikimine, jagamine ja kommentaarid on digiterade FB-grupis oodatud. Tagasiside aitab digiteri paremaks muuta.

HITSA haridustehnoloog Ingrid Maadvere soovitas digiteri kasutada ka õppetöös. See on hea ja üsna lihtne võimalus tunnis tehnoloogia abil midagi luua, õpilased saavad oma loovust rakendada ja tulemus on mikro-õppematerjal, mida saab hiljemgi kasutada. „Mikroõppega hakati tegelema juba 1960ndatel, siis soovitati 5-10minutilisi filmilõike videolindilt vaadata. Tänapäeval on 10 minutit väga pikk aeg, vajame väikeseid teri,“ sõnas Ingrid Maadvere. „Meid huvitab väga, millised digiterad õpetajatele meeldivad, see projekt on nagu väike uurimistöö.“

Et julgustada mikroõpet kasutama, prooviti veebiseminaril ka ise digiteri valmistada. Ingrid Maadvere tutvustas tööks sobivaid keskkondi. Alustati lihtsatest meemidest, tsitaatidest ja animeeritud GIFidest. Osalejad said veebiseminaril oma kogemust jagada ja kes olid mikroõppega varem kokku puutunud, need kinnitasid, et õpilastele see vorm meeldis ja sobis. Saadi ideid, kus digiteri kasutama hakata: mõne keelereegli või matemaatikavalemi võib tõesti digiterana esitada.

HITSA FB-grupp „Digiterad“: https://www.facebook.com/groups/digiterad/

Veebiseminari „Digiterad“ salvestuse ja kõikide varasemate veebiseminaride salvestused leiab siit: https://www.youtube.com/playlist?list=PLZ_uMqYCd3Q3gLGo-E8KW-nFQzuOpej0x

Avafoto: Unsplash, William Iven

Samal teemal:

• Digimuutuv kool
• Algas koolitus- ja nõustamisprogramm DigiKiirendi

"Värvusõpetuse tööraamat”
Autor: Annely Köster
Väljaandja: Sally Stuudio

Värvitoonide tähendusväli on pea lõputu ja siin pole olemas üht ja ainust tõde. Kuid osa tähendusi on universaalsemad, vähemasti ühe kultuuriruumi piires. Raamatus uuritakse värvitoonidega seotud emotsioone ja tähendusi Vana-Egiptusest tänaste erakondade valimiskampaaniateni. Samuti ärgitatakse lugejat märkama värvide muutlikkust ja kontekstitundlikkust. Värviuuringute raames vaadeldakse loodust, ümbritsevat meediakeskkonda ja tehakse põikeid kunstiajalukku ning -kaasaega. Eraldi peatükk koondab värvi kui teadmist - valitud palad Newtoni, Goethe, Runge, Schopenhaueri, Kandinsky ja Itteni värvusõpetustest; CMYK, RGB, HEX ja PMG värvisüsteemidest. 

Tööraamat on koostatud eelkõige stuudio õpilastele ja koondab Sally Stuudio nelja-aastase värvusõpetuse kursuse materjali. Esmane tagasiside aga kinnitab, et raamatust leiab inspiratsiooni ja “saan seda kohe kasutada” ideesid ka üldhariduskooli õpetaja ja kunstihuviline. 

Tööramatu lõpus on inspiratsiooniks valik värvireposid Sally Stuudio õpilaste töödest.

Raamatut saab tellida ja hinnainfot küsida Sally Stuudiost, annely@kunstikeskus.ee.
 

Allikas: Sally Stuudio info.

Samal teemal:

• Toimus Kunstihariduse Ühingu koolituspäev "Kunst on uus septembrikuus!"
• Kui sa vaid näeksid...

ERRi uudisteportaal vahendab, et eelmise aasta kevadel esimest korda kohtunud haridus- ja terviseekspertide töörühm tegi oma ettepanekud sotsiaalministeeriumile mullu sügisel, kuid reedel koguneb töörühm, et vaadata üle nende alusel koostatud eelõu ja arutleda, kas miski vajaks veel ümbertegemist.

Loe artiklit täismahus ERRi uudisteportaalist. 

Samal teemal:

• Lastekaitse Liidu üldkogu: laste vaimne tervis fookusesse!
• Mäng võib olla ka õpetaja töö
• Koolijuht kui uue õpikäsituse vedur ja pidur

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan tutvustas kuulajatele hariduselu mõjutavaid tehnoloogiatrende, põhikooli ja gümnaasiumi informaatika õppekava täiendusi, HITSA uusi arendusprojekte ning plaane, kuidas toetada õpetajate digipädevuste arengut. 

HITSA aitab koolidel parimaid valikuid teha

„Eelmisel aastal möödus 20 aastat Tiigrihüppe algusest. Initsiatiiv, mille eesmärk oli koolide varustamine interneti ja arvutitega. Sellest kasvas välja midagi enamat, veendusime, et suudame olla innovaatilised, käia riigina täiesti uutel radadel,“ sõnas Heli Aru-Chabilan. Nagu toona ei teatud täpselt, missuguseks kujuneb infoühiskond, ei tea me ka täna, kuidas tehnoloogia areng tulevikku mõjutab. „Haridussüsteemi ülesanne on aidata neil, kes eelmisel nädalal kooliteed alustasid, aastal 2030, mil nad keskhariduse on kätte saanud, siin tehnoloogiarikkas maailmas hakkama saada,“ sõnas esineja. Ta rõhutas, et HITSA meeskond soovib teha koostööd erinevate osapooltega, et HITSA tegevus tehnoloogiauuenduste maaletoomisel ja teaduspõhiste näidete otsimisel, mida tehnoloogia õppeprotsessile annab, jõuaks rohkemate koolide ning õpetajateni. „Tehnoloogia saab haridussüsteemile appi tulla. TALISe uuring näitas, et suurim probleem on õpetaja jaoks õpetamiseks vajalik IKT-oskuste tase, veerand õpetajaskonnast tunneb, et see pole piisav,“ sõnas Heli Aru-Chabilan. HITSA koolitused ja uued programmid aitavad olukorda muuta: meeskonnapõhised koolitused koolidele, kus digitehnoloogia kasutus on passiivsem; eestvedajate programm tehnoloogiakasutuse liidritele, kes toovad õppetöösse uusi IKT-vahendeid ja innustavad kolleege neid kasutama; tehnoloogiatrendide arengute seire, et koolid saaksid teha enda jaoks õigeid valikuid jpm. 

Õppimise keskkond tuleb endal luua

Cisco Eesti juht Lauri Makke arutles oma ettekandes, millised tehnoloogiad toetavad õppimist üle piiride, igal ajal, iga seadmega? Kuidas toetada õpilast õppimisel asukohast olenemata?

„Enamik kohalolijatest on see pool, kes tegeleb inimestega. Cisco on see pool, kes tegeleb tehnoloogiaga,“ tutvustas Lauri Makke ettevõtet. Cisco on maailma suurim võrguettevõte. Cisco tegevus puudutas möödunud aastal rohkem kui 30 000 kooli üle maailma, Cisco tehnoloogiaid on aastate jooksul õppinud 6 miljonit inimest, sh suur hulk ka Eestis;, ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid õpetavad Cisco tehnoloogiaid. „Ükski tehnoloogiline lahendus ei tööta, kui ei ole korralikku võrku all. Iga kool peaks enne digiseadmete soetamist veenduma, et infrastruktuur on korras ja et on inimesed, kes suudavad seda kõike hallata ja kasutada. Muidu on nii, et seadmed pannakse paika, aga ei ole inimesi, kes neid kasutaks,“ sõnas Makke.  

Ta tõi näiteid õppimisvahenditest nagu digitahvel, koosolekuvahendid, sõnumiside, failide jagamine, kolmanda osapoole rakendused (haridusäpid, e-õpikud). „Kui need kõik kokku viia, saame suurpärase lahenduse tunni jaoks, aga ka õpetajate koostööks, suhtluseks lastevanematega. On vaja platvormi,  kus seda kõike oleks võimalik teha ja see platvorm peab olema lihtne,“ tõi Lauri Makke kuulajate silme ette pildi digiajastul õppimisest.

Õpilased ja IKT

IKT on kõikjal - mida kool saab teha, et ellu astuksid õige IKT-alase ettevalmistusega noored? Sellel teemal kutsus kuulajaid kaasa mõtlema Kogukond Tech Sisters MTÜ juhatuse liige Vanessa Vorteil. Millised on noorte digipädevuse nõrgad kohad? Millised on peamised müüdid IKT õppijatest ja ametikohtadest? Kuidas leida ja innustada  noori IKT-d õppima?

Tech Sisters alustas 2013. aastal, kui grupp asutajaid leidis, et on vaja IT-valdkond inimestele lähemale tuua. Nad korraldavad üritusi gümnaasiumiõpilastele ja täiskasvanutele. 

Vanessa Vorteil meenutas oma haridustehnoloogi kogemusest, mis oli noortele koolis digikasutuses problemaatiline: infootsing internetist, sest infot on liiga palju; turvalisus ja teadmised digitaalsest jalajäljest, mis on avaldamiseks sobilik ja mis mitte; probleemilahendusoskus ja mõistmine, et ühel probleemil võib olla mitu lahendust. 

Müüdid IKT-sektori kohta levivad ka noorte seas: et see on patsiga poisi valdkond, et IT on programmeerimine ja arvutite parandamine, et IT on väga keeruline, et seal valdkonnas on raha. „Aga nagu igas teises valdkonnas tuleb IT-ski end alt üles töötada. Ainult üksikud hakkavad kohe algusest väga suurt palka teenima, teistel läheb selleks aega,“ sõnas Vorteil.

Külalistunnid, karjääriõpetus, töövarjupäevad, ettevõtete külastused, huviringid, valikkursused on abiks, et muuta noorte suhtumist ja arusaamu IT-sektoris töötamisest.

Kas on alternatiivi tehnoloogiakasutusele õppetöös?

Paneeldiskussioon keskendus teemale, mis ärgitaks õpetajaid tunnis digivahendeid kasutama, kas infotehnoloogia kasutusele õppetöös on alternatiivi. Arvamust avaldasid Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna juhtaja Andres Ääremaa, Tartu Erakooli nõukogu esimees Urmo Uiboleht ja ITL-i juhatuse esimees Ivo Suursoo. 

Kõlanud mõtteid: 

- Tehisintellekt ei hakka mitte kunagi asendama õpetajat, aga temast saab õpetaja abiline. Näiteks lihtsama info jagamisega (mis kell tunnid algavad, mis jäi õppida jms) ei pea koormama õpetajat, infot saab edastada tehisintellekt.

- Küsimus ei ole enam ammu selles, kas kasutada tunnis digiseadmeid, sh nutitelefoni. Küsimus on, milleks neid kasutada. Me keegi ei taha, et lapsed jääksid ilma tulevikus eluliselt vajalikest oskustest.

- Koolis õpetatakse palju vahendeid, mida kodudes ei ole: robootikakomplektid, 3D-printerid. Digiseadmete spekter on oluliselt laiem kui vaid nutitelefonid.

- Eeldame sageli, et digivahend tähendab ekraani. On hulk digivahendeid, kus ekraaniga pole mingit pistmist, tuleb neid vahendeid üles leida.

- Toetusmeetmed tehnoloogia kasutuseks õppetöös on olemas: koolitused, õppematerjalid, toetus vahendite ostmiseks. Kõik algab ikkagi kooli juhtimisest, koolijuhist, kui nõudlik ta on, kuidas ta meeskonna moodustab ja millist koolikultuuri tahab. 

- Koolijuht vastutab kõige eest, mis ei õnnestu. Kõik, mis on õppetöös head, on õpetajate töö vili. Koolijuhi roll on toetada õpetajat, et õnnestumisi oleks ohtralt. Oluline on teada, et tehnoloogiakasutus tunnis ei ole kohustus, vaid õpetaja vabadus teha asju kaasaegselt. 

- Oleks hea, kui koolides oleks tehnoloogiaevangelistid, kes on tehnoloogiakasutuse eestvedajad. Tuleb leida lahendus, et nad jääksid kooli, mitte ei suunduks aasta-paari pärast edukasse IT-firmasse. 

- Tehnoloogiakasutust ei saa koolis kohustuseks teha, veel vähem et see toimuks igal pool ühtse standardi järele. Iga kool ehitab üles talle sobiva keskkonna, selleks on võimalusi piisavalt. 

- Koolikultuur määrab, kuidas digilahendustesse suhtutakse ja kas seda väärtustatakse õppetöö osana. Eesti kooli tugev külg on iseseisvad õpetajad ja vabadus valida, kuidas soovitud õpitulemusteni jõuda. 

Valga Gümnaasium pälvis haridustehnoloogia aastaauhinna

Konverentsil anti välja ka haridustehnoloogia aastaauhind. Selle sai Valga Gümnaasium kehaandurite kasutamise eest õppetöös. Nimelt katsetasid Valga Gümnaasiumi õpilased kevadel ajulainete visualiseerimise mõõtmisandureid NeuroSky MindWave ja mitmeid teisi kehaandureid. Seadmed saadi Innove korraldatud ESFi taotlusvoorust. Viis kooli tegid ühise taotluse, iga kool sai esialgseks katsetamiseks ja õppematerjali väljatöötamiseks ühe nutika komplekti - nutiriiete, ruumiandurite, digikunsti, teaduslabori ja kehaandurite komplekti. 

Haridustehnoloogia konverentsi korraldas konverentsi- ja turundusettevõte Confent koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse, Innove, Cisco, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni Liiduga. 

Fotod: kuvatõmmis veebiülekandest.

Samal teemal: 

• Algas koolitus- ja nõustamisprogramm DigiKiirendi
• Pärnu Toimetulekukooli õpilastele meeldivad BeeBotid

“Kiusamisvaba kool” on tõenduspõhine koolis toimuvat kiusamist vähendav programm, mis sai alguse Soomes 2006/2007. aastal,  Eestis alustasid esimesed koolid  selle programmi järgi 2013. aastal. 2018. aasta sügiseks on programmiga liitunud juba 75 kooli üle Eesti, mis teeb ligi 15% põhikoolidest. Uued koolid on alati teretulnud programmiga ühinema. Lapsevanematele on välja antud miniõpik kiusamise olemusest ja sellest, kuidas saab oma last aidata, et teda koolis ei kiusataks. Küberkiusamine on 90% ulatuses koolikiusamise laiendus. Noored ei tunne sageli enda käitumises kiusamist ära. 

Küberkiusamine võib teha rohkemgi kahju kui koolis kiusamine, sest küberkiusamine tuleb meiega igale  poole kaasa ja seetõttu on küberkiusamisele raskem piiri tõmmata kui vägivallale koolis. Mis internetti satub, see jääbki ringlema. 

Õpi suhtlema vägivallatult

Normaalne reaalsus peaks olema, et teisele ei või mingil juhul liiga teha. Noored  peaksid õppima, kuidas vägivallatult eakaaslastega suhelda. Lapsega peab igapäevaselt rääkima kooli teemadel ja siis tuleb jutu käigus suurema tõenäosusega välja ka see, kui teda koolis kiusatakse. Lastel on sageli võõrale inimesele kergem rääkida kiusamisest, kui oma vanematele, sest kardetakse, et vanemate sekkumine teeb asja veel hullemaks.

Leia usalduväärne inimene, kellega rääkida

Pealtvaatajad aitavad kiusamisele kaasa, kui nad ei sekku, Ainult kaks kuni kolm last 24 õpilasest julgeb sekkuda kiusamisse. Üheks sekkumata jätmise põhjuseks on hirm, et neid endid hakatakse hiljem kiusama.
Kiusamine on pikaajaline vaimne või füüsiline kahjustamine, kus osapooled ei ole võrdsed  kas jõupoolest või selle poolest, et kiusataval õpilasel on vähem sõpru. Kiusatav on suure löögi all ja nõrgem osapool. Alati kui kellelegi tehakse liiga, siis tuleb tal leida kedagi usaldusväärset, kellele ta saaks oma murest rääkida. Kui laps julgeb, siis ta võib kiusamisest rääkida ka ise oma klassijuhatajale või siis tuleb rääkida koos lapsevanemaga. Kui laps räägib lapsevanemale koolikiusamisest, siis peaks lapsevanem koos lapsega leidma sobiva võimaluse olukorra lahendamiseks.

Esimeseks sammuks on kindlasti klassijuhataja informeerimine olukorrast. Kui klassijuhataja teab, siis ta saab hakata olukorda jälgima. Koolivägivalla vähendamisel on oluline tihe kooli ja kodu koostöö. Lapsed ja õpetajad peavad õppima lahkhelisid lahendama austavalt ja lugupidavalt. Kodus  võiks lapsevanemad rääkida igast inimesest, ka meist väga erinevatest, lugupidavalt, sest lapsed võtavad suhtemallid kodunt kaasa ja see on tema jaoks normaalne, mida kodus eeskujuks tehakse. Lapsevanem peaks iga koolivägivalla olukorda tähele panema ja esimesel võimalusel sekkuma. Kiusamine ei lähe iseenesest üle.

Lahenda olukord diskreetselt

Kui õpetaja või lapsevanem näeb koolivägivalda pealt, siis ei ole hea kohe avalikult olukorda lahendama hakata vaid olukorda tuleks lahendada diskreetselt nelja silma vestlusena, kus räägitakse läbi eraldi nii kannatanu kui ka kiusajaga ja vajadusel kutsutakse kooli ka lapsevanemad ning pärast tehakse grupivestlused. Mõne aja pärast tuleks teha kontrollvestlused, et välja selgitada, kas olukord on lahenenud või mitte. 

Müüt on see, et kiusaja peab karistatud saama. Oluline on, et kiusajaga koolipersonal räägiks nelja silma all ja otsiks lahendusi kedagi süüdistamata. Kiusaja vajab sageli samuti kellegi hulka kuulumise tunnet ja kinnitust, et ta on tähtis. Enamasti saavad õpilased positiivset tagasisisdet oma eakaaslastest sõpradelt, trennis, perekonnas, kuid mõnel jääb tähelepanus puudus. Oluline on, et laps saaks aru, et positiivsena tuleb olla tunnustatud. 

Laps ei pruugi aru saada, et teeb teisele haiget

Sageli lapsed arvavad ise, et teevad vaid süütut nalja ja ei mõtle, et teevad teisele haiget. Igavuse ja lõbu pärst ei tohi kedagi kiusata. Kiusajalt tuleks ka nelja-silma vestluse käigus küsida, mis mõtted sul on  ja kuidas sa saaksid olukorda lahendada. Kui laps pakub ise lahenduse välja olukorra lahendamiseks, siis on suurem tõenäosus, et ta ka oma pakutud lahendust ellu viib.

Koolis annab palju juurde, kui vahetunnis on korrapidaja õpetaja. Kiusamisevaba kooli  ehk KIVA programmi läbinud koolides on korrapidajad õpetajad ilusates erksates vestides ja korrapidajad paistavad sedasi ilusasti kaugele välja. Osa koolides on lauamängu nurgad, mis on väga head, et vahetunnis oleks  lastel arendavat tegevust. 

Laps on oluline

Lapsed vajavad head eeskuju ja kuulumise tunnet. Lapsed vajavad sõnumit, et kõik on siin koolis olulised. Lastele tuleb selgitada, et teist alandada on lubamatu. Meie kõigi asi on koolikiusamisest lahti saada.

Eestis on ka koole, kes on astunud KiVa programmist välja, kuna personali vähesuse või motivatsioonipuuduse tõttu ei suudeta programmi tegevusi vedavat tiimi tegutsemas hoida. Jätkuvalt leidub koolijuhte, kes kahjuks eitavad kiusamise võimalikkust oma koolis ja ei mõista olukorra tõsidust. Koolikiusamise teemaga tuleb tegeleda järjepidevalt ja süsteemselt, sest siis tulevad ka loodetud tulemused ja kiusamine hakkab Eesti koolides vähenema. Kiusajatel on hilisemas elus neli korda suurem tõenäosus sattuda kuritegelikule teele. Igapäevaselt ja järjepidevalt tuleb kogu koolipersonlil ja õpilastel tegeleda koolivägivalla vähendamisega.

Kristiina Treiali intervjuu põhjal tegi artikli Tiina Kilkson. Foto: Unsplash, Eric Ward.

„Kutsume osalema eelkõige gümnaasiumiõpilasi ja loodusainete õpetajaid, kuid samuti on väga oodatud loodusteaduste ja meditsiini üliõpilased, õppejõud, rakenduskõrgkoolide ja põhikoolide õppurid ning teised mikrobioloogiahuvilised,“ rääkis Tartu Ülikooli mikroobse glükobiotehnoloogia teadur Triinu Visnapuu, kes on ka Eesti Mikrobioloogide Ühenduse juhatuse liige.

Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ning genoomika instituudis (Riia 23, Tartu) toimuva mikroobide päeva avab kell 13 Eesti Mikrobioloogide Ühenduse esimees professor Jaak Truu. Järgnevad otselülitused teistes riikides toimuvatele samalaadsetele üritustele ning oma virtuaalse tervituse edastab Euroopa Mikrobioloogia Seltside Liidu president emeriitprofessor Bauke Oudega Hollandist.

Kava jätkub noorteadlaste lühiettekannetega, kus tuleb juttu näiteks inimese mikrobioomist, biotehnoloogiast ja meditsiinilisest mikrobioloogiast, keskkonnamikroobidest, antibiootikumiresistentsusest ning toidu mikrobioloogiast ja toiduhügieenist.

Toimuvad põnevad töötoad, kus saab ise luua bakterite abil kunstiteose, panna kokku oma kaasaskantava mikroskoobi ja kasutada seda mikroobide vaatamiseks, uurida, kuidas helendavad bakterid toimivad anduritena ja kuidas baktereid pärilikkusaine järgi ära tunda. Näitusel tutvustavad valdkonnaga seonduvat ülikoolid, organisatsioonid, erialaseltsid ja ettevõtted ning silmaringi avardab mitmekesine videoprogramm.

Mikroobide päeval osalemine on kõigile tasuta, kuid enne tuleb registreeruda aadressil https://estmikro.org/mikroobide-paev/.

Mikroobide päeva korraldavad Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut, bio- ja siirdemeditsiini instituut ning genoomika instituut. Üritust toetavad Tartu Ülikool, Hasartmängumaksu Nõukogu, Haridus- ja Teadusministeerium, Ameerika Mikrobioloogide Selts (American Society for Microbiology) ning Euroopa Mikrobioloogia Seltside Liit (Federation of European Microbiological Societies).

Foto: Bakter söötmetassil. Foto autor: Triinu Visnapuu.

Kokku rakendab kiusamise süsteemseks ennetamiseks ja vähendamiseks KiVa programmi nüüd üle 70 kooli ja õppekohta, mis teeb 15% kõikidest koolidest.

Uute koolide liitumisega said KiVa programmiga kaetud kõik Eesti maakonnad peale Hiiu- ja Põlvamaa. See tähendab, et vähemalt üks KiVa programmi rakendav kool on nüüdsest peaaegu igas maakonnas. Kõige enam uusi KiVa programmi rakendajaid on aga Harjumaalt.

Sügisest kasutavad kiusamise ennetamiseks ja vähendamiseks KiVa programmi Kolga Kool, Laagri Kool, Randvere Kool, Tallinna Euroopa Kool, Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium, Tallinna Heleni Kool, Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasium, Tallinna Saksa Gümnaasium, Tallinna Toomkool, Tallinna Ühisgümnaasium ja Ääsmäe Põhikool Harjumaalt; Mustvee Kool Jõgevamaalt; Taebla Kool Läänemaalt; Kiltsi Põhikool ja Rakvere Reaalgümnaasium Lääne-Virumaalt; Are Kool Pärnumaalt; Raikküla Kool Raplamaalt; Tartu Waldorfgümnaasium Tartumaalt; Olustvere Põhikool Viljandimaalt ning Antsla Gümnaasium, Võru Kesklinna Kool ja Võru Kreutzwaldi Kool Võrumaalt.

Lisaks eestikeelsetele koolidele rakendab programmi esimest korda ka kolm venekeelset keelekümbluskooli: Tallinna Lasnamäe Gümnaasium, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium ja Tartu Aleksander Puškini Kool.

“Alanud õppeaasta on Eesti haridusmaastikul märgilise tähendusega: just teadus- ja tõenduspõhisele programmile tuginedes ennetab ja sekkub kiusamisjuhtumitesse seni suurim hulk, 15% Eesti koole, kusjuures alustav lend on sihtasutuse tegutsemisaja suurim,” sõnas sihtasutuse Kiusamisvaba Kooli tegevjuht Triin Toomesaar. “Ka on süsteemne kiusuennetus esmakordselt jõudmas venekeelsetesse koolidesse, kes on seni kannatlikult oodanud, kuni materjalid ka vene emakeelega lastele kasutamiseks valmis saavad.”

Kõigi programmi rakendavate koolide nimekirjaga saab tutvuda SA Kiusamisvaba Kooli kodulehel www.kiusamisvaba.ee/kiva-koolid.

SA Kiusamisvaba Kool asutati 2012. aastal missiooniga muuta Eesti koolid kiusamisvabaks. Selleks töötatakse välja tõenduspõhised meetmeid, aidatakse koole koolikiusamise vastaste meetmete kasutamisele võtmisel ning tegeletakse teadlikkuse tõstmisega koolikiusamise ning kiusamise vähendamise ja ohjeldamise viiside kohta.

Allikas: SA Kiusamisvaba Kool pressiteade. 

Samal teemal:

• Minister Mailis Reps: küberkiusamise ennetamine on turvalise koolitee osa
• Ilmus kiusamisteemaline venekeelne miniõpik lapsevanematele

Stipendium katab reisi- ja elamiskulud, tervisekindlustuse ja taskuraha. Kandideerimine toimub Internetis kuni 16. oktoobrini lehel ais.americancouncils.org/flex.

Rohkem infot programmi kohta leiab USA Suursaatkonna lehelt: https://ee.usembassy.gov/education-culture/educational-exchange-programs/flexprogram/.

Kontakt:

Facebook: FLEX Estonia

Instagram: flexbaltics

E-mail: estonia@americancouncils.eu

Telefon: +372 5358 4628

Samal teemal:

• Noore õpetlase stipendium anti tänavu 20 noorele
• Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm tähistab 15. tegevusaastat