Eesti erinevates linnades toimuvad tasuta töötoad keskenduvad sellele, kuidas vestelda lapsega, kes puutub kokku kiusamisega. 

Kiusamisvaba Kooli sihtasutuse koolitajate eest veetavad töötoad leiavad aset 6. augustil kell 17.00 Narvas (vene keeles), 8. augustil kell 17.00 Võrus, 10. augustil kell 16.00 Paides ning 17. augustil kell 17.00 Pärnus. Kõik töötoad toimuvad sihtasutuse partneri ja toetaja Uuskasutuskeskuse kauplustes (vaata kaupluste aadresse siit) ning võtavad vaatluse alla, mis on kiusamine, miks seda esineb ning kuidas toetada last, kes on sattunud kiusamisolukorda kas ohvri, kiusaja või kõrvalseisjana.

Üritused on kõikidele osalejatele tasuta, kuid soovi korral on võimalik kohapeal toetada SA Kiusamisvaba Kooli tegevust, tehes jõukohase annetuse või soetades sihtasutuse heategevuslikke tooteid, nt kiusamisteemalise miniõpiku, mis mõeldud just lapsevanematele.

“Kuna saame tihti kõnesid ja kirju lapsevanematelt või ka õdedelt-vendadelt, kellel on mure, et pereliige kogeb kiusamist või puutub kiusamisega muul moel kokku, näeme aina suuremat vajadust pakkuda lähedastele tuge ja täiendavaid oskusi, kuidas suhelda lapsega, kes kiusamisolukorras osalenud on,” kommenteerib sihtasutuse Kiusamisvaba Kool koolitusjuht ja juhatuse liige Kristiina Treial. “Ja kui KiVa-koolide lapsed õpivad seda, et kiusamist nähes tuleks ka ise sekkuda, siis täiskasvanudki vajavad julgustamist, kuidas ja miks sekkuda neisse situatsioonidesse, mida ise märkame ehk bussipeatustes, tänaval või huviringis.”

Tänavuse Euroopa kultuuripärandi aasta raames ning just augustis ärgitab SA Kiusamisvaba Kool tähistama suhtluskultuurikuud. Sel puhul pöörab sihtasutus erinevate ettevõtmiste kaudu tähelepanu meid ümbritsevale suhtluskultuurile, sh kiusuvabale suhtlemisele. Teemakuu tähistamine lähtub ideest, et kultuuri osa ja pärand on ka meid ümbritsev suhtluskultuur - meie ühiskonnale iseloomulik suhtlemise viis - ning selle arendamisele suunatud tegevused, sh ka väärtuskasvatus ja kiusamisvastaste hoiakute kujundamine ehk kiusamisvaba suhtluskultuur.

SA Kiusamisvaba Kool asutati 2012. aastal missiooniga muuta Eesti koolid kiusamisvabaks. Selleks töötatakse välja tõenduspõhised meetmeid, aidatakse koole koolikiusamise vastaste meetmete kasutamisele võtmisel ning tegeletakse teadlikkuse tõstmisega koolikiusamise ning kiusamise vähendamise ja ohjeldamise viiside kohta.

Allikas: SA Kiusamisvaba Kool pressiteade. 

Samal teemal:

• August on suhtluskultuurikuu

Kultuurikavast leiab paidelaste korraldatud kultuuriüritusi, aga ka tuntud Eesti artistide etteasteid, festivali lõpukontserdil laupäeval astub üles Erki Pärnoja koos bändiga. 

Kultuuriprogrammi kuraator Lilian Hiob pidas kava koostamisel silmas, et pealinnast imporditud kultuurisündmuste kõrval oleks ka kohalikel tegijatel võimalus festivali kultuuri ja melu luua. “Lisaks hittidele nagu tantsulavastus “Olmeulmad” ning Erki Pärnoja kontsert, on mul väga hea meel, et osa võtab ka sügisest startiva Paide teatri trupp oma performatiivsete elementidega põimitud grillpeoga,” rääkis Hiob.

Hiobi soov oli avada festivalikülastajatele mõni põnev Paide hoone, kuhu nad muidu ei satuks. “Pärast lokatsiooni-jahti Paides mitme väga erilise hoonega tutvumist osutus valituks Paide vana tütarlastegümnaasium Vallimäe nõlval aadressil Posti 12, mis võõrustab mitmeid festivali kultuurisündmusi,” märkis ta.
  
Vanas tütarlastegümnaasiumis toimub Arvamusfestivali reedeõhtune pidu, kus teiste seas astuvad üles San Hani ja Rütmika Soundsystem, Triin Niinemets ning Florian Wahl. Samuti lavastub seal Age Linkmanni, Arolon Raudva, Maarja Tõnnissoni ja Raho Aadla tantsulavastus “Olmeulmad” ning noored arhitektid Liina Liis Pihu ja Eve Komp on väljas projetiga “Ruumiringlus”, kus aktiveeritakse ja taaskasutatakse aastate eest kasutuses olnud kooliruume. Hoone kõrvale pargib end Siim Preimani kastiauto tagaruumi rändgalerii "Galerii”, kus saab näha videomängude muuseumi LVLup miniatuurset versiooni.

Voronja galerii on väljas EV100 näitustesarjaga “Lätted”, mis toob Rüütli tänaval hävinud puumaja mahajäetud hoovi paidelaste Kaido Kirikmäe ja Leho Rubise valgus- ja heliinstallatsiooni. Noored kunstihuvilised vanuses 10-15 aastat on oodatud EKA avatud akadeemia ruumi- ja nahakunsti õpitubadesse.
  
Järvamaa muuseumi teadusjuht Ründo Mülts korraldab öises Paides taskulambi-rännakuid, et avada linna ajalugu teise külje alt, kui festivalikülastaja seda harjunud nägema on. Paide muusika- ja teatrimajas toimub mitu näitust ning kohalike muusikute kontsertprogrammi saab nautida nii Arvo Pärdi muusikaaias kui Paide Püha Risti kirikus. “Nii et kel on isu autentset Paide skeenet nautida, on selleks ideaalne võimalus,” kommenteeris Lilian Hiob.
  
Festivali meluprogrammi avab reedel, 10. augustil kell 8 Arvamusfestivali rattaretk Tallinnast Paidesse energiapöördealale. Osalema on oodatud kõik festivalile suunduvad rattasõbrad, säästliku transpordi praktiseerijad ning teisedki, keda innustavad füüsilised väljakutsed värskes õhus.
  
Reedel toovad peobussid kell 18.30 Tallinnast ja Tartust huvilised Paidesse ja viivad öösel tagasi.
  
Kultuuriprogrammiga saab lähemalt tutvuda:
https://www.arvamusfestival.ee/kultuuriprogrammi-kava/

Allikas: korraldajate info. 
  

„Keelu alla! Balti raamat 1918–1940“ ei ole näitus Nõukogude ajal keelatud raamatutest. Metafoorselt viitab näituse pealkiri viiekümneks aastaks keelu alla läinud ajastule, mille märgid peegelduvad raamatutes. Paljude teoste elu jätkus vargsi kodustes, enda teada hoitud raamatukogudes, kus nad jutustasid lugejaile ühe kadunud maailma rikkustest.

Näituse avasid Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo, Läti Rahvusraamatukogu peadirektor Andris Vilks, Läti Suursaadik Eestis T. E. Raimonds Jansons, Leedu Suursaadik Eestis T. E. Giedrius Apuokas ja näituse projektijuht Eestis ning Rahvusraamatukogu näituste osakonna juhataja Ave Tölpt. Muusikalise kavaga esines pianist Johan Randvere.

Näitus avati esimesena selle aasta märtsis Leedu Rahvusraamatukogus, novembris rändab näitus edasi Läti Rahvusraamatukokku. Näituse vältel on avatud ka väljapanek Läti tõlkekirjandusest 7. korruse humanitaarsaalis. Eesti, Läti ja Leedu Vabariigi juubeleid tähistav näitus jääb avatuks 25. oktoobrini. 

Allikas ja foto: Rahvusraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Kirjandusüritused Rahvusraamatukogus
• Rahvusraamatukogus avatakse suurnäitus "100 aastat kirjandust"

Skype’i välisõpingute stipendium aitab suurendada Eesti tudengitele magistriõppe kättesaadavust välisülikoolides. „Skype toetab võimekaid Eesti noori, kes on otsustanud teadushariduse kasuks, panustades seeläbi ka Eesti tulevikku,“ selgitas Skype’i tarkvarainseneeria osakonna VSTS teenuste juht Karim Heredia. „Tänavune stipendiaat asub õppima valdkonnas, mis on infotehnoloogia sektori arengule kriitilise tähtsusega, tehisintellekt on juba praegu kasutusel näiteks Microsofti Azur AI ja Cortana platvormil, seega otsustasime toetada just tema õpinguid.“ 

Edinburgh’i Ülikoolis matemaatika ja füüsika bakalaureusekraadi omandanud Mari Liis Pedak jätkab magistriõpinguid samas ülikoolis, spetsialiseerudes tehisintellektile ja täpsemalt masinõppe uurimisele. Tehisintellekti valdkonda kuuluva masinõppe eesmärk on andmete põhjal välja töötada otsuseid ja ennustusi tegevaid algoritme. „Soovin jätkata masinõppega, sest mind paelub matemaatika selle taga. Lisaks huvitab mind see, kuidas integreerida meie teadmisi psühholoogiast ja neuroteadusest tehisintellekti arendamisesse,“ ütles Mari Liis Pedak. 

Varasemalt on Mari Liis osalenud tudengisateliidi ESTCube projektis, samuti õppinud vahetusõpilasena California Ülikoolis Santa Barbaras. Mari Liis Pedakut on tunnustatud ka mitmete preemiatega, näiteks võitis ta 2013. aastal oma gümnaasiumi uurimistööga Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil eripreemia parima töö eest keemia valdkonnas. 

Skype’i välisõpingute magistristipendiumit on välja antud alates 2006. aastast ning selle abil on mainekates välisülikoolides teadmisi kogunud 15 Eesti noort. Stipendiumikonkurssi koordineerib HITSA IT Akadeemia programmi raames. „Rõõm on tõdeda, et stipendium on 12 aasta jooksul kaasa aidanud Eesti hariduse arengule – mitmed endised stipendiaadid on praeguseks tunnustatud teadlased ning annavad muuhulgas oma teadmisi edasi ülikoolides,“ ütles IT Akadeemia programmijuht Signe Ambre. 

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks, valdkonna teaduse arendamiseks ja vajaliku tööjõuressursi tagamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Avafoto: Unsplash, Andrew Neel.

Samal teemal:

• Eestil puudub ülevaade, kui palju koolilõpetajaid jätkab õpinguid välismaal
• Reaalerialade tudengid saavad kandideerida Skype’i välisõpingute magistristipendiumile

Eestlastest parima punktisumma ja hõbemedali sai varemgi olümpiaadidel edukalt osalenud Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane Richard Luhtaru. Teise hõbemedali sai Narva Keeltelütseumi õpilane Konstantin Dukatš, pronksi Tallinna Reaalkooli õpilane Kaarel Kivisalu. Aukirjad anti Miina Härma Gümnaasiumi õpilasele Karl Paul Parmaksonile ja Tallinna Reaalkooli õpilasele Robin Haljakule.

Võistlejad lahendasid kahel päeval eksperimentaal- ja teooriaülesandeid. Õpilased mõõtsid transistorite omadusi ja uurisid veniva viskoelastse niidi omadusi ja käitumist. Teooriaülesannetes oli rõhk tänapäevasel füüsikal: noored said reaalsete mõõtmistulemuste põhjal tutvuda gravitatsioonilainete avastamislooga ja otsida CERNi osakestedetektori andmete alusel neutoriinosid. Eesti õpilaste lemmikülesandes uuriti elussüsteemide füüsikat, näiteks arvutati veresoontes rõhkude ja verevoolu jaotumist sõltuvalt südame löögisagedusest.

"Eesti õpilased esinesid võrreldes eelnevate aastatega stabiilselt hästi. Ka sel aastal oleme oma särava medalikomplektiga Euroopa parimate seas, samal tasemel näiteks Saksamaaga," kiitis riikliku füüsikaolümpiaadi žürii liige Mihkel Kree. "Olümpiaadi ülesanded olid teemadel, mida pole kooliprogrammis. Näiteks seekord eeldati osalejatelt baasoskusi relatiivsusteooria rakendamisel. Meie õpilased valmistusid võistluseks teaduskooli treeninglaagrites, mida viisime läbi koos soomlastega."

Rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil Portugalis Lissabonis osales 396 õpilast 90 riigist. Üldvõit läks Hiina õpilasele. Tulemused on avalikustatud olümpiaadi veebilehel. Ülesannete eestikeelsed tõlked on kättesaadavad siin.

Eesti võistlejaid juhendasid Mihkel Kree ja Tartu Ülikooli füüsika doktorant Siim Ainsaar. Õpilaste osalemist olümpiaadil korraldas Tartu Ülikooli teaduskool ja rahastas Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo:
Mihkel Kree
Füüsikaolümpiaadi žürii liige
mihkel.kree@gmail.com

Kolmesaja võistleja seast sai Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Hanna-Riia Allas hõbemedali ja üldarvestuses 83. koha. Pronksmedalid said Tallinna Õismäe Vene Lütseumi õpilane Nikita Žoglo (üldarvestuses 120. koht) ja Tallinna Reaalkooli õpilane Siim Kaukver (üldarvestuses 147. koht).

Praktilises voorus üllatasid korraldajad õpilasi kineetika ülesandega, kus tuli uurida reaktsiooni kulgemise kiirust helendava kella reaktsioonil, kasutades luminooli. Teooriavooru kõige kentsakam ülesanne oli Püha Rooma keisri Lothar III surmast 12. sajandil. Sitsiilias reisi ajal surnud valitseja keha koju tagasi transportimiseks keedeti säilmed lahuseks. Õpilased pidid lahuse analüüsitulemuste põhjal muu hulgas leidma, kaua põrmu keetmine aega võttis.

Vabal ajal proovisid õpilased mõõgavõitlust ja vibulaskmist, külastasid kaevandust, veekeskust ja seiklusparki ning tutvusid kahe riigi pealinnadega. Esmakordselt oli eestlastel kaasa võetud maskott pingviin Vladislav, kes sai nime riikliku keemiaolümpiaadi žürii esimehe Vladislav Ivaništševi järgi. Noored pidid maskotil silma pidevalt peal hoidma, et konkurendid teda ära ei näppaks ja luna ei nõuaks.

"Parimad tulemused olid seekord meie noorematel võistlejatel Hanna-Riial ja Nikital, kes lõpetasid kevadel 10. klassi," sõnas Tartu Ülikooli üliõpilane ja võistkonna juhendaja Lona-Liisa Pruks. "Täname nii Tartu Ülikooli tudengeid ja õppejõude kui ka õpetajaid Eha Paabot, Pelageja Ozerovat ja Andrus Kangrot, et nad panustavad nii palju andekate noortega tegelemisse."

Eesti võistkonda kuulus lisaks medalisaajatele Tallinna Õismäe Vene Lütseumi õpilane Juri Volodin. Noori juhendasid Tartu Ülikooli keemia doktorant Ida Rahu ja arstiteaduse üliõpilane Lona-Liisa Pruks.

Viiekümnes rahvusvaheline keemiaolümpiaad oli 19.–29. juulini Slovakkia pealinnas Bratislavas ja Tšehhi pealinnas Prahas. Kahes riigis toimuva sündmusega tähistati esimese rahvusvahelise võistluse korraldamist kunagises Tšehhoslovakkias. Tänavu osales olümpiaadil 300 õpilast 76 riigist. Üldvõidu saavutas Hiina õpilane, teise koha Venemaa ja kolmanda Korea õpilane.

Eesti õpilaste osalemist olümpiaadil koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool, toetasid Haridus- ja Teadusministeerium, Monton ja Neo Performance Materials.

Rahvusvahelise keemiaolümpiaadi kohta saab rohkem infot veebilehelt https://50icho.eu/.

Lisainfo:
Lona-Liisa Pruks
Tartu Ülikooli arstiteaduse üliõpilane
lona.pruks@gmail.com

Keeld puudutab nii nutitelefone kui ka teisi veebiga ühenduvaid seadmeid nagu tahvelarvutid ja nutikellad. Kõik sellised seadmed tuleb seaduse kohaselt kas välja lülitada või üldse koju jätta, vahendasid AFP ja Deutsche Welle.

Seadus näeb ette erandeid pedagoogiliseks ja huviringidega seotud kasutamiseks. Samuti on olemas erandid puudega õpilaste jaoks. Kuid seaduse üldine seisukoht on, et kooli territooriumil on nutitelefonid keelatud.

Loe uudist täismahus ERRi uudisteportaalist.

Samal teemal:

• Nutiseadme kasutaja riskitaju on madal
• Mida peaksid lapsevanemad seoses laste arvutikasutusega silmas pidama

Rahvusvahelise kogemusega mentorite juhendamisel ehitati loetud päevadega oma ideest valmis toode või teenus. Suvekoolis osales üle 60 õpilase 24 koolist üle Eesti, samuti mõned väljaspool Eestit õppivad noored.

Eesti 2.0 kaasasutaja ja ürituse peamentori Hardi Meybaumi sõnul said tiimid valmis muljetavaldavate toodetega. “Noorte ideed on väga ambitsioonikad ja eraldi tunnustamist väärib fakt, et nii lühikese ajaga suudeti need ka realiseerida. Eelmise aasta kogemusest õppides lisasime sel aastal programmi praktilised programmeerimise, disaini ja riistvara ehitamise töötoad, mis hõlbustasid osalejate jaoks toodete edukat arendamist.”

Loe artiklit täismahus portaalist geenius.ee. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eesti 2.0 toob noored tehnoloogiahuvilised kokku õppeplatvormile ja suvekooli

Praktikakogemus on täpselt nii kasulik ja huvitav, kui palju oled valmis sellesse ise panustama. Et tulemus vastaks nii sinu kui tööandja ootustele, toob Eesti Tööandjate Keskliidus parimate praktikantide konkurssi „Praktik Cum Laude“ vedav Anneli Entson välja viis olulist viga, mida tuleks tööpraktikal olles vältida.  

Sa oled passiivne 

Üks suurimaid vigu, mida praktikandid võivad teha, on loid suhtumine oma ülesannetesse ja kolleegidesse. „Ära karda oma ideid välja käia ning paku paberivirna alla mattunud kolleegidele abi. Tähelepanelikkus ja säravad silmad ei jää teistele märkamata, vaid kinnitavad, et panustad praktikasse täielikult ega tulnud vaid ainepunkte koguma,“ sõnas Tööandjate Keskliidu haridusnõunik. Tema sõnul on nii võimalik saada ka järjest vastutusrikkamaid ja huvitavamaid ülesandeid – tööandja on veendunud, et praktikant on nendeks valmis.  

Sa ei küsi tagasisidet 

Tagasiside küsimine on oluline nii isikliku tööalase arengu mõttes ja  annab ka tööandjale signaali, et oled huvitatud sellest, mida edaspidi paremini või teistmoodi teha, kuidas ettevõttele kasulikum olla. „Ainult omapäi tegutsedes võib oluline märkamata jääda – võib-olla oled mõnest ülesandest hoopis valesti aru saanud ja pead sellega siis uuesti alustama. Pikaajalise kogemuse ja praktiliste teadmistega kolleegidelt saad hindamatu väärtusega nõu, kui vaid seda küsid,“ tõdes Entson.

Sa ei võta praktikat tõsiselt 

Parimate praktikantide konkursi projektijuhi sõnul tuleks praktikat võtta tööna. „Ole alati professionaalne ja täida oma ülesandeid kohusetundlikult ning täpselt. Ära hiline, jälgi oma riietust, käitumist ja kõnepruuki, et kolleegidele ainult heas mõttes silma jääda,“ soovitas ta.

Sa valid praktikakoha palganumbrist lähtudes 

Kuigi töö eest tasu saamine võib tunduda igati õigustatud nõudmine, tuleb meeles pidada, et hästi korraldatud praktika on pigem põhjalik praktiline koolitusprogramm kui lihtsalt puhkusel olevate töötajate asendamine. „Praktikakoha valikul lähtu eelkõige sellest, kuidas kogemus sind erialaselt arendaks, mitte rahasummast lepingul või selle puudumisest,“ soovitas Anneli Entson. Tema sõnul on praktika suurepärane võimalus oma teadmisi päriselus rakendada, näha, kuidas tegelikult töö käib ning proovida, millised tööülesanded sulle kõige meelepärasemad on.  

Sa annad kohe alla 

Praktikal olles on loomulik ennast vahel ebakindlana tunda, aga sellest ei tohiks lasta ennast heidutada. „Praktika on õppimise koht ja seda teavad ka sinu juhendaja ja kolleegid. Kui oled endast parima andnud, oled igal juhul saanud väärt kogemuse isegi siis, kui praktika ei täida kõiki ootusi või kui suhted kolleegidega jäävad pigem jahedaks. Pealegi on parem teha vigu õppustel kui lahingus,“ tõdes Entson.

Tööandjad: kõige olulisem on kaasa mõtlemine

Annika Oruaas, DPD personali- ja CSR juht

Kõige paremad praktikandid on need, kes mõtlevad lahtise peaga kaasa ja on valmis igal pool käed külge lööma. Reeglina me leiame oma majas asjalikele praktikantidele alati ka püsiva töökoha, kuna DPDs käib värbamine ennekõike väärtuste järgi. Meie peamine väärtus on „teeme ära!“ suhtumine – praktikant, kes tuleb meie juurde ainult kooli jaoks „linnukest“ kirja saama, pikalt püsima ei jää. 

Urmas Lehtsalu, Mereranna Põllumajandusühistu juhatuse liige

Meie eeldame, et praktikale tulijal on huvi ja eesmärgid, et ta soovib läbi praktilise tegevuse juurde õppida. Ta teab, mida sooviks näha ning läbi katsetada ja kogeda. Kui tekib olukordi, millest praktikant täpselt aru ei saanud, siis ta peab julgema ise infot otsida, teooriat uurida ja selgitada enda nägemust, kõrvutades seda juhendaja seisukohtadega selles küsimuses. Väga oluline on kokkulepetest ja tähtaegadest kinnipidamine ning kogu praktikaprotsessi analüüsimine ja reflekteerimine koos juhendajaga. Nii saavad paljud olukorrad lahti mõtestatud ning sellest õpib tegelikult nii praktikant kui ka juhendaja. Hea, aus ja vahetu suhtlemine loob koostöö mitte ainult tänasele praktikandile, vaid sillutab tee ka tulevastele praktikantidele. 

Loo saatis Koolielule Helena Peterson, firma PR Strategies strateegiline konsultant. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kuidas leida ideaalne praktikakoht
• Edu ja Tegu programm toetab ettevõtlusõpet

Teemakuu lähtub mõistmisest, et kultuuripärand on ka meid ümbritsev suhtluskultuur - meie ühiskonnale iseloomulik, vanematelt lastele, õpetajatelt õpilastele, eeskujudelt järgijatele edasi antav suhtlemise viis ja oskused. Ka seda kultuuripärandit on võimalik arendada, kujundada, sellega mängida, seda jäädvustada ja edendada, muuhulgas teadliku väärtuskasvatuse või kiusuvastaste hoiakute kujundamise kaudu.

“Kui meie soov ühiskonnana, sh kooliperedena on, et kiusamist, sallimatust, halvustamist oleks vähem, siis millist uut suhtluskultuuripärandit me peame tulevastes täiskasvanutes arendama, milliseid oskuseid õpetama, et selle tulemuseks oleks kiusamisvaba suhtluskultuur?” küsib sihtasutuse Kiusamisvaba Kool koolitusjuht ja juhatuse liige Kristiina Treial. “Kõigi suhtluskultuurikuu tegevuste ja üleskutsetega püüamegi sellele küsimusele vastuseid ja lahendusi ühiselt otsida.”

“Väärtused ja suhtlus järgnevate ja eelnevate põlvkondadega ning kogukondades on oluline osa kultuuripärandist, mis väärib hoidmist, uurimist, mõtestamist. Sestap on meil väga hea meel, et augustikuu on rohkete sündmustega suhtluskultuurikuu, kus sellele kultuuripärandi aspektile erilist tähelepanu pöörame, “ ütles Euroopa kultuuripärandiaasta Eesti projektijuht Annela Laaneots. “Kutsume Euroopa kultuuuripärandiaasta suhtluskultuurikuu sündmustel ja ettevõtmistes osalema.”

Suhtluskultuuri kuu tähistamiseks on SA Kiusamisvaba Kool oma veebilehel www.kiusamisvaba.ee/suhtluskultuurikuu avaldanud juhised paremaks ja kiusuvabamaks suhtluskultuuriks: et igaüks meist oskaks aidata kaasa sellele, et kogeksime ühiskonnas hoolivamat suhtluskultuuri.

Ka korraldab sihtasutus kiusuvabale suhtluskultuurile tähelepanu tõmbamiseks nii noortele suunatud meemikonkursi kui ka lapsevanematele jt täiskasvanutele suunatud õpitubade sarja. Peale selle on meid ümbritsev suhtluskultuur arutluse all 10.-11. augustil Paides toimuval Arvamusfestivalil, kus koos mitmete teiste Eesti organisatsioonide ja algatustega pannakse püsti suhtluskultuuri ala.

Meemikonkurss pealkirjaga “Suhtle vabalt - kiusuvabalt!” on suunatud 13-18-aastastele noortele. 8. augustini kestvale konkursile on oodatud kiusamist, eeskätt aga kiusamisvastast sõnumit kajastavad internetimeemid. Rohkem infot konkursi kohta leiab veebilehelt www.kiusamisvaba.ee/meemikonkurss.

Augustikuu jooksul viib SA Kiusamisvaba Kool neljas Eesti linnas läbi õpitoad, kus kõikidel huvilistel, eeskätt aga lapsevanematel ja teistel pereliikmetel ja täiskasvanutel on võimalus saada uusi teadmisi ja oskuseid, et toetada last, kes puutub kokku kiusamisega. Õpitoad toimuvad 6.-17. augustini Paide, Narva, Võru ja Pärnu Uuskasutuskeskustes. Täpsem info aadressil www.kiusamisvaba.ee/opitoad.  

SA Kiusamisvaba Kool asutati 2012. aastal missiooniga muuta Eesti koolid kiusamisvabaks. Selleks töötatakse välja tõenduspõhised meetmeid, aidatakse koole koolikiusamise vastaste meetmete kasutamisele võtmisel ning tegeletakse teadlikkuse tõstmisega koolikiusamise ning kiusamise vähendamise ja ohjeldamise viiside kohta.

Allikas: SA Kiusamisvaba Kool pressiteade. Foto: Unsplash, Vladislav Klapin.

Samal teemal:

• KiVa kiusuennetusprogrammi soovib kasutama hakata rekordarv koole
• Sihtasutuse Kiusamisvaba Kool teabepäevad Pärnus ja Tallinnas