Kokku laekus parimate õpetajate ja haridustöötajate tunnustamiseks 1274 ettepanekut, tunnustatavaid sai esitada kaheteistkümnes kategoorias.

Kõige enam laekus avaldusi Tallinna linnast – kokku 326. Kõige populaarsem oli aasta lasteaiaõpetaja kategooria, kuhu esitati kokku 225 kandidaati.

Aasta Õpetaja gala eesmärk on riiklikul tasemel tõsta esile haridustöötajaid ja hariduse toetajaid, kes panustavad noorte heasse käekäiku ning kelle töö on teistele eeskujuks. Nüüd alustavadki parimatest parimate väljaselgitamiseks tööd maakondlikud komisjonid ja kõrghariduse komisjon. Seejärel asuvad tööle üleriigiline haridustöötajate tunnustamise komisjon ja riiklike hariduspreemiate komisjon, kuhu kuuluvad haridusega seotud organisatsioonide esindajad.

Komisjonidel seisab ees vastutusrikas ülesanne selgitada välja need, kes pälvivad tänavused autasud. Lisaks tunnustusele pälvivad laureaadid esmakordselt riikliku hariduspreemia. Elutööpreemia laureaati tänatakse tema töö eest 65 000 euro suuruse preemiaga, aastapreemiate suurus on 10 000 eurot. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele antakse nüüdsest igal aastal välja üks elutööpreemia ning kuni üheksa aastapreemiat.

Käesoleval aastal määratakse aastapreemiad järgmiste kategooriate laureaatidele: aasta lasteaiaõpetaja, aasta klassiõpetaja, aasta klassijuhataja, aasta põhikooli aineõpetaja, aasta gümnaasiumiõpetaja, aasta kutseõppeasutuse õpetaja, aasta õppejõud, aasta tugispetsialist, aasta õppeasutuse juht. Väiksemate preemiatega tunnustatakse aasta hariduse sõbra ja haridusasutuse aasta teo laureaate.

Auhinnad antakse üle Aasta Õpetaja galal “Eestimaa õpib ja tänab”, mis toimub 14. oktoobril Estonia Kontserdimajas. Sündmusest teeb otseülekande Eesti Televisioon.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Minister Reps: haridustöötajate tunnustamine toimub nüüdsest riigi kõrgeimal tasemel 

Taotlusvoorus said kõik alus- ja üldharidusasutused taotleda toetust mikrokontroller arendusplaatide, robootika komplektide ja nende riistvaraliste lisade, elektroonika-mehhaanika komplektide, 3D-printerite ning programmeeritavate droonide soetamiseks. Taotlusvooru rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Taotlusi laekus 188 koolist ja 152 lasteaiast, kogusummas üle 810 000 euro. Hindamiskomisjoni otsusega eraldati toetusi 78 koolile ning 80 lasteaiale kokku 240 000 euro eest. Taotlusvoor toimus kahes osas - nii esmakordsetele kui ka korduvtaotlejatele. Esmakordsetele taotlejatele sihtfinantseeritakse 85% ulatuses seadmete soetamise koguhinnast, haridusasutuste omaosalus on vähemalt 15%.  Korduvtaotlejatele sihtfinantseeritakse 70% ulatuses seadmete soetamise koguhinnast, haridusasutuste omaosalus on vähemalt 30%. Esmakordselt saavad seadmete taotlusvoorust toetuse 86 haridusasutust ning korduvtaotlejatest otsustati toetada 63 haridusasutust.

Taotlusi hinnati toetuse kasutuseesmärgi ja tegevuskava alusel. Samuti võeti otsuste tegemisel arvesse ka õpetajate kogemust, planeeritavat koostööd ja ristkasutust teiste haridusasutustega seadmete kasutamisel.  

„Kuna meile laekus tunduvalt rohkem taotlusi kui oli võimalik toetada, otsustas hindamiskomisjon toetada veidi suuremas osas haridusasutusi, kes pole varem toetust saanud, eeldusel, et nende tegevuskava oli detailne ja läbi mõeldud,“ selgitas ProgeTiigri programmijuht Kristi Rahn. „Oluline on jätkuvalt toetada haridusasutusi uute seadmete soetamisel, kuid peame kindlasti jälgima ka seda, et võimaluse teha esimesi samme saaks iga haridusasutus, kes on seadmete kasutuse hästi läbi mõelnud ja õppetöösse planeerinud.“  

Seadmete kasutuselevõtu toetamiseks töötatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi toel välja digitaalseid õppematerjale. Samuti korraldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus koolitusi, et toetada õpetajaid seadmete kasutamisel.

ProgeTiigri seadmete taotlusvoorus toetust saavad üldhariduskoolid ja lasteaiad leiab HITSA kodulehelt: https://www.hitsa.ee/ikt-haridus/progetiiger/taotlusvoorud-ja-hanked/seadmete-taotlusvoor/2018 

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Robootikavõistlus lastele "Dash roboti väljakutse"
• Millal saab informaatikast kohustuslik õppeaine?

Schoolovisioni idee sai alguse 2008. aastal, kui Michael Purves Šotimaalt käis välja mõtte alustada muusikaprojekti algkoolidele, mis põhineb Eurovisiooni lauluvõistluse kontseptsioonil, ja koos projektipartneri Katja Auffretiga Prantsusmaalt Schoolovision ka sündis. Projekt toodi avalikkuse ette aasta hiljem. 2011. aastal osales võistlusel 28 riiki, 2012. ja 2013. aastal juba 38 riigi esindused, tänavu 21 riiki. 

      
Schoolovisionil on kõik peaaegu nagu päris-Eurovisioonil: kõigepealt tehakse lauluvideo, mis laetakse projekti blogisse. Kõik osalevad koolid saavad blogist teiste lugusid vaadata ja otsustada, missugune neile kõige rohkem meeldib. Ja siis toimub hääletus, internetikeskkonnas, kõigile osalejatele ühel ja samal ajal. Tänavu oli see 11. mail.  Iga riik annab oma punktid ja „Kaksteist punkti“ saab oma lemmiku puhul öelda täpselt nii nagu päris-Eurovisioonilgi.      

Kümne aasta jooksul on Schoolovision saanud mitmeid rahvusvahelisi haridusauhindu, projekti on tutvustanud osalevate riikide meediaväljaanded ja ka Eurovisiooni lauluvõistluste korraldajad tutvustasid mini-Eurovisiooni oma veebilehel.

Projekti eestvedajad peavad edu aluseks aastate jooksul osalenud õpetajate suurepärast meeskonda. Steffen Töppler, Marek Fularz ja Michael Purves on projekti administraatorid olnud algusest peale ja on jätkuvalt väga entusiastlikud. Tänavu toimus lisaks ainulaadne projektinädal Poolas, kus Belgia, Saksamaa, Poola, Venemaa, Serbia, Slovakkia, Hispaania, Türgi ja Ukraina delegatsiooni osavõtul salvestati Schoolovisioni tunnuslaulu video "The Sky is the Limit" ja ka otsehääletus toimus Poolas. 

Eestist on Schoolovisionil osalenud Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased muusikaõpetaja Ly Tammeriku juhendamisel. Seekord esitas Anna Grete Ilumets Kait Tamra laulu „Oma saar“ ja video oli tehtud GAGi I ja II kooliastme uues õppehoones Kotzebue tänaval. Videopildis on näha ilusaid kooliruume ja õpetajaid-õpilasi õppimas ja tegutsemas. On ju meil igaühel oma kool, mis võibki olla see otsitud oma saar, või siis aitavad koolist saadud teadmised ja väärtused oma saare üles leida. GAGi õpilased leiavad, et uus koolimaja on just see nende oma saar. Video kommentaarides kiideti väga laulja ilusat häält ja puhast esitust, ilusat videopilti ja ilusat koolimaja. Video aitasid kokku seada GAGi õpetajad Ingrid Maadvere ja Sander Paenurm. Eesti lauluvideo saavutas Schoolovisionil tänavu 5. koha. Esikohale tuli Türgi. Kõik osalenud videod leiab siit. 

eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond, mis võimaldab teha veebipõhist rahvusvahelist projektitööd. eTwinningu tegevusi Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Samal teemal:

• Veel parimatest eTwinningus
• eTwinningu rahvusvaheline seminar Ljubljanas

Arutlejaks võivad olla nii lapsed kui ka “suured inimesed”, näiteks teadlased, sportlased, poliitikud jt, kui lapsed neid soovivad kutsuda. Festivali eestvedaja Maiu Lauring julgustab lapsi: “Igal juhul on ennast huvitaval teemal arutelu korraldamine ja läbiviimine hariv ja põnev kogemus. Isegi, kui tuleb selleks koolivaheajal Paidesse kokku tulla! Eelmise aasta kogemus näitas, et laste autentsus ja asjalikkus aruteludel osalemisel inspireeris ka nende vanemaid, õpetajaid ja aruteludele sattunud festivalikülastajaid.”  

Lastearutelusid on oodatud korraldama 5.–7. klasside või ka nooremad õpilased. Oma idee saab kirja panna 16. maini siin. Arvamusfestivali tiim valib laekunud ideedest välja neli arutelu ning annab nende korraldajatele festivali eel igakülgset nõu ja abi. Lastearutelude kava avalikustatakse koos Arvamusfestivali ülejäänud aruteluprogrammiga 4. juunil. 

Loe pikemalt Arvamusfestivali kodulehelt!

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Paides toimuv Arvamusfestival alustab kuuendat ideekorjet
• Mida uut toob viies Arvamusfestival?

Tegemist on Eesti esimese liginullenergia tasemele renoveeritud ühiselamuga, ühtlasi on see ka Eesti kõige energiatõhusam renoveeritud korterelamu. Akadeemia tee 5a ühiselamus saab näha, milleks moodne ehitustehnoloogia ja -teadus võimelised on. Lisaks eeskujulikule energiatõhususele on majas ka väga hea sisekliima. 

Renoveerimiseks välja töötatud uudsel tehnoloogial on suur kasutuspotentsiaal korterelamute renoveerimisel. Eestis ootab renoveerimist kokku ligi 13 000 korterelamut ning oskustööjõu piisavus ja kõrge maksumus on renoveerimise pudelikaelaks, mille TTÜ-s välja töötatud tehnoloogiaga saab lahendada.

Akadeemia tee 5a hoone renoveeriti põhimõtteliselt erinevalt praegusest parimast praktikast – tavaliselt ehitusplatsil tehtav töö viidi nii suures osas kui võimalik tehasesse. Tehases valmistati välisseinu ja katust katvad lisasoojustuselemendid, seinaelementidesse paigaldati ka ventilatsioonitorustikud. Renoveerimisprotsessi ja selle ettevalmistusse ning järeluuringutesse on kaasatud palju tehnikaülikooli doktorante ja teadlasi.

Akadeemia tee 5a hoone on tüüpne paneelmaja, mida leiab Mustamäelt, Õismäelt ning Lasnamäelt, aga ka mujalt. „Renoveerimise käigus saime palju kasulikku teavet, kuidas praegust lahendust edasi arendada, paigaldusprotsessi kiirendada ning niiskusturvalisust parandada. Juba on tuntud huvi, kuidas saaks sellist renoveerimislahendust kasutada teiste korterelamute ning äri- ja avalike hoonete juures,” märkis teaduslikku renoveerimist juhtinud tehnikaülikooli inseneriteaduskonna professor Targo Kalamees. 

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tehnikaülikooli avatud uste päeval osales ligi tuhat gümnasisti
• Tehnikaülikooli virtuaalseid õpiruume saavad kasutada ka teiste kõrg- ja kutsekoolide õppejõud

Osalema on oodatud 1.-12. klassi õpilased kui ka teised huvilised (kutsekoolid, ülikoolid, täiskasvanud), maksimaalne võistkond on 3-liikmeline, kuid võib osaleda ka üksi. 

NUTIVIKTORIINILE vastamiseks VAJUTA SIIA või mine lingile http://nutiraama.weebly.com/nutiviki.html.

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud HITSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Päästeamet. Lisaks nendele ka Playtech, Tieto, COOP, Insplay, Tactic, Microsoft ja Swedbank.

Lisaküsimuste korral kirjutage Rääma Põhikooli haridustehnoloogile: mart@raama.ee. 

Nutikaid tegusid!
Rääma Nutiajud 

Foto: Unsplash, Aleks Dorohovich

Samal teemal:

• Rääma Põhikoolis lustisid nutipered
• Julge novaator Mart Kimmel Rääma Põhikoolist

EBSi bakalaureuseõppe juht Anto Liivat sõnas, et juhtimis- ja ettevõtlusõppele spetsialiseerunud ülikoolina on EBS pidanud alati oluliseks ettevõtlusharidusse panustamist. „Oleme ikka püüdnud aidata kaasa sellele, et noortel ettevõtjatel hästi läheks. EBSist on teiste hulgas tuule tiibadesse saanud mitmete edukate iduettevõtete, näiteks Taxify ja Jobbaticali juhid ning meie kõrgetasemelise EPAS akrediteeringu pälvinud rahvusvahelise ärijuhtimise õppekava kuulub maailma tippõppekavade hulka,“ lisas Liivat.

EBS ja õpilasfirmade võistluse korraldaja JA Eesti (Junior Achievement Eesti) teevad tihedalt koostööd. JA Eesti direktor Kersti Loor lausus, et paljud õpilasfirmade programmi vilistlased on asunud peale gümnaasiumi lõpetamist õppima EBSi: “Õpilasfirmade programmis julgustame noori ettevõtlikkusele ning õpingud EBSis on ettevõtlike noorte jaoks järgmine loogiline samm.”

Eesti parim õpilasfirma valitakse täna Tartus, Eesti Rahva Muuseumis juba 23. korda. Parima õpilasfirma võistluse finaalis osaleb 21 meeskonda, kellest selgub võitja neljaosalise maratonlahingu tulemusena. „Toodete, teenuste ja teadmiste tase tõuseb noortel iga aastaga ja finaalis on mitmeid tõeliselt tugeva potentsiaaliga ettevõtteid,“ rõõmustas Loor. 

Õpilasfirmade võistluse finalistidega saab tutvuda JA Eesti Facebooki lehel, kus saab võistlust ka reaalajas jälgida.

Eesti parima õpilasfirma liikmed saavad auhinnaks stipendiumi, mis katab aastased õpingud EBS ülikooli bakalaureuseõppes. Lisaks osaleb võidumeeskond suvel Serbias toimuval Euroopa õpilasfirmade võistlusel. Eelmisel aastal osutus Euroopa parimaks just Eesti õpilasfirma Festera, mis valmistab ainulaadseid toidujääkidest väärtuslikku huumust tootvaid prügikaste.

1500 tudengiga EBSi eesmärgiks on anda aktiivsetele ja ettevõtlikele inimestele akadeemilisi juhtimisalaseid teadmisi ning edendada oskusi ja väärtusi nende teadmiste edukaks rakendamiseks. EBS on Eesti ainus ettevõtlusõppele keskendunud ülikool, mille üliõpilased saavad oma teadmisi täiendamas käia 60 partnerülikoolis üle maailma. 1988. aastal asutatud Estonian Business School tähistab sel aastal 30. aasta juubelit.

Allikas: EBS

Samal teemal:

• EBS hakkab koolitama mänguettevõtete juhte
• EBS võttis kasutusele maailmas tunnustatud e-õppe platvormi Canvas

"E-kursuse kvaliteedimärk 2018" tänavused saajad leiab HITSA kodulehelt>>

"Aasta e-kursus 2018" kandidaadid leiab HITSA kodulehelt>> „E-kursuse kvaliteedimärk 2018“ taotlusvoor on selleks aastaks läbi ning meil on rõõm teha teatavaks tänavused kvaliteedimärgi saajad. Aasta e-kursus kuulutatakse välja 25. mail, mil toimub e-kursusi tutvustav seminar ning antakse pidulikult üle tunnistused kvaliteedimärgi saanud e-kursuste autoritele.

Samal teemal:

• Taotle oma e-kursusele kvaliteedimärki!
• Aasta e-kursuse tiitli pälvis Tallinna Tehnikakõrgkooli kursus

Me küsime, mis toimub küberruumis ja kas oleme valmis, kui tulevad ilmsiks küberruumi varjuküljed? Kas teame kõiki ohtusid, mida võib endaga kaasa tuua tehisintellekt? Kui palju peavad muutuma reeglid, kes kontrollib mängu küberruumis, kas turvalisus on võimalik?

Konverentsile oodatakse 150 osalejat. Päevakava ja registreerumise leiab www.kybernaaskel.ee.

Konverentsi esimene pool on eestikeelne ning esinevad Eesti tegijaid. Pealelõunal liitub konverentsiga Cyber Security Summer School ja tegevus muutub rahvusvaheliseks (osaliselt ingliskeelseks). Näiteks tutvustatakse Malwarebytes uut laborit TTÜ Mektorys, üles astuvad nii Eesti kui välismaised küberstaarid, näiteks Peeter Marvet (Zone Media), Raido Orumets (BCS), Toomas Lepik (TTÜ) ja Jenny Radcliffe (Host of The Human Factor Podcast, UK) ja Lisa Forte (Red Goat Cyber Security, UK).

Konverentsil toimuvad mitmed kaasahaaravad mängud ka osalejatele. Päeva lõpus kuulutatakse välja küberkaitse noorte talentide võistluse KüberNaaskli võitjad ning KüberLaagrisse edasipääsejad ning süüakse koos kooki. 

Konverentsi korraldaja Birgy Lorenzi sõnul on tegemist Eestis viimase aja kõige suurema maalähedase küberkaitse kogukonna kogunemisega, kus astuvad üles nii teadlased kui tudengid, turvaspetsialistid kui ametnikud. "Meie kõikide ühine eesmärk on tuua digitaalne ohutus ja küberturvalisus tavainimesele sammukese lähedamale, et kõikidel oleks infoühiskonnas mõnusam toimida. Olete oodatud sellest osa saama!" sõnas Lorenz. 

Reklaamvideot vaata siit!

Allikas: korraldajate info. Fotod Küberolümpialt 2017, autor Kristi Kamenik. 

Samal teemal:

• Eesti on rahvusvahelisel küberkaitse võistlusel European Cyber Security Challenge jätkuvalt tugevate riikide hulgas
• F-Secure koostöös Baltic Computer Systemsiga kingib sajale Eesti koolile küberkaitse

Võistlusel osales 64 põhikooli- ja gümnaasiumiõpilast. Nii teooria- kui ka praktilise osa ülesanded olid inspireeritud Eesti Vabariigi 100. aastapäevast (EV100). Noored vastasid küsimustele näiteks käibel olnud kroonide, Eesti kaasaegse kunsti ja EV100 kunstisündmuste kohta. Omaloominguna esitasid kõik õpilased maali või joonistuse teemal "Mina olengi Eesti". Põhikooliõpilased kujundasid graafilises stiilis peremärgi oma nimetähtedest. Gümnasistid maalisid natüürmordi juugendi, fovismi, ekspressionismi, kubismi, abstraktsionismi, sürrealismi või realismi stiilis.

Põhikooli arvestuses hinnati esimese koha vääriliseks Elise Lissel Pähkel Tallinna 21. Koolist, teise koha sai Nele Laurima Tallinna Reaalkoolist ja kolmanda koha Loona Mets Tartu Descartes’i Koolist. Gümnaasiumi arvestuses sai esikoha Liisamari Viik Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist, teise koha Anneli Virts Tallinna Juudi Koolist ja kolmanda koha Erik Heiki Veelmaa Tallinna Prantsuse Lütseumist.

"Tore, et sel aastal oli nii palju osavõtjaid. Meile esitati ääretult huvitavaid loovtöid, mis peegeldasid noorte kunstnike mõtteid ja ideid oma kodumaast ja kultuurist. Teooriatesti tulemustest on näha väga head teadmiste taset, järelikult õpitakse kunstitunnis tragilt," võttis tänavuse võistluse kokku Kunstihariduse Ühingu esimees Liia Jung.

Tulemused on avalikustatud Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel https://www.teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadid/kunstiolumpiaad.

Olümpiaadi korraldas Kunstihariduse Ühing, rahastas Haridus- ja Teadusministeerium. Koostööpartnerid olid Kumu kunstimuuseum ja Pelgulinna Gümnaasium.

Lisainfo:
Liia Jung
Kunstihariduse Ühingu esimees
Liia49@hotmail.com