Kahe nädala jooksul on erinevate Euroopa ülikoolide tudengite ülesanne arendada meeskondades välja uudne teenus linnade liikumisvõimaluste parandamiseks. Eesmärk on aidata kaasa liiklusohutuse, liikluse sujuvuse ning autodele alternatiivsete liikuvusteenuste loomisele kasutades kaasaegseid IT võimalusi nagu avaandmed, tehisintellekt ning masinõpe. Programmi lõpus esitlevad meeskonnad oma äriideed ning prototüüpi žüriile.

Kaasused on kokku pannud suvekooli juhtivlektor Pirko Konsa, kes kaasab programmi juhendajaid ja lektoreid nii Eestist kui Aalto Ülikoolist Soomest. Külalislektoritena jagavad tudengitele oma kogemusi teiste seas Peter Westerbacka (Angry Birds), Erki Lipre (Ridango), Marten Kaevats (Riigikantselei) jpt.
  
„Me kõike teame, et just liikumisvõimalused linnades on need, mis tekitavad enim probleeme. Suvekool on väga hea võimalus kaasata magistri- ja doktoriõppe noori talente Euroopa juhtivatest ülikoolidest, et leida nii Eesti kui Tallinna jaoks häid uudseid lahendusi,“ ütles suvekooli juhtivlektor Pirko Konsa.
  
Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogiainstituut on Euroopa juhtiv digitaalse innovatsiooni ja ettevõtlushariduse organisatsioon. Suvekool on üks EIT Digitali algatustest, mille eesmärk on avardada ja aidata kaasa noorte ja alustavate ettevõtjate innovatsioonivõimele kogu Euroopas. Programmi eesmärk on anda üliõpilastele praktiline kogemus väljakutsetest, millega uue ettevõtte loomisel silmitsi seistakse. Kogemusi omandavad osalejad töötubades, kohtumistel ettevõtjatega ning grupiprojektis. Osalejad on eelkõige EIT Digital magistriprogrammi tudengid. Selle aasta suvekooli teema on „Integrating Personalised Mobility Solutions for Digital Cities“.
  
Suvekooli korraldab Tallinna Tehnikaülikooli avatud ülikool koostöös IT-teaduskonnaga.

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Unsplash, Nick Fewings.

Samal teemal:

• TTÜ 100 – linnak juubeldab 14. septembril!
• Välisministeeriumi toel korraldab tehnikaülikool rahvusvahelisi suvekoole

Eesti kõrgkoolide seas kõige tihedama konkursi (keskmiselt 5.42 avaldust kohale) läbisid edukalt 62 uut õppurit, kes jagunevad lennuakadeemia õppekavade põhjal järgmiselt:
lennuliiklusteenindus - 6 õppurit;
õhusõiduki juhtimine - 10 õppurit;
lennundusettevõtte käitamine - 16 õppurit;
lennundustehnika - 30 õppurit.

Lennunduse unikaalsetele erialadele laekus juunis pea 300 avaldust 241 kandidaadilt, avalduste arv kasvas 2017. aastaga võrreldes 20%. Avalduste põhjal oli 2018. aasta vastuvõtu menukaim õppekava lennuliiklusteenindus, kus ühele õppekohale laekus 12,67 avaldust, mis oli ühtlasi Eesti üks kõige tihedamaid konkursse. 

Lennujuhtimise kõrval oli suur huvi ka teiste õppekavade vastu, sest avalduste hulk suurenes nii õhusõiduki juhtimise, lennundustehnika kui ka lennundusettevõtte käitamise õppekavadele.

Eesti Lennuakadeemiasse sissesaanud saavad personaalse teavituse SAIS keskkonna vahendusel. Õppimatulek tuleb kinnitada hiljemalt 24. juuliks 2018.

Allikas: Eesti Lennuakadeemia pressiteade. 

Samal teemal:

• Lennuakadeemia 25. aastapäeval kuulutatakse välja aasta tegu lennunduses

Sel aastal sai Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) kandideerida lävendipõhise vastuvõtuga, mis tähendab, et õppima võeti kõik, kes täitsid sisseastumistingimused ning õppekohti on täpselt nii palju, kui on lävendi ületanuid. Kõigi kolme õppeastme peale esitati sel aastal kokku 6547 kvalifitseeruvat avaldust.

„Kuigi lävendipõhine sisseastumine ei mõjunud soosivalt avalduste hulgale, siis saime kinnitust sellele, et noored esitasid avaldusi teadlikumalt. See tähendab, et varasema mitme avalduse asemel esitasid tulevased tudengid avaldused vaid ühele erialale,“ selgitas Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll. 

Bakalaureuseõppesse kinnitas oma koha 1950 inimest, mis on üle 170 võrra rohkem kui möödunud aastal. Magistriõppesse kinnitas oma õppima asumise 968 inimest, mis jääb võrreldes eelmise aastaga sarnasele tasemele. TTÜ doktorantuuri kinnitas õppima tulemise 65 inimest. Välismaalaste avalduste esitamine alles kestab, mistõttu selgub lõplik õppima asutajate arv alles sügisel.

„Õppekvaliteedi tõstmiseks on tehnikaülikool järk-järgult oma lävendit tõstnud. Bakalaureuseõppesse koha kinnitanute arvu kasv näitab, et ülikoolis õppima asuvate tudengite tase on tugev ning oleme sellega oma eesmärgi saavutanud,“ kinnitas Voll. 

Sel aastal said tulevased tudengid tehnikaülikooli kandideerida juba alates jaanuarist, seda tänu TTÜ-s rakendunud aastaringsele sisseastumise süsteemile. See tähendab, et varasemalt vaid suvel toimuvaid sisseastumiskatseid sai teha juba alates jaanuarist. Talvel sai sisseastumiskatseid teha mitmele erialale ning alles pärast katsete tegemist sai valida, millisele erialale on soov sisse astuda. Talviste katsete eesmärk on anda edukale sisseastujale kindlustunne sisse saamise osas juba enne suve.

„Just sel viisil saime seekord üle viie protsendi oma tudengitest ning usun, et järgmisel aastal ulatub see juba üle 20 protsendi. Ühtlasi usun, et nii aastaringne kui lävendipõhine sisseastumine ning uuendatud õppeprogrammid motiveerisid inimesi just TTÜ-d oma õpingute jätkamiseks valima,“ tundis Voll head meelt.

Õppima asumise kinnitamiste arvu põhjal on kõige populaarsemateks erialadeks sel aastal inseneerias ehitiste projekteerimine ja ehitusjuhtimine, infotehnoloogias IT süsteemide arendus, majandusteaduskonnas ärinduse eriala ning loodusteadustes rakenduskeemia, toidu- ja geenitehnoloogia eriala.

„Hea meel on näha, et mitmete riiklikult oluliseks tunnistatud valdkondade, nagu ehitus ja infotehnoloogia vastu on huvi suur. Oodatust populaarsemaks osutus inseneeria valdkond, mida toetab ka tööturu nõudlus,“ rääkis Voll. „Erilist head meelt tunneme aga oodatust suurema huvi pälvinud arhitektuuri ja urbanistika akadeemia pakutava õppeprogrammi üle, sest just seal oleme teinud viimastel aastatel suuri pingutusi laiapõhjalisema ja integreeritud õppe väljatöötamiseks,“ kinnitas ta.  

Järgmine verstapost sisseastumisel on avatud ülikooli vastuvõtt 13. augustist kuni 3. septembrini. Avatud ülikool pakub paindlikku võimalust omandada kõrgharidus või täiendada oma teadmisi töö kõrvalt. Õppevormide ja -teemade valik on väga lai, tuleb vaid leida endale sobiv lahendus!

Kandideerimine tehnikaülikooli üliõpilaskohale 2019/20. õppeaastaks aastaringse sisseastumise kaudu algab juba 1. novembrist.

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• TTÜ 100 – linnak juubeldab 14. septembril!
• Küberkaitse valdkond on karjäärivõimalus noortele

Näpunäited pole ilmselt ühelegi õpetajale päris uued, kuid väike värskendus kulub ikka aeg-ajalt marjaks ära: ümberpööratud klassiruum, õpitu kordamine, õpetaja hea füüsiline vorm, koostöö kolleegidega ja enesetäiendamine. Loe artiklit täismahus TLÜ humanitaarblogist!

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tallinna Ülikooli teadlaste osalusel valmis kolm tõsimängu
• Mäng võib olla ka õpetaja töö
• Nutikas ruum toetab nutikat õppimist

3.–14. juulini Rumeenias Cluj-Napocas toimunud matemaatikaolümpiaadil osales ligi 600 õpilast 107 riigist.

Eestlastest oli parim Richard Luhtaru, kes sai hõbemedali ja üldarvestuses 111. koha. Aukirja vähemalt ühe ülesande maksimumpunktidele lahendamise eest said Artur Avameri (üldarvestuses 290. koht), Toomas Tennisberg (üldarvestuses 320. koht) ja Kati Iher (üldarvestuses 368. koht).

Mitteametlikus riikide järjestuses tuli esimeseks USA, teiseks Venemaa ja kolmandaks Hiina. Eesti jõudis 107 riigi seas 51. kohale, mis on viimase kümne aasta paremuselt teine tulemus. Lähiriikidest olime eespool nii Lätist, Leedust, Soomest, Taanist kui ka Norrast, jäädes alla ainult Rootsile.

Kahel võistluspäeval lahendasid osalejad kokku kuus ülesannet. Maksimaalse punktisumma sai kaks õpilast – Agnijo Banerjee Suurbritanniast ja James Lin USAst. Nemad olid ka olümpiaadi üldvõitjad.

"Richard osales matemaatikaolümpiaadil neljandat aastat järjest ja saab osaleda ka järgmisel aastal. Tore on näha, et iga aastaga on tema tulemus paranenud. Veel pole ükski Eesti õpilane suutnud võita rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil kuldmedalit, nii et oleme järgmise aasta suhtes optimistlikud," lausus Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadur ja võistkonna juhendaja Oleg Košik.

Rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad toimus 59. korda. Eesti võistkonda kuulusid veel Hendrik Vija ja Karl Paul Parmakson. Noortega olid kaasas juhendajad Oleg Košik ja Sandra Schumann.

Võistluse tulemused on kättesaadavad veebilehel www.imo2018.org.

Lisainfo: Oleg Košik, Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadur, oleg.koshik@ut.ee

Eestis lõpetab igal aastal keskkooli üle 6000 noore. Neist umbes 3000st saavad Eesti ülikoolides ja kõrgkoolides tudengid. Mis saab aga ülejäänutest? Kui palju läheb näiteks välismaistesse kõrgkoolidesse, sellest puudub Eestil ülevaade.

Riiklik statistika selle kohta, kui palju noori välismaale õppima läheb, võtab arvesse vaid neid noori, kes on astunud Eesti ülikoolidesse või kõrgkoolidesse ja seejärel läinud välismaale lühemaks või pikemaks perioodiks.

Loe artiklit täismahus ERRi portaalist Novaator!

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Graafiline ülevaade: Eesti ülikoolide kõige populaarsemad erialad
• Reaalerialade tudengid saavad kandideerida Skype’i välisõpingute magistristipendiumile

Eesti ja Soome poliitikud, ühiskonnategelased, kirjanikud ja kodanikkonna esindajad vestlevad väikekultuuride tuleviku ning kahe riigi majandusmudelite sarnasuste ja erinevuste üle.

Arutelud Soomes käsitlevad väikerahvaste hakkamasaamist üleilmastumise oludes eri nurga alt. "Esimeses arutelus esitame provokatiivse küsimuse, kas Eesti ja Soome kultuurid ja elulaadid on kaduv nähtus, lootes mõistagi, et vastus on ei. Teises otsime tulevikumudeleid mõlema riigi kestmajäämiseks ja "iseendast suuremaks" saamiseks. Kõige selle taustal püsib mõlemal juhul küsimus, kuidas muutudes iseendaks jääda ja kuidas iseendaks jäädes säilitada elujaatavus ja sallivus," rääkis arutelude juht, ajakirjanik Rain Kooli (ERR).

Soomekeelsetes vestlustes osaleb esinduslik ja värvikas seltskond, nende seas endised peaministrid Anneli Jäätteenmäki ja Taavi Rõivas, kirjanikud Sirpa Kähkönen ja Jaak Jõerüüt, ühiskonnategelased Rein Lang ja Mikael Jungner ning kodanikuaktivist Maryan Abdulkarim. Arutelusid SuomiAreenal on võimalik ka otseülekandes jälgida (lingid avanevad 17. juulil).

Arutelude kava Soomes:
Kell 13-14 “Suomi ja Viro – katoavia kulttuurejako?” Osalejad Maryan Abdulkarim, Jaak Jõerüüt, Sirpa Kähkönen, Rein Lang. Ülekanne: www.katsomo.fi/#!/jakso/941771
Kell 17.30-18.30 “Olemmeko yhdessä enemmän? Viro ja Suomi globalisoituvassa maailmassa.” Osalejad Taavi Rõivas, Mikael Junger, Anneli Jäätteenmäki. Ülekanne www.katsomo.fi/#!/jakso/942713

Koos Arvamusfestivaliga kuulub SuomiAreena Põhja- ja Baltimaade demokraatiafestivalide võrgustikku Democracy Festivals, mille missioon on kaasa aidata tugeva kodanikuühiskonna ning osalusdemokraatia arengule. Arvamusfestivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul jätkuvad Eesti-Soome ühiste teemade arutelud augustikuus Paides, kus juttu tuleb soomlaste ja eestlaste suhtluskultuuri erinevustest, samuti osalevad Soome eksperdid Talsinki tunneli, kultuuripealinna korralduse ja kriitilise meediatarbimise teemalistel aruteludel.

SuomiAreena toimub 16.-20. juulini Poris ning tänavused peateemad on turvalisus, tolerantsus ja vastutustundlikkus. SuomiAreenaga samal ajal toimub muusikafestival Pori Jazz, kus Eesti juubeliaasta puhul astuvad üles muusikud Kadri Voorand, Mihkel Mälgand, Joel Remmel Trio ja Erki Pärnoja. Eesti 100. sünnipäeva tähistatakse Poris sel nädalal erinevate teemapäevadega.

Arutelude korraldamist Soomes toetab Eesti suursaatkond Helsingis, EV100, EASi turismiarenduskeskus ning Eesti Rahvusringhääling. Kaasa aitavad Tuglase selts, Soome Eesti-ühenduste liit ja Eesti Instituut Soomes.

Allikas: Arvamusfestivali pressiteade. 

Samal teemal:

• Esimene noorte (eel)arvamusfestival pani 300 noort kaasa mõtlema üheksas arutelus

Täiendav avalduste vastuvõtt toimub alljärgnevatele õppekavadele juhul, kui nendele on 1. augusti seisuga vabu õppekohti: aiandus, põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine, kalandus ja vesiviljelus, loomakasvatus, metsandus, puidutöötlemise tehnoloogia, geodeesia ja maakorraldus, vesiehitus ja veekaitse, tehnika ja tehnoloogia (päeva- ja sessioonõpe) ja tehnotroonika.

„Loodame lisaks leida motiveeritud tulevasi üliõpilasi, kes soovivad õppida praktilist eriala ning ei ole veel seni leidnud sobivaid õppimisvõimalusi,“ rääkis õppeosakonna peaspetsialist Eda Aitsen.

Vastuvõtutingimused on samad kui korralise vastuvõtu puhul (vaata lähemalt SIIT). Mõnele õppekavale sisseastumiseks võib olla vajalik 16. augustil toimuv vastuvõtukatse matemaatikas, kui ei ole sooritatud laia matemaatika riigieksamit. Vastuvõetute nimekiri avalikustatakse 17. augustil ning oma õppimatulek tuleb kandideerijatel kinnitada kahe päeva jooksul (hiljemalt 19. augustil). 

Magistriõppesse toimub täiendav vastuvõtt õppekavadele, millel on 8. augusti seisuga täitmata õppekohti. Avaldusi saab kohtade olemasolul esitada 13.–19. augustini. Vastuvõtutingimused on samad kui korralise vastuvõtu puhul. Kui kandidaat peab sooritama vastuvõtukatse, siis toimub see 22. augustil ning vastuvõetute nimekiri avalikustatakse 23. augustil. Õppimatulek tuleb kinnitada kahe päeva jooksul. 

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. Foto: Ove Maidla, fotogalerii EMÜ kodulehelt. 

Samal teemal:

• Maaülikooli kandideerijad huvituvad enim keskkonnakaitsest ja loodusturismist
• Maaülikool arendab keskkonnaõpet Mongoolias ja Vietnamis

Uus õppeaasta toob uue alguse. Miks mitte alustada seda koolitusega, mis rikastab eriala- ja keeleõpet uute metoodiliste võimalustega. Seminaril tutvustatakse õpetajatele, mis on õpistsenaarium ja kuidas seda erialases keeleõppes kasutada. Erasmus+ projektis “Lugemise ja kirjutamise koostoime kutsehariduse keeleõppes” osalenud õpetajad tutvustavad õpitubades oma kogemusi õpistsenaariumite rakendamisel. Seminar on osalejatele tasuta!

Vaata päevakava ja registreeru Innove kodulehel.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Aasta parimad võõrkeelealased teod on seotud õpilasvahetuse, muusika ja Skype’iga
• Tööturul vajaliku keelteoskuse arendamisse suunatakse üle 800 000 euro