Seminar on tasuta ja mõeldud lastekaitsetöötajatele ja lastekaitsetöötaja ülesandeid täitvatele sotsiaaltöötajatele. Seminari alateema on „Lapsesõbralik lastekaitse“ ja see toimub Tallinna Ülikoolis, Mare majas (M-218). Seminar toimub lapse õiguste kuu raames.

Kõige enam mõjutab lapsi nendega tööalaselt tegelevate ja kokku puutuvate isikute suhtumine. Oluline on individuaalne lähenemine igas situatsioonis, igale lapsele ja tema perele; professionaali oskus näha asju lapse seisukohast. Lapsesõbralikkust aitavad tagada lastega tegelevate inimeste teadlikkus ja häälestatus.

Laste ja perede probleemid ühiskonnas muutuvad. Lastekaitsetöö on olemuselt kompleksne, seotud emotsionaalselt ning eetiliselt keeruliste juhtumitega, nõudes lastega töötavatelt spetsialistidelt laialdasi oskusi, teadmisi ja pidevat enesetäiendamist ning õppimist. Erinevatest uuringutest on selgunud lastekaitsetöötajate soov omandada lisateadmisi muu hulgas ka lapse küsitlemise, lapse ja lapsevanema kaasamise, lastekaitsetöötaja eetika ja väärtuste ning lapsesõbralikku menetluse teemadel. 

Seminaril annab lapsesõbralikust menetlusest ülevaate Brit Tammiste (Justiitsministeerium). Laste õiguste kaitse eetilised alused ja piirid on keskmes Katrin Pihlapi (Sotsiaalkindlustusamet) ja Kai Rannastu (Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon) ettekannetes. EELK Perekeskuse juhataja Pia Ruotsala räägib, kuidas töö perega on lapsesõbralik, kaasav ja eetiline. Kiira Gornischeff Lastekaitse Liidust keskendub lapse perspektiivile ja osalemisele. Kogemusettekandega esineb Nõmme LOVi lastekaitse peaspetsialist Kati Valma ja koolitusettekande paari-ja pereterapeut, psühholoog Helen Sööl, kes oma ettekandes peatub muuhulgas traumeeritud lapse küsitlemisel. 

Lastekaitse Liit tähistab novembrit lapse õiguste kuuna. Lapse õiguste kuu keskendub lisaks laste ja digimaailma sümbioosile nagu oskused, ohud, võimalused ja väljakutsed, ka laste õigusele elada vägivallavaba elu ning lapsesõbralikule lastekaitsele. 

Allikas: Lastekaitse Liidu pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Lastekaitse Liidu üldkogu: laste vaimne tervis fookusesse!
• Lastekaitse Liidu aastakonverents keskendub alaealiste õigusrikkumistele ja nendega tegelemisele

Maailmapanga rahastatud projekt lõpeb 2020. aastal.

Konsultatsiooniprojekt toetab Tadžikistani haridus- ja teadusministeeriumi, kohalikku kvaliteediagentuuri ja kõrgkoole kõrghariduse kvaliteedi infosüsteemi väljaarendamise lähteülesande väljatöötamisel ning lisaks viib EKKA läbi piloothindamised kolmes Tadžikistani kõrgkoolis. EKKA roll on toetada projekti sisemise ja välise kvaliteedikindlustuse süsteemi arendamisel ning Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardite ja suunistega vastavusse viimisel.

Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku ning kvaliteedikindlustuse põhimõtete ülevõtmist aastaks 2020 näeb ette ka Tadžikistani haridusstrateegia. 

“Esimese põhjalikuma visiidi käigus novembri alguses kohtusime aseministri ja teiste ministeeriumi vastutavate töötajatega, samuti järelevalveosakonnaga, kelle haldusalasse kuulub täna kõrgkoolide välishindamine,” kommenteeris EKKA juhataja Heli Mattisen.

Lisaks viisid EKKA eksperdid läbi esimesed koolitused ülikoolide esindajatele, kes said ülevaate Euroopa ja Eesti kõrghariduse kvaliteedistandarditest ja hindamise põhimõtetest. Kuigi Tadžikistan ei ole veel liitunud Bologna deklaratsiooniga, vastab sealsete õppekavade struktuur Bologna põhimõtetele, kasutusel on ainepunktisüsteem ning Eesti kogemus kõrghariduse kvaliteedi tagamisel pakkus osalejatele siirast huvi.

Maailmapanga finantseeritud projekt kestab kokku kaks aastat ning selle eelarveline maht on 210 650 eurot.

Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur loodi Sihtasutuse Archimedes koosseisus 2009. aastal. EKKA on juhtiv kompetentsikeskus Eestis kõrg- ja kutsehariduse välishindamise alal.

Varasemalt on EKKA viinud läbi rahvusvahelisi kvaliteediprojekte nii Moldovas kui Aserbaidžaanis.

Allikas: SA Archimedese pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm tähistab 15. tegevusaastat
• Noore õpetlase stipendium anti tänavu 20 noorele

Nutikabe turniiri korraldajateks ja kaasaaitajateks olid Pärnu Rääma Põhikooli 1. kuni 4. klassi klassijuhatajad, Turniiri viisid läbi meie kooli õpilased Sofja Ivaštšenko 4. klassist, Lene Jüriso 5. klassist ja Annabel Sibul 6. klassist. 

Nutikabe mängimise eesmärk oli anda 1. kuni 4. klassi õpilastele võimalus ennast proovile panna. 
Kabeturniirid on Pärnu Rääma Põhikoolis saanud traditsiooniks. Aasta jooksul toimub turniire 3kolm kuni ´viis korda. 

“Väga äge mäng!” teadis öelda üks õpilane. Teine lisas, et tahaks seda kogu aeg mängida. Kui õpilastele kabe meeldib, siis oleme õigel teel, sest kabe on üks vahva mõttemäng, mis arendab meie loogikat. 

Järgmine kabeturniir toimub Pärnu Rääma Põhikoolis juba 2019. aastal. Seniks soovib Pärnu Rääma Põhikool kõigile õpilastele ja vanematele head kabetamist!

Teksti saatis Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel

Samal teemal:

• Ettevõtlike noorte kolmevõistlus ja õpetajate õpiüritus

Head vaatamist ja infosüsteemide kasutamist!

Foto: rowpixel, Unsplash

Samal teemal:

• HITSA veebiseminar "eTwinningu multiprojektid 2018" toimub 1. novembril
• Otsime gümnaasiume informaatika valikkursusi piloteerima
• Värkvõrk on koolides kohal
• Veebiseminaridel tutvustatakse informaatika digiõpikuid 

Näitus on avatud Kullo Lastegaleriis (Tallinna vanalinnas Kuninga 6) 30. novembrini. 

Tallinna Huvikeskuse Kullo Lastegalerii kunstikonkurss-näitus „Pidu“ kutsus maalima-joonistama-voolima peo teemadel. Nüüd on rõõm kutsuda  näitust vaatama. Näha saab fantaasiarikkaid ja erineva lähenemisega maale, joonistusi ja ruumilisi töid.

Žürii: Triinu Maide-Safin, kunstik-kunstiõpetaja; Triinu Jürves, kunstik-kunstiõpetaja.

Kullo Lastegalerii tänab osalenud õpilasi ja juhendajaid ning ootab näitust külastama!

Allikas ja fotod: Kullo Lastegalerii

Samal teemal:

• Uued näitused Kullo Lastegaleriis

„Uusi koolimaju ei avata just iga päev, sest nende kavandamisest käiku andmiseni kulub oma aeg. Riigigümnaasiumi avamine on aga Eestis erilise tähendusega, kuna on järjekordseks sammuks keskhariduse arenguteel,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. "Pean väga oluliseks, et kõik riigigümnaasiumid teevad koostööd kõrgkoolidega, kutsekoolidega, teadusasutustega, aga ka kohalike koolidega ja ettevõtjatega, mis suurendavad õpilaste valikuid ja mille kaudu jõuab kooliellu pidevalt uuenev teadmine nii teadus- kui töömaailmast. Julgustan ja innustan teid olema hariduskoostöö eestvedajaks oma koduvallas ja kaugemalgi. Uue kooli loomine annab võimaluse vanadest raamidest välja astuda, kasutage seda võimalust nutikalt!"

Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin tõi välja, et Viimsi Gümnaasium on mitmes mõttes eriline. „Esiteks on see esimene riigigümnaasium Harjumaal, olles oma loomingulise ja funktsionaalse õpikeskkonnaga suunanäitajaks tulevastele koolidele. Teiseks on Viimsi riigigümnaasium ehitatud peamiselt puidust, mis on meile paljudele südame- ja kodulähedane loomulik materjal."

Koolimaja kavandamisel võeti lähtekohaks võimalikult väikese energiavajadusega hoone loomine, koolimaja kandekonstruktsiooniks on valdavas osas ristkihtpuit. Puit on taastuv loodusvara ning on tehtud uuringuid, mis tõestavad, et puidust hoones tunneb inimene ennast hästi.

Viimsi vallavanema Siim Kallase sõnul on Viimsi vallal väga hea meel, et Viimsi Riigigümnaasiumi loomisega võetud suur väljakutse on edukalt lõpule viidud ning on täna paljude kaasabil vormistunud võiduks. Suurepärane gümnaasium on valmis ja see on oluliseks täienduseks Haabneeme keskusesse tekkinud haridusmekale. „Uus gümnaasium kaasaegse õpikeskkonna ja innovaatilise õppekorraldusega annab palju juurde meie noortele. Inspireeriv keskkond tekitab motivatsiooni edasi õppida ja aitab kaasa tuleviku valikutes. Kvaliteetse hariduse tagamine on meie üks suurtest eesmärkidest ja täna oleme astunud sammukese sellele jälle lähemale."

Viimsi riigigümnaasiumi hoone arhitektuurilahenduse autoriteks on Novarc Group AS ning KAMP Arhitektid OÜ. Koolihoonet projekteeris ja ehitas Merko Infra AS.

Viimsi Gümnaasiumi koolijuht Karmen Paul rõõmustas, et koolimaja on kahe kuu jooksul juba omaks võetud. "Meie õppeaasta alguse pop-up koolist on saanud kool, mis on nüüd n-ö up and running. See on hea auraga maja! Ent meie võlu peitub veel paljus muus peale kaasaegse õpikeskkonna, kuna just inimesed ilmestavad seda oma energia ja isikupäraga. Me ei ole ideaalsed, aga me töötame selle nimel, et olla suurepärased – suurepärased kaaslased iga õppija arengus."  

Uus koolimaja on ka juba auhindadega pärjatud. Aasta puitehitis 2018 konkursil võitis Viimsi Gümnaasium rahva lemmiku ja Arcwood liimpuidu eriauhinna.

Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Keit Paal märkis, et projekt oli Merkole väga huvitav. „Saime uudseid puidulahendusi kasutades ise targemaks ja meil on väga hea meel selle üle, et valmis sai mõnus keskkond, kus Viimsi lapsed saavad tarkust koguda.“

540 õpilasele ehitatud tänapäevane gümnaasiumihoone asub Haabneemes, Viimsi vallas ning mille netopind on ligi 4 150 ruutmeetrit. Ehitustööde maksumuseks on 5,1 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Ehitustöid rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Allikas: HTMi pressiteade

Ministeeriumi ettevõtlusõppe programmi juht Kristi Ploom märkis, et nii kogukondlikud kui ärilised teod on saanud alguse nii koolist kui laste initsiatiivil. „See näitab, et koolil on ettevõtlikkuse kujundamisel oluline roll ja õppetöö käigus tekkinud ideest, tehtud loovtööst või projektist võib sündida mõni elu edasiviiv lahendus,“ ütles Ploom. „Õpetajate roll on toetada ja suunata ideede genereerimist, arendamist ja elluviimist. Kui esimene samm on tehtud, kannustab eduelamus noori ka edaspidi tegutsema.“

7-10-aastaste õpilaste tehtud tööde seas on Tapa Gümnaasiumi 4.a klassi korrastustööd Naistevälja kivikalmetel, mis on osa Pärandivaderite projektist. Rakvere Gümnaasiumi 3.a klassi õpilased kaunistasid oma koolimaja esise lilledega projekti „100 lille, 100 sõpra“ käigus. Jõhvi Vene Põhikooli 4. klassi poiss Dmitri Šaronov meisterdas oma koduaeda ja ka naabritele linnupeletajad.

11-15-aastaste seas pääses finaali Võru Kreutzwaldi kooli 7.b klass, kes koostab, harjutab ja esitab luulekavasid. Finaali pääsesid ka Pärnu Rääma põhikooli õpilased Ketter Hiiemäe, Rihard Järvesaar, Remo Raiesmaa, Joonas Leemet, Häli Palmiste ja Karl-Joosep Raudkivi koguperemänguga „Ettevõtlikud nutimunad“ ning Rakvere Gümnaasiumi 5. ja 2. klassi õpilaste ühiselt korraldatud loterii Rakvere Haigla lasteosakonna toetuseks.

16-26- aastaste rühmas on finaalis Changemakers Academy, üliõpilased Erkki Kuber (Tartu Ülikool) ja Dan Tõnus (University of Groningen), kes korraldavad sotsiaalsetele ettevõtetele turundusideede loomise konkursse. Finaalis on ka Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilase Maria Palgi loodud kaardimäng Mälukas noortele uimastite kahjulikkuse teadvustamise teemal, viie gümnaasiumiõpilase – Katarina Raud, Anastasia Beljajeva, Anna Aron, Silvaliis Karu ja Greete Kõrvel – projekt vaimse tervise probleemide teadvustamise teemal „Ma Ei Ole Uhhuu“, Valga Gümnaasiumis UNESCO üldkoolide võrgustiku raames loodud kinoklassi Avasilm sisseseadmise eestvedamise eest Kristiina Saaron ning Nõo Reaalgümnaasiumi õppurid Danvar Lendre ja Mattias Laose liikumissarjade korraldamise eest.

Äritegudest on nooremas vanusegrupis finaalis Jõhvi Vene põhikooli 4. klassi õpilane Emili Matjušenko kilekotist helkuritega, TERA Peedu kooli õpilane Pauliina Luure oma Paula poega, Valga põhikooli 9. klassi õpilased Morris Tann, Janely Rein ja Rasmus Susi oma toodetud meevõidega, Anna Haava nimelise Pala kooli õpilased Urmet Kaur, Rasmus Lille ja Henri Põld kohalikust puidust valmistatud Memo kelladega ja Türi põhikooli õpilane Kirke Perillus, kes pakub mängujuhtimise teenust.

Vanemas rühmas on finaalis internetikeskkonna „Eesti tooted maailma“ loonud Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased Brandon Undrus, Siim Kokkota, Maru Arukask, Anette Gertrud Pello ja Triinu Amboja, Tallinna 21. Kooli õpilased Merilin Priilinn-Türk, Triin Mänd, Bert Palts ja Kristjan Pekk, kes toodavad Best Ice Kalevi kommidega jäätist ja Põlva Gümnaasiumi õppurid Hanna Maria Lanne, Evar Valentin Pereseld ja Katrin Piirimaa Meerikunno rabajärvest pärit rabavee toonikuga.

Konkurss toimub ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames, mida toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: HTMi pressiteade

Samal teemal:

• Edu ja Tegu programm toetab ettevõtlusõpet
• Nädalavahetusel osaleb suurimal õpilasfirmade laadal 260 noorte ettevõtet

Vikipäevakud on välja kasvanud orienteerumispäevakute ideest. Kui tavaliselt liigutakse maastikul ja otsitakse orienteerumiskaardi abil kontrollpunkte, siis vikipäevakutel täiendatakse Vikipeedia orienteerumisteemalisi artikleid.

Orienteerumisliidu eesmärk on teha orienteerumissport avalikkusele veelgi nähtavamaks. On tähtis, et eestikeelne orienteerumissõnavara ja üldinfo oleks hõlpsasti kättesaadav ning ajakohane.

„Orienteerumine kui spordiala on Vikipeedias juba praegu eeskujulikult kajastatud, kuid ala areneb jõudsalt. Pidevalt on vaja lisada artiklitesse uusi termineid ja koostada uusi artikleid nii mõistete, sündmuste kui ka sportlaste kohta,“ sõnas Eesti Orienteerumisliidu president Meelis Mälberg.

Esimesed vikipäevakud toimuvad 14.–16. novembril, kui osalejaid kutsutakse täiendama Vikipeedias orienteerumise teemat tervikuna. Edaspidi on kavas keskenduda kitsamatele teemadele: orienteerumisjooks, rattaorienteerumine, suusaorienteerumine, klubid, tiitlivõistlused jm.

Vikipäevakutele on oodatud osalema kõik, kes soovivad anda oma panuse. Osalemistingimuste ja enim oodatud artiklite viidetega saab tutvuda päevakute kodulehel ja Vikipeedias orienteerumise vikipäevakute artiklis.

2019. aasta aprillis teevad vikipäevakute korraldajad kokkuvõtte ja tunnustavad aktiivsemaid osavõtjaid.

Tartu Ülikooli projekti Miljon+ eesmärk on kiirendada eestikeelse Vikipeedia jõudmist miljoni artiklini. Selleks kutsutakse üles täitma Vikipeediat vajaliku ja selgekeelse sisuga. Nii tehakse kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Reigo Teervalt. 

Samal teemal:

• Talgulised keeletoimetasid üle 700 Vikipeedia artikli

GIS-päev toimub Rahvusraamatukogus algusega kell 10.00. Esitletakse koostöös Tallinna Spordi- ja Noorsooametiga läbi viidud andmekorje projekti tulemusi, mida on tutvustatud juba ka väljaspool Eestit, täpsemalt oktoobris toimunud rahvusvahelisel Balti Esri kasutajate konverentsil Riias.

Teabepäeva avab Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mikk Kasesalk. Konverentsil käsitletavate teemade hulgas on asukohapõhised digilahendused koolitunnis, Eesti Rahvusatlas, Maa-ameti avaandmed, Tallinna geoportaal, droonid ja palju muud põnevat. Lisaks saab osaleda praktilisel kaardikoolitusel arvutiklassis, Eesti Rahvusraamatukogu haridusprogrammides ja National Geographicu kaartide teemalisel võistlusmängul. Näitusealal on võimalik tutvuda geoerialade õppimisvõimalustega kõrgkoolides ning asutuste ja ettevõtete poolt nendel tulevikuerialadel pakutavate töövõimalustega.

Geoinformaatika, kartograafia ja asukohapõhised tehnoloogiad on lai ja praktiline valdkond, mis leiab rakendust kõikidel elualadel, alates kohalikest omavalitsustest kuni turismi, infrastruktuuri, lennunduse ja riigikaitseni. Geoinformaatikal ja GIS-tehnoloogial on oluline roll digihariduses ja inseneeria erialade õpetamisel koolis, et arendada kaasaegsete tehnoloogiate kasutusoskusi ning andmeanalüüsi ja ruumilise mõtlemise võimekust juba varases koolieas. Üle kogu maailma tähistatav GIS-päev näitabki, kuidas geograafia ja asukohateadlikkus on oluline, kuid tihtipeale märkamatu osa meie igapäevaelust.

Üritus on tasuta. Kava ja ettekanded leiab GIS-päeva kodulehelt.

Allikas: Rahvusraamatukogu info

Parim praktikant kutsehariduse koolipõhises õppes on Aleksandr Petrov, kes läbis praktika Enefit Solutions AS-is ja kes õpib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses metallitöötlemispinkide töötajaks. Parima praktikandi tunnustuse töökohapõhises õppes pälvis Kelly Vokk, kes läbis töökohapõhise kutseõppe Espak Paide OÜ-s ning kes õpib Järvamaa Kutsehariduskeskuses müüja-klienditeenindajaks. Parim praktikant kõrghariduse kategoorias oli aga Lauri Jõeäär, kes õpib Sisekaitseakadeemias politseiteenistuse erialal ja kes sooritas praktika Politsei- ja Piirivalveametis. 

„Tööandjate jaoks on noortele reaalse töökogemuse võimaldamine ühelt poolt missiooniprojekt, teisalt aga hea võimalus leida uusi töötajaid,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar. „Konkursi hindamiskomisjonil oli valida hulga tublide noorte vahel ning võitja selgitamine polnud üldse mitte kerge ülesanne, eriti kõrghariduse kategoorias,“ sõnas ta. 

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on praktika hea võimalus enda arendamiseks nii osalejale kui tööandjale. „Praktika annab ettevõttele võimaluse oma organisatsiooni uuendada, praktikandile hindamatuid kogemusi ja tema õppeasutusele parema arusaamise sellest, mida tööjõuturul vaja on. Täna auhinnad saanud särasilmsed noored on just see eeskuju, mida Eestis praegu tarvis: inimesed, kes on valmis õppima, arenema ja oma kogemusi jagama.“

Tööandjate sõnul olid selleaastased praktikandid hästi ette valmistunud, suhtusid oma ülesannetesse tõsiselt, julgesid esitada küsimusi ning tulla välja ka oma ettepanekutega. 

Parima praktikandi tunnustuse pälvinud õppurid said Estonian Business Schoolilt  auhinnaks karjäärinõustamise ja võimaluse läbida omal valikul kursuse, mis toetab nende õpinguid ja edasist tööelu. 

Eesti Tööandjate Keskliidu parima praktikandi konkursil „Praktik Cum Laude“ osales sel aastal 43 noort.  

Kolmandat aastat korraldatavale konkursile said kandidaate esitada kõik organisatsioonid, kes pakkusid 2017. aastal praktika- või töökohapõhise õppe kohti.

Konkursi võitjad välja valinud hindamiskomisjoni kuulusid Eesti Tööandjate Keskliidu, Haridus-ja Teadusministeeriumi, SA Innove ja erialaliitude esindajad ning arvesse võeti ka „Praktik Cum Laude“ Facebook´i lehel toimunud avaliku internetihääletuse tulemusi. 

„Praktik Cum Laude“ projekti toetab Euroopa Sotsiaalfond. 

Allikas ja foto: Eesti Tööandjate Keskliidu pressiteade

Samal teemal:

• Ettevõtlike koolide parimad edulood on selgunud
• Õppeasutused saavad Innovest toetust taotleda praktikasüsteemi arendamiseks