„Eesti ühinemine Euroopa superarvutite projektiga suurendab Eesti teadusvõimekust, mis aitab arendada selliseid ühiskonnale vajalikke ja kasulikke valdkondi, mida me täna isegi ei pruugi ette kujutada,“ selgitas minister Reps. „Kuigi Eesti teadlased teevad juba täna väga tihedat rahvusvahelist koostööd, avab see projekt kindlasti ukse uutele koostööformaatidele ja kogemuste jagamisele. Ma olen kindel, et Eesti teadlased ja nende koostööpartnerid välismaal suudavad seda väga head võimalust ära kasutada,“ lisas Reps. Euroopa Komisjoni poolt osales allkirjastamisel digitaalse ühtse turu eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip.

Tegemist on Euroopa Liidu ülese projektiga, mille eesmärk on pakkuda Euroopa teadlastele ja tööstusele suurandmete analüüsiks paremaid võimalusi. Ühisettevõttega liitumine toetab teadusvõimekuse kasvu Eestis, mis omakorda aitab arendada erinevaid ühiskonnale kasulikke valdkondi, muuhulgas personaal- ja täppismeditsiin, looduskatastroofide prognoos ja ennetus, liiklusohutus, riigi julgeolek ja -kaitse.  

Tänase seisuga on EuroHPC deklaratsiooni allkirjastanud 21 Euroopa riiki, sealhulgas 20 ELi liikmesriiki (Austria, Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Leedu, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Portugal, Hispaania, Sloveenia, Rootsi) ning Šveits.

Allikas: HTMi pressiteade. 

21.-22. augustil Pärnus toimunud 12. eTwinningu suvekool oli õpetajatele, kes tegid möödunud õppeaastal eTwinningu projekte. Seega edasijõudnutele. „Nii mõnigi õpetaja on täna siin, et kolleegiga uut projekti alustada või leida kolleeg, kellega eTwinningut teha,“ sõnas Elo Allemann, kaua-aegne Eesti  eTwinningu projektijuht. 12. suvekool oli tema jaoks ühtlasi teatepulga üleandmine uuele projektijuhile Laura Vetikule, kes seni töötas HITSAs kommunikatsioonijuhina. „Ma alustan eTwinninguga tõeliselt uut kooliaastat ja loodan, et ees ootab tore ja üksteist toetav koostöö,“ sõnas Laura. 

2018. aastal tähistame Euroopa kultuuripärandi aastat. Ka eTwinningus pööravad õpetajad ja õpilased tänavu rohkem tähelepanu nii oma maa kui Euroopa ühisele kultuuripärandile. Õpetaja Ere Tumm Võru Kreutzwaldi Koolist tõi oma esinemises näiteid, kuidas kultuuripärandit rahvusvahelises projektitöös kasutada ning tutvustada. Ta sõnas, et väikegi eTwinningu projekt talletab palju kultuuripärandit isegi siis, kui see otseselt eesmärk ei ole. 

Kultuuripärand ümbritseb meid kõikjal. Selleks ei ole ainult arhitektuur, maalid või skulptuurid (käegakatsutav kultuuripärand), vaid ka käsitööoskused, toit, jutud, laulud, pillimäng, uskumused, tavad, sotsiaalsed tõekspidamised, käitumisnormid (mittemateriaalne kultuuripärand). Tänu tehnoloogiale ja internetile on juurdepääs eri riikide kultuuripärandile parem kui kunagi varem. Samal teemal toimus maikuus HITSA veebiseminar, nii et kel huvi, saab teema kohta lugeda Koolielu artiklist ning samast leiab ka lingi toimunud veebiseminarile. 

eTwinningu ekspet Ingrid Maadvere tutvustas õpetajatele SMART mudelit ja Meeri Sild CRAFT mudelit, mis mõlemad toetavad hea projekti sündi ning tulemust.

SMART on eesmärkide seadmise ja sõnastamise mudel, kus kõigepealt määratakse piisava detailsusega konkreetne tegevus või tulemus, milleni tahetakse jõuda  (õpilased vaatlevad loodust versus õpilased külastavad kaks korda maastikukaitseala ning kirjeldavad kuute seal kasvavat taimeliiki); kus tulemus on mõõdetav (mõõta saab ka projekti kestvust); kus eesmärgid peavad olema realistlikud ning nimetatud on konkreetne lõpptähtaeg (näiteks kooliaasta lõpp ei ole konkreetne tähtaeg). Suvekoolilised tegid kohe ka praktilisi harjutusi, kohendades projektide kirjeldusi SMART mudeli järgi.

CRAFT mudelit (inglise keeles Creating Really Advanced Future Thinkers) on loodud Taanis ja seda kasutatakse õpilaste praktiliste tööde reflekteerimiseks. Mudel suunab õpilasi süstemaatiliselt oma tööprotsessi jälgima. Mudelit iseloomustab probleemi püstitamine, sellele innovaatilise lahenduse leidmine, lahenduse disainimine, prototüübi loomine ja selle esitlemine. Oluline on iga faasi vahel reflekteerimine. 

Laine Aluoja ja Varje Tipp tutvustasid õpetajatele lõppenud õppeaasta eTwinningu projektide n-ö projektipärleid. Näiteks kuidas kasutati ideekaarte või anti lastevanematele tagasisidet projekti kohta, kuidas peeti tunde üle veebi ja sisustati vahetunde jms. 

Lõpuks tegeleti mikroõppega. Ingrid Maadvere ja Mari Tõnisson kui eTwinningu koolitajad selgitasid, mis on mikroõpe. Tuli välja, et me kõik teeme mikroõpet iga päev ja endale märkamatult. Nägid Facebookis lühikest videot ja said teada, kuidas kõlab üks Läti rahvalaul? Juba õppisidki! Mikroõpet iseloomustab kontsentreeritud sisu, atraktiivsus, infot antakse väikeste tükkidena, sisu on kättesaadav, õppimine toimub kiiresti. Tehnoloogia annab mikroõppeks suurepärase võimaluse, toonitasid koolitajad. Mikroõppe vormid on näiteks sotsiaalmeedia postitused, koomiksid, meemid, infograafikud, tsitaadid, animeeritud GIFid, podcastid jms. 

Lustlikum osa oli see, kui õpetajad hakkasid kahe- kuni viieliikmelistes gruppides ise mikroõppe objekte tegema: meeme, GIFe, lühikesi videoid jne. Järgmisel päeval tutvustati tehtut teistelegi. 

Näide suvekoolis loodud meemist, autoriks on Triinu Grossmann.
 

Veel räägiti suvekoolis andmekaitsest eTwinninguga seoses ja hea praktika kirjeldusest eTwinningus. Kokkuvõttes oli kaks õpirohket päeva tore sissejuhatus uude kooliaastasse. 

eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond, mis võimaldab teha veebipõhist rahvusvahelist projektitööd. eTwinningu tegevusi Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Samal teemal:

• Parimas eTwinningu projektis on ülesanded vikerkaarevärvilised
• Schoolovision 10!
• Virtuaalreaalsus jõudis eTwinningusse

Artiklist saab lugeda, et näiteks väideti Paides korduvalt, et meie riiklik õppekava on üle koormatud, ja sellele postulaadile vaieldi kõige rohkem kordi ka vastu. Päris palju ekslikke seisukohti tuli esile nutiseadmete kasutamise kohta õppevahenditena. Loe artiklit täismahus Õpetajate Lehest! 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Arvamusfestivalil osales aruteludes 10 000 inimest
• Arvamusfestivalil toimub kahe päeva jooksul üle 160 arutelu

Aktusel saavad lõputunnistuse 22 lapsehoidja ja 16 tegevusjuhendaja töökohapõhise õppe lõpetajat. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli jaoks on tegemist õpipoisiõppe teise lennuga.
  
„Kõrgkoolil on lapsehoidja ning tegevusjuhendaja 4. taseme kutse andmise õigus ja õpilased teevad kooli lõpetades kutseeksami. Töökohapõhise õppes toimub 2/3 õppest töökohal ning 1/3 koolis,“ märkis Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teenuste ja koostöö koordinaator Grete Jeltsov.
  
Tegevusjuhendajate töökohapõhine õpe toimub koostöös Lõuna-Eestis erihoolekandeteenust pakkuvate asutustega. Lapsehoidja töökohapõhise õppe tähtsaim koostööpartner on Tartu Linnavalitsuse haridusosakond.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Kaks tervishoiu kõrgkooli said valitsuselt loa magistriõppeks

Kool on KiVa programmi rakendanud kaks aastat, sammudes värskelt vastu oma kolmandale süsteemsele kiusuennetusaastale.

Tiitli väljaandmise eesmärk on väärtustada kooliperede pühendumist ennetamis- ja sekkumistegevustele ehk teisisõnu soovib sihtasutus täiendavalt tunnustada neid koole, kes kasutavad maksimaalselt ära uuringutega kontrollitud programmi ja süsteemi, pingutades selle nimel, et kiusamist jääks aina vähemaks.

“Kuusalu Keskkool on olnud juba rakendamise algusest saati eeskujulik ja innukas KiVa programmi rakendaja,” tunnustab kooli tööd SA Kiusamisvaba Kooli tegevjuht Triin Toomesaar. “Kuusalu kooli KiVa-tiim ehk juhtumite lahendamise ja KiVa-koordineerimise meeskond on ühtehoidev ja järjepidev KiVa-põhimõtete rakendaja. Näiteks tehakse koolis kiusuvastase sõnumi levitamisel täiendavat tööd ülekooliliste ürituste korraldamisel, osaletakse KiVa-täiendkoolitustel ning väljakutsetele lähenetakse positiivselt ja lahendustele orienteeritult.”

Kuusalu Keskkooli tugikeskuse juhataja ja KiVa-tiimi juhi Piret Kamberi sõnul tuli tunnustus kooli jaoks väga ootamatult: "Teeme ju kõike seda, mida KiVa programm kiusamise ennetamiseks ja vähendamiseks ette näeb ning püüame seda koolielus maksimaalselt erineval moel rakendada." Ta lisas, et tiitel teeb loomulikult rõõmu ja annab indu juurde. "Kuid kõige suurem tunnustus tehtud tööle on muutus, mida tajume igapäevases koolielus - üksteise ja iseenda aina teadlikum märkamine!"

Aasta kiusuennetaja kooliks sai kandideerida iga vähemalt kaks aastat KiVa programmi kasutanud kool, kes selleks ise soovi avaldas. Tiitlisaaja välja selgitamiseks võeti arvesse nii kooli õpilasküsitluse tulemusi, KiVa rakendamise näitajaid personali tagasiside põhjal kui ka osalemisaktiivsust Kiusamisvaba Kooli täienduskoolitustel. Boonuspunkte andsid ka kõik kooli lisategevused KiVa teadmiste ja oskuste laiemaks levitamiseks.

Kuusalu Keskkooli tugevateks konkurentideks tiitlile kandideerimisel osutusid Rocca al Mare Kool, Suure-Jaani Kool ja Jüri Gümnaasium, kes paistavad samuti silma kiusuennetusele ja KiVa programmi rakendamisele pühendumisega.

Aasta kiusuennetaja kooli tiitliga pärjatud Kuusalu Keskkooli KiVa-meeskonnale pani SA Kiusamisvaba Kooli hea koostööpartner, Eesti rahvuslik lennufirma Nordica välja auhinnareisi Amsterdami, teiste äramärgitud koolide KiVa-tiime premeeriti pehmete kingitustega AS-ilt Wendre.

Aasta kiusuennetaja kooli tiitlit plaanib SA Kiusamisvaba Kool hakata välja andma iga-aastaselt.

Allikas: SA Kiusamisvaba Kool pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Prisma müüb SA Kiusamisvaba Kooli toetuseks heategevuslikke rinnamärke
• SA Kiusamisvaba Kool õpetab töötubades lapsevanematele kiusamisvastaseid oskusi

Kõige enam on paranenud programmi toel eesti keele õppe kättesaadavus välismaal, järgnevatel aastatel laiendatakse Üleilmakooli ja teisi e-õppe võimalusi veelgi.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et vajadus panustada eesti keele õppesse ja eestikeelsesse haridusse välismaal süveneb, sest välismaal elavate eesti päritolu laste arv kasvab jätkuvalt. „Soovime, et nende laste side Eestiga ei katkeks,“ ütles Reps. „Eesti keele oskuse säilitamine ja arendamine on hädavajalik, et inimestel oleks lihtsam mingil eluetapil Eestisse tagasi tulla.“

Rahvuskaaslaste programmi vahearuanne näitab, et senised tegevused on enim mõjutanud eesti keele õppe kättesaadavust ja korraldust ning kultuuri ja eestluse säilitamist välismaal. 2017. aastal toetati programmist 63 õpetuskohta, mille hulgas olid nii üldhariduskoolid, pühapäevakoolid kui lasteaiad ning kus õppis kokku 3700 last. 2013. aastal sai programmist toetust 50 õpetustkohta ning nendes õppivaid lapsi oli kokku 3200. Eelmisel aastal osales täienduskoolituses rohkem kui sada välismaal töötavat eesti keele õpetajat ehk kaks korda rohkem kui nelja aasta eest. 

Rahvuskaaslaste programmi toel alustas välismaal elavate eesti laste e-kool Üleilmakool, kus 2017/2018. õppeaastal õppis 170 õpilast 21 riigist.

Avatud on uue e-kursuse Keeletee (www.keeletee.ee) esimesed peatükid. Inglise ja vene keele baasil eesti keele B1-taseme ehk iseseisva keelekasutaja e-kursus Keeletee on nii Eestis kui ka välismaal elavatele eesti keele õpet vajavatele inimestele tasuta kasutamiseks.

Uue algatustena käivitati 18-26-aastastele väliseesti noortele mõeldud noortevahetus. Iga aasta märtsis toimuvad Eestis ning välismaal eesti keele õpetajate koolituspäevad.

Järgnevatel aastatel laiendatakse veelgi eesti keele õppe võimalusi välismaal. Toetatakse Üleilmakooli ja teisi e-õppe rakendusi ning panustatakse keelekeskkonnas toimuvaid kui kõige paremaid tulemusi andvaid tegevusi, näiteks eesti keele ja meele laagreid ning noortevahetusi.

Taustainfo

Rahvuskaaslaste programmi eesmärk on tugevdada välismaal elavate eestlaste sidet Eesti ja eesti kultuuriga. Aastatel 2014-2017 panustas riik programmi 3,44 mln eurot, millest 2,51 mln eurot tuli Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest ning 859 tuhat eurot Kultuuriministeeriumi, 40 tuhat eurot Riigikantselei ning 30 tuhat eurot Siseministeeriumi eelarvest. 2018. aastal on eelarve ligi 975 tuhat eurot ning aastatel 2019 ja 2020 ligi 855 tuhat eurot. 

Allikas: HTMi pressiteade. 

Haridusinnovatsiooni piloteerimise programmiga võtab HITSA uute suundade levitaja rolli ja aitab mõtestada uute, turule tulevate tehnoloogiate kasutusviise. Piloteerimine viiakse läbi koostöös valdkonna eraettevõtetega, kuna vajalik on tihedat koostöö uute seadmete ja tarkvara tugisüsteemide tagamiseks. Samuti aitab programmis osalemine eraettevõtetel teha teadlikumaid samme hariduse valdkonnas laiemalt.

Täna katsetasid uusi põnevaid vidinaid HITSA nutiklassis õpetajad, aga varsti saavad käe valgeks ka nende õpilased. Vaata fotosid HITSA FB-lehelt ja kodulehelt loe lähemalt programmi kohta! 

Fotod: HITSA 

Samal teemal:

• Haridusministeerium jätab nutiseadmete lubatavuse üle otsustamise koolidele
• ProgeTiigri õpilasüritus "ProgeTiigri tulevikutegijad"
• Otsime tuleviku klassiruumi saadikuid

Projektide tegevused peavad olema suunatud tööandjatele, praktikajuhendajatele, õpetajatele, õppejõududele ja teistele õppeasutuste töötajatele, kes on seotud õppurite praktikaga. Projektide raames saab pakkuda koolitusi praktikajuhendajatele ja  võimaldada õpetajatel stažeerida tööandjate juures. Samuti toetatakse õppeasutuse praktikasüsteemi arendamist, uute praktika vormide väljatöötamist ja piloteerimist ning praktikute kaasamist õppetöösse. 

Innove elukestva õppe keskuse juhi Maarja Parve sõnul peaksid esitatavad projektitaotlused tõhustama tööandjate ja õppeasutuste koostööd praktikasüsteemi arendamisel. „Oodatud on erinevad uued algatused, et praktika läbimine oleks ladusam, annaks õppijale rohkem vajalikke teadmisi ja oskusi ning aitaks edaspidises tööelus paremini hakkama saada. Eelmises samateemalises taotlusvoorus sai toetust 30 erinevat projekti, ootame ka nüüd rohkelt huvitavaid algatusi,“ loodab Parve. 

Taotlusvoorus saab projektide vahel jagada 1 700 000 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 85% ja riiklik kaasfinantseering 15%. Maksimaalne toetuse summa ühe õppeasutuse kohta on 75 000 eurot, juhul kui taotleja kaasab ka partnerid on maksimaalne toetuse summa ühe taotluse kohta 100 000 eurot.

Taotlusvooru „Õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi arendamisel" taotluste esitamise tähtaeg on 17. oktoober 2018 kl 17.00.

Taotlusvooru korraldab SA Innove elukestva õppe keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Lisainfo: www.innove.ee/eurotoetused/taotlejale/praktika  

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Viis viga, mida praktika käigus vältida
• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus soovis suvistel lõpuaktustel tuult tiibadesse 700 lõpetajale

Suvekooli korraldab Eesti Teadusagentuur ning seda toetab Euroopa Regionaalarengu Fond TeaMe+ programmi kaudu.

Suvekoolis räägitakse inseneri eriala populariseerimisest, disainist kui protsessist ning erinevatest inseneri elukutse valdkondadest. Laiem eesmärk on näidata, et peaaegu kõik meie elus on inseneeriaga seotud ja kõik teaduse populariseerijad saaksid oma tegevusi selle temaatikaga siduda. Töötubades tutvustavad osalejad vastastikku õnnestunumaid praktikaid ja käsitletakse võimalusi teadushuvihariduse käivitamiseks.  

Tallinna Tehikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll, kes on olnud kolme õppeprogrammi juht, räägib suvekoolist enda kogemusest programmijuhina ja ülikooli nägemusest inseneri õppekavade populariseerimisel: „Ka inseneriharidusel on populaarsed valdkonnad ja vähem populaarsed valdkonnad. Tihti kui räägitakse insenerihariduse populariseerimisest ja midagi kokku lepitakse, siis keskendutakse ikka ja jälle nendele valdkondadele, mis juba on populaarsed. Keegi aga ei taha tegeleda erialaga, millel töötavaid inimesi kutsutakse katlakütjateks, teerullimeesteks, sibideks, torujürideks jne. Ebapopulaarsete insenerierialade eksistents sõltub hetkel sellest, kas erialal on keegi „segane“ fanaatik, kes suudab selle eriala populariseerimise vankrit vedada. Keskpäraselt vedades jääb eriala appi hüüd üksikuks hääleks kõrbes. Kahjuks on juba ka näiteid valdkondadest, mida Eestis enam õppida ei saagi ja mitmed valdkonnad vaaguvad hinge. Õnneks on  ka vastupidiseid näiteid.“

Suvekool toob kokku teaduse tutvustamisele pühendunud inimesed muuseumitest, üldharidus- ja huvikoolidest, ülikoolidest, teadusasutustest ning mittetulundusühingutest mitmelt poolt Eestist ning selle eesmärk on aidata kaasa eri piirkondade sees ja vahel töötavate koostöövõrgustike tekkele, et ühiselt valdkonna haridust edasi viia. 

„On hea meel, et teaduse populariseerijate aastate pikkune tubli töö on hakanud vilja kandma. Haridus- ja teadusministeeriumi värskelt avaldatud analüüs näitab, et loodus- ja täppisteaduste, infotehnoloogia ning tehnika, tootmise ja ehituse erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses on viimastel aastatel kasvanud. Üksteiselt õppimine ja küünarnukitunne on kõige tähtsamad asjad, mis innustavad tegijaid ja tugevdavad omavahelist koostööd. Suvekool just selleks ellu kutsutud ongi, et toetada teaduse populariseerijate mõttevahetust,“ sõnas Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson.

Lisainformatsioon:

http://www.miks.ee/sundmused/sundmus/miksee-suvekool-0 

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Õpilaste Teadusliku Ühingu suveseminaril Viitnal arutletakse paradokside ja paradoksaalsuse üle
• Eesti õpilane osaleb esmakordselt rahvusvahelisel teadusmessil Hiinas

„Oleks suurepärane, kui koolirõõm, millega lapsed esimesse klassi lähevad, jääks püsima võimalikult kauaks. Mured ja õpiraskused ei tohi jääda tähelepanuta. Hariduse kvaliteedi näitajateks ei ole üksnes head ainealased teadmised ja oskused neid rakendada. Noored, kes ei ole põhikooli lõpetamise järel koolikogemusega rahul, on väiksema tõenäosusega valmis haridusteed jätkama või katkestavad lihtsamini põhikoolijärgsed õpingud,“ ütles minister Mailis Reps ja lisas, et analüüsi kohaselt toetab koolirõõmu lisaks meeldivale õppekeskkonnale tunne, et „ma tulen toime ja mul on head kaaslased“. 

Õppijakeskne haridus haridustasemete ja õppeasutuste piiridest hoolimata

Teise teemana analüüsiti õpilaste põhikoolijärgseid valikuid: keskhariduse omandab vaid 80% noortest. Eestis on suured piirkondlikud erinevused põhikoolijärgsetes õpiteedes: näiteks Ida-Virumaal jätkab kutsehariduses 42%, Tartumaal aga ainult 20% põhikooli lõpetajatest.

Kõige suurem mõju keskhariduse omandamise tõenäosusele on õpiedukusel põhikoolis. Positiivne on see, et põhikooli õppekeelel keskhariduse omandamise tõenäosusele mõju ei ole.

Endiselt on suur väljakutse aga see, kuidas vähendada kutsekeskhariduses õpingute poolelijätmist, sest põhiharidusega piirdumine kahandab oluliselt võimalusi tööturul ja haridussüsteemis.

Minister Mailis Repsi sõnul peavad erinevad õpiteed keskhariduses olema võrdselt väärtustatud ja tagama ligipääsu kõrgharidusele. „Visiooniks on õppijakeskne haridus, mis tähendab valikuvõimalusi haridustasemete ja õppeasutuste piiridest hoolimata. Mitme õppeasutuse koostööle tuginev hariduskeskus pakub mitmekesiseid võimalusi ja igakülgset tuge,“ lisas minister.

Vahetult gümnaasiumi järel Eesti kõrgkoolides jätkavate noorte osakaal väheneb

Viimase kümne aastaga on kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist Eestis kõrghariduses õpinguid jätkanud gümnaasiumilõpetajate osakaal vähenenud kuuendiku võrra, mis tuleneb nii välismaale minekust (sealhulgas õppima) kui ka tööle asumisest. Sisseastujate keskmine vanus on kasvanud. Kui gümnaasiumis on noormeeste-neidude proportsioon suhteliselt võrdne, siis kõrghariduses jätkanutest on noormehi keskmiselt 43%. Vanusegrupis 25-34  on kõrgharidusega mehi oluliselt vähem kui naisi ning see vahe ei vähene.

Rõõmustavaid sõnumeid leiab nii doktoriõppest kui ka täiskasvanuharidusest

Haridus- ja Teadusministeeriumi aastaanalüüsis hinnatakse strateegiliste eesmärkide saavutamist kõigis ministeeriumi vastutusvaldkondades. Lisaks eeltoodud tänavustele fookusteemadele võib veel esile tuua, et kasvanud on kõrghariduses loodus-, täppis- ja tehnikateaduste lõpetanute osakaal, suurenenud nii välisüliõpilaste arv kui ka osakaal, eriti doktoriõppes, kus iga kolmas sisseastuja on välismaalane.

Täiskasvanute osalus elukestvas õppes on viimasel kahel aastal teinud hüppe ning seejuures on kasv olnud veidi kiirem madalama haridusega inimeste hulgas. Gümnaasiumi lõpetanud venekeelsete noorte eesti keele oskuse tase paraneb, jätkuvalt väljakutseks piisava eesti keele oskuse saavutamine põhikooli lõpuks. Doktorikraadi kaitsmiste arv on viimastel aastatel kasvanud, kuid doktoriõppesse vastuvõtt väheneb.

Aastaanalüüsi kokkuvõte

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Thomas Kolnowski.

Samal teemal:

• Lasteaedade rahuloluküsitlustes osales ligi 470 lasteaeda
• Lasteaedade õpetajaid ja lapsevanemaid oodatakse osalema rahuloluküsitlustes