Taotlusvoorus jagatakse projektide vahel 210 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 23. novembrini.

SA Innove elukestva õppe keskuse juhi Maarja Parve sõnul on toetuse andmise eesmärk tõhustada koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostööd. "Tegemist on selle valdkonna kolmanda taotlusvooruga, eelmistest voorudest sai toetust palju põnevaid projekte, mille raames kutsuti kooli noori juhendama ettevõtjaid, tehti õpitubasid ja laagreid. Hea meel oli näha, et paljud ettevõtjad ja kohalikud omavalitsused soovisid koolidega koostööd teha, loodetavasti on see nii ka selle vooru puhul. Kooliväliste partnerite kaasamine võimaldab muuta ettevõtlusõpet elulisemaks, näiteks viia õpet läbi väljaspool kooli, ettevõtte probleemidele lahendusi otsides jms,“ nendib Parve.

Taotlusvoorust on toetust oodatud taotlema koolid ja era- või avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Taotlejal tuleb projekti kaasata ka vähemalt üks partner. Juhul kui taotleja ei ole kool, peab vähemalt üks projekti partneritest olema kool. Koolide all peetakse silmas üldhariduskoole ning kutse- ja rakenduskõrgkoole.

Ettevõtlusõppe taotlusvoorus jagatakse projektide vahel 210 000 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 85% ja riiklik kaasfinantseering 15%. Ühele projektile antakse toetust 1000 kuni 25 000 eurot. Panustada tuleb ka 10% omaosalust.

Taotlusvooru „Koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö toetamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks” projektitaotluste esitamise tähtaeg on 23. november 2018 kl 17.00 ning taotlused tuleb esitada e-keskkonnas.

Taotlejad on oodatud ka infopäevadele, mis toimuvad 8. oktoobril Tallinnas ja 10. oktoobril Tartus.

Taotlusvooru korraldab SA Innove elukestva õppe keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Täpsem teave ja infopäevadele registreerimine 

Allikas: Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Valminud on uus majandusõpik gümnaasiumile
• Edu ja Tegu programm toetab ettevõtlusõpet

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis reedel toimunud konverentsi avakõnes, et noored tahavad ja oskavad kaasa rääkida, neil on olulisi seisukohti ja arukaid ettepanekuid, mida kuulates ja arvesse võttes saavad nii riik kui omavalitsused teha paremaid ja tulevikku vaatavaid otsuseid. „Peame kaasama noori nii vormiliselt, pakkudes erinevaid osalemisvõimalusi, kui ka sisuliselt – kaasamine peab olema loomulik osa otsustusprotsessist. Seniste noorte volikogude ja osaluskogude kõrvale tuleb otsida uusi võimalusi ja osalemisvorme noorte kaasamiseks.“

Konverentsi arutelud keskendusid neljale teemale: osalus sotsiaalmeedia vahendusel, traditsioonilised osalusvormid, noorteni jõudmine rohujuure tasandil ja nende noorte kaasamine, kellega pole tihedat kokkupuudet.

Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimehe Roger Tibari sõnul valiti konverentsi teemad korraldajate ühise arutelu tulemina. „Kuna kohal on nii valdkonna eksperdid kui noored, siis antud teemadel ühise arutelu pidamine on edasiviiv mõlemale osapoolele. Meie eesmärk on saada uusi mõtteid ja lahendusi, kuidas osalusvaldkonda edendada.“

Noorteseire projektijuht ja aastaraamatu toimetaja professor Airi-Alina Allaste ütles, et kuigi artiklite aluseks on rahvusvahelised uurimused, on aastaraamatus võetud lähema vaatluse alla Eesti noorte osalus. Aastaraamatus uuritakse, millist tüüpi osalejad on Eesti noored, kuidas toimib osalus sotsiaalmeedia vahendusel, milline on kodanikuhariduse mõju ja millised tegurid osalust mõjutavad või aitaksid kaasa selle suurendamisele. „Noorte osalus on teema, mille tähtsust rõhutatakse nii Euroopa kui kohalikes strateegiates, samuti arutletakse selle üle elavalt nii kogukonnas, koolis, noorte valdkonnas kui ka akadeemilistes diskussioonides. Aastaraamatuga oli soov pöörata tähelepanu erinevatele osalusviisidele ja mõelda ka parematele kaasamisvõimalustele,“ lausus Allaste.

Noorteseire aastaraamat koosneb kuuest peatükist. Esimene annab ülevaate noorte eluolus toimunud muudatustest aastatel 2016-2017. Teine peatükk vaatleb Eesti noori võrdluses teiste Euroopa riikidega ja keskendub muutustele nende osaluses aastatel 2004-2016. Kolmanda peatüki fookuses on eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste hoiakute ja praktikate sarnasused ja erinevused ning neis toimunud muutused. Neljandas ja viiendas peatükis on analüüsitud kahe suure rahvusvahelise uurimuse tulemusi, keskendudes Eestile. Kuues peatükk võtab fookusesse võimalused kaasata erineva osalusintensiivsusega noori.

Konverentsi korraldas Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut koostöös Eesti Noorsootöö Keskuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Noorteühenduste Liiduga.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Konkursist LEGO Education Teacher Award oodati osa võtma ennekõike loodus- ja reaalainete õpetajaid/ringijuhendajaid. Auhinnaks oli reis USAsse Bostonisse, kus toimus LEGO Education Symposium and Tufts STEAM Education Conference (STEAM inglise keeles: Science, Technology, Engineering, Art, Mathematics).

Kui Võrumaa viie kooli robootikaõpetaja ning hetkel ka Võru laste robootikaringi juhendaja Triinu Grossmann seda teadet nägi, ei olnud ta vaatamata suurele kogemusele robootikas ning LEGOde kasutuses üldse kindel, et oma töö konkursile esitab. „Ikka tundub, et teised on tublimad,“ sõnas ta. Aga kolleegide toetav tagasiside andis julgust ning konkursitöö, kus põhimõtteliselt tuli kirjeldada, missuguseid õppematerjale/vahendeid oled loonud ja kuidas LEGOsid õppetöös kasutanud, sai esitatud. 

LEGOd igas õppeaines

„LEGO klotse saab kasutada igas õppeaines, kõik oleneb õpetaja loomingulisusest, kuidas ta julgeb ning oskab neid oma ainetundi lõimida. Minul on hetkel vastupidi: lõimin erinevad ained robootikatundi – matemaatika, kirjandus, kunst, loodusained. Teen aineõpetajatega koostööd,“ kirjeldas Triinu Grossmann. Ta sõnas, et kõik algab õpetaja enda huvist robotite ning LEGO klotsidega ehitamise vastu. "Minu jaoks on see põnev ja loov. Eesti keele õpetaja saab olla ka eesti keele õpetaja ainult siis, kui talle endale see amet meeldib,“ tõi ta võrdluse. 

Ja siis ühel hetkel sai Triinu telefonikõne ja teate, et tema konkursitöö on Eestis võitnud ning tuleb Bostonisse sõita. „Tunnustus on muidugi tore, aga esimene mõte oli, et kuidas ma üksinda Bostonisse saan. Pikk reis tundus mulle nii hirmutav. Küsisin oma healt partnerilt MTÜ Nuti-Võlurist ning Parksepa Keskkooli haridustehnoloogilt Jaana Kõvatult, kas ta on nõus kaasa tulema. Leidsime võimaluse, kuidas tema reis rahastada. Nii läkski, Jaana tuli kaasa minu turvaisikuna,“ sõnas Triinu Grossmann muigamisi. 

Jaana kinnitas, et loomulikult oli ta nõus minema. „Muidugi mõtlesin, et reis on suhteliselt kallis, aga siis tuleb lihtsalt rohkem tööd teha!“

Ka Jaanal on õpetajana hea kogemus LEGO kasutamisest õppetöös. „Lapsel on LEGO klotside abil lihtsam ennast väljendada. Kui ta ehitab midagi valmis, siis koos valmis asjaga on tal kergem kirjeldada, jutustada, esitlust teha jne.“ 

LEGO Educationi ja Tuftsi Ülikooli STEAM LEGO Education Symposium and Tufts STEAM Education Conference toimus Bostonis 5.-7. juunini. „Räägime ju lastele ka, et õppida saab igal pool, igal sammul. Panime tähele, kuidas me ise reisi igal päeval õppisime. Kuidas lennujaamas käituda, kuidas metroos. Reisil õppimine oli väga oluline,“ kinnitasid Triinu ja Jaana. 

LEGOd pannakse kokku kunsti ja kirjandusega

Tegevused jagunesid LEGO sümpoosioni ja STEM-konverentsi vahel nii, et huvilised said kõigest osa. Kõik konkursi võitnud 27 õpetajat üle maailma (https://education.lego.com/en-us/events/2018-teacher-award-us ) tegid teisel päeval ettekande oma tööst ja demonstreerisid oma projekte. „Natuke olin ikka närvis ka, aga kõik läks kenasti. Iga päev olid ettekanded ja töötoad. Mina võtsin rohkem vanema kooliastme töötubasid ja Jaana alushariduse ning esimese kooliastmega seotud töötubasid,“ selgitas Triinu. „Jäi silma, kuidas LEGO klotse kasutati koos erinevate vahenditega, näiteks kunstitarvetega. Seda olen Eestis vähem näinud. Kõige huvitavam töötuba oli Novel Engineering (http://www.novelengineering.org/), kus ühendati kirjandus ja inseneeria.“

See tähendab, et võetakse kirjandusteosest (laulust, näidendist, muinasjutust jne) mõne tegelasega seotud probleem või keeruline olukord ja otsitakse sellele uudset, innovaatilist, tehnoloogiale-inseneeriale toetuvat lahendust. Näiteks kuidas saaks karupoeg Puhh puu otsast mee kätte või kuidas parandada Karlssoni propellerit. „Olen nüüd ise ka õpilastega katsetanud. Kuulasime „Rongisõidu“ laulu, õpilased mõtlesid, mis probleemid Piilupardil olid, miks rong kraavi läks, ja hakkasid otsima lahendusi,“ sõnas Triinu Grossmann. 

Ka Jaana Kõvatule jäi töötubadest enim silma see, kuidas õppimiseks, ülesande lahendamiseks ühendatakse mitu vahendit omavahel kokku ja seda mitte üksnes LEGOde puhul. „Esimeses töötoas tuli LEGOde abil meenutada lapsepõlve, kuidas ja mis situatsioonis õppisin. See tuletas meelde, kuidas õppida mängu abil. Mulle väga meeldis Six Bricks metoodika – see on kuus suurt Dupla LEGO klotsi, mille kasutusvõimalused on lõputud. Neid tundi tuues saab arendada õpilaste lugemis- ja matemaatikaoskust, ka kehalisi võimeid. Eestis ei ole Six Bricks väga levinud, mõtlengi, kuidas neid õpetajatele tutvustada,“ sõnas Jaana. 

Populaarne makerspace

Veel tõid Triinu ja Jaana välja, et väga populaarsed on praegu makerspace´id ehk ruum (koht, paik) koolis, raamatukogus või mujal avalikus hoones, kus on üles seatud hulk tehnoloogilisi vahendeid ja kus saab harjutada nii kätt, silma kui mõistust. „3D-printer  üksi ei tee makerspace´i. Juurde on vaja sisu ja inimesi. Töötubades arutleti palju, milline võiks makerspace olla, mis probleemid võivad tekkida,“ sõnasid nad. 

Bostonis nähtu ning kuuldu põhjal leidsid Triinu ja Jaana, et meie õpetajad võiksid omi töid-tegemisi julgemalt maailmale näidata ja tutvustada. Meil on, mida jagada, ka LEGOde kasutamise kogemust. Samuti julgustavad õpetajaid LEGO Teacher Award konkursil osalema. 

Fotod: http://tuftsstemedconference.org/summer2018/photos/

Samal teemal:

• Lasteaiad astuvad järgmise sammu STEAM-oskuste õpetamises
• LEGO Education kutsub osalema õpetajate konkursil Teacher Award 2018

Kõik sai alguse sellest, et USA Lowell-Milkeni hariduskeskus pakkus Joonase juhendajale õpetaja Merit Karisele 2017. aastal stipendiumi keskuse külastamiseks ja projektõppe koolitusel osalemiseks.

Isiku-uurimuse projektõppe keskuse eesmärk on koolitada õpetajaid tegema õpilastega projekte, millega tutvustada eelkõige USA kooliõpilastele meedia ja kunsti väljendusvormide kaudu laiemas avalikkuses või USA-s vähe tuntud, kuid noortele eeskujuks sobivaid teadlasi, kultuuri- ja ühiskondliku elu tegelasi. 

Joonase võiduvideot näed siit.

Loe lähemalt Õpetajate Lehest. 

Samal teemal:

• Ametikooli tuleb kolme kooli innovatsioonilabor

20. septembril kell 9.15 tegi oma esimese ametliku sõidu Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ja Silberauto koostöös valminud Eesti esimene isesõitev auto – Iseauto. Esimesed reisijad on TalTechi visioonikonverentsile sõitvad rektor Jaak Aaviksoo ning Euroopa Investeerimispanga asepresident Alexander Stubb. Pärast esmasõitu on auto kõigile huvilistele lähemaks vaatamiseks välja pandud ülikoolilinnaku Akadeemikute alleele.

Tehnikaülikooli 100. aastapäevaks valminud Iseauto on täisautonoomne isejuhtiv sõiduk, kuhu mahub kuni kuus inimest. Iseauto elektroonika, sensoorika ja juhtimistarkvara on valminud tehnikaülikooli robootika-, IT- ja inseneriteadlaste juhtimisel, kus suurima panuse andsid inseneri- ning IT-teaduskonna tudengid. Iseauto kere disainis Sven Sellik Silberautost ja see töötati välja TalTechi lõpetanud Silberauto inseneri Johannes Mossovi juhtimisel. Projektis osales ka ABB, kes panustas Iseauto töökindluse parendamisse.

„Ligi kahekümnest tudengist koosnev tiim alustas Iseauto arendamist täpselt aasta tagasi ning selle baasilt on juba praegu kaitstud 10 magistri-, bakalaureuse- ja diplomitööd ning avaldatud mitmeid teaduspublikatsioone,“ ütles Iseauto projektijuht ja TalTechi inseneriteaduskonna vanemteadur Raivo Sell.

„Iseauto projekt on suurepärane võimalus näidata noortele, et kui visioon ja tahe on olemas, siis on ka realiseerimine võimalik. Seda eriti kõrgetasemelise õppe ja käegakatsutava praktika kaudu,“ selgitas Silberauto juhatuse esimees Väino Kaldoja.

Iseauto saab olema osaks TalTechi targast linnakust, kus arendatakse välja nutikas taristu ja 5G tehnoloogial põhinev ülikiire andmesidevõrk. Tulevikus saab tark linnak koos isejuhtivate sõidukitega arendusplatvormiks tehnikaülikooli tudengitele, teadlastele ja tehnoloogiaettevõtetele uute tehnoloogiate ja teenuste arendamiseks. Projekti järgmises faasis alustataksegi koos Teliaga 5G tehnoloogia teste ning luuakse sõidukitevahelise suhtluse platvorm. Koostöös Silberautoga jätkatakse sõiduki konstruktsiooni optimeerimist ja täiendava tarkuse arendust.

Lisainfo Iseauto projektist: iseauto.ttu.ee

Allikas: TalTech
 

Samal teemal:

• Militaarrobotid, tark tööriietus jm tehnikaülikooli juubelinäitusel

„Innovatsioonilabor annab meile kaasaegse õppekeskkonna, kus tänapäevaselt õpetada tehnoloogiaid, matemaatikat ja füüsikat ning neid praktiliste tegevustega sidudes, viia läbi projektõpet ning anda õppijatele kogemus innovatsioonist, tootedisainist ja prototüüpimisest,“ rääkis ametikooli IT ja ettevõtluse juhtõpetaja Jane Mägi. „Näen ka mitmeid võimalusi lõimida siia lisaks meie õpilasfirmade programm ja ettevõtlusõpe.“

Kolme aasta pikkuse projektiga rajatav innovatsioonilabor hakkab koosnema kolmest osast: 3D-printeri ja 3D skänneriga varustatud tootelabor, 360-kraadi kaamera ja arvutitega liitreaalsuse labor ning muusika- ja heliseadmetega helilabor. Labor mahutab korraga 24 õppijat. Kavas on ka põhikooli- ja ametikooli õpilaste ühiste häkatonide ja innovatsioonivõistluste korraldamine.

Projektitoetus on 159 000 eurot ja see sisaldab seadmete ning tehnika kõrval ka koolitusprogrammi projektis osalevate koolide õpetajatele. Lisaks töötatakse välja e-kursused tootedisaini, muusikatehnoloogia, 3D-graafika ja videotöötluse õppimiseks.

Innovatsioonilabor rajatakse ametikooli peahoonesse auditooriumi K-3 asemele. Projekti toetati Euroopa Sotsiaalfondi kaasaegse ja uuendusliku õppevara ühiskasutuskorralduse toetamine  taotlusvoorust.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade. 

Kandideerima oodatakse igas vanuses inimesi üle Eesti, kes tunnevad endas soovi pühenduda intensiivsele õppimisele ja enesearengule ning töötada selle nimel, et kõigil lastel oleks elus rohkem valikuid. Kahe aasta jooksul läbivad “Noored kooli” osalejad ainulaadse õpetamis- ja juhtimisoskuste koolituse, mis aitab neil kujuneda väljapaistvateks õpetajateks ja muutuste eestvedajateks oma kogukonnas. Samaaegselt töötatakse täiskoormusega tavakoolides, õpetades peamiselt 1.-9. klassi õpilasi. 

Noored Kooli tegevjuhi Kristi Klaasmägi sõnul pole programm siiski kiirtee õpetajaametisse, vaid väljakutseid pakkuv kasvukeskkond haridusvaldkonna eestvedajate kujunemiseks. “Näeme, et täna on Eestis liiga palju neid noori, kes jäävad põhiharidusega ja kelle valikud on hiljem seetõttu väga piiratud. Seepärast töötamegi koos koolide ja kogukondadega selle nimel, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse ja jõuaks vähemalt keskhariduse omandamiseni,” rääkis Klaasmägi.

“Eesti haridus vajab tõelisi staare, kes paneksid õpilastel silmad särama ja tõmbaksid oma entusiasmiga kaasa ka teised inimesed enda ümber, kes meie laste arengut igapäevaselt mõjutavad,” ütles programmi arendusjuht Maris Viires. “Kutsun üles kõiki, kes tahaksid teha tõeliselt tähenduslikku tööd ja sõna otseses mõttes muuta elusid, kandideerima “Noored kooli” programmi,” sõnas Viires.

Programmi pääsemiseks tuleb kandidaatidel läbida põhjalik kolmeosaline valikuprotsess, kus hinnatakse nende varasemaid töö- ja juhtimiskogemusi, planeerimis-, esinemis- suhtlemis- ja koostööoskusi ning üldist sobivust “Noored kooli” programmiga. Eelmisel aastal kandideeris programmi 327 inimest, kellest valituks osutus iga kümnes.

Lisainfo ja kandideerimine: www.nooredkooli.ee/kandideeri 

Allikas ja foto: programm "Noored kooli".

Samal teemal:

• Eesti haridus on OECD riikide võrdluses üks kättesaadavamaid ja õiglasemaid
• ITL: koolid vajavad reaalainete õpetajatest superstaare