Koolivaheaja nädala neljapäeval, 26. ja reedel, 27. aprillil kutsub Oskar Lutsu majamuuseum lapsi ja peresid kell 11 vaatama paberteatri etendust „Kui varesed veel värvilised olid“. Sissepääs muuseumipiletiga. 

28. aprillil kell 11.00 toimub Tartu Laulupeomuuseumis perehommik lasteetenduse ja meisterdamisega.  Vaadatakse Lend teatri uut nukuetendust “Tingimusteta armastus”, mis mõeldud nii suurtele kui väikestele ja peale etendust meisterdame endale liikuva nuku. Lastele alates 3. eluaastast. Pääse 3 eurot. 

Allikas: Tartu Linnamuuseumi info. 

12.30-13.30 Eestikeelne töötuba illustraator Joonas Sildre juhtimisel. Saab õppida loo jutustamist läbi koomiksi, sh tegelase, jutumulli ning tausta loomist.

14.30-15.30 Manga ehk jaapani koomiksite stiilis joonistamise venekeelne töötuba muuseumipedagoogi Galina Zaitseva juhtimisel. Tunni käigus saab õppida kõige levinumaid manga tunnusjooni ja proovida ka  uue tegelaskuju loomist. 

Eelregistreerimine Ajaloomuuseumi kodulehel!

Töötubades saab osaleda muuseumipiletiga.

13.45-14.20 saab Filmimuuseumi kinosaalis tutvuda Avo Paistiku loodud kuulsa joonisfilmikangelase Klaabuga. vaatamiseks on kolm filmi: Klaabu (1978), Klaabu kosmoses (1981), Klaabu, Nipi ja Tige Kala (1979).

Koomiksipäev kestab kell 12.00 - 16.00.

Allikas: Eesti Filmimuuseumi info. 

Samal teemal:

• Näitused Filmimuuseumis: Poola Vabariik 100 ja Eesti Vabariik 100

Veebruaris kutsus HITSA huvilisi õpetajaid veebis leiduvaid põnevaid keskkondi katsetama. Kõike ju üksi teha ei jõua. Tänaseks on paljud õpetajad juba jõudnud veebikeskkondi uurida ja proovida ning vahetulemused on käes. Seminaril teemegi ülevaate esimestest katsetustest ning kutsume kõiki katsetajate meeskonnaga liituma. Kevad on ikka talgute aeg!

Veebiseminar toimub 2.05.2018 kell 19.00-20.00.
Koolitajad: HITSA ja Gustav Adolfi Gümnassiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere, keskkondi katsetanud õpetajad.

Registreeru seminarile siin. 

Foto: Unsplash, Domenico Loia. 

Samal teemal:

• Virtuaalreaalsuse veebiseminar nüüd järelvaadatav
• Koostööst teoreetiliselt ja praktiliselt
• Eesti õpetajate lemmiktöövahendid 2017

Esimesega suurendatakse üldhariduskoolide valmisolekut pakkuda õpilastele tuge ja luua paremad võimalused võimetekohase hariduse omandamiseks ning teisega investeeritakse hariduslike erivajadustega õppurite koolidesse.

„Hariduslike erivajadustega laste õpetamine on lahutamatu osa haridussüsteemist, pakume neile tuge, et neil oleks üha parem kõigis koolides õppida,“ ütles minister Mailis Reps.

Koolide pidajad saavad toetust kaasava hariduse põhimõtete elluviimiseks

Iga õpilane võib vajada õpingute jooksul erinevatel põhjustel lisatuge. Oluline on, et laps saaks õppida võimalusel oma kodu lähedal ja kool arvestataks õppe korraldamisel tema võimete ja vajadustega.

Määruste eesmärke toetavad ka Centari kaasava hariduse uuringu tulemused, mille üheks soovituseks oli, et keskvalitsus ja omavalitsused peaksid senisest rohkem toetama tuge vajavate õpilaste füüsilise keskkonna kohandusi. 

„Kutsun üles omavalitsusi ja erakoolide pidajaid läbi mõtlema seda, mida on tarvis kooli õppekeskkonnas paremaks teha, et aidata kaasava hariduse põhimõtete elluviimisele kaasa,“ ütles minister Mailis Reps.

Kaasava hariduse toetuse taotleja võib olla nii kohalik omavalitsus kui ka erakooli pidaja. Toetust saab taotleda nii ehituseks, sisustamiseks kui ka õppevahendite ja õppematerjalide soetamiseks: näiteks eraldiseisvate klasside või teraapiatubade rajamiseks, individuaal- või grupitööks sobilikuks mööbliks, õppeasutuse õueala kujundamiseks ja kohandamiseks, kaldteedeks ja liftideks.

Kohalike omavalitsuste erikoolid saavad investeeringuid

Neil õppuritel, kelle haridusliku erivajaduse iseloom ei võimalda õppida elukohajärgses koolis, tagatakse võimalus õppida erikoolis. Teise allkirjastatud määruse tulemusena saavadki investeeringuteks raha kohalike omavalitsuste pidamisel olevad koolid, kus õpivad erituge vajavad õpilased.

Allkirjastatud määrustega toetab riik õpikeskkonna parendamist 25,5 miljoniga: kaasava hariduse meetme maht on 9,5 miljonit eurot ja hariduslike erivajaduste õpilaste koolide meetme maht 16 miljonit eurot.

Meedet kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja riigieelarvest, meetme rakendusüksus on SA Innove. Projekt kestab 2023. aastani.

Meetmed on heaks jätkuks äsjastele seadusemuudatustele

Lisaks nimetatud meetmetele tõid aasta alguses vastuvõetud seadusemuudatused kaasa olulise lisarahastuse tuge vajavatele õpilastele: nimelt suurendati kohalike omavalitsuste ja eraüldhariduskoolide pidajate iga-aastast rahalist toetust 23 miljoni võrra, sh 6 miljonit eurot tugispetsialistide teenuse kättesaadavuse tagamiseks. Samuti kehtestati sarnaselt õpetajatega tugispetsialisti lähtetoetus, et äsja logopeedi, eripedagoogi, koolipsühholoogi või sotsiaalpedagoogina kõrgkooli lõpetanud asuksid tööle just koolis.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Innove e-pood on täienenud uue HEV-õppevaraga
• Riik investeerib erivajadustega laste õppekeskkonda 16 miljonit eurot

Laste motoorset, kognitiivset ja emotsionaalset arengut toetavad vahendid valmistasid üliõpilased lapse tervist käsitleva õppeaine raames. Vahendite hulgas on nii käelist tegevust arendavaid tegelusraamatuid ja tegelustekke kui puudutamise kaudu kogetavaid erinevatest materjalidest või erineva sisuga palle ja kotte. Üliõpilased on vahendite loomise juures arvestanud, kellele ja milleks need vajalikud on ning mis eesmärki need peaksid kandma hakkama.

  
Ämmaemanduse õppekava õppejõud Jana Meieri sõnul püüti leida valmistatud vahenditele sobivat sihtgruppi, et suure vaevaga tehtud tööd leiaksid ka praktilist kasutust ning oleksid kasutajale arengu toetamisel hädavajalikud. „Läbi arutelu ja tutvuste jõudsime lasteni, kellele vahendid kindlasti suurt tegevusrõõmu ja õppimislusti pakuvad,“ põhjendas Meier, kuidas kingituse saajad välja valiti.
  
Tartu Lasteaed Pääsupesa eripedagoog Madli Vahtramäe kiidab kõrgkooli igati vahva ja hooliva idee ning soorituse eest. „Lastele tõid isevalmistatud loovad ja arendavad vahendid suurt elevust ja siirast rõõmu ning need võeti tänulikkuse ja õhinaga vastu,“ kirjeldas Vahtramäe.

  
Kingitused anti Pääsupesa lasteaiale üle pärast lastega vahva hommikupooliku veetmist, kus kõrgkooli  ämmaemanda õppekava üliõpilased viisid läbi mängulisi tegevusi ja tutvustasid enda eriala. Selline kogemus andis üliõpilastele võimaluse veeta lastega ühiselt aega ja luua isiklik side nende lastega, kelle arengut kingitud abivahendid toetama hakkavad.

Allikas ja fotod: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Tervishoiu Kõrgkool ühendab tervise ja IT valdkonna
• Tartu Tervishoiu Kõrgkool avab uksed kahes linnas

Kantsler Tea Varraku hinnangul on koostöö Soomega väga hea. „Eesti ja Soome haridussüsteem on maailma tipus ning omavahel parimaid praktikaid jagades ja ühiselt tegutsedes saavutame hariduse ja teaduse veelgi kõrgema taseme,“ sõnas Varrak. „Tänane kohtumine andis kinnituse, et mõtleme ja tegutseme ühtsemalt kui kunagi varem,“ lisas Varrak.

Konkreetsed ettepanekud kultuuri-, keele- ja haridussildade tugevdamiseks kahe riigi vahel esitatakse kinnitamiseks Eesti ja Soome valitsuste ühisistungile, mis toimub mais Tallinnas. Ettepanekute läbivateks eesmärkideks haridusvallas on eelkõige kogemuste vahetamine ja ühiste tugevuste senisest parem kasutamine. Lisaks ka väikeriikide keelete tutvustamine ja arendamise Euroopa kontekstis ja vastastikkuse keeleõppe võimaluste avardamine.

Kohtumisel arutati ka haridus- ja teadusvaldkonna tuleviku arenguperspektiive ning mõlema riigi kogemuste ja uuringute paremat rakendamist ning teineteiselt õppimist. Kohtumisel tutvuti innovatsioonikeskus Mektoryga.

Eestit esindasid lisaks kantslerile ka asekantslerid Indrek Reimand, Mart Laidmets ja Ivar Sikk ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Kristen Lahtein ja peaekspert Katrin Piller. Soomet esindasid kantsler Anita Lehikoinen, rahvusvaheliste suhete juht Jaana Palojärvi, kõrghariduse juht Birgitta Vuorinen ning valitsusnõunik Ilkka Turunen. Lisaks osalesid ka Soome Haridusagentuuri esindajad, Soome saadik Eestis ning Eesti kultuurinõunik Soomes.

Allikas: HTMi pressiteade.

Infoõhtul tutvustatakse ülikooli vastuvõtutingimusi ning õppekorraldust, info selle kohta on eriti oluline just neile, kelle ülikoolilõpetamine jääb aastatetagusesse aega.

TTÜ magistrierialadega saab veebis tutvuda siin.

Magistriõppe infoõhtule saab registreeruda siin.

TTÜ õppeprorektor Hendrik Voll: „Kõige tähtsam elus on olla õigel ajal õiges kohas. 25. aprillil kell 17.30 on see õige aeg ja koht Tallinna Tehnikaülikooli magistrikavade infoõhtu. Just nüüd on õige aeg asuda õppima tehnikaülikooli magistriõppes. Oleme koostöös tööandjatega selle aasta vastuvõtuks uuendanud kõiki magistriõppe kavasid ning julgen kindlalt väita, nii häid magistrikavasid pole TTÜl varem olnud.“ 

Voll lisab, et tehnikaülikool ootab oma ridadesse parimatest parimaid ning ülikooli vastuvõtutingimused on kõige rangemad Eestis: „Selle tulemus – tehnikaülikooli vilistlaste hulgas on töötuse määr 2% ning palganumber väärikas. Usun, et sellesse seltskonda soovivad kuuluda nii meie enda kui ka teiste koolide bakalaureusekraadi, rakenduskõrghariduse või kutsekõrghariduse lõpetajad. Väga oodatud on õppima nii need, kes soovivad end juba õpitud erialal täiendada kui ka need, kes soovivad teha erialast kannapööret.“

Tehnikaülikooli magistriõppe infoõhtul saab teavet kõigi nelja teaduskonna kohta nii õppejõududelt, praegustelt magistrantidelt kui ka ülikooli vilistlastelt. 

Sel aastal 100. juubelit tähistav TTÜ ootab oma ridadesse andekaid ning töökaid magistrante, valikus on 43 uuenenud õppekava. 

Dokumentide vastuvõtt kestab 25. juunist kuni 4. juulini. Magistriõppesse saab kandideerida kas bakalaureusekraadi, rakenduskõrghariduse või kutsekõrghariduse baasilt. 

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Peaminister Jüri Ratas peab Tallinna Tehnikaülikoolis külalisloengu riigireformist
• Tallinna Tehnikaülikool tutvustab avatud uste päeval abiturientidele põhjalikult uuendatud erialasid ning uuendusi sisseastumisel

„Seadsime endale eesmärgi, et üliõpilased peavad selle semestri lõpus saama raamatukogus õppida,“ rääkis TÜ raamatukogu direktor Martin Hallik. „Vaatamata sellele, et kolmanda korruse lugemissaalide avamine jääb sügisesse, saame me juba nüüd pakkuda tudengitele õpikeskkonda: valminud on erineva suurusega grupitöö ruumid, lisaks oleme teisel korrusel sisustanud ruumid, kus saab lõputöid kirjutada ja eksamiteks valmistuda.“

Praeguseks on raamatukogus renoveeritud fuajee, esimene korrus koos hoidlatega ja teise korruse ruumid, remonditud on trepikojad ning paigaldatud uued liftid. Samuti on põhjaliku uuenduskuuri läbinud konverentsikeskus.

Raamatukogu avatakse esialgu vaid osaliselt, kõikide kogude lugejatele avamisega läheb veel aega. „Kõik raamatukogu töötajad tegelevad praegu igapäevaselt raamatute puhastamisega ja nende riiulitesse panekuga, aga kuna raamatuid on mitu miljonit, siis on see väga mahukas ja aeganõudev töö. Vabatahtlikud pakkusid meie töötajatele arvestatavat abi,“ sõnas Martin Hallik. „Püüame omalt poolt teha kõik, et meie kogud saaks võimalikult kiiresti avatud.“

Kolmanda korruse lugemissaalides ja keldrikorruse hoidlates remont jätkub. Praeguste plaanide kohaselt peaksid ehitustöid teostavad AS Ehitustrust ja OÜ Tallinna Ehitustrust lugemissaalide ja endise kinnise hoidla asemele valmiva avahoidla renoveerimise lõpetama käesoleva aasta sügissemestril. Hankelepingu lõpptähtaeg, milleks peavad valmis olema kõik maa-alused hoidlad, on 9. jaanuar 2019.

Allikas ja fotod: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli muuseum tähistab suurejooneliselt 215. sünnipäeva
• Ülikooli raamatukogu ehitustööd jätkuvad juba järgmisel nädalal

eTwinningu projekt on vähemalt kahe kooli vaheline veebipõhine koostööprojekt, mis on registreeritud portaalis www.etwinning.net.  Projekti esitamiseks võistlusele tuleb oma eTwinningu töölaua kaudu täita projekti kvaliteedimärgi taotlus.

2017/2018. õppeaasta eTwinningu projektikonkursi tingimused

1. Konkursile võib esitada 2017. ja 2018. aastal loodud ja lõpetatud projekte.
2. Kandideerida saab eTwinningu portaali kaudu, esitades oma eTwinning Live taotluse kvaliteedimärgi saamiseks. Lisada tuleb kindlasti lingid projektitöö käigus valminud materjalidele ning anda hindajatele ligipääs projekti materjalidele (näiteks ligipääs suletud Twinspace´i puhul luua külaliskonto ja lisada taotlusele sisselogimiseks vajalik parool).
3. Kvaliteedimärgi taotlused peavad eTwinningu portaalis olema täidetud hiljemalt 11. maiks 2018.
4. Projektide hindamisel lähtutakse kriteeriumidest, mis on toodud siin.

Kui olete Erasmus+ õpirändest (KA1) insipireerituna loonud 2017. või 2018. aastal rahvusvahelise eTwinningu õpiprojekti, siis lisage taotlusele märgusõna Erasmus+ KA1 ning teil on võimalik osaleda projektivõistluse kategoorias "Õpetamine on õppimine", vaata lähemalt.

Auhinnad

Esimese kuni kolmanda koha saavutanud projekti juhendanud õpetajale osalemine rahvusvahelisel koolitusel mõnes Euroopa riigis, võiduprojektides osalenud õpilastele on auhinnaks töötuba, mis põhineb tehnoloogia kasutamisel ja loovusel.

Neljanda kuni kümnenda koha saavutanud projekte juhendanud õpetajatele on auhinnaks internetipõhiseks koostööks sobivad töövahendid.

Projektivõistluse võitjad kuulutatakse välja eTwinningu projektivõistluse lõpuüritusel.

Samal teemal:

• Selgunud on esimesed eTwinningu Koolid
• eTwinning kui kultuurinähtus

Loodusteaduste olümpiaadil võistles 43 põhikooliõpilast bioloogias, keemias ja füüsikas, lahendades Eesti vabariigi 100. aastapäeva teemalisi eksperimentaalseid ülesandeid. Õpilasfirma palvel, kes soovib valmistada tervisele kasulikke vetikaid sisaldavaid smuutisid, uurisid koolinoored mikrovetikaid. Füüsikas tegid õpilased plaani Eesti lipu heiskamiseks hüdraulilise süsteemiga ja arvutasid selleks vajalikke näitajad. Keemias pidid õpilased kümne lahuse hulgast leidma sellised, millest saadakse reaktsioonidega sinine, must ja valge sade.

Olümpiaadi esimese koha sai Mihkel Jakobson Tallinna Reaalkoolist. Teiseks jäi Miina Härma Gümnaasiumi õpilane Liis Siigur ja kolmandaks Tallinna Inglise Kolledži õpilane Peeter Aleksander Randla. Seitsmendate klasside õpilaste arvestuses sai parima tulemuse Gregor Ludvig Kikas Tallinna Reaalkoolist.

"Loodusteadustes on avastada veel väga palju, nii et olge innukad ja arendage ennast", julgustas noori Tartu Ülikooli füüsika instituudi professor Jaak Kikas.

Hea tulemuse saanud õpilaste hulgast valitakse välja Eesti esindajad detsembris Botswanas toimuvale rahvusvahelisele loodusteaduste olümpiaadile ja järgmisel kevadel Portugalis toimuvale Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadile.

Loodusteaduste olümpiaadi tulemused on avaldatud Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel.

Loodusteaduste olümpiaad toimus 14. korda. Võistlust korraldasid Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilased ja õppejõud, toetas Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo:
Karin Hellat
Loodusteaduste olümpiaadi žürii liige
Tel 509 0991
karin.hellat@ut.ee