See on 200 noort rohkem kui kuus aastat tagasi, mil toimus esimene Inimeseõpetuse Ühingu korraldatud vabariiklik ainevõistlus. Olümpiaadi tuleb avama tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Sel aastal on lisaks Tervise Arengu Instituudile olümpiaadi partneriteks ka Maanteeamet ja Tervishoiumuuseum. Uued partnerid annavad õpilastele võimaluse lahendada uusi praktilisi ülesandeid nii liiklusest kui tervislikust eluviisist.

Inimeseõpetuse Ühingu juhatuse liige ja olümpiaadi žürii esimees Margit Kagadze sõnul edendab sellise olümpiaadi korraldamine erinevate oskuste ja pädevuste õpetamist koolis, näiteks võib tuua suhtlemisoskuse, sotsiaalse pädevuse ja enesemääramisoskuse õpetamist.

Olümpiaad koosneb nii individuaal- kui grupitööst, õpilased panevad oma teadmised proovile näiteks tervisliku toitumise, esmaabi, kehalise aktiivsuse, murdeea muutuste, ohutu liiklemise ja probleemide eduka lahendamise küsimustes. Seniste olümpiaadide tagasiside on näidanud, et õpilastele on eriliselt meeldinud just olümpiaadi grupitöö osa, kus saab arendada ka oma meeskonnatöö oskusi.

 Aineolümpiaadi korraldab Inimeseõpetuse Ühing koostöös Tervise Arengu Instituudi, Maanteeameti, Eesti Tervishoiumuuseumi ja Tartu Ülikooli teaduskooliga. Olümpiaadi toetab Haridus- ja Teadusministeerium. Inimeseõpetuse olümpiaadi lõppvoor toimub Tallinnas, Tervise Arengu Instituudi ruumides (Hiiu 42) 26. aprillil kell 12.00–16.00.

Inimeseõpetuse Ühing (IÜ) on mittetulunduslik organisatsioon, mis koondab inimeseõpetuse õpetajaid ja arendajaid. IÜ igapäevane töö tähendab infovahetust, koostööd haridusorganisatsioonidega, õppematerjalide loomist ja kaasalöömist õppekavaarenduses. IÜ loodi 2003. aastal ning tänaseks on seal liikmeid üle Eesti.

Inimeseõpetuse olümpiaadi vabariikliku lõppvooru tulemused avaldatakse 12. mail Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel.

Allikas: IÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eesti õpilased paistsid silma rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil
• Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi võistlejad tulevad laborist rahva ette
• Inimeseõpetuse aasta õpetajad on Marje Vaan ja Eva Palk

Seminar annab ülevaate e-teenuste kasutamisest, nõudlusest ja tulevikuvõimalustest. 

Eesti e-riik tugineb enam kui 1600 e-teenusele, mida pakuvad ligikaudu 1000 institutsiooni ja mida kasutatakse enam kui 600 miljonit korda aastas. Eesti e-riigi selgrooks võib pidada X-teed, mille igapäevane kasutus on läbi aja suurenenud ja kasv jätkub ka praegu. Seminaril räägib Tartu Ülikooli vanemteadur Kristjan Vassil, kuidas lubavad X-tee logiandmed teha paremaid otsuseid kodanikele efektiivsete e-teenuste pakkumisel ja milliseid järgmise põlvkonna teenuseid nende andmete abil luua saab. 

Tartu Ülikooli vanemteadur Kristjan Vassil: „Tänu x-teele on meil olemas reaalajaline info selle kohta, millises ulatuses kodanikud e-riiki kasutavad.  Üksikute rohkem tuntud e-teenuste edulugude kõrval ei tea tavakodanik reeglina, kui suures mahus andmevahetus toimub ja milline potentsiaal on seal tegelikult peidus. Andmete ristkasutamine võimaldaks hinnata, kuidas poliitikamuutus toob kaasa oodatud ja ootamatuid käitumise muutusi ja kuidas disainida poliitikaid ja teenuseid, et suurendada nende soovitud mõju väga spetsiifilistes kasutajagruppides. Lisaks on võimalik luua nn ennustavatel mudelitel põhinevaid teenuseid, mis arvutavad nii positiivsete kui negatiivsete sündmuste esinemise tõenäosusi (liiklusõnnetused, haigusjuhud jne) ja lubavad seeläbi paremini sekkuda, et hoida ära mittesoovitud riskide realiseerumist.“

X-tee logid annavad kinnitust sellest, et igapäevaselt kasutab e-teenuseid keskmiselt 2% kogu Eesti elanikkonnast, kuid teenuste levik on väga erinev ja võtab teatud osal elanikest rohkem aega. Mihkel Solvak ja Taavi Unt annavad seminaril ülevaate sellest, kuidas erinevad inimesed e-teenused omaks on võtnud. Solvak toob välja, et oodatavalt on küll vanemate vanusegruppide e-riigi kasutuselevõtu tempo aeglasem kui noorematel, kuid andmed näitavad selgelt, et ühel hetkel on täiesti reaalne, et 80% inimestest kasutab e-riigi teenuseid. „Palju kardetud digitaalne lõhe ühiskonnas nendest andmetest silma ei hakka. Küll aga tuleb pidevalt meeles pidada, et kasutusharjumuse teke võtab aega ning uute teenuste loomise järel on vaja varuda lausa mitu aastat kannatlikkust, enne kui positiivsed mõjud avalduvad,“ rääkis Solvak. 

Eesti enimkasutatavast e-teenusest, digiretseptist ja selle kasutajatest ning nende vajadustest räägib seminaril analüütik Märten Veskimäe, kelle sõnul on tuleb digiretsepti kasutamise juures välja vastuoluline aspekt – teenuse põhikasutajad on rohkem retseptiravimeid tarbivad vanemaealised inimesed, kellel on aga väiksem tõenäosus proovida digiretsepti lisafunktsionaalsusi, samas kui esmane kasutushirm ületatakse on just kõige vanem seltskond nende lisafunktsioonide põhikasutaja.

Seminari lõpetab ettekandega maksuandemete mudeldamisest ja selle idee potentsiaalist Andres Võrk. Ettekanne näitab, kuivõrd on tulevikus võimalik kasutada ettevõtetelt saadavaid andmeid riigi majandust mõjutavate tarkade poliitiliste otsuste tegemisel. 

Seminaril osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine. 
Seminar toimub aadressil Lõõtsa 2a, Tallinn. 

CITIS uuringute keskuse rahastajad on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Euroopa sotsiaalfondi programmist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine 2014-2020“ ning Tartu Ülikool.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Soovitused IT-teenuste korraldamiseks üldhariduskoolides
• Kõrgkoolidesse ja kutsekoolidesse kandideerijad peaks kontrollima dokumentide kehtivust

Teise koha saavutas Tallinna 32. keskkooli meeskond ConnectItFit, kelle veebirakendus aitab trenni teha soovivad inimesed üksteisega kokku viia. Kolmandale kohale jõudis Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi meeskond termosega HeatUP, mis reguleerib joogi temperatuuri vastavalt vajadusele – soe jook püsib soojana või külm jahedana.

Konkursi finaalis 21. aprillil kaitsesid oma äriideid 21 lõppvõistlusele pääsenud koolinoorte meeskonda üle Eesti.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak ütles, et sellised konkursid näitavad, kui palju on meie riigis nutikaid ja tublisid koolinoori ning õpetajaid. „Julgus oma ideid näidata, tahtmine midagi teistmoodi ja paremini teha on see, mis meid käivitab ja edasi viib. Bright Mindsi konkurss ongi loodud selleks, et noorte säravad ideed saaksid vääriliselt tunnustatud. Väga südamesse läks Ida-Virumaalt pärit 3. klassi tüdrukute meeskond oma teostatava ja nutika ideega lindistavast kaelakeest. Loodan, et nii nemad kui ka kõik teised meeskonnad lähevad oma ideedega edasi.“

Swedbanki korporatiivpanganduse juht ja Bright Mindsi žürii esimees Tauno Vanaselja sõnul oli konkurents tänavusel lõppvõistlusel tugev, millest andis tunnistus ka see, et osalejaid ning finaali jõudnud ideid oli rohkem kui eelnevatel aastatel. „Mõne idee puhul oli selgelt aru saada, et tajutud on turul puuduvat nišši või toodet. Lisaks oli suur rõõm näha, kui läbimõeldud ideid noored esitasid.“ Vanaselja innustab noori avatud silmadega ringi käima ning oma mõtteid teoks tegema: „Osalege kindlasti ka järgmisel aastal, tulge ja arendage oma ideid nii, et neist võiks välja kasvada juba midagi suuremat. Ma olen veendunud, et mida rohkem te katsetate, seda suurem on teie julgus ning oskus tulevikus ettevõtlusega alustada ning oma ideedega maailma muuta.“

Konkursil anti välja ka kolm eriauhinda: noorimate osalejate eriauhinna viisid koju kolmanda klassi tüdrukud, kes lõid lindistava kaelakee, kuhu saab salvestada meeldetuletusi endale või vabandusi ja tervitusi sõpradele; TTÜ Mektory tootearenduse auhinna sai Jõgevamaa noor, kes valmistas lihtsatest vahenditest signaalpoi kalameeste abistamiseks; publiku lemmiku auhinna võitis Tamsalu naiskond Lacos, kes toodab Eestis ainulaadset, laktoosivabal kookospiimal põhinevat süsijäätist.

Samuti tunnustati ka õpetajaid. Enim meeskondi aitas finaali Järve Gümnaasiumi huvijuht Vaili Talimäe, õpetaja eripreemia panuse eest programmi pälvis Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpetaja Imbi Raudkivi.

Kõik võitjad ja eripreemia saanud õpetajad viiakse ühisele kruiisile Rootsi. Samuti korraldab lennukite hooldusfirma Magnetic MRO võitjatele ekskursiooni oma territooriumil ja angaarides.

Bright Minds konkursi teise hooaja žürii koosseis: Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak, Swedbanki korporatiivpanganduse juht Tauno Vanaselja, Swedbanki autosektori juhataja ja suurkliendihaldur Liisa Suvorova, Tallinna Ettevõtlusameti ettevõtluse arendamise osakonna juhataja Jaanus Mutli, Magnetic MRO esindaja Riho Jürvetson, start-up TitanGrid asutaja Aleks Koha ning Eesti näitleja ja laulja Kristel Aaslaid.

Koolinoorte äriideede konkursi Bright Mindsi teine hooaeg algas eelmise aasta novembris ning nelja kuu jooksul kestis koolitusprogramm viies maakonnas: Hiiu-, Pärnu-, Jõgeva-, Lääne-Viru ja Ida-Virumaal.

Koolitustel osalesid noored ka teistest maakondadest. Programmis osales kokku ligi 400 koolinoort, keda toetasid õpetajad ja mentorid, kelleks olid nii kohalikud ettevõtjad kui ka Swedbanki töötajad üle Eesti ja Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud.

Bright Mindsi toetasid lisaks Swedbankile ka Euroopa Sotsiaalfond, Tallinna Ettevõtlusamet, Lux Express, Veebimajutus.ee ja Zoombook. Koolituspäevi aitasid teostada maakondlikud ettevõtlus- ja arenduskeskused.

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Äriideede konkursi Bright Mindsi finaalis 21. aprillil on võistlustules 21 parimat meeskonda
• Koolinoorte konkursi Bright Minds teise hooaja finalistid on välja valitud

Kaasaegne autoriõigus tugineb ulatuslikele rahvusvahelistele kokkulepetele, mis peegeldavad erinevate ja kohati vastandlike huvide tasakaalu. Inauguratsiooniloengul analüüsitakse, kuivõrd on digiühiskond seda tasakaalu mõjutanud ning kas seetõttu on vajalik autoriõigust põhjalikult muuta või piisab kehtiva autoriõiguse kohandamisest muutunud tehnoloogilistele tingimustele.

Mitmetes EL-i ning Eesti teadus- ja arendusprojektides intellektuaalse omandi ja innovatsiooni asjatundjana osalenud Kelli sõnul on IT ja teadmistepõhise ühiskonna keskmeks looming. „Kuna autoriõigus seondubki loomingu kaitsmise ja kasutamisega, on see hetkel väga aktuaalne teema. Suuremaid probleeme on huvide tasakaalustamine. Autoritel, ettevõtjatel ja ühiskonnal on erinevad huvid. Üks kesksemaid probleeme autorile on see, et tema huvid ei ole tagatud. Autor jääb tihti väärtusahelast välja, kuna loomingu pealt teenivad pigem ettevõtjad,“ rääkis Kelli, kelle sõnul puudutab autoriõiguse teema meist igaüht. „Me oleme kõik autorid ja kasutame igapäevaselt teiste loomingut,“ rõhutab Kelli.

Loengus käsitletakse autoriõiguse ja digiühiskonna seoseid autoriõiguse süsteemi kesksete koostisosade kontekstis. Esmalt vaadeldakse, kas autor, autorsus ja autori looming (teos) sobituvad digiühiskonnaga. Seejärel analüüsitakse autori isiklike ja varaliste õiguste ning nende piirangutega seonduvat. Aleksei Kelli pöörab läbivalt tähelepanu Euroopa Liidu tasandil toimuvatele digiühiskonda puudutavatele autoriõiguslikele arengutele.

Professor Aleksei Kelli kaitses oma doktoritöö Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas 2009. aastal. Ta oli külalisteadur Columbia Ülikooli õigusteaduskonnas (2010) ning Uppsala Ülikooli innovatsioonikeskuses (2011).

Aleksei Kelli tegeleb digitaalsete keeleressursside õiguslike küsimustega Tartu Ülikoolis ja Eesti Keele Instituudis ning ta on CLARIN ERIC (Common Language Resources and Technology Infrastructure) õiguskommitee juhataja. Ta on ka vastutav täitja teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi avatud teaduse valdkonnas.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Info saatis Koolielule Descartes'i Kooli kommunikatsioonijuht Marii Kangur. 

Avasammud tehakse esmaspäeval, 24. aprillil kell 9. Kokkuvõtete aeg on esmaspäeval, 15. mail Liikuma Kutsuva Kooli VUNK kogemusseminaril.

Koolis on õhus ka teised terviseteemad: kõik huvilised saavad koolis arstikabinetis oma tervisenäitajaid (sh veresuhkru tase) kontrollida ning oma taaselustamise oskusi proovile panna. Kuni 28. aprillini saavad nii õpetajad kui õpilased osaleda suhkruteemalises võistlusmängus. See on Socrative keskkonda üles laaditud küsimustik, millele saavad õpilased ja õpetajad vastata.

Aktiivselt jätkame ka mais: 3. mail on plaanis rattapäev, 11. mail osaleme orienteerumisel ning kutsume ka teisi koole endiga koos aktiivselt liikuma. 15. mail korraldame VUNK-i kogemusseminar ja sel päeval avame pidulikult ka oma „ronimislinnaku“. Põnevust jagub! Aktiivsust ja liikumist igasse päeva!

Samal teemal:

• 35. aastapäeva tähistav Tartu Descartes'i Kool käib ajaga kaasas, kuid hindab ka traditsioone
• Tartu koolilapsed käisid Nizzas prantsuse keelt õppimas

„Lastekaitse valdkonna arendamine toimub käesoleval ajal paraku olulisel määral projektipõhiselt, näiteks Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismivahenditest. Selliste lahendustega ei ole tagatud laste püsivaks heaoluks vajalik jätkusuutlikkus. Riik ei tohi olla projektorganisatsioon,“ sõnas Lastekaitse Liidu juhataja Tõnu Poopuu.

ÜRO Lapse Õiguste Komitee soovitas käesoleval aastal toimunud istungil võtta Eestis kasutusele lapse õigusi arvestava lähenemisega riigieelarve, mis on abiks ka kohalike omavalitsuste eelarvete välja töötamisel. See looks seiresüsteemi laste heaolu loomiseks suunatud eelarvevahendite jaotamise ja kasutamise üle.

Poopuu tõi välja värske näite laste rehabilitatsiooniteenusele ettenähtud vahendite lõppemisest käesoleva aasta alguses, mis kinnitab taas, et riik ei saa suhtuda lapsi puudutavatesse otsustesse lühinägelikult. "Laste heaoluks on vaja süsteemset lähenemist ühes pikaajaliste rahastamise otsustega," rõhutas Poopuu.

Lastekaitse Liidu president Loone Ots nimetas siiski positiivseks riigi otsust asuda laste rehabilitatsiooniteenuste probleemi lahendama. "Siiski tuleb edaspidi taolisi ootamatusi vältida,“ märkis Ots.

Üldkogul arutati ka möödunud aasta olulisemaid tegevusi. MTÜ Lastekaitse Liit esindajad osalesid 2. veebruaril 2016 Genfis toimunud ÜRO Lapse Õiguste Komitee istungil, tuues välja ÜRO lapse õiguste konventsiooni valdkondlike vabaühenduste esitatud täiendava aruande peamised tähelepanekud. Novembris täitus 25 aastat Eesti ühinemisest ÜRO Lapse õiguste konventsiooniga. Üle-euroopaline partnervõrgustik Eurochild nimetas MTÜ Lastekaitse Liit taas oma ametlikuks võrgustikupartneriks Eestis.

MTÜ Lastekaitse Liidu programmi “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” esindamise õigust omas 2016. aasta lõpuks 456 lasteaeda ja 123 kooli üle Eesti. Kuuenda tööaasta lõpuks toetab metoodikat tugev võrgustik maakondade haridusspetsialistidest ja mudellasteaedadest ning koolidest, kes kaasavad piirkondlike teabepäevade kaudu tervet kogukonda.

Lastekaitse Liidu “Aasta liige 2016” tiitli pälvis Hiiumaa Lastekaitse Ühing, mis kaasab sisukatesse ja sihipärastesse tegevustesse lisaks saare kogukonnale ka Läänemaa.

Vaata MTÜ Lastekaitse Liit 2015. aasta tegevusi tutvustavat voldikut siit.

Allikas: MTÜ Lastekaitse Liit

Samal teemal:

• Kordusuuring „Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustusprotsessides”
• Tervise Arengu Instituut tutvustab vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ pilootprojekti tulemusi

Festivali eestvedaja Ott Karulini sõnul võib tulemusega igati rahule jääda. „Kui algselt plaanisime valida neli arutelu, siis laekunud ideede sisu ja kvaliteedi põhjal valime neid kindlasti rohkem,“ ütles Karulin. „Päris mitmest pakutud ideest selgub, et lapsed tahaksid palju rohkem klassiruumist välja saada, näiteks sportimiseks või mõne (kultuuri)asutuse külastamiseks. Lahenduste leidmiseks plaanivad nad arutama näiteks teadlasi, noorsportlasi, poliitikuid jt, ehkki peamisteks arutlejateks on loomulikult noored ise.“
 
Koostöös festivali korraldajatega mõtiskletakse neis koolides, kes arutelusid eest vedama asuvad, milline oleks parim formaat ning kes seal osaleda võiksid. Karulini hinnangul on aga suur osa ideedest juba väga põhjalikult läbi mõeldud. „Meie jaoks on alati võtmekohal see, kuidas festivalil osalejaid kaasatakse. Seetõttu on meil eriti hea meel, et lapsed plaanivad kaasata ka kuulajaid. Nii tasub valmis olla näiteks väikesteks kehalisteks katseteks, teatrietendusteks kui ka küsitlusteks,“ sõnas Karulin.
 
Ideed laekusid Paide Gümnaasiumist, Tallinna Prantsuse Lütseumist, Püha Johannese Koolist ning Järveküla Koolist. Festivali meeskond valib Arvamusfestivalile jõudvad ideed välja lähiajal ning avalikustab need koos ülejäänud programmiga lastekaitsepäeval, 1. juunil.
 
Arvamusfestival on kogu ühiskonda kaasav erinevatele maailmavaadetele avatud kohtumispaik, mille eesmärk on arendada arvamuskultuuri ja kodanikuharidust. Viies Arvamusfestival toimub 11.-12. augustil 2017 Paides. Kahel päeval peetakse üle 150 arutelu, mida korraldavad enam kui sada organisatsiooni. Arvamusfestivali meeskond koosneb 99% ulatuses vabatahtlikest.
 
Arvamusfestivali koostööpartneriks lastearutelude korraldamisel on Ajaloomuuseum, EV100 ning laste ja noorte kultuuri aasta „Mina ka!“.

Allikas: Arvamusfestival

Samal teemal:

• Arvamusfestival korraldab ideekorje laste mõtete üle arutlemiseks
• Arvamusfestivali teemadering varieerub laste tervisest haldusreformini

Inglise keele riigieksam toimub 2. mail ja periood lõppeb 12. mail matemaatika eksamiga. Tulemused avalikustatakse 19. juuniks.  
 
Täna toimuv eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse lugemis- ja kirjutamisoskust. Eksamitöös on neli varianti, millest õpilane valib ühe. Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidel, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust. Kirjutamisosas tuleb eksaminandil luua 400-sõnaline arutlev kirjand ning see pealkirjastada. Eesti keele riigieksam algab kell 10.00 ja lõppeb 16.00.

Kolmapäeval, 26. aprillil toimub eesti keele teise keelena eksami kirjalik osa, eksami suuline osa viiakse läbi 26., 27. ja 28. aprillil. Eksam mõõdab keeleoskust B2-tasemel ja koosneb viiest osaoskusest – kirjutamine, kuulamine, lugemine, keele struktuur ja rääkimine. Eksami kirjalik osa algab kell 10.00 ja lõppeb ligikaudu 14.30.

Eksamiperioodi alguse puhul tervitab eksamitegijaid haridus- ja teadusminister Mailis Reps.  Ministri pöördumist saab kuulata täna, 24. aprillil kell 10.00 Vikerraadio ja kolmapäeval, 26. aprillil kell 10.00 Raadio 4 vahendusel.

Riigieksamite periood jätkub 2. mail  toimuva inglise keele eksamiga ning lõppeb 12. mail matemaatika eksamiga.  Võõrkeele riigieksameid asendavad prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelised eksamid toimuvad aprillis ja mais. Riigieksamitele registreerus tänavu  üle 10 400 eksaminandi.

Riigieksamite esmased tulemused avalikustatakse 19. juuniks infosüsteemis EIS https://eis.ekk.edu.ee/ ja riigiportaalis www.eesti.ee

Lisainfo 2017. a riigieksamite kohta on leitav: http://www.innove.ee/et/riigieksamid

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Riigieksamitele registreerimise tähtaeg on 20. jaanuar
• Eesti keele riigieksamil läbikukkujaid ei olnud

„Kuigi IT Akadeemia programmi põhirõhk on IKT õppe arendamisel, ei piirdu programm vaid IKT õppekavade arenduste toetamisega. Oluline roll on ka erialaspetsiifiliste IKT-oskuste edendamisel,“ ütles IT Akadeemia programmijuht Margit Grauen. „Tänapäeval vajavad ka teised sektorid tootlikkuse suurendamiseks üha enam erinevaid IKT-lahendusi, samuti spetsialiste, kel on vajalikud oskused nende lahenduste kasutamiseks ning uute väljatöötamiseks.“

Kokku laekus arendusprojektide taotlusvooru 32 taotlust kaheksast Eesti kõrgkoolist, enim taotlusi tuli Tallinna Tehnikaülikoolist ning Tartu Ülikoolist. Üle poole taotlustest esitati erialaspetsiifiliste IKT-oskuste arendamise toetamiseks. Selleks sai toetust 12 projekti seitsmest kõrgkoolist – Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, Eesti Maaülikoolist, Sisekaitseakadeemiast ning Tallinna Tehnikakõrgkoolist. Senisest paremate IKT-alaste oskuste kujundamist ning IKT-l põhinevate tehniliste lahenduste rakendamist väljaspool IKT erialasid toetatakse 275 000 euroga, IKT õppekavade arendusprojekte 250 000 euroga.

Taotlusvooru toetusotsused tegi 7-liikmeline ekspertkogu, kuhu kuuluvad nii Haridus- ja Teadusministeeriumi, HITSA, ülikoolide kui ka ettevõtjate esindajad. Projektimeeskonnad alustavad tegevuste elluviimist 2017. aasta kevadel ning otseste tulemuste ning eesmärkide täitmiseni jõutakse hiljemalt 2018. aasta juuli lõpuks.

Näiteid toetust saanud projektidest:

• Tallinna Tehnikaülikool loob ehitusvaldkonna tudengitele võimalused õppida ehitiste tervise jälgimisega seotud mõõtetehnoloogiaid ning andmete edastamist reaalajas, samuti antakse teadmisi andmetöötlemisest ja analüüsist. Näiteks paigaldatakse Põhjamaade esimesele liginullenergia hooneks renoveeritavale TTÜ ühiselamule projekti raames hangitud mõõteseadmed.

• Tallinna Tehnikakõrgkooli projekt toetab Eesti töötlevas tööstuses kasutatavate IKT süsteemide õpetamist ning koolile vastava võimekuse loomist. Praktilisi oskusi õpetatakse ressursside planeerimise tarkvara (ERP) baasil, mis annab teadmised mistahes valdkonna ettevõtete protsesside haldamiseks ja juhtimiseks. Selle tulemusena on lõpetajad võimelised ise arendama ja rakendama valdkonnapõhiseid IKT süsteeme lähtuvalt ettevõtete vajadustest.

• Eesti Kunstiakadeemia arendab disainiteaduskonna IKT-võimekust. Näiteks tuuakse disainiõppesse eksperimenteerimis- ja prototüüpimise võimalused ning parandatakse õppekavade võimalusi pildi- ja videotöötluseks.

• Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi projektiga luuakse vastavatud magistriõppekavale „IT mitteinformaatikutele“ ning  magistriõppekavale „Matemaatika- ja informaatikaõpetaja“ kvaliteetne e-õppe tugi.

• Tallinna Tehnikaülikool uuendab telekommunikatsiooni laboratooriumit, mis võimaldab senisega võrreldes oluliselt laiemat valikut laboratoorseid töid läbi viia. Kui senini viisid tudengid läbi valdavalt teoreetilistel harjutustel põhinevad töid, siis nüüd avaneb võimalus teha laboratoorseid töid kaasaegset tehnoloogiat kasutades.

Rohkem infot taotlusvooru ning kõikide toetust saanud projektide kohta leiab HITSA kodulehelt: http://www.hitsa.ee/ikt-haridus/arendusprojektide-taotlusvoor/2015-2016-aasta-taotlusvoor-1

Samal teemal:

• IT Akadeemia arendusprojektide taotlusvooru laekus 32 projektitaotlust kaheksast kõrgkoolist
• Kõrgkoolide IKT arendusprojekte on kavas toetada poole miljoni euroga

19. aprillil Tallinna Ülikoolis toimunud konverentsi korraldasid TLÜ, SA Innove, Eesti Teadsuagentuur, Haridus- ja Teadusmnisteerium ja Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts. Korraldajaid oli rohkem ka seetõttu, et konverentsi lõpus tunnustati kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi parimaid. Konkurssi korraldasid Eesti Teadusagentuur, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Akadeemilise Pedagoogika Selts koostöös juba 26. korda.

Päeva esimene pool võimaldas kuulajatel ja esinejatel taas süüvida muutuvasse õpikäsitusse, kuid seekord rohkem õpetajaid ette valmistavate kõrgkoolide vaatevinklist. 

Koolielu muster muutub

Õpikäsitus on viis, kuidas õppeasutus õpetamine ja õppimine toimub, mida teeb õpetaja, mida õppur, suures plaanis on see koolielu muster. Mati Heidmets sõnas, et kui Eesti on maailma parim PISA-riik ja seda mustrit on aastakümneid lihvitud, siis on küsimus muutumise vajalikkusest asjakohane. „Surve muutuseks tuleb väljastpoolt kooli. Tööandjad vajavad uute oskustega töötajaid, ja siis vaadatakse ootavalt kooli poole,“ sõnas Heidmets. Ta rõhutas, et muutuseid tuleb näha tervikuna ning ei tohi unustada, et muutuste keskmes on õppija. Sageli valib kool välja ühe aspekti (tegevuse, õppeaine, metoodika jne), mida hoolega muutma hakatakse, kuid unustatakse, et see mõjutab ka kõiki teisi koolielu külgi. „Õpetajaameti mainet toodab see, mis koolis toimub. Eesti siht on nutikas ja elurõõmus põlvkond, muutunud õpikäsitus on tööriist selleni jõudmiseks,“ ütles Heidmets. 

Õpikogukonnad

Tallinna Ülikooli õppejõud Madis Lepik ja Mare Oja tõid näiteid, kuidas ülikooli ja kooli ühised õpikogukonnad toetavad kooliuuendust. Madis Lepik juhib projekti „Ahaa-matemaatika“, mille eesmärk on tuua koolimatemaatikasse uurimuslikku, avastuslikku tegevust. See on matemaatikaõpetajate koostööprojekt. Projekti  eesmärgid on näiteks töötada ühiselt välja uudne metoodika uurimusliku lähenemise praktiseerimiseks matemaatikaõppes; katsetada seda koolipraktikas; koostada näidistundide õppevideod metoodika tutvustamiseks; koostada IKT-rakendustele tuginevad õppematerjalide komplektid avastusõppe juurutamiseks matemaatikahariduse erinevatel tasemetel.

Väga lihtsalt projektil ei lähe, sest üsna raske on õpilastele tõestada ning näidata matemaatika seost igapäevaeluga. Eelarvamus, et matemaatika on arvutamisest huvitatute pärusmaa, on tugev. 

Mare Oja tutvustas projekti „Ühiskonna sidususe tugevdamine“, mis toob uurimuslikku õpet ühiskonnaõpetuse tundi. Keskmes on õpilaste kodanikuoskuste kujundamine. Projektiga on liitunud viis üldhariduskooli. Õpilased kaardistavad ühiskonna sidusust takistavaid probleeme, valivad välja ühe ja pakuvad sellele lahendusi. Paistab lihtne, aga nõuab õpilastelt aega ning süvenemist, sisaldab nii artiklite otsimist kui inimeste küsitlust, järelduste tegemist kui ettekande koostamist. Mare Oja sõnas, et ega selleski projektis kõik lihtsalt lähe: ühiskonna sidususe teema kipub õpilastele kaugeks jääma, ei nähta, kuidas see mõjutab Eesti elu, nende endi elu. 

Koolikultuuri monitooring

Mati Heidmets, Mart Laanpere ja Kirsti Rumma andsid kiire ülevaate koolikultuuri monitooringust. Kelle pilgu läbi muutusi ja hinnata ja kuidas tänast seisu adekvaatselt kätte saada? 2016 kevadel tegi TLÜ pilootuuringu: 32 kooli, 800 õpetajat, 1200 õpilast. Tänavu veebruaris oli kordusuuring, osales 41 kooli, andmed saavad kokku mai lõpuks. Ühe järelduse tegi Mati Heidmets uuringust aga kohe: „Mida rohkem õpetaja silm särab, seda suurem on lapse koolirõõm.“

Konverentsi lõpus tunnustati kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi parimaid. Preemiafond 8100 eurot jagunes nelja kategooria vahel: parim doktoritöö, võõrkeelne artikkel, magistritöö ja õpik. Tänavusele konkursile laekus 34 tööd, neist 10 doktoritööd, 12 magistritööd, 7 ingliskeelset teadusartiklit ja 5 õpikut. Konkursist ja tunnustamisest võib lähemalt lugeda Koolielu artiklist. 

Samal teemal:

• Tunnustati kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi parimaid
• Kristi Vinter: kool ja õpikäsitus peavad muutuma
• Muutunud õpikäsituse paneb iga kool enda jaoks ise kokku
• Tallinna Ülikoolis toimub uutmoodi õppimise nädal