THE seab pingeritta pärast 2004. aastat Euroopa Liiduga ühinenud 13 riigi 53 parimat teadusülikooli.

Tartu Ülikoolile järgnevad kaks Küprose ülikooli, Karli Ülikool Prahas ja viiendana Semmelweisi Ülikool Budapestis. Teise Eesti ülikoolina on edetabelisse mahtunud Tallinna Tehnikaülikool, mis on 18. kohal. Suurima arvu ülikoolidega (13) on edetabelis esindatud Tšehhi. Poolast on tabelis 12, Ungarist seitse ja Rumeeniast viis ülikooli.

„Tartu Ülikool ei keskendu oma arengukavas ja tegevustes edetabelikohtade tagaajamisele, kuid loomulikult on sellist hinnangut väga meeldiv lugeda,“ kommenteeris THE tulemust Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura. „See tähendab, et nii meie ülikoolis kui ka Eesti riigis on senine areng olnud kiirem kui mujal uues Euroopas.“

Samas tõdes Puura, et tugevate teadusülikoolide organisatsioonis The Guild, kuhu Tartu Ülikool 2016. aastast kuulub, on ülikooli sõnum olnud see, et Euroopa riikide jagamine vanadeks olijateks ja nn uueks Euroopaks on järjest tinglikum. „Pigem liigume Eestis ühes rütmis Põhjamaadega ja selles konkurentsis on meil veel pikk tee minna,“ rääkis ta.

Puura sõnul on Tartu Ülikooli edu taga tugev teadustöö, teaduspõhine õpe ja rahvusvahelistumine, mille aluseks on eelkõige konkurentsivõimelised rahvusvahelised õppekavad. Oluline on ka ühiskonna teenimine, sealhulgas ettevõtluskoostöö ja uusettevõtluse arendamine. „Kõige selle tagatis on omakorda Tartu linna elukeskkond ja tugevalt akadeemiline õhkkond,“ lisas Puura.

Pingerea koostamisel on THE võtnud aluseks sama metoodika, mida kasutab oma maailma ülikoolide edetabeli puhul. Hindamisel arvestatakse 13 tulemusnäitajat, mis kirjeldavad õppekeskkonda, teadustulemuste mõjukust, teadustöö mahtu, akadeemilist mainet, tulusid, innovatsiooni ja rahvusvahelistumise ulatust. 

Ajakiri Times Higher Education on maailmas tunnustatumaid ülikoolide edetabelite koostajaid. Maailma ülikoolide edetabelit, mida THE alates 2004. aastast avaldab, peetakse maailma mainekaimaks ja objektiivseimaks pingereaks, milles on teadusülikoole kõrvutatud kõigi peamiste tegevusalade alusel.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Võrreldes mulluse kokkuleppega lisandub aastatel 2019-2022 haridusse, teadusse, keele- ja noortevaldkonda üle 210 miljoni euro, kokku panustab riik nelja aastaga umbes 4,3 miljardit eurot.

„Haridus on Eesti riigi lipulaev ja meie kestmajäämise alus, on loomulik, et iga haridusse suunatud euro on tähtis ja toob mitmekordselt tagasi,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Kinnitan, et põhjust rõõmu tunda meil on. Õpetajaid ootab juba järgmisel aastal 100-eurone miinimumpalga tõus ja õpetaja prognoositav keskmine palk peaks 2019. aastal jõudma 1500 euroni, jätkub ka lasteaiaõpetajate palgatõus,“ ütles Mailis Reps.

Õpetajate miinimumpalk tõuseb 2019. aastal umbes 9 protsenti ehk jõuab 1250 euroni. Kokku panustab riik üldhariduskoolide õpetajate palgatõusuks 2019. aastal u 30 miljonit eurot. Õpetajate töötasudeks kokku on järgmiseks neljaks aastaks planeeritud üle 1 miljardi euro.

Lasteaiaõpetajate palgatõusu motiveerimiseks panustab riik aastatel 2019-2022 60 miljonit eurot aastas, mis aitab kohalikel omavalitsustel tagada magistriharidusega lasteaiaõpetajatele palga vähemalt üldhariduskooli õpetaja miinimumpalga tasemel.

Erivajadustega õpilaste toetamine jätkub samuti.

Koolivõrgu uuendamisel jätkub riigigümnaasiumide ehitamine ja kohalike omavalitsuste toetamine põhikoolide korrastamisel. 2018 alustavad Viimsi, Rapla, Paide, 2019 Kohtla-Järve riigigümnaasiumid, renoveeritakse 14 põhikooli.

Teadusvaldkonna rahastus kasvas eelarvestrateegias kõigi valdkondade peale kokku üle 115 miljoni euro. „Mul on hea meel, et teaduse rahastamisel liigume õiges suunas, järjest kasvab baasfinantseerimise osakaal ning väheneb tähtajaline ja projektipõhine osa,“ ütles Reps. „Juba 2019. aastal on pool teadusrahast alusfinantseering.“

Teadus- ja arendustegevusse suunatakse järgmisel neljal aastal lisavahendeid kokku 115,4 miljonit eurot, sellest Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas 60 miljonit. Sellele lisanduvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi summad. Kokku on teadus- ja arendusinvesteeringute rahastus aastatel 2019-2022 Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas 659,65 miljonit eurot.

Kõrgkoolide palgafondi suurendamiseks eraldatakse 2019. aastal 4,4 miljoni, kogu nelja-aastase eelarvestrateegia perioodi jooksul kokku on see 17,6 miljonit eurot.                                                                                                                                                                                                                                             
Arhiivinduse valdkonnas alustatakse järgmisel aastal Rahvusarhiivi ja Rahvusraamatukogu tarbeks Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise projekteerimist, selleks on kokku planeeritud 1,3 miljonit eurot.

Taustainfo

Tänavust riigi eelarvestrateegiat ehk RESi tehes lähtutakse valitsuse suurtest eesmärkidest: edendada jätkusuutlikku majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust. 

Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. 

Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks. 

Eelarvestrateegia koostatakse igal kevadel. Valitsus kinnitab selle hiljemalt aprilli lõpul ning riigikogu korraliste valimiste aastal ehk ka 2019. aastal hiljemalt mai lõpul. 

Sügisel menetlevad valitsus ja Riigikogu järgmise aasta riigieelarvet, siis selguvad järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud, sealhulgas näiteks eri valdkondade lõplik palgafond. 

Allikas: HTMi info. 

EHA erinumbri mitmes artiklis on rõhutatud tervikkäsitluste loomise vajadust ja sotsiaalse keskkonna mõju laste kognitiivsete funktsioonide arengule. Veel leiab ajakirjast põhivoolust erinevaid uurimiskogemusi mujalt maailmast, täpsemalt Monica Ferreira Lemose ja Yrjö Engeströmi hariduskorraldust muutva sekkumisuuringu São Paulost ning Giuseppina Marsico, Min He ja Jaan Valsineri etnograafilised kogemused Shanghai lasteaedadest ja koolidest.

Eestis tehtud empiirilistest uurimustest võetakse seekord vaatluse alla lasteaiaõpetajate hinnangud oma aine-, pedagoogika- ja tehnoloogiateadmistele ning uuritakse õpetajate tegevust lapsekeskse kasvatuse kontekstis. Samuti analüüsitakse õpetajate  õppimiskogemusi neoliberaalsete muutuste taustal, mille keskmes on haridustulemuste pidev võrdlemine. Kahes artiklis vaadeldakse õpetaja kohustust hinnata nii kolme-nelja-aastaste laste üldpädevusi kui ka alg- ja põhikooliõpilaste teksti mõistmise oskust.

Erinumbrisse mahuvad ka laste mängu ja psüühikat käsitlevate raamatute tutvustused. Kirill Maslov kommenteerib Lev Võgotski artikleid laste loovuse ja mängu teemal, mis nägid esimest korda trükivalgust peaaegu 90 aastat tagasi ning avaldati raamatuna 2016. aastal. Jaan Kõrgesaar võtab vaatluse alla Tallinna Ülikooli kultuuri- ja neuropsühholoogia professori Aaro Toomela loodud mõiste Minu Ise ehk psüühika arengu tervikkäsitluse.

EHA kümnenda numbri ilmumist tähistatakse 21. mail Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis (Salme 1a) rahvusvahelise teadusseminariga. Seda toetab Euroopa Regionaalarengu Fond Tartu Ülikooli ASTRA projekti „PER ASPERA“ haridus- ja kasvatusteaduste doktorikooli ning Tallinna Ülikooli „TEE“ projekti kaudu.

Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös ilmuv avatud juurdepääsuga ajakiri EHA on ainus eestikeelne eelretsenseeritav haridusvaldkonna teadusajakiri. Alusharidusele ja algõpetusele pühendatud erinumbri toimetajad on Krista Uibu ja Anu Palu Tartu Ülikoolist ning Aino Ugaste ja Inge Timoštšuk Tallinna Ülikoolist.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Aasta parim eestikeelne kõrgkooliõpik on „Statistika“
• Horisondist leiab lisamaterjali loodus- ja reaalainete tundidesse

Üldkogul vastu võetud pöördumine rõhutas riigi kohustust järgida ÜRO lapse õiguste komitee poolt Eestile tehtud soovitusi noorukite enesetappude ärahoidmiseks ja vaimse tervise teenuste kättesaadavamaks muutmiseks.

„Tagajärgedega võitlemise asemel on vaja teha ennetustööd, kaasates tervise-; sotsiaal- ja haridusvaldkonna spetsialistid. Lapse heaolu nimel tuleb tegutseda üheskoos ja süsteemselt,“ sõnas Lastekaitse Liidu juhataja Tõnu Poopuu.

ÜRO lapse õiguste komitee soovitas 2017. aastal Eestil laiendada tugiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti kogu riigis, sealhulgas koolides ja kogukondades.

Üldkogul valiti Lastekaitse Liidu uueks presidendiks Lastekaitse Liidu asutajaliige dr Ene Tomberg. „Lapse vaimse tervise üks võtmetegur on tema füüsiline tervis. Juba kõige varasemast east peame pöörama tähelepanu lapse kõigile võimalikele terviseriskidele, jälgima, et ta toituks õigesti, küllaldaselt liiguks ja oleks õigel ajal vaktsineeritud. Kõik lapsega seotud ametkonnad ja ühendused peavad tegema koostööd. Ainult nii tagame lapse heaolu,“ on pikka aega lastearstina töötanud Tomberg kindel.

Tänavu täitub 30 aastat Lastekaitse Liidu taasasutamisest. Lapse õiguste eest seisva organisatsioonina viidi eelmisel aastal muuhulgas läbi uuringud laste kaasamisest otsustusprotsessidesse ja koolikoti raskuse kohta, täiendkoolitati lastekaitsetöötajaid ja tunnustati head lastekirjandust. Justiitsministeeriumi rahastusega andis Lastekaitse Liit välja lasteraamatu „Mina olen enda oma“, mis pälvis selge sõnumi auhinna. Projekt „Targalt internetis“ õpetab nii lastele kui ka täiskasvanutele mõistlikku internetikasutust. Ennetusprogrammi „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ kasutab praegu 465 lasteaeda ja 135 kooli. 

Üldkogul nimetati traditsiooniliselt ka Lastekaitse Liidu aasta liige. Seekordse tiitli pälvis Tartu Lastekaitse Ühing, kelle tugevusena nimetas žürii hoogu, järjepidevust ja lapsevanemate kaasamist.

Allikas ja foto: Eesti Lastekaitse Liidu pressiteade. 

Samal teemal:

• Noored soovivad enam tähelepanu võrdsele kohtlemisele, internetiohtudele ja vaimsele tervisele
• Loo, suhtle ja jaga hoolivalt

Seminaril kuuleb lähemalt Euroopa Komisjoni projektist WiFi4EU, mille raames pakutakse omavalitsusüksustele 15 000 euroseid vautšereid WiFi levialade loomiseks avalikus ruumis, sh raamatukogudes, muuseumides, avalikes parkides, väljakutel.

Seminari ajakava:

10:00 - WiFi4EU toetusest. Cisco Meraki võimalustest projektiga seoses (Eva Sula, Cisco Specialist)

11:00 - Missuguse WiFi võrgulahenduse võib saada 15 000 euro eest? (Ervi Teearu, Atea Pre Sales Technical Consultant)

Lisaks veebiseminarile toimub samal teemal Cisco Meraki töötuba, mis leiab aset 9. mail Tartus Ahhaa keskuses kell 13.00 – 15.00.

Lisainfo ja registreerimine veebiseminarile ja töötuppa Atea veebilehelt>>

Lisainfo WiFi4EU projektist ning taotlusvoorust WiFi4EU portaalis>>

Samal teemal:

• Eesti koolidesse jõuab riigi toel 3,9 miljoni euro eest digivahendeid
• Koolide kohtvõrke kaasajastatakse 1,5 miljoni euro eest

2015. aastal uuris eTwinningu pedagoogiline nõuandekogu, kuidas nihutada eTwinningu fookust individuaalselt õpetajalt meeskonna kaasamisele koolis. Nii sündis märgis „eTwinningu kool“. Tunnustuse mõte pole mitte suurendada eTwinningus osalevate koolide arvu, vaid tõsta esile neid koole, mis juba teevad eTwinningus head tööd, kus on projektitöösse kaasatud palju õpetajaid ning loodud positiivne, eTwinningu arengut koolisiseselt toetav õhkkond. 

eTwinningu ekspert, Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloog Meeri Sild selgitas aasta tagasi eTwinningu suvekoolis, et eTwinning on seni mõjutanud õpetajate ja õpilaste arengut, aga tahetakse, et mõjutaks rohkem koolide arengut tervikuna, et eTwinninguga oleksid haaratud rohkemad õpetajad ja ka kooli juhtkond. Märgis „eTwinningu kool“ tähendab tunnustust tehtud töö eest, annab koolile n-ö Euroopa mõõtme, aitab kaudselt mõjutada hariduspoliitikat. 

2018/2019. aastaks pälvis märgise „eTwinningu kool“ 1211 kooli üle Euroopa. Märgi saanud koolid on teerajajad ja eeskujud järgmistes valdkondades: digipraktika, e-turvalisuse praktika, uuenduslikud ja loovad lähenemisviisid pedagoogikale, töötajate kutsealase arengu edendamine, koostööl põhineva õppepraktika edendamine töötajate ja õpilaste seas.

Esmakordselt välja antud tiitliga tunnustati ka seitset Eesti kooli ja ühte lasteaeda: Haanja Kool, Kohtla-Järve Lasteaed Tareke, Luunja Keskkool, Martna Põhikool, Peetri Lasteaed-Põhikool, Põltsamaa Ühisgümnaasium, Rakvere Gümnaasium, Surju Põhikool.

Koolielu uuris, mis innustas neid taotlema eTwinningi märgist ja mis on nende soovitused koolidele-lasteaedadele, kes plaanivad märgist taotleda. 

Kadi Kruusmaa, Rakvere Gümnaasiumi õppealajuhataja

Kui postkasti potsatas kutse osalemiseks, siis istustusime meeskonnaga maha ja vaatasime üle taotluse kriteeriumid. Leidsime, et meil on suurem osa neist täidetud. Olen koos klassiõpetaja Mare Kütiga teinud aastaid sihipärast tööd, et õpetajate digipädevuste arengut toetada. Ning kui õpetajad on tragid, kandub see edasi ka õpilastele. 2016. aasta sügisel saime HITSA tunnustuse kui digitaalselt aktiivne kool 2016, saime lausa kuldtaseme. Oleme ettevõtlike koolide võrgustike liige ning meeskonnatöö on minu kui juhi jaoks väga oluline. Ajamegi asju oma meeskonnaga koos. Nii et eTwinningu projektidega osalemine oli lihtsalt loomulik jätk. Püüan siin Tallinna tänava majas ajada uuenenud õpikäsitluse asja ning üles ehitada ettevõtlikku uuendusmeelset head kooli. Oleme klassiõpetaja Mare Kütiga eestvedajad ja tasapisi on ettevõtlike õpetajate hulk kasvanud.  Siit leiab meie eTwinningu kroonika.

Märgi taotlemiseks tuli korralikult ja süsteemselt vaadata ajas tagasi, analüüsida tehtut ning kriitilise pilguga üle vaadata kooli dokumentatsioon. Ei olnud midagi hullu, kriteeriumid olid lahti seletatud. Aega oli ka piisavalt, sest taotluste esitamise periood oli parajalt pikk. Kui esimese kokkusaamise tegime meeskonnaga, siis edasi töötasime Marega kahekesi. Päris mitu õhtut veetsime koos töölaua taga.

Kokkuvõtteks - kui minu postkasti saabub mõni konkurss, kust saaksime osa võtta, sest koolil on, mida jagada, siis alati püüme panustada. Tänaselgi päeval teeme ettevalmistusi, et osaleda Innove konkursil Hea kool 2018.

Koolidele, kes plaanivad eTwinningu märki taotlema hakata, ütlen, et ei maksa karta. Igal koolil on oma tugevused ja neid tasub teistega jagada. Mitmed õpetajad arvavad, et takistuseks jääb inglise keel. Ei jää. Osa meie õpetajatest ei valda inglise keelt üldse, aga saavad hakkama. Tuleb teha koostööd inglise keele õpetajatega. Mis saab olla veel parem keeleõpe nii õpilasele kui õpetajatajale, ikka praktiseerimine!  Kõige olulisem ongi tahe alustada, minna eTwinningu seminarile ja sealt edasi on kõik teed lahti!

Ene Kruzman, Kohtla-Järve Lasteaia Tareke direktor

Meie lasteaiale meeldib eTwinning ja me pidevalt osaleme eTwinning projektides. Tänu eTwinningule leidsime partnereid Nordplus ja Erasmus+ projektidele. Oleme esimesed meie linnas, kes said tänu eTwinningule teadmisi haridusrobotitest ja hakkasime neid kasutama ning kolleege õpetama. eTwinning toetab hästi meie lasteaia õppekava ja rikastab õppetegevusi, sest me õpime palju projektipartneritelt, teeme palju õppevahendeid. Kõigest sellest saab suurima kasu muidugi laps, kelle silmaring laieneb ja haridus täieneb.
See kõik innustas ankeeti täitma ja märki taotlema. Mitte midagi erilist taotluses ei olnud, ainult oli vaja kirja panna meie töö.

Soovitusi teistele: ei ole vaja karta pika ankeedi täitmist, kui te teete tööd, pangegi see kõik kirja. Ka mul olid alguses kahtlused, kas saame ankeedi täitmisega hakkama, aga kõik läks kenasti. Õpetajad küsisid minult, mida see tähendab, eTwinningu kool? Mina vastasin, et see on nagu ettevõtlik kool või keelekümblus kool või kusamisest vaba kool. Et kui teeme eTwinningu projekte, ja teeme seda hästi, siis me olemegi eTwinningu kool.   

Marika Viks, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetaja

 eTwinningu märki innustas taotlema see, et meie kool on juba mitmeid aastaid teinud edukaid eTwinningu ja Erasmus+ projekte ning tegelenud e-turvalisusega. Mõtlesime, et kuna meil on paljud nõutud kriteeriumid täidetud, siis tasub proovida. See on ju tunnustus kogu koolile, õpetajatele, õpilastele ning kogukonnale. Kuna eTwinningu projektid kaasavad endaga alati palju osapooli, siis on see kokkuvõttes tunnustus väga paljudele inimestele.

Koolidele, kus tehakse aktiivselt eTwinningu projekte, soovitan julgelt eTwinningu märki taotleda. See ei ole raske. Küsimused, millele tuleb vastata, on lihtsad ning loogilised. Kohe saab ka tagasisidet selle kohta, mis on hästi või millele rohkem tähelepanu pöörata.

Margit Laidvee, Luunja Keskkooli õpetaja

Luunja Keskkoolis on eTwinningu projektidega tegeletud juba pikka aega ja mitmed projektid on olnud väga edukad. Märgi taotlemine koolile tundus loogilise jätkuna eelnenud tööle. Oluline oli koostöö kooli juhtkonna ja projektitöö meeskonnaga. 

Märgi taotlejatele soovitan, et kindlasti tuleks osaleda aktiivselt projektitöös, innustada oma kolleege ning näidata tulemusi ka väljaspool kooli. Samuti tuleks läbi mõelda e-turvalisuse aspekt kooli puhul, näiteks kuidas see kajastub kooli erinevates dokumentides. 

Ave Kartau, Surju Põhikooli õpetaja 

Märki innustas taotlema see, et Surju kool on eTwinninguga tegelenud juba aastast 2007 ning läbi viidud on hulgaliselt erinevaid koostööprojekte tublide õpetajate eestvedamisel. eTwinningu märgi taotlemine võimaldas tunnustada kooli tööd eTwinnimisel ning pöörata eTwinningule laialdasemat tähelepanu. 

Kindlasti ei ole eTwinningu märgi taotlemine eesmärk omaette. Tähtsam on ikka see, et oleme ellu viinud vahvaid projekte, sellega mitmekesistanud igapäevast koolielu, leidnud huvitavaid koostööpartnereid ja õppinud kasutama uusi IKT võimalusi. Nii et alustama peaks ikkagi projektidest, küll siis jõutakse ka hea tahtmise korral eTwinningu märgi taotlemiseni. 

Kairi Mustjatse, Martna Põhikooli õpetaja

Martna Põhikoolis on eTwinninguga aktiivselt tegeletud 2014. aastast, selle aja jooksul läbi viidud mitu rahvusvahelist projekti ja ka projekte Eesti koolide vahel. 2016. aastal saime Eesti eTwinngu projektikonkursil 2. koha ja 2017 olime kümne parema hulgas. Projektiga on seotud viis õpetajat, kellest kolm on aktiivsed tegijad (olgu öeldud, et meie majas on põhikohaga õpetajaid kuus). Märgist „eTwinngu kool“ taotlema ajendaski just see, et õpetajad saaksid oma aktiivselt tehtud töö eest tunnustatud. Ja muidugi on see üks võimalus, kuidas kooli esile tuua, reklaamida.

Minu soovitus: kooli dokumentatsioonis peab olema olulisel kohal e-turvalisuse teema, soovitav on korraldada internetiturvalisusega seotud üritusi. 

Samal teemal:

• Esita oma projekt eTwinningu projektivõistlusele
• eTwinning kui kultuurinähtus

Valimiskogusse kuulusid TÜ nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning professorid ja juhtivteadurid. Täna Tartu Ülikooli aulas toimunud valimiskoosolekul jagati valimiskogu liikmetele välja 218 hääletussedelit. Hääletuskastis oli 218 sedelit. Toomas Asseri poolt hääletas 120 ja tema vastaskandidaadi, praktilise filosoofia professori Margit Sutropi poolt 95 valimiskogu liiget. Märgistamata oli kolm sedelit, rikutud sedeleid ei olnud.

Tartu Ülikooli rektori valimiste reglemendis on sätestatud, et kui esimeses hääletusvoorus ei saa kumbki kandidaat vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse uus hääletusvoor, milles osaleb rohkem poolthääli saanud kandidaat. Seega pääses teise hääletusvooru Toomas Asser.

Teises voorus jagati välja 214 sedelit, hääletuskastis oli 212 sedelit. Valituks saamise eelduseks oli, et kandidaadi poolt hääletab üle poole valimiskogu koosseisust ehk vähemalt 132 valimiskogu liiget. Toomas Asseri poolt hääletas 187 valimiskogu liiget.

Professor Toomas Asser ütles enne valimiskoosoleku algust peetud lühikeses sõnavõtus, et on valmis pühendama järgmised viis aastat Tartu Ülikooli teenimisele. „Olen siinsamas ülikooli aulas andnud arstivande kogu eluks, mida olen nüüdseks ligi neljakümne aasta vältel vääramatult järginud. Olen valmis andma ka rektorivande, et olla rektor teie kõigi jaoks,“ sõnas Asser.

Toomas Asser on sündinud 14. juulil 1954 ja lõpetanud 1979. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna. Aastal 1987 kaitses ta Moskvas meditsiinikandidaadi kraadi väitekirjaga „Aju verevoolu regulatsiooni küsimused ja stereotaktilised operatsioonid originaalse termokauteri kasutamisega“. Alates 1995. aastast on Toomas Asser Tartu Ülikooli neurokirurgia professor ja alates 1996. aastast Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja. 2011. aastal valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.

Täna valitud rektor astub ametisse 1. augustil 2018.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Tartu Ülikool, Andres Tennus

Parimad praktikad peaksid keskenduma teemadele, mis on seotud internetiturvalisusega, küberhügieeniga, asjade interneti ja privaatsuse küsimustega või võitlevad küberkiusamise vastu jne.  

Võitjad kuulutatakse välja Turvalise Interneti Foorumil (Safer Internet Forum), mis toimub 20. novembril 2018 Brüsselis.

Tutvu konkursi tingimustega lähemalt Better Internet for Kids lehel.

Samal teemal:

• Mõtteid interneti päevalt 2018
• Noored soovivad enam tähelepanu võrdsele kohtlemisele, internetiohtudele ja vaimsele tervisele

“Õpilaste digioskuste arendamise, IT-õppe ja e-hindamise läbiviimise üheks suureks murekohaks on puudus piisaval hulgal seadmetest. Soovime, et see ei saaks takistuseks kaasaegse ja võimalusterohke hariduse pakkumisel,” põhjendas Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna juhataja Andres Ääremaa riigi toetust. “Riigi abiga jõuab koolidesse piisaval hulgal digivahendeid loomaks senisest oluliselt paremad võimalused digipöördeks koolides,” lisas Ääremaa.

Ministeerium toetab koolipidajaid digiseadmete nagu sülearvute, lauaarvute, multimeediaarvutite ja nutiprojektorite soetamisel. Toetuse eesmärk on lisaks IT-õppe pakkumise laiendamisele tagada ka koolide valmisolek 3., 6., 10. ja 12. klasside e-hindamise läbiviimiseks ning digitaalse õppevara kasutamiseks.

Kõik seadmed soetab Haridus- ja Teadusministeerium keskselt ning need jagatakse koolipidajatele lähtuvalt õpilaste arvust ja koolipidajate esitatud soovidest seadmete osas. Koolipidajate omafinantseeringu kohustus puudub. Toetusmeetme detailne info on koolipidajatele saadetud ning soove ootab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus 7. maiks.

Koolipidajal on kohustus tagada alates 2019/2020. õppeaastast keerukamate IT-oskuste nagu programmeerimise, robootika või 3D disaini õppe kättesaadavus kõigile õpilastele. Lisaks kohustub koolipidaja tagama riistvara edaspidise eesmärgistatud ja sihipärase kasutuse ning jätkama ja toetama digitaristu edasist kaasajastamist.

Täpne toetuse abil eraldatavate seadmete arv otsustatakse lõplikult pärast koolide vajaduste koondamist ja riigihanke läbiviimist ministeeriumi, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse, Sihtasutus Innove ning Eesti Valdade ja Linnade Liidu koostöös. Toetust saavad kõik põhikoolid, gümnaasiumid ja kutseõppeasutused. Riigi poolt soetatud seadmed jõuavad koolidesse hiljemalt oktoobri lõpuks.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Haridus- ja Tedausministeerium

Samal teemal:

• Aasta lõpuks uuendatakse ligi 170 kooli internetivõrgud
• Eesti koolidesse jõuab riigi toel 3,9 miljoni euro eest digivahendeid

12.-13. aprillil Tartus toimunud Õpilaste Teadusfestivalil oli väljas 100 stendiettekannet, mis valiti 2018. aasta üleriigilise õpilaste teadustööde konkursi 158 töö seast. Kaks festivalipäeva olid 100 noore teadlase jaoks väga töised, sest vastata tuli külastajate küsimustele, selgitada uurimismeetodeid, teha näitlikke katseid.

Ümarmudil ohustab Läänemerd

Emil Kotta (Pirita Majandusgümnaasium) pälvis töö „Ümarmudila invasioon Läänemeres“ eest põhikooliastmes I koha (juhendajad Jonne Kotta, TÜ ja õpetaja Marta Uustamm).

Emil Kotta uurimistöö tulemuse võiks kokku võtta ka üleskutsena: ümarmudil meile toidulaule! Nimelt uuris Emil võõrliigi, ümarmudila käitumist, toitumismustreid ja liigi ohtlikkust Läänemere ökosüsteemile. Ta soovis teada saada, et kas on olemas mingeid võimalusi liigi edasise leviku peatamiseks meie meres. „Vanemad on mõlemad bioloogid ja ümarmudil on aktuaalne teema. Kui uurimist alustasin, oli see võõrliik veel uus, praegu on teema aktuaalsem kui kunagi varem,“ põhjendas Emil Kotta uurimistöö teemavalikut. „Ümarmudil on väga agressiivne liik, ta on juba suutnud mingil määral Läänemere keskkonda muuta.“ 

Emil Kotta

Uurimismeetodid olid aeganõudvad: kalurite võrkudesse jääb ümarmudilat palju kinni, sel teel sai kokku 1604 kala, kellel lõigati kõhud lõhki ja vaadati, mida nad söövad.  Lisaks välitööd, et vaadelda, kuidas liik käitub looduslikus elukeskkonnas. „Võttis aega terve suve, aga asi oli seda väärt. Teadusest paneb huvituma see, et mitu generatsiooni on perekonnas teadlasi ja tahtsin ka oma jälje maha jätta,“ sõnas Emil. Oma töös jõudis ta järeldusele, et liigi piiramiseks sobib enim intensiivne püük, kuna ümarmudil on väga hea toidukala. Kui ümarmudila arvukus hoitakse madalamal tasemel, suudab juba loodus ise rannikumere ökosüsteemi tasakaalus hoida.

Kus noored vaba aega veedavad

Gümnaasiumiastmes pälvis II koha Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilase Martina Eerme töö „Etniline segregatsioon Tallinna koolinoorte vaba aja ruumikasutuses“ eest (juhendajad Ivi Olev ja Rein Ahas). 

Kuna Eestis elab väga palju vene emakeelega inimesi, on etnilised suhted ning segregatsioon
siin olulised uurimisvaldkonnad. Martina Eerme uurimistöö eesmärgiks oli saada uut infot noorte rahvuspõhise eraldumise ehk segregatsiooni põhjuste kohta vaba aja tegevustes. Ta uuris, kas rahvuslik kuuluvus mõjutab samas koolis õppivate noorte vaba aja veetmise harjumusi ning püstitas neli täpsustavat uurimisküsimust, mis otsisid vastuseid eesti ja vene emakeelega õpilaste võimalikule erinevale vaba aja käitumisele ning nende põhjustele.

Martina intervjueeris 14 õpilast Tallinna Saksa Gümnaasiumist (eesti kool) ning nelja õpilast Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumist (vene kool). Lisaks jälgis ta kuu vältel õpilaste liikumist ning hiljem analüüsis seda. 

„Osalesin 10. klassis noore uurija stipendiumikonkursil, mida rahastab Eesti Teadusagentuur. Seal pakuti seda teemat. Mind huvitavad erinevad rahvused, võtsin selle teema uurida. Et üks mu juhendajatest oli Tartu Ülikooli professor, saingi midagi erilisemat teha,“ selgitas Martina Eerme. „Teadusagentuur toetas mind ja ostis uuringute tarvis neli mobiiltelefoni, kuhu TÜs laaditi alla vastav programm, mida kasutatakse positsioneerimiseks. See salvestas kuu aja jooksul, kus õpilased liiguvad. Sain andmeid analüüsida. Noorte vaba aja ruumikasutus mõneti erineb – see tähendab, et kuigi koolis on nad koos, siis näiteks pühade ajal ollakse täiesti eraldi, kõik on pereringis, eestlased eestikeelses, venelased venekeelses keskkonnas. Ka nädalavhetustel meeldib suhelda oma rahvuskaaslastega. Vene koolide õpilastel on eelis, nad oskavad mõlemat keelt, nii vene kui eesti, eesti õpilased vene keelt nii hästi ei oska.“

Ta arvas, et kuna uuris Tallinnas just Mustamäe linnaosa õpilasi, siis Mustamäe linnaosas noorsootöötajatel oleks kasulik tema uurimistööga tutvuda, et nad näeksid, kus noored vabal ajal tegelikult liiguvad. 

Kokkuvõttes leidis Martina, et enamasti veedavad noored vaba aega oma koduasumis, kohtades, kus asuvad trennid ja huviringid ning kus elavad sõbrad. Mobiilipositsioneerimise kaarte analüüsides selgus, et ka vanalinn on õpilaste seas populaarne. 

Keelesaated Vikerraadios

Ühe stendi juures sain jutule uurimistöö juhendajaga: Kadrina Keskkooli õpetaja Liivi Heinla juhendas 11. klassi õpilase Krislin Mägi tööd „Avaliku ruumi keelsus: Vikerraadio eesti keele alased saated“. Töö eesmärgiks oli uurida, kas ja kuidas Vikerraadio täidab oma missiooni toetada eesti keelt ning kuidas on tänapäeva gümnaasiuminoored raadio keelesaadetega kursis. Vaatluse all olid Vikerraadio „Keelesaade“, „Keelesäuts“ ja „Sõnasäuts“.  Krislin Mägi jõudis järeldusele, et Vikerraadio hoiab eesti keelt ja toetab selle arengut: raadiokanali eetris on kolm keelesaadet, lisaks kajastavad ka Vikerraadio uudised ja mitmed jutusaated keelpäeva, keelepreemiaid, keelega seotud võistlusi, eesti keele õpetamist. Andmeid uurimiseks sai ta kahel moel: keelesaadete kirjeldamiseks kuulas neid Vikerraadio arhiivist, analüüsimisel olid abiks erinevad kirjalikud allikad. Teiseks kasutas ta interneti-põhist küsitlust, mille valimi moodustasid Kadrina Keskkooli gümnaasiumiosa õpilased.

„Esimene põhjus teema valikuks tõukus Tartu Ülikooli olümpiaaditeemadest. Krislin valis teema sellepärast, et kuulame tundides päris tihti nii „Keelesäutsu“ kui katkendeid „Keelesaatest“. Raadio on ju avalik keelekasutus, uurime siis neid saateid,“ selgitas Liivi Heinla. Ta sõnas, et õpilaste küsitlusest tuli välja, et valdavalt kuulatakse keelesaateid ikkagi koolitööga seoses. „Raadio on meedia, mida noored niisama väga ei kuula, kui, siis autos.“ Enda kui juhendaja ülesandena nimetas Liivi Heinla, et ta aitas uurimistöö fookust leida ja innustas ning motiveeris õpilast. „Aitasin alguses ka sobiva stiili leida. Aga see, kuidas töö kulgeb, kuhu sellega jõutakse, sõltub ikkagi õpilasest, mitte juhendajast.“ 

Autori fotod. 

Samal teemal:

• Saada oma uurimistöö õpilaste teadusajakirja Akadeemiake
• Tudengid kohtuvad Narvas rahvusvahelisel teaduskonverentsil