Eesmärk on üks: tuua õppimisse vaheldust ja mängulisust, pakkuda eduelamust, arendada laste mõtlemis- ja koostööoskuseid. 

Pärnu Toimetulekukooli õppealajuhataja ja arvutiõpetaja Enela Kase-Tonna oli lahkelt nõus rääkima, kuidas nende koolis on robootika ja õppetöö seotud.

Õpilased vajavad erituge

Pärnu Toimetulekukoolis õpivad haridusliku erivajadusega intellektipuudega ning liitpuudega õpilased. Kõik õpilased vajavad erituge – neile on kohandatud õpperuumid, õppemetoodika, õppevahendid, neid õpetavad ning toetavad vastava erihariduse saanud õpetajad ja tugipersonal. Koolis rakendatakse põhikooli lihtsustatud riiklikku õppekava ja selle alusel toimetulekuõpet ja hooldusõpet. Liitklassi põhimõttel moodustatud eriklassides õpib kuni kuus õpilast. Klassikomplekte on kokku kaheksa.

Hooldusõppes arendatakse laste igapäevaoskusi ja  -harjumusi (riietumine, söömine, orienteerumine ruumis ja ajas, käelised tegevused, koristamisoskus) ja kogu õpe käib läbi praktiliste tegevuste tundide – motoorika, kommunikatsioon, sotsiaalsed oskused, kognitiivsed oskused. 

Toimetulekuõppes õpetatakse igapäevaoskusi ja -harjumusi õppeainete kaudu – eesti keel, matemaatika, elu- ja toimetulekuõpe, kunst ja käeline tegevus, kodundus ja käsitöö, kehaline kasvatus, muusikaõpetus, puutöö alates 9. klassist ja arvutiõpetus 8. klassist. Õppeaineid hõlmavad oskused saavad selgeks samuti praktiliste tegevuste abil.

 „Meie õpilaste arengutempo on väga erinev tavakooli õpilase arengust. Sõltuvalt puude diagnoosist ja arenguvõimest võib 9. klassis õppiv õpilane olla 1. klassi tavaõpilase tasemel ja temaga tegeletakse vastavalt tema individuaalsele arengule ja võimetele,“ selgitas Enela Kase-Tonna.

Kordamine on tarkuse ema

Pärnu Toimetulekukoolis on I kooliaste (1.-3. klass), II kooliaste (4. – 6. klass) ja III kooliaste (7. – 9. klass). Õpetamine toimub üldõpetuse põhimõttel ehk kogu õpe ja tegevused planeeritakse rahvakalendri tähtpäevade, vabariigi tähtsündmuste, aastaaegade, looduse ja loomade/lindude abil. Igal aastal korduvad samad tähtpäevad, aastaajad, looduse ja loomade/lindude vaatlused ning alati lisatakse juba omandatud oskustele juurde uusi teadmisi ja oskusi. „Meil kehtib ütlus „Kordamine on tarkuse ema“ ja ainult selliselt kinnistuvad meie õpilastele igapäevaoskused ja -teadmised,“ selgitas Enela Kase-Tonna. 

BeeBot on sobivuselt universaalne

Õppetöös kasutavad Pärnu Toimetulekukooli õpilased ja õpetajad BeeBoti haridusroboteid. Mesilase välimusega, suured, mõnusalt ümarad ja parajalt suured robotid on tõeliselt universaalsed, sobides nii HEV-õpilastele kui tavakoolis näiteks gümnaasiumi viimasesse klassi, lihtsalt ülesanded peavad vastavad olema. BeeBotte saab kasutada igas õppeaines. 

„Meil on koolis neli BeeBoti robotmesilast, mida kasutatakse kõikides ainetundides. Lisaks saime sel aastal robootikapäeval osalemise eest auhinnaks ProBot autoroboti, aga seda me alles õpime kasutama,“ selgitas Enela Kase-Tonna. „BeeBot robot sobib meie õpilastele, sest seda ei ole vaja ise kokku panna ega programmeerida. Roboti peal on nooled, mida liikumiseks valida: ette, taha, vasakule, paremale.“ On õpilasi, kes liiguvad robotiga ühe  sammu kaupa, aga on ka neid, kes kõik sammud järjest suudavad sisestada ja roboti ühekorraga sihtpunkti saadavad.

Õppealajuhataja sõnul on õpetajad ise välja mõelnud ja valmistanud üheksa õppealust ja sinna juurde kuni 20 õppemängu või õppeülesannet. Ülesandeid saab varieerida kergemaks ja raskemaks vastavalt õpilase arengule ning oskustele. BeeBot robotit kasutatakse orienteerumise harjutamiseks (vasak-parem-ette-taha), loendamiseks (mitu sammu tuleb teha), küsimusele vastamiseks (kui tuleb midagi ära tunda või midagi teada). Näiteks hooldusõppe õpilased õppisid BeeBoti abil värve ja liikumissuunda; 6.-8.klassi õpilased kordasid aastaaegu ja kuude nimetusi. „Kuna robot teeb kohale jõudes toredat häält, siis see on meie õpilastele lisaboonus – kui kohale jõuan, siis saan häält kuulda,“ sõnas ta. 

Õpitav jääb paremini meelde

BeeBot teeb õppimise lõbusamaks ja siis jääb kõik ka paremini meelde. Mõnele õpilasele on see mõnikord ka preemia – kui olen tubli, siis saan BeeBot robotiga oma lemmikõppemängu mängida. „Meie õpilastest ei ole üldjuhul nende puude raskuse tõttu infotehnoloogia alal edasiõppijaid. Tublimad ja hakkajamad lähevad meilt edasi Vana-Vigala Kutseõppekeskusesse. Küll aga rikastab BeeBot robootiga tegelemine kõigi õpilaste arusaama ümbritsevast maailmast,“ sõnas Enela Kase-Tonna.

Robootika ühendab õpetajaid

Aga kuidas robootika abistab HEV-õpilase õpetajat? „Robootika paneb õpetajaid kõigepealt teisiti mõtlema, end ise arendama ja omavahel rohkem koostööd tegema. Meie õpetajad olid BeeBot aluseid tehes ja õppemänge koostades väga tihedalt koostöös. Valmis õppemängude osas anti üksteisele nõu, kuidas mängu edasi arendada ja milliseid raskusastmeid võiks juurde mõelda. Robotmesilane andis õpetajatele võimaluse paremini iseennast tundma õppida ja oma õpilaste võimeid avastada,“ tegi Pärnu Toimetulekukooli õppealajuhataja ja õpetaja Enela Kase-Tonna kokkuvõtte. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Koole ja lasteaedasid toetatakse tehnoloogiliste seadmete soetamisel 240 000 euroga
• ProgeTiigri programmist on kasu saanud üle 630 õppeasutuse

"Esitage põnevaid küsimusi ning olge aktiivsed, et saada parimad teadmised," innustab minister Reps õpilasi uuest õppeaastast võimalikult palju teadmisi ammutama. Mailis Reps tunnustab õpetajaid hariduse tipptaseme hoidmisel ja parimal võimalikul viisil teadmiste edasi andmisel. Samuti on oluline ka lapsevanemate tugi - vaid üheskoos, toetudes perele ja kogukonnale, saab laste omandatav haridus vaid parimaks võimalikuks. Minister avaldab lootust, et uus õppeaasta kujuneb meeldejäädavaks tänu uute ja mitmekesiste võimaluste kasutamisel. "Armas haridusrahvas - mõnusat, edukat ja toredat kooliaastat," soovib minister Mailis Reps. 

Allikas: HTMi pressiteade. Avafoto: Koolielu arhiiv. 

Koolirahu väljakuulutamine ühendab õpilased, õpetajad, koolijuhid ja lapsevanemad tegutsema parema koolikeskkonna nimel. Koolirahu eesmärk on meenutada igal aastal teekonda õppijasõbraliku ja turvalise koolikeskkonna poole. 

„Suurepärane, et tänavune kooliaasta algab koolirahu väljakuulutamisega just Eesti Vabariigi sünnilinnas Pärnus, kus tänavu alustab õpinguid ligi 7000 õpilast,“ sõnas Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Ta kutsub üles kooliperesid lepinguga liituma, unustama vaenu ja vastandumise ning ühiselt pingutama turvalise ja sõbraliku koolikeskkonna nimel. „Soovin kõigile õpilastele, õpetajatele, lapsevanematele kaunist ja turvalist kooliaasta algust ning edukat kooliaastat,“ märkis Kosenkranius

Lastekaitse Liidu presidendi Ene Tombergi sõnul on koolirahu suurepärane viis tähistada iga kooliaasta alguses juba alates 1999. aastast ühiskonnaülest eesmärki, märgata ja toetada alati ja igaühte, kes seda vajab. „Sallivus, hoolivus, austus ja julgus on väärtused, mida lisaks koolikeskkonnale peaks hoidma esil ka igas muus valdkonnas ja aasta igal päeval. Oleme loonud koolirahu lepinguga liitumise võimaluse elektrooniliselt igaühele, ka neile, kes ise koolis ei õpi ega tööta,“ sõnas Tomberg.

Koolid ja klassid saavad sõlmida Koolirahu lepingu ka oma õppeasutuses, laadides selle kodulehelt koolirahu.lastekaitseliit.ee. Tänavu on koolirahu lepinguga liitumine võimalik ka kodulehel elektrooniliselt nii õpilase, õpetaja, koolijuhi kui lapsevanema rollis. Link elektroonilisele liitumisele asub siin: http://koolirahu.lastekaitseliit.ee/allkirjasta-koolirahu-leping/

Koolirahu on Eestis välja kuulutatud alates 1999. aastast, 2008. aastast toimub see Lastekaitse Liitdu eestvedamisel. Pärnu oli koolirahu linnaks ka 2007. aastal.

Allikas: Lastekaitse Liidu info. 

Samal teemal:

• Koolirahu tseremoonia toimub 1. septembril Tartus
• Hiiumaal kuulutatakse 1. septembril välja traditsiooniline koolirahu

Kiusamisvaba haridustee strateegiliseks ja paremaks kujundamiseks luuakse ministeeriumi eestvedamisel töörühm.

Kohtumist juhtinud Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varraku sõnul on koolikiusamise ennetamisalane tegevus praegu killustunud erinevate partnerite vahel. „Seni on väga hästi töötanud 2014. aastal loodud kiusamisvastane koalitsioon. Sellegipoolest peame senisest enam panustama – otsustasime kutsuda ellu töörühma, et ühendada jõud, koondada nägemused ja soovid nii riigiasutuste kui ka erinevate ühiskondlike huvigruppide vahel,“ ütles Varrak. „Ministeeriumis on meil hea meel näha, et ühiskonna terava tähelepanu all on koolikiusamine ning turvalise ja hooliva koolikeskkonna loomine. Nüüd peame ühiskonnana pingutama selleks, et jõuaksime ühiselt veelgi mõjusamate tegudeni,“ lisas kantsler.

Kohtumise ajendiks oli kiusamisvaba haridustee koalitsiooni pöördumine, kus avaldati soovi senisest süsteemsemalt teemaga tegeleda ja liikuda edasi oluliselt ulatuslikuma tegevuskavaga.

Ministeeriumi juhtimisel moodustatakse töörühm, mille eesmärgiks on kirjeldada tulevikupilti heade suhete loomisest ja hoidmisest koolis koos visioonipaberiga koolikiusamise ennetamiseks, leevendamiseks ja lahendamiseks ning turvalise ja hooliva koolikeskkonna loomiseks. Töörühma esimene kohtumine toimub juba septembris ning esmane visioonipaber valmib kahe kuu jooksul. Edaspidi kohtutakse ning vaadatakse üle edusammud kord kvartalis.

Kohtumisel osalesid Haridus- ja Teadusministeeriumi ning kiusamisennetusega tegelevad ühiskondlikud ja sotsiaalsed partnerid. Töörühmas osalevad lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatele ka Sotsiaalministeeriumi ja Siseministeeriumi esindajad ning Kiusamisvaba Haridustee Liikumise moodustanud organisatsioonid ja algatused – SA Archimedes Noorteagentuur, Eesti Õpilasesinduste Liit, SA Kiusamisvaba Kool, MTÜ Lastekaitse Liit, MTÜ Noorteühing TORE, MTÜ Vaikuseminutid, Tartu Ülikooli eetikakeskus ning Tervise Arengu Instituut.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Aasta kiusuennetaja kool 2018 on Kuusalu Keskkool

Ta tegi ülevaate uuenevast õppekäsitusest kunstiõpetuses, sh uue ainekava arenduse hetkeseisust, koostööst teiste ainevaldkondade töörühmadega RÕKi üldosa arendamisel. Ettekande ja arutluse tulemusel on suurenenud  kunstiõpetajate kompetents ainekava muutuste, lõimingu võimaluste ning aktiivõppe meetodite alal, täienes arusaam, kuidas toimib muutunud õpikäsitus kunstiõpetuse tunnis. 

Kunstiõpetuse e-õppevara, sh e-koolikoti veebikeskkonna arendusest tegi ülevaate Indrek Raudsepp, kes on  e-koolikoti kunstivaldkonna  moderaator. Ta tutvustas e-koolikoti sisu, lõiminguvõimalusi ja tõi näiteid. Samuti pööras tähelepanu veel lahendamata kitsaskohtadele uue õppevara loomisel, näiteks autoriõigused. Ta teavitas õpetajaid digikogumike hanke sisust ja nõuetest. Lisaks tutvustas ta paremaid õppematerjale e-koolikotist, sealhulgas ka omaloodud materjale, mis pakuvad vaatajale ja kasutajale huvi. Kogenud õpetajana  ja õppevara loojana vastas ettekandja kuulajate küsimustele. Kuna ühingu koostööprojektina on vaja läbi viia e-õppevara seminar üldhariduskoolide ja kunstikoolide õpetajatele, siis arutati sellega seonduvat ja tehti ettepanekuid seminari paremaks korralduseks.

 
Liia Jung tegi sisulise ülevaaate üleriigilise kunstiolümpiaadi läbiviimisest viimase kuue aasta jooksul ja andis  ülevaate olümpiaadi perspektiividest. Heli Mänd tegi kokkuvõtte kunstiolümpiaadi Tallinna piirkonnavoorudest.
 
Pealelõunal peeti arutelu üleriigilisest kaasaegse kunsti festivalist ja selle käigus toimuvast õpilastööde näitusest Pärnu uue kunsti muuseumis. Otsustati luua aktiivgrupp selle projekti läbiviimiseks. Projekti juhiks jääb Kunstihariduse Ühingu juhatus eesotsas Liia Jungiga.
 
Koolituspäeva teises pooles viidi läbi praktilised töötoad "Uus on unustatud vana", kus õpetajad praktiseerisid  kogemusõpet Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiõpetajate juhendamisel.

1.Teibikunst kunstis, juhendaja Annika Tonts
2.Vanad, aga uued kõrgtrüki tehnikad koolis, juhendaja Tiiu Esnar
3.Vana hea gooti kiri, juhendaja Jüri Mäemat

 
Päeva lõpus tegi Liia Jung ülevaate Kunstihariduse Ühingu tööst viimasel kolmel aastal ja rääkis uutest kavandavatest sihtidest. Oluliseks peeti  aineühenduse tegevuse arendamist, ühingu jätkusuutlikkust ja uute liikmete kaasamist. Probleemina toodi välja juhatuse liikmete suur töökoormus. Arutati koostööd KUMUga ja otsustati saata ühingu poolt ettepanek taastada kunstiõpetajate vaba sissepääs KUMUsse ja ka teistesse EKMi filiaalidesse.
 
Osalejatele tutvustati  ühingu uue juhatuse valimise protseduuri, seati kandidaadid. Otsustati  juhatuse liikmete arvu suurendada seitsmeni. Uus juhatus valiti salajasel hääletusel. Uue juhatuse koosseisu kuuluvad Üllar Sillaots, Indrek Raudsepp, Liia Jung, Heli Mänd, Tiina Niin, Ilmi Paist-Laur, Annikki Puur.

 
Koolituspäev viidi läbi ESF programmi „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“, „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ raames.

Loo ja fotode autor on Liia Jung.

Samal teemal:

• Kui sa vaid näeksid...
• Ida-Virumaa noorte kunstiturniir 2018 "Vabana sündinud" ootab osalema!

Tänavu alustab tehnikaülikooli kõigis kolmes astmes õpinguid kokku 3318 tudengit, kellest 2064 asus õppima bakalaureuseõppes. „Hoolimata sellest, et tehnikaülikool muutis sel aastal oma vastuvõtutingimusi rangemaks, saime siia õppima rohkem ja paremaid tudengeid, kui eelmisel aastal. Näiteks sisseastujatest 257 lõpetasid sel aastal gümnaasiumi hõbe- või kuldmedaliga,“ rääkis Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll. 

„Meie jaoks on oluline see, et bakalaureuseõppesse tuleks üha rohkem õppima samal aastal keskkooli lõpetanuid. Kui üle-eelmisel aastal oli tehnikaülikooli sisseastujatest 43 protsenti sama aasta lõpetanud, eelmisel aastal oli neid 47 protsenti, siis sel aastal on äsja keskkooli lõpetanud sisseastujaid juba 49 protsenti,“ sõnas Voll. 

Avaaktusel peab kõne peaminister Jüri Ratas, kes on ise Tallinna Tehnikaülikooli vilistlane. Ta on lõpetanud bakalaureuseõppes ärikorralduse eriala ning hiljem kaitsnud magistrikraadi majandusteaduses. 

Tallinna Tehnikaülikool on Eesti tehnika- ja IT-teaduse ning -hariduse lipulaev, kust saab kõrgharidust kõigil astmetel inseneri- ja tehnikateadustes, infotehnoloogias, majanduses, loodusteadustes ja merenduses. Eesti ainsa tehnoloogiaülikooli unikaalsus peitub valdkondade sünergias, mis aitab kaasa uute ideede sünnile. Sel aastal tähistab TTÜ 100. aastapäeva.

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Avalöögi orienteerumine annab stardipaugu TTÜ uuele õppeaastale

ProgeTiigri programmi raames korraldatavates õpitubades näitame, et programmeerimine on jõukohane kõigile ning toetame tehnoloogiahariduse levikut õppijate ja õpetajate seas.

Õpitubade läbiviimiseks võib valida erinevaid tehnoloogilisi võimalusi ja vahendeid: robootikaseadmed, programmeerimine, 3D-tehnoloogia, arvuti teel juhitavad seadmed, multimeedia jne. 

Õpitubade läbiviimist toetab HITSA. Toetuse saamiseks tuleb esitada ideekavand HITSA konkursiveebis hiljemalt 17.09.2018 kell 17:00. Saadetud ideekavanditest valib HITSA välja toetuse saajad.

Õpitoa korraldamise tingimused:

Ühe õpitoa minimaalne pikkus on 2 akadeemilist tundi.

Õpitoad peavad olema suunatud huvilistele vanuses 5–20 eluaastat ning osalejatele tasuta.

Õpitoas osalejate minimaalne arv on 12.

Kaasatud peavad olema ka õppijad väljaspool korraldaja kooli/lasteaeda vm asutust. Palume õpitoa korraldamisel arvestada sellega, et tegemist on avaliku üritusega, kuhu võivad registreeruda kõik huvilised.

Üks korraldaja võib läbi viia mitu õpituba.

Õpituba peab toimuma ajavahemikul 6.–21. oktoober 2018.

Õpituppa registreerumine tuleb avada hiljemalt 26. septembril 2018 (registreerumisvormi näidis).

Kõik osalejad peavad õpitoas osalemise kinnitama allkirjaga registreerimislehel (lae registreerimisleht alla siit). Registreerimisleht tuleb teha iga õpitoa kohta eraldi ja saata HITSA-le pärast õpitoa toimumist (aadress: Elise-Marit Kippar, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, Akadeemia tee 21/1, Tallinn 12618).

Õpitoa korraldaja vastutab ise kõikide korralduslike tegevuste eest (registreerumise avamine, osalejate leidmine jne). HITSA toetab õpitoa korraldamist, hüvitades korraldajale õpitoa läbiviija töötasu (110€ bruto/1 õpituba). Õpitoa läbiviimiseks vajalike uute tehnoloogiliste seadmete ostmist ega ruumi renti ei toetata.

Läbiviidav õpituba tuleb lisada Code Week Euroopa kaardile: events.codeweek.eu.

Samuti tuleb lisada töötubadest/seal valminud loovtöödest video või pildimaterjal Facebooki gruppi, mis on loodud selleks, et õpetajad ja juhendajad saaksid jagada häid ideid ja näha, milliste vahvate tegemistega paistavad silma teised haridusasutused. NB! Kui fotol või videos on lapsed äratuntavad, peab nende avalikustamiseks olema lapsevanema nõusolek.

Õpitubasid toetatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ (2014-2020.1.03.15-0001).

Foto: Unsplash, Chris Ried.

Samal teemal:

• ProgeTiigri õpilasüritus "ProgeTiigri tulevikutegijad"
• Üle-euroopaline programmeerimisnädal Code Week tuleb taas

Eesti Mikrobioloogide Ühendus kutsub kõiki huvilisi 17. septembril ülemaailmse mikroobide päeva (International Microorganism Day) tähistamisele Eestis. Populaarteaduslikus võtmes, interaktiivselt ning õpitubade abil tutvustatakse mikroobe meie ümber – mikroobide elurikkust, nende olulist rolli looduses ja mõjusid inimese tervisele, mikroorganismide kasutamist erinevates tööstuslikes ja biotehnoloogilistes rakendustes. Sündmus on suunatud eelkõige gümnaasiumiõpilastele ja loodusteaduste õpetajatele, oodatud on ka põhikooliastme õpilased, üliõpilased, õppejõud ja teised mikrobioloogiahuvilised.  

Ülemaailmse mikroobide päeva üritused toimuvad 17. septembril Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ning genoomika instituudi ruumides (Riia 23, Tartu). Sündmust korraldavad kolm Tartu Ülikooli instituuti: molekulaar- ja rakubioloogia instituut,  bio- ja siirdemeditsiini instituut ning genoomika instituut. Mikroobide päeva avab kell 13:00 Eesti Mikrobioloogide Ühenduse esimees professor Jaak Truu ja järgnevad otselülitused erinevates riikides toimuvatele samalaadsetele üritustele ning oma tervituse edastab Euroopa mikrobioloogia seltside liidu (FEMS) president emeriitprofessor Bauke Oudega (Holland).

Kava jätkub noorteadlaste lühiettekannetega erinevatest mikrobioloogia valdkondadest – inimese mikrobioomist, biotehnoloogiast ja meditsiinilisest mikrobioloogiast kuni keskkonna mikroobide, antibiootikumiresistentsuse ning toidu mikrobioloogia ja -hügieenini. Toimuvad põnevad töötoad, kus saab ise luua bakterite abil kunstiteose, panna kokku oma kaasaskantava mikroskoobi ja seda kasutada mikroobide vaatamiseks, uurida, kuidas helendavad bakterid sensoritena toimivad ja kuidas baktereid pärilikkusaine järgi ära tunda. Näitusel tutvustavad valdkonnaga seonduvat erinevad ülikoolid, organisatsioonid, erialaseltsid, ettevõtted ning silmaringi avardab mitmekesine videoprogramm.

Info ja osalejate registreerimine: https://estmikro.org/mikroobide-paev/

Osalemine on kõigile tasuta!

Kontakt:

Eesti Mikrobioloogide Ühendus

Triinu Visnapuu triinu.visnapuu@ut.ee

Jaak Truu jaak.truu@ut.ee

Korraldajad:

Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut, Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituut ning Tartu Ülikooli genoomika instituut

Toetajad:

Tartu ülikool, Hasartmängumaksu nõukogu, Haridus- ja teadusministeerium, American Society for Microbiology, Federation of European Microbiological Societies

Konkursitingimusi vaata lähemalt Koolifilmi kodulehelt. Samas on ka keskkond, kuhu saab konkursitöö üles laadida. 

Filmid võivad olla valminud alates 1. septembrist 2017 ning peavad osalema Koolifilmi konkursil esmakordselt. Üks autor võib konkursil osaleda piiramatu arvu filmidega.

Enne filmi konkursile esitamist loe kindlasti läbi ka kõik Koolifilmi reeglid ja tingimused. Filmidelt oodatakse kvaliteetset teostust, mida oleks võimalik ka suurele ekraanile projitseerida.

Allikas: Koolifilmi koduleht. 

Samal teemal:

• Teistmoodi öö koolimajas: filmiöö
• Koolifilm 2017 ootab taas õpilaste filmiloomingut

Eesti haridusjuhte tervitasid vastuvõtul minister ja ministeeriumi esindajad, esines G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ansambel.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi tänasel üritusel peetud kõne:

Austatud daamid ja härrad, lugupeetud Eesti haridusrahvas, head külalised!

Kõigepealt lubage öelda, et ma olen väga õnnelik selle üle, et olete augustilõpu rutus, vahetult enne uut kooliaastat pidanud võimalikuks siia tulla. Olen siiralt rõõmus, et teid on siin sedavõrd arvukalt. Mis seal salata, selliseid võimalusi, et ühel päeval ja ühes kohas saaksid kokku õppeasutuste juhid ja õppejuhid üle Eesti, rääkimata kõikidest teistest haridustöötajatest, ei tule ette sugugi tihti. Söandan koguni väita, et seda ei juhtu peaaegu üldse. Loodan väga, et kõigil meil on täna võimalik mõnda vana head tutvust uuendada ja terve rida uusigi luua, kindlasti mõtteid vahetada, kogemusi ja häid soove jagada. Aga mis kõige tähtsam – end suurepäraselt tunda ja üheskoos tänast võrratut päeva nautida.

Täna on meil põhjust tähistada Eesti Vabariigi juubeliaastat ja teha seda just meie valdkonna vaatest lähtudes. Saame uhkusega mõelda meie koolikultuuri kujunemisloole, saame olla eriti uhked ja õnnelikud selle üle, et Eesti haridus on maailma tipus ning olen veendunud, et saame ka lootusrikkalt mõelda homsele. Põhjust selleks on küllaga, liiatigi on iga uut õppeaastat ju ikka ilus ja õige alustada rõõmsalt ning heade mõtetega.

Aga kõigepealt teen teie lahkel loal põgusa tagasivaate olnusse. Meie koolikultuur on oluliselt vanem kui meie omariiklus, mistõttu on enam kui kohane täna esile tõsta mõnda möödaniku haridustegelast, kellel Eesti kool ja haridussüsteem rajaneb. Valisin paljude väärikate hulgast kolm, kellest täna kõnelda – Peeter Põld, Johannes Käis ja Ferdinand Eisen.

Alustan Peeter Põllust, meie esimesest haridusministrist ja emakeelse Tartu ülikooli rajajast, keda võib õigusega nimetada ka esimeseks eesti haridusstrateegiks. Tema sünnist täitus tänavu 140 aastat. Juba 1911. aastal sõnastas ta eesti kooli ja hariduse põhialused. Kahtlemata on märkimisväärne, et need põhimõtted on vastu pidanud enam kui sajandi, sest suuresti nendele toetudes kujundatakse hariduspoliitikat ka praegu. Põld käsitles lähtealusena Eesti demograafilist olukorda ja sellest tuletatud haridusnõudlust ehk siis keda ja kui palju oleks vaja koolitada.

Kui mõelda teisele suurkujule, Johannes Käisile, siis meenutagem tema panust eesti koolide põhiharidusse, samuti rahvuslikku identiteeti arendavad pedagoogiliste võtted. Tema välja töötatud 1928. aasta riiklik 6. klassiliste üldhariduskoolide õppekava oli parim omas ajas, millest eeskuju võtsid nii soomlased kui sakslased. Johannes Käisi raamatud ja kogu kooliuuendus väärib ka tänasel päeval lugemist ja mõtestamist. 

Nõukogude perioodil aitas eesti koolil mitte ainult ellu jääda, vaid ka kenasti areneda Ferdinand Eisen. Temale peame oleme tänulikud eestikeelsete õpikute säilimise, süvaklasside, paljude koolimajade ja õpetajate täienduskoolitussüsteemi rajamise eest, mis lubas valmistada sobiva pinna taasiseseisvumiseks.

Aeg-ajalt tasub ikka ja jälle korrata Lennart Meri igihaljaid küsimusi: kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu läheme? Ajaloost on paljutki taasavastada ja õppida.

Praegu tuntakse ja tunnustatakse meie haridussüsteemi mitte ainult PISA uuringute põhjal. Meie noored on tublid nii rahvusvahelistel olümpiaadidel kui ka kutsevõistlustel, eesti gümnaasiumilõpetajad tulevad hästi toime ka kõige mainekamates välisülikoolides. Uue õppeaasta eel on rõõmustavat palju, kuid on ka murekohti.

Alustame uue alushariduse seaduse väljatöötamist, mis loob võimalused kõigile lastele kättesaadava ja kvaliteetse alushariduse omandamiseks. Püüame koos kohalike omavalitsustega leida lahendusi selleks, kuidas liikuda osaliselt või täielikult tasuta alushariduse suunas. Senisest oluliselt enam pöörame tähelepanu eesti keele õppele lasteaedades, näiteks alustab riigi toel venekeelsetes lasteaiarühmades 60 suurepärase eesti keele oskusega õpetajat.

Asume kavandama muutusi eksamikorralduses nii põhikoolis kui gümnaasiumis. Eksamiteks õppimisest olulisem on teadmiste, oskuste ja analüüsivõime kujundamine. Plaanime loobuda põhikooli lõpueksamitest, kuid oluliselt laiendada gümnaasiumilõpetajate võimalusi eksamiainete valikul, et saada laiemat tagasisidet õpitulemuste kohta ja toetada õpilaste sujuvamat liikumist ülikoolidesse. Plaanis on luua võimalus sooritada gümnaasiumi lõpus tasuta rahvusvaheline inglise keele eksam C1 tasemel.

Olen kindel, et meie 533 üldhariduskooli on algavaks õppeaastaks valmis ning meie 14 905 õpetajat on suvel hästi puhanud. Kohe alustab kolm uut riigigümnaasiumi Raplas, Viimsis ja Paides, ka rahvusvahelise hariduse võimalused laienevad, sest Tallinna Euroopa Kool saab uue 400 kohaga õppehoone.
 Hariduslike erivajadustega laste õppe võimalused paranevad. Koolidel ja koolipidajatel on riigi abiga rohkem võimalusi individuaalsetest vajadustest lähtuva õppe korraldamiseks ja nende laste toetamiseks, kes seda kõige enam vajavad.

Õpetajaameti väärtustamine on meie kõige olulisemate tööülesannete pingerea tipus. Õpetajate miinimumpalk jõuab järgmisel aastal 1250 euroni ja keskmine töötasu 1500ni. Ka lasteaiaõpetajate töötasu võrdsustub üldhariduskooli õpetajate palgaalammääraga. Juba pooleteist kuu pärast anname esmakordselt välja riiklikud hariduspreemiad: 9 aastapreemiat ja 1 elutööpreemia. Olen väga rõõmus, et oleme jõudnud lõpuks selleni, et riiklike preemiate saajate hulgas on nüüd ka ühe kõige tähtsama töö tegijad – õpetajad.

Kätte on jõudnud aeg, mil saame rääkida digirevolutsioonist koolides – digiõpikud on tulnud selleks, et jääda. Uued digitaalsed õppematerjalid teevad laste koolikotid kergemaks. 150 üldhariduskooli saavad uue labori ja mitmed kutsekoolid simulaatorid, koolide internetiühendus muutub paremaks ja kiiremaks.

Kutseõppes saavad koolid uue seadusega rohkem vabadust ja vastutust erialaspetsialistide koolitamisel, seda just piirkonna tööandjate vajadusi silmas pidades. Riikliku koolitustellimuse vahetab välja uus rahastusmudel, mille peamine siht on stabiilsus ja paindlikumad õppevõimalused.

Kauaoodatud kõrgharidusseadustiku eelnõu on valmis ja mitmed ülikoolid saavad peatselt ka kauaoodatud õppehooned, alles sel nädalal avati teadupärast Eesti Kunstiakadeemia uus maja. Üliõpilaste koguarv väheneb, kuid suureneb välistudengite arv ja osakaal. Heameel on ka sellest, et täiskasvanute osalus elukestvas õppes suureneb pidevalt: enda täiendamisega tegeleb enam kui 17% 15-65a inimestest.

2019. aastal tähistame riigikeele 100. aastapäeva, mistõttu kuulutame järgmise aasta eesti keele aastaks, et juhtida tähelepanu vajadusele eesti keelt hoida, kaitsta ja väärikalt kasutada.

Daamid ja härrad! Õige ja hea jääb oma põhiolemuselt ikka samaks. Iga kooliaasta eel soovime, et õpilased teaksid palju, oleksid ausad, sõbralikud, abivalmid ja väärikad. Eesti kool on suurepärane, aga head asja on võimalik veel paremaks muuta. Olgem tänulikud õpetajaile, kes on viinud meie hariduse tippu, püüame seda hoida ja arendada, püüame nende kõrvale kooli meelitada uusi tippe. Olgu meil tänavusel Eesti vabariigi juubeliaastal teravat pilku nii minevikku kui tulevikku vaatamiseks ning head tahet eesti hariduse edasiseks edendamiseks. Kaunist uut kooliaastat!

Allikas: HTMi pressiteade.