Mõlemal päeval oli õpilaste vool ERMi katkematu: tuldi klasside kaupa ja bussidega, koos sõbra või kogu perega, tuldi lasteaedadest, põhikoolidest, gümnaasiumitest ja ülikoolidestki. Õpilaste teadusfestival on väärt koht külastamiseks nii tõsisele teadushuvilisele kui tarka meelelahutust hindavale noorele. 

Festivali olulisim osa oli loomulikult 100 parima uurimistöö autori stendiettekanded. Need 100 parimat olid välja valitud 2018. aasta üleriigilise õpilaste teadustööde konkursi 158 töö seast. Noored autorid tutvustasid huvilistele oma töid, vastasid küsimustele, selgitasid uurimismeetodeid, tegid näitlikke katseid. Kõige rohkem küsimusi esitasid kindlasti riikliku žürii liikmed, kes selgitasid lõpuks välja tänavuse teadustööde konkursi võitjad. 

Omaette alal olid stendiettekannetega väljas ka 50 väga noort teadlast ehk algkooliõpilaste teadusprojektid ja uurimistööd. Siit leidsin ühe uurimuse, mille teema mulle endalegi väga südamelähedane: Mia Nora Pugal Merivälja Koolist oli uurinud Astrid Lindgreni elu ja teoseid ja seda, kui hästi tunnevad Lindgreni loomingut kaasõpilased. „Astrid Lindgren on minu lemmikkirjanik, kõige rohkem meeldib „Pipi Pikksukk“. Mulle meeldib, et ta oskab mõttega kirjutada südantsoojendavaid raamatuid. Uurisin tema elulugu ja tuntumaid teoseid, viisin läbi küsitluse, kui hästi tunnevad tema loomingut 5. klassi õpilased. Päris hästi tunnevad, kõige rohkem nimetati tema raamatutest „Vennad Lõvisüdamed“, „Vahtramäe Emil“ ja „Bullerby lapsed“,“ tutvustas oma uurimistööd noor autor. 

Mia Nora Pugal

Festivaliprogramm sisaldas palju põnevat alates võimalusest end meeldiva (teadus)hüüdlause taustal pildistada ja lõpetades suure valiku töötubadega. Festivali lava oli samuti pidevalt hõivatud: katseid tegi Hull Teadlane, Tartu loodusmaja õpilased etendasid tolmurullide seikluseid, ekso- ja endotermilisi protsesse jäätise valmistamise käigus ja tutvustasid oma teaduslikke tegemisi loovalt ning naljaga pooleks. Esinesid teadlased, näiteks Tallinna Ülikooli vanemteadur Hannes Tõnisson kõneles saalitäiele kuulajatele, kuidas autoralli eel ilma ennustada ja mis on geofüüsika. Vaadati populaarteaduslikku filmi „Sinine“ ookeanite saastatusest jpm. 

Teaduse populariseerijate alal pakkusid praktilist tegevust Eesti Loodusmuuseum, mitmed ülikoolid, Innovatsioonikeskus INNOKAS, Merkuur OÜ „Mobiilsed töötoad“, MTÜ SPARK Makerlab, Robootika MTÜ ja kümned teised. 

Aga tagasi teadustööde stendide juurde. Raske oli valikut teha, kellega rääkida, sest tegelikult tahtnuks küsitleda kõiki sadat noort. Silma jäi, et humanitaarvaldkond oli seekord rohkemate töödega esindatud kui loodus- ja reaalteadused, ehkki bioloogiat ja keskkonda uurivaid töid jäi ka palju silma.

Ja taas leidsin uurimisteemasid, mis mulle endalegi südamelähedased. Näiteks Tallinna Reaalkooli 12. klassi õpilane Aleksandra Lilleorg uuris Bulgakovit: „Bulgakov „Meister ja Margarita“. Erinevused ja nende tagamaad 1968. aasta väljaande ja 2010. aasta väljaande vahel.“ (Juhendaja õpetaja Anu Kell.) Tema töö pälvis festivalil Eesti Teaduste Akadeemia eripreemia. 

Uurimistöö eesmärk oli leida erinevused Bulgakovi romaani „Meister ja Margarita“ 1968. aasta tsenseeritud eestikeelse väljaande ja Bulgakovi kirjutatud origiaalversiooni vahel, selgitada lähilugemisega välja osad, mis olid algversioonis tsenseeritud ning välja jäetud osasid analüüsida ja leida tagamaid kärbete tegemiseks. Uurimistöö praktilises osas selgus, et enamik muutustest olid raamatu teises osas ning suurimad muutused olid peatükkides, kus tegevus toimus 1930. aastate Moskvas. Peamised tagamaad kärbete tegemiseks olid inimeste salapärane kadumine ja võimu kuritarvitamine, neid põhjusi sai seostada sündmustega, mis toimusid 1920. ja 1930. aastatel Moskvas. 

Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Meeri Jürgenson uuris Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilaste teadlikkust globaalprobleemidest (juhendaja õpetaja Triin Ulst). Töö pälvis Kaitseministeeriumi eripreemia. 

Meeli Jürgenson

„Mulle muutusid südamelähedaseks globaalprobleemid, tekkis huvi neid uurida. Missugune on minu kooli õpilaste arusaam maailmast, millised on õpilaste teadmised globaalprobleemide tõsiduse kohta ja kas neile on jäänud mulje, et olukord on pigem negatiivsem või positiivsem.,“ selgitas Meeri Jürgenson uurimisidee tagamaid.  

Uurimuse läbiviimiseks koostas ta 17 küsimusega küsimustiku Google Forms’i keskkonnas. Küsimustikus oli nii faktiküsimusi kui ka selliseid, kus sai ise oma arvamust avaldada. Kõik küsimused olid valikvastustega, et näha õpilaste ligikaudset hinnangut globaalprobleemide suurusele. Vastajaid oli 27. Selgus, et enamasti hindavad õpilased globaalprobleeme tõsisemaks, kui need tegelikult on. Kahe kolmandiku vastuste puhul hinnati olukorda halvemaks. Selle võib olla põhjustanud meedia, mis rõhutab eelkõige negatiivseid olukordi. „ Oli kuus suuremat teemat: toit, vaesus, vesi, rahvastiku kasv, tervis, haridus. Oli selline küsimus, et kas suurem osa maailma rahvastikust elab kõrge, keskmise või madala sissetulekuga riikides. Kuna nii palju räägitakse vaesusest, siis enamik vastajaid oli arvamusel, et õige on madala sissetulekuga riikides, tegelikult on õige keskmise sissetulekuga riikides,“ tõi Meeri ühe näite. 

Kokkuvõttes anti välja 12 riiklikku preemiat põhikooli- ja gümnaasiumiastmes. Eripreemiad andsid üle enam kui 30 organisatsiooni, nende seas Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium,  Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, Eesti Teaduste Akadeemia, ülikoolid, muuseumid ja mitmed teised teadust ja selle populariseerimist oluliseks pidavad organisatsioonid.

Parimate seast valiti välja Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil ning USAs toimuval maailma suurimal õpilaste teadusprojektide konkursil Intel ISEF. Hiina saatkonna toel saab Eesti esindaja esmakordselt osaleda 33. rahvusvahelisel Hiina noorte teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni konkursil CASTIC, kus osalevad 42 riigi esindajad.

Gümnaasiumiastme I preemia (kumbki 1100 eurot) pälvisid Karl Hendrik Tamkivi (Saaremaa Ühisgümnaasium) töö „Nahkhiirte poegimiskoloonia hoone valiku sõltuvus ümbritsevast maastikukompleksist Lääne-Saaremaal“ eest (juhendajad Rauno Kalda, TÜ ja Oliver Kalda, TTÜ) ja Martti Vanker (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Lentiviirus-laadsete partiklite elutsükli inhibeerimine galeeniliste vedelpreparaatide abil“ eest (juhendajad Eva Žusinaite, TÜ ja Saima Kaarna, HTG). 

Põhikooliastmes pälvisid I preemia (kumbki 850 eurot) Eliis Grigor (Ülenurme Gümnaasium) töö „Teibitud suu“ eest (juhendaja õpetaja Piret Rannast) ja Emil Kotta (Pirita Majandusgümnaasium) töö „Ümarmudila invasioon Läänemeres“ eest (juhendajad Jonne Kotta, TÜ ja õpetaja Marta Uustamm).  

Eliis Grigori

Eliis Grigori loominguline uurimistöö põhineb tema enda isiklikul kogemusel, ja tema stendi ees oli pidevalt rahvast küsimas ja uurimas. Loovtööks kirjutati ilukirjanduslik raamat haigusest Anorexia Nervosa, kuna autoril endal oli see äsja diagnoositud. Otsides internetist eestikeelset informatsiooni, ei olnud võimalik leida midagi sellist, mida tal oli antud momendil vaja, et saada tuge ja teadmist oma haiguse kohta. Töö autor tundis end sel eluhetkel lootusetult ja abitult. Miks just raamat? Sest Eliis on humanitaarsete huvidega ja päevikulaadne ilukirjanduslik teos tundus õige valik. Eesmärk oli valmis saada oma esimene raamat. Tänu sellele sai arendada kirjutamis- ja õigekeelsusoskust ning uurida anoreksiaga seotud meditsiinilisi valdkondi ja termineid. 

„Mõtlesin, et panen kõik kirja, mis minuga kahe kuu jooksul toimus. Tahan seda raamatut levitada noorte seas, teadusfestival on ideaalne koht, kus oma tööd tutvustada. Kui sul on lähedane või tuttav, kes põeb söömishäiret, või kui oled ise sellega kimpus, saad natukenegi abi. Olen tohutult nautinud seda kahte päeva festivalil, olen saanud nii palju suhelda,“ rääkis Eliis Grigori. 

Martti Vankri töö kohta saab kokkuvõttest lugeda järgmist: HIV (Human Immunodeficiency Virus) kandjateks hinnati 2015. aastal 36,7 miljonit inimest. HIV-1 nakkuse tulemusena kujuneb inimesel lõpuks AIDS (Acquired ImmunoDeficiency Syndrome). HIV-1 ei ole organismist täielikult kõrvaldatav, viirust saab aga efektiivselt kontrolli all hoida HAART (Highly Active AntiRetroviral Therapy) abiga. Uusi antiretroviraale on vaja välja töötada mitmel põhjusel. Esiteks kujuneb HIV-1 viirusel aegamööda välja resistentsus teatud raviainete vastu. Teiseks on mitmetel antiretroviraalidel ebameeldivad/ohtlikud kõrvaltoimed. Kolmandaks ei ole HAART ravi kõrge hinna tõttu kättesaadav arengumaades, kus HIV kandjate arv on kohati suurim. Looduslikud ühendid
saaksid pakkuda lahendust nendele probleemidele. Antud uurimistöös uuriti valitud taimsete preparaatide võimalikku antiretroviraalset mõju lentiviirus-laadsetel partiklitel (VLP), mis kujutavad endast ohutut HIV-1 põhjal valmistatud in vitro katsemudelit.

Martti Vanker

„See on ikka bioloogiavaldkonna töö, mis ühendab valge ehk labori-bioloogia ja rohelise bioloogia ehk botaanika. Konkreetse teema käis välja ülikooli-poolne juhendaja Eva Žusinaite. Mulle see teema väga meeldis,“ rääkis Martti Vanker. 

Vaata kõiki tunnustatud töid, nende autoreid ja juhendajaid Eesti Teadusagentuuri kodulehelt. 

Fotod: autor, ETAG. 

Linnalooduse fotokonkursiga kutsutakse märkama loodust meie ümber linnas ning küsima, kas loodusel on inimeste kõrval seal hea või hoopis halb. Teist sarnast konkurssi, mis keskenduks just linnalooduse väärtustamisele, Eestis ei ole, ja see muudab konkursi ainulaadseks. „Inimese heaolu sõltub ju sellest, kuidas läheb loodusel. Tegelikult on inimene osake loodusest, kuid linnas elades kipume selle unustama,“ sõnas konkursi korraldaja Veljo Runnel.

Runneli sõnul on oluline otsida linnakeskkonna ja looduse kokkupuutes tekkivaid probleeme. „Selle fotokonkursi puhul ei ole esikohal mitte tehniline teostus, vaid pigem linnalooduse märkamine ja soov seda esile tuua,“ ütles Runnel. „Eelmisel aastal võitis konkursi Remo Savisaare foto luigest, kes oli hukkunud seetõttu, et inimesed toitsid teda. See on märk linnalooduse ja inimese kooseksisteerimisest, millel on ka tagajärjed.“

„Praegune kevadine aeg on kõige parem looduses viibida. Ootame põnevaid ja kõnekaid leide linnaruumist, kus tärkavad esimesed kevadtaimed või kus loomad-linnud oma asju toimetavad. Samuti on oodatud kriitilised tähelepanekud selle kohta, kuidas linnaloodust hoida ja säilitada või aidata linnas elavatel loomadel inimeste kõrval paremini elada,“ lisas Runnel. 

Fotokonkursile „Metsik linn“ oodatakse töid kuni 27. maini 2018. Saabunud fotosid hinnatakse kahes vanuserühmas: esiteks lapsed ja noored kuni 15 a (k.a) ning teiseks üldarvestus, kus osavõtjate vanus ei ole piiratud. Konkurss on osa „Loodusfestival 2018“ programmist. Festivali korraldab Tartu Ülikooli loodusmuuseum 13.–16. juunini 2018 üle Eesti.

Rohkem infot konkursi kohta on loodusfestivali veebilehel.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Algab RMK igakevadine metsaviktoriin
• Selgusid Eesti parimad noored linnutundjad

„Kogu maailmas räägitakse vajadusest anda õppijatele koolis oskusi, mis aitaksid neil tulevikus edukalt robotitega koos tööd teha,“ ütles Tallinna haridusvaldkonna abilinnapea Vadim Belobrovtsev. „Hoopis vähem räägitakse aga sellest, kuidas jõuaksid konservatiivse haridussüsteemi tavalisse ainetundi robotid, droonid ja virtuaalreaalsus nii, et see aitaks ka seda ainet paremini omandada. Veel vähem räägitakse sellest, kuidas õpetada ümber tuhanded aineõpetajad, et nad tahaksid ja oskaksid need vahendid tundi tuua. Nutikuu sündmustega püüamegi robootika koolidele lähemale tuua.“  

„Üks on selge – kõige aluseks on positiivne kogemus ja ise käed külge õppimine,“ tõdeb Tallinna Haridusameti üldosakonna juhataja Rainer Rannala. „Seetõttu seadsime Tallinna robootikapäeva tänavuseks eesmärgiks anda koolidele ideid, kuidas lõimida omavahel matemaatika, robootika, programmeerimine ja kunst. Selleks viime läbi arendava ja lõbusa nutiviktoriini.“

Viktoriini meeskondades võistlevad üheskoos õpilased ja õpetajad, samuti koolijuhid, kes on valmis end koos lastega proovile panema. Kell 12–13.30 on võistlustules algklassi- ning kell 14–15.30 põhikooliõpilaste võistkonnad.

„Kooli juhtkonnaliikme, õpetaja ja õpilaste ühisesse meeskonda kaasamine arendab koostööd eri tasandite vahel ning lisab mõistmist, milliseid muutusi tuleb viia õppetöösse uudsete õppimismeetodite rakendamisel,“ selgitab robootikapäeva meeskonna liige Janika Leoste. „Kohtunikena tulevad meile appi Telia vabatahtlikud, mis on heaks näiteks hariduse ja erasektori koostööst haridusinnovatsiooni vallas.“

Viktoriin on üles ehitatud legendile, kus võistlejad peavad päästma putukatele kuuluva Futumaa, mida tahab okupeerida kuri kilpkonn. Mängijatel tuleb oma oskusi, teadmisi ja taiplikust kasutades leida salapaik, kus leidub abivahend vaenlase tõrjumiseks. Ülesannete lahendamine nõuab aktiivset ja kiiret tegutsemist kogu meeskonnalt. On vaja otsustusvõimet, head lugemis-ja arvutusoskust, nutikust leida lahendusi käepäraste vahenditega ning kiiret tegutsemist kriisiolukorras. Hakkama tuleb saada ka praktiliste töödega – ehitada ja programmeerida roboteid ning kujundada Futumaad. Oluline komponent on rollide jaotus ja koostöö meeskonnas. Täiskasvanud peavad suutma muutuda lasteks ja nendega kaasa mängida, sest see on ainus viis edukaks päästeoperatsiooniks. Lõpuks tunnustatakse kõiki päästjaid, samuti on ootamas üllatusauhinnad.

Robootikapäev algab aga juba kell 11 Südalinna kooli #EduInnoLab virtuaalreaalsuse labori avamisega. Labor on loodud koolis juba toimiva tulevikuklassi osana. Kool usub, et teadmisi on lihtsam omandada, kui neid koheselt ümbritseva maailmaga seostada. Seda saab edukalt teha liitreaalsuse (sh virtuaalreaalsuse) võimalusi kasutades. Laboris saab õppijatele tutvustada tuleviku ameteid, kus on vaja liitreaalsuse kasutamise oskusi.

Kogu päeva jooksul, kell 12–16.30, on avatud näitus, kus aasta haridusrobootika trende tutvustavad robotimüüjad Insplay, Oomipood ja Robomiku. Robotitega koostööd täis tulevikku aitab lähemale tuua Telia klienditeenindaja, tehisintellektiga robot Pepper. Oma tegevust esitlevad Tallinna #EduInnoLab võrgustikku kuuluvad Tallinna 21. Kooli Lego Innovatsioonistuudio, Pelgulinna Gümnaasiumi Aerokool, Lilleküla Gümnaasiumi MakeBlock Stuudio, Tallinna Südalinna Kooli virtuaalreaalsuse labor jt. Robotiürituste kogemust oma koolis jagab Martna Põhikool. Näitust vaatama oodatakse kõiki huvilisi, eelkõige aga õppijaid, haridustehnolooge, õpetajaid ning hoolekogude esindajaid. 

Robootikapäeva ajakava:
11.00–12.00 Tallinna Südalinna Kooli #EduInnoLab Virtuaalreaalsuse Stuudio avamine (kutsetega külalistele) 
12.00–13.30 Algklassidele nutiviktoriin 
14.00­–15.30 Põhikooli nutiviktoriin 
12.00–16.30 Robootikanäitus- mess 

Allikas: Tallinna Haridusameti pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Oma kätega tehtud nutilabor Lillekülas
• Pelgulinna Gümnaasiumis alustas aerokool

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi magistrandid korraldavad Eesti üht vanimat tudengikonverentsi üliõpilastele Eestist, Venemaalt, Hongkongist, Gruusiast, Poolast, Moldovast, Kõrgõzstanist, Valgevenest, Itaaliast ja Saksamaalt. Konverentsile pääsemise konkursi edukalt läbinud tudengid tutvustavad teadustöid sellistel teemadel nagu lingvistika ja kultuur, Venemaa ja rahvusvahelised uuringud, haridus, vene keel ja kultuur, piiriülene ettevõtlus ning noorsootöö.

Kahel konverentsipäeval peetakse kaks plenaarsessiooni ja arutatakse teadustöid 11 sektsioonis, mida korraldatakse paralleelselt kahe-kolmekaupa. Konverentsi töökeel on inglise keel, välja arvatud venekeelses sektsioonis „Vene keel ja kultuur“.

Tänavusel konverentsil pööratakse tähelepanu vene kultuurile Euroopas. Kõik on oodatud 19. aprillil kell 16 ümarlauavestlusele teemal „Venekeelne eurooplane: mida see tähendab?“. Sellel Narva kolledži galeriis peetaval arutelul osalevad ajakirjanik Nikolai Karajev ja venekeelne Eesti kirjanik Andrei Ivanov. Üritus on tasuta, huvilistel palutakse eelnevalt registreeruda (registreerimisvorm).

Narva 18. rahvusvahelist üliõpilaste teaduskonverentsi toetab Eesti Hasartmängumaksu Nõukogu. Vaata ka konverentsi ajakava.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Saada oma uurimistöö õpilaste teadusajakirja Akadeemiake
• Vikipeedia e-kursus aitab valmis teha uurimustöö

Tänavune võitja kuulutatakse välja 21. aprillil Tartu Mänguasjamuuseumis.

Viieliikmeline žürii, mida juhtis kirjanik Aidi Vallik, valis auhinna kandidaatideks järgmised autorid ja teosed: Piret Raua „Kõik minu sugulased“, Jaanus Vaiksoo „Kolm sügist“, Koidu V.G.Ferreira „Domineeriv 
värv. Tumepunane“, Venno Loosaare „Eitahalood“ ja Kadri Hinrikuse „Katariina ja herned“.

Auhinna väljaandmist korraldab Tartu linnaraamatukogu koos mänguasjamuuseumiga. Žürii koosseisusu kuulusid lisaks Aidi Vallikule  Ädu Neemre ja Kristi Läänesaar linnaraamatukogust, Annika Haga  mänguasjamuuseumist ja õpetaja Piret Kimmel. Nagu eelmistel aastatel lähtus žürii valiku tegemisel põhimõttest, et raamatus peituv lugu pakuks avastamisrõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele, et kirjaniku 
 mõte oleks väikest lugejat toetav, ning  et teos oleks kirjutatud ilusas emakeeles.

Esimese hooga jäi žürii sõelale 15 kandidaati, kõik väga head raamatud. Ilma suurte erimeelsusteta valiti välja esiviisik, mille seast selgub ka laureaat. Valikus on  raamatuid koolieelikutele, põhikooliealistele ja 
teismelise eas noortele, esmakordselt ka üks luuleraamat.

Piret Raua „Kõik minu sugulased“ (Tänapäev) koondab 9-12-aastastele lastele kirjutatud lõbusaid lühijutte, millest igaüks pajatab poiss Aadama suguvõsa omanäolisest liikmest. Mängulised ja tugeva  absurdielemendiga lood kannavad endas armastust ja lugupidamist elu erisuste ning erinevuste vastu, on heatahtlikud ja humoorikad, täiskasvanud lugeja jaoks ka põneva alltekstiga.

Jaanus Vaiksoo luuleraamat „Kolm sügist“ (Ärkel) on samuti kirjutatud ennekõike põhikooliealistele lastele. Valdav on loodusteema ja vaikne mõtisklus,  peaaegu puuduvad väiksemate laste luulele omane mängulisus 
ning vigurid. Žürii hindas autori meisterlikku vormivaldamist, väljapeetud rütmitunnetust ja kujunditaju ning pidas seda läinud aasta parimaks lasteluulekoguks.

Koidu V.G. Ferreira „Domineeriv värv. Tumepunane“ (Varrak) on romantiline ja tundeküllane lugu teismelistele fantaasiahuvilistele. Raamatu keskmes on noorte armastuslugu karmi düstoopia tingimustes. Lugu 
 algab tuhaks põlenud Maa põue rajatud baasis, kus rakendatakse rangeid reegleid ja keelde.

Venno Loosaare „Eitahalood“ (Varrak) vahetavad ära laste ja vanemate rollid. Lapsed selles raamatus on koomiliselt hädas oma halbade kommetega vanemate ja vanavanematega. Kindlasti pakub rollide ära 
vahetamine palju nalja ja äratundmislusti kolme- kuni kuueaastastele lastele, kellele ettelugemiseks tundub raamat kõige paremini sobivat. Lood on armsalt naljakad, heatahtlikud ja soojad.

Kadri Hinrikuse „Katariina ja herned“ (Tammerraamat) kujutab lapsi lastekirjanduses üsna haruldases, kuid eluliselt väga sagedases olukorras – toime tulemas tänapäevase vastmoodustunud kärgpere 
tingimustes. Lugu areneb tasakaalukalt, veidi mõtisklevalt, kuid on sellegipoolest põnev ja kaasahaarav. See on ilus ja sügava sisuga raamat  algkooliealistele lastele.

Esimese Lapsepõlve auhinna sai 2015. aastal Kairi Look, teise Andrus Kivirähk ja kolmanda Reeli Reinaus. Neljas Lapsepõlve auhinna laureaat selgub 21. aprillil kell 12.00 Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus.

Allikas: Tartu Linnaraamatukogu info. 

Samal teemal:

• Tartu Linnaraamatukogus on näitus Tartu kooliväljaannetest

Asutamiskoosolekul osalesid Riigikantselei, Tallinna Lennujaam, Telia, Sustinere, Miltton Nordics, Coop Eesti, Biomarket, Cleantech ForEst, SpeakSmartEesti, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Statistikaamet, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, SEI Tallinn, Mondo ja Arengukoostöö Ümarlaud.

AKÜ huvikaitse spetsialist Agne Kuimet selgitab kestliku arengu koalitsiooni vajadust: “Elatustase Eestis on alates taasiseseisvumisest hüppeliselt kasvanud, kuid majandusedu kõrval on väljakutsed suur koormus keskkonnale ning probleemid sotsiaalsfääris. Koalitsioon annab võimaluse panustada kõigil, kellel on nägemus kestlikust arengust ja kes lähtuvad sellest oma tegevustes”.

2018. aasta jooksul on koalitsioonil plaanis koostöös Poliitikauuringute Keskusega Praxis analüüsida, kuidas rakendatakse Eestis poliitikate sidususe põhimõtteid. Kavas on anda sisendit arengukavadele ja määrustele ning luua sisukas ja päevakajaline kaasamisportaal www.hoolin.ee, et tõsta ühiskonna teadlikkust kestlikust arengust.

Koalitsiooni on oodatud kõik need, kes soovivad kestliku arengu vallas kogukondlikul, ühiskondlikul ja ka poliitilisel tasandil arvamust avaldada - ettevõtjad, vabaühendused, poliitikakujundajad ning otsustajad. 

Lisainfo koalitsiooni esialgselt veebilehelt: 

http://www.terveilm.ee/kestliku-arengu-koalitsioon/ 

Allikas: Arengukoostöö Ümarlaua pressiteade. 

Samal teemal:

• Kuidas IT muudab elu arenguriikides?
• Arengukoostöö teadlikkuse päev ehk miks peaks võõraid vaeseid aitama?

Enne õpinguid Telia peakontoris külalisi vastu võtnud Pepper on Jaapani firmas SoftBank toodetud humanoidrobot, mille funktsioonina on tootja näinud ette inimestele seltsi pakkumise. Tartu Ülikoolis osaleb uue üliõpilase koolitamises viis robootikatudengit, keda juhendab dotsent Karl Kruusamäe. Plaani kohaselt Pepper on semestri lõpuks omandanud mitmesuguseid oskusi ja teadmisi, mis aitavad tal suhelda inimestega senisest veelgi paremini.

Projekti juhendaja Karl Kruusamäe selgitas: „Pepper asub uusi teadmisi omandama üheskoos TÜ robootika ja arvutitehnika õppekavade üliõpilastega. Teatavasti on areng kõige kiirem koostööd tehes. Ühelt poolt õpetavad meie üliõpilased Pepperile, kuidas suhelda inimestega nii füüsilises kui ka virtuaalreaalsuses lihtsasti mõistetaval moel. Samal ajal õpivad üliõpilased praktilise kogemuse kaudu, kuidas etteantud nõuetest lähtuvalt arendada tehnoloogiliselt keerukaid robotsüsteeme.“

„Tartu Ülikool on asunud jõuliselt tegelema erinevat tüüpi praktika lõimimisega kõikidesse õppekavadesse. Projektipõhine praktika, kus lahendatakse mõne ettevõtte või asutuse probleemi, on meil veel katsetamisjärgus. Pepper on meie esimene edulugu, mis võiks julgustada nii ettevõtteid kui ka TÜ instituute rakendama projektipõhist praktikat ulatuslikumalt,“ tervitas TÜ õppeprorektor Anneli Saro uut „üliõpilast“ rõõmuga.

„Telia otsib pidevalt võimalusi, kuidas panustada Eesti ühiskonna arengusse tervikuna viisil, mis haakub meie tegevusega. Telekommunikatsioonil on tulevikurobootikas kindlasti suur roll ja seepärast see valdkond paelubki meid,“ sõnas Telia asjade interneti valdkonna juht Toomas Kärner. „Tänu meie koostööle Tartu Ülikooliga saavad üliõpilased praktilisi robootikakogemusi ja ühtlasi kasvab Eesti võimekus luua selles vallas lahendusi.“

Kärner kommenteeris Telia ootusi projektile järgmiselt: „Me ootame, et koostöös Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi, Telia ja Hansabiga arendame Pepperi uuele tasemele, mis poleks enam piiratud tema sisse tehases pandud tarkusega, vaid võimaldaks tal teha tunduvalt rohkem. Liiga palju kaarte ma praegu avada ei tahaks, kuna projekti lõpuks peab jääma ka üllatusi. Lihtsalt öeldes soovime, et Pepper suudaks teha seda, mida pole veel mitte ükski teine Pepper maailmas teha suutnud, ning et inimesed saaksid temaga suhelda samuti täiesti uues kontekstis.“

Pepperi tõi 2018. aasta kevadsemestriks Tartu Ülikooli õppima TÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus. Pepper ei pea ennast kindlasti üksi tundma, sest seltsi pakuvad talle lisaks tudengitele ka teised ülikooli robotid, näiteks tootmises töötavad KUKA, Universal Robots ja Franka Emika manipulaatorid, inimesi jäljendavad Sanbot ja Nao humanoidid ning hariduslikud robotid, nagu mBotid ja robotondid.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Riik toetab infotehnoloogia alast teadustööd kolme miljoni euroga aastas
• Õpilaste teadusfestival toob kokku parimad uurimistööde tegijad, teaduse tutvustajad ja teadushuvilised

SA Innove uuringute ja arenduskeskuse juhataja Aimi Püüa tänab kõiki õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid, kes küsitlusele vastates oma panuse andsid: „Küsitlused annavad riigile, koolidele, õpetajatele kui ka lastele objektiivset tagasisidet. Tulemustest ilmnev aitab koolidel teadvustada nii oma tugevusi kui ka arengukohti. Tagasisideraporteid palume koolidel ja koolipidajatel kindlasti jagada nii õpilaste, õpetajate kui ka lapsevanematega, sest rahulolu luuakse eri osapoolte koostöös,“ tõdeb Püüa.

Iga-aastane rahuloluküsitlus toimus juba kolmandat korda ning selle ulatus on aasta-aastalt kasvanud. Kui 2016. aastal viidi küsitlus läbi 8. ja 11. klassi õpilaste hulgas, siis 2017. aastal küsitleti pea sajas koolis lisaks ka neljanda klassi õpilasi ning kaasati põhikooli õpilaste vanemaid ja õpetajaid. Tänavu toimus kõikne küsitlus, milles olid oodatud osalema kõik 4., 8. ja 11. klasside õpilased, põhikooliõpilaste vanemad ja üldhariduskoolide õpetajad.

4., 8., ja 11. klasside õpilasi vastas küsimustikule kokku 24 000, oma arvamust avaldasid ka 20 000 lapsevanemat ning 7500 õpetajat.

Küsitluse eesmärk on mõõta rahulolu erinevaid aspekte – kas koolikeskkond toetab sisemist motivatsiooni, millised on suhted ja kas kogetakse kiusamist, kuidas hinnatakse kooli füüsilist keskkonda ning milline on hinnang koolipidaja ja riigi tegevusele hariduse korraldamisel. Keskne üleriigiline küsitlus peaks saama koolile sisehindamise tööriistaks ja hakkama asendama nende endi korraldatavaid küsitlusi.

Kõik koolid ja koolipidajad saavad tagasisidet oma kooli(de) kohta, peamised tulemused avaldatakse ka haridusandmete veebiportaalis www.haridussilm.ee
Koolide tagasiside raportid ja koondaruanne valmivad juunis.

Mais viiakse riiklikud rahuloluküsitlused läbi ka lasteaedade õpetajatele ja lastevanematele.

Rahuloluküsitlusi viib läbi SA Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Küsitlused on elektroonsed ja neis kasutatakse teadusuuringutel põhinevaid ja kontrollitud küsimustikke.

Küsitluste kohta leiab lisainfot siit.

Allikas: SA Innove

Foto: SA Innove

Samal teemal:

• Eesti üldhariduskoolides toimub rahuloluküsitlus
• Uuring: Eesti kõrgkoolide vilistlased on läbitud õpingutega rahul, kuid oleks soovinud rohkem praktikavõimalusi

Narva linnas 1. septembril 2022 alustav riigigümnaasium saab nimeks Narva Gümnaasium ja sinna kavandatakse 900 õppekohta.

Narva riigigümnaasium on Eesti 19. riigigümnaasium, Ida-Virumaal kolmas Jõhvi ja Kohtla-Järve riigigümnaasiumi järel.

Riigigümnaasiumi tulek Narva linna on suure mõjuga, see toob kaasa linna koolivõrgu ümberkujundamise: lisaks riigigümnaasiumi loomisele plaanitakse uuendada ka Narva Eesti Gümnaasiumi hoone ja Narva Kesklinna Gümnaasiumi baasil tekkiva põhikooli hoone.

Narva linnas tegutseb 11 kooli: 2 põhikooli, kaheksa keskkooli ja üks täiskasvanute gümnaasium. Õpilasi on kokku 6146.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Kuressaare riigigümnaasiumi rajamise kokkulepe sai allkirjad
• Rapla tulevane riigigümnaasium sai nurgakivi

Akadeemiake on ainus kooliõpilaste uurimistöid ja esseesid avaldav eelretsenseeritav veebiajakiri Eestis, mis on järjepidevalt tegutsenud 11 aastat. Uurimistöid toimetab ja tagasisidestab vabatahtlik üliõpilastest ja ekspertidest koosnev toimetuskolleegium.

Tähtaeg on 20. mai. Uurimistööle esitatavad nõuded on toodud Akadeemiakese
kodulehel: http://akadeemiake.ee/nouded-uurimistoole/

Parimad tööd avaldame Akadeemiakese järgmistes numbrites.

Loe ka Akadeemiakese viimast numbrit (www.akadeemiake.ee), kus avaldati üheksa kõrgetasemelist uurimistööd. Lisaks leiab Akadeemiakese kodulehelt juhendmaterjale uurimistöö planeerimiseks, koostamiseks ja vormistamiseks. 

www.akadeemiake.ee
https://www.facebook.com/akadeemiake/

Akadeemiakese väljaandmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Samal teemal:

• Avaldatud on õpilaste teadusajakirja Akadeemiake selle aasta esimene number
• Akadeemiake avaldas parimad uurimistööd