„Eestis esmakordselt ja ainsana viime läbi komposiitmaterjalide valmistaja-lamineerija koolituse,“ rääkis ametikooli koolitusjuht Ade Sepp. 120-tunnise koolituse õppekava ja -materjalid valmisid eelmisel aastal lõppenud rahvusvahelise projekti COMPOHUB raames.

„Varem läbi viidud koolitustest pakume raamatupidamiskoolitusi FIEdele ja alustavatele ettevõtjatele. Mõlemale on eelmistel kordadel olnud suur tung,“ rääkis Sepp. „Kui kursusele soovijaid on rohkem kui meil on kohti, siis kursusele pääsemisel saab otsustavaks see, kui hästi on oma osalemissoov registreerimisel ära põhjendatud.“

Lisaks saavad täiskasvanud koolitada end ehitusviimistluse, raaljoonestamise, kokanduse ja peoteeninduse, sündmuskorralduse ning käsitöö valdkondades.

Koolitusi rahastatake Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest täiskasvanute tööalase täienduskoolituse tellimuse kaudu. 

Koolitustele saab registreeruda ametikooli veebilehe kaudu. Koolitustel saavad osaleda vähemalt 17-aastased inimesed, kes ei õpi kutseõppeasutuses või kõrgkoolis riigieelarvelisel õppekohal. 

Koolitused viiakse läbi õhtuti ja laupäeviti. Koolituste pikkus on 32-120 tundi, grupi suurus 10-12 inimest. 

Koolitused jagunevad kevad- ja sügispoolaastale. „Praegu ei ole veel kõik kuupäevad paigas, lisame neid jooksvalt kooli veebilehele,“ rääkis Sepp. „Registreeruda saab juba praegu kõigile koolitustele.“

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Ametikool osaleb liitreaalsuse arendamise projektis
• Ametikool võõrustab Euroopa kutseoskuste nädalal 200 põhikooliõpilast

Tartu Tervishoiu  Kõrgkooli rektor Ulla Preeden usub, et hariduse omandamine on kõige väärtuslikum osa karjääri planeerimisel. „Ma ei räägi siinkohal mitte diplomist, vaid tõesti sellest garantiist, et omandatud on parimad valdkondlikud teadmised. Diplom on tunnistus haridusteekonna ühest edukalt läbitud verstapostist, kuid tõeline ja siiras professionaalne tunnustus saadakse oma rahulolevatelt patsientidelt ja kolleegidelt,“ sõnas Preeden.

Kokku saavad diplomi 147 lõpetajat, neist 104 õe õppekaval. Seekordsest lennust lõpetab Tartu Tervishoiu Kõrgkooli neli cum laude.

 Aktusel esinevad muuhulgas sõnavõttudega ka Eesti Ämmaemandate Ühingu president Marge Mahla, Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus, kõrgkooli nõunike kogu esimees Urmas Siigur ja Eesti Bioanalüütikute Ühingu esimees Aivar Orav.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lõpuaktus toimub täna, 2. veebruaril kell 12 kõrgkooli õppehoones (Nooruse 5). Ülekannet aktusest saab jälgida aadressil www.nooruse.ee/aktus.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartus õppimise võimalustest huvitub rekordiliselt palju noori
• Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimub rahvusvaheline üliõpilaskonverents

Eelnevalt on Tatjana Ait töötanud arvuti- ja matemaatikaõpetajana Ida-Virumaa koolides ja õppejuhina Mäetaguse Põhikoolis.

Oma visioonis lubas värske direktor, et Jõhvi Gümnaasium on õppijakeskne ja õppiv kool, kus õpivad kõik – juhtkond, õpetajad, õpilased ja lapsevanemad. Õpetaja roll on olla õpilaste jaoks partner, mentor ja suunaja. Õpilase ja õpetaja vahelised suhted peavad olema usalduslikud ja arengule suunatud. Õppija arengut toetavas koolis lubatakse õpilastel võimalikult palju ise teha, katsetada ja eksida.

Valikukomisjoni esimehe, ministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummali sõnul sai Tatjana Aiti valikul määravaks tema selge visioon kooli juhtimisest ja arengueesmärkidest. „Tatjana Aiti kandidatuuri kasuks rääkisid nii pikaajaline töökogemus õppejuhina, õpilasekeskne tulevikuvaade kui ka juba praktikas kinnitust leidnud koostööoskus partneritega. Positiivsena mõjus tema vaade järgmisel aastal Kohtla-Järvel tööd alustavale riigigümnaasiumile, sest Tatjana Ait nägi loodavas koolis mitte konkurenti, vaid võimalust läbi koostöö piirkonna hariduselu rikastada,“ lisas Trummal.

Jõhvi Gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks moodustatud konkursikomisjon oli 7-liikmeline, komisjoni kuulusid lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikele Jõhvi vallavalitsuse esindaja, gümnaasiumi hoolekogu esindaja ja riigigümnaasiumide direktorite esindaja. Valik tehti seitsme kandidaadi hulgast.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Läänemaa Ühisgümnaasiumi hakkab juhtima Ain Iro
• TTÜ IT Kolledži direktorina asub ametisse Peeter Lorents

ERMi hariduskeskuse juhataja Kaari Siemeri sõnul on projekti ettevalmistused kestnud ligi kaks aastat. „Projektis osalevatele õpetajale läbi viidud koolituspäevade käigus õppisime lähemalt tundma 20. sajandi alguse eluolu, kombeid, rõivastust ja väärtusi. Paljudes paikades on põhjalikult uuritud ka kodukoha ajalugu, ärksaid ajaloolisi isikuid ning iseseisva riigi väljakuulutamise uudise jõudmist just sellesse Eestimaa nurka,“ lisas Siemer.

„Õpilastele annab ajarännaku kogemus võimaluse võtta roll ja seisukoht, tunnetada sajanditagust aega, ideede paljusust ning mõista, et iseseisvus ei ole iseenesestmõistetav, vaid midagi, mida tuleb hoida ja väärtustada,“ lisas EAÜSi juhatuse liige Pille Rohtla.

„Ajarännak 1918“ on osa rahvusvahelisest projektist „Heritage Bridge“, mille raames Soome, Eesti, Läti ja Leedu muuseumid ning koolid tähistavad ajarännakutega oma kodumaa 100. sünnipäeva. Kõige laiahaardelisem neist on Eesti ajarännak, kus osaleb kokku umbes 50 eesti kooli ning mitmed kohalikud muuseumid ja raamatukogud. 

ERMi ajarännak toimub Heimtali sõsarmuuseumis Viljandimaal, kus osalevad Tallinna Audentese Erakooli õpilased, projekti partnerid Lätist, Leedust ja Soomest ning rahvusvahelise ajarännaku organisatsiooni Bridging Ages president Annina Ylikoski. Märtsi keskel võetakse ajarännaku kogemus ERMis kokku ajalooõpetajate seminarina.

Lisainfo ning osalevate koolide ja asutuste nimekiri ERMi kodulehel: www.erm.ee/et/ajarannak-1918. 

Projekti „Heritage Bridge“ toetab programm NordPlus Horizontal.

Avafoto on erakogust, foto teksti seest on ERMist. 

Allikas: ERMi pressiteade.

Samal teemal:

• Ajarännak ja innovaatiline õpilugu aineühenduste koostööpäevadel

Teodor Lippmaa oli esimene Eesti Teaduste Akadeemia liikmetest koosneva täiskogu poolt valitud akadeemik Eestis. Samal viisil valitakse Eestis akadeemikuid senini. „Teodor Lippmaa oli botaanik ja taimeökoloog, kelle panus Eesti ja maailma taimkatteteadusesse on hindamatu,“ rääkis Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor ja akadeemik Urmas Kõljalg. „Tema töö oli laiahaardeline ja mitmele botaanika eriharule kontsentreeruv. Selleks on suuteline vaid suure eruditsiooniga teadlane.“

Enne teist maailmasõda kuulus Lippmaa vaieldamatult Euroopa juhtivate taimkatteteadlaste hulka ning hoolimata vaid mõned aastakümned kestnud tegutsemisajast oli Lippmaa panus ülemaailmse taimeteaduse arendamisse ja uuendamisse märkimisväärne. Lippmaast kujunes ka Eesti looduskaitse eestvedaja.

Fotodega rikkalikult illustreeritud posternäitus tutvustab, kuidas Teodor Lippmaast kujunes tänu tööle ja andele üks 20. sajandi Eesti ja maailma tippteadlasi. Näitusel on alateemadena esile toodud kogu Teodor Lippmaa elu- ja teadustöö tähtsamad etapid koos fotomaterjaliga, mida esmakordselt näha saab.

Eesti Teaduste Akadeemia asutati 1938. aastal ja esimesed 12 akadeemikut nimetas president Konstantin Päts. Teodor Lippmaa oli 13. akadeemik, ta töötas 1923. aastast Tartu Ülikooli botaanika instituudis, 1930. aastast oli ta botaanika instituudi ja botaanikaaia direktor ja 1935. aastal valiti ta professoriks.

Lippmaa ja tema perekond hukkus 1943. aastal Nõukogude Liidu lennukite õhurünnakus Tartule, kui ühe sõjalennuki pomm kukkus botaanikaaias asuvasse Lippmaa korterisse. Ellu jäi vaid tol hetkel majast eemal viibinud Endel Lippmaa, Teodor Lippmaa poeg.

Näitus avatakse Tallinna Ülikooli akadeemilises raamatukogus täna, 1. veebruaril kell 16 ning see jääb avatuks kuni 28. veebruarini 2018. Näituse koostaja on Ülle Reier, projektijuht Inge Kukk, kujundaja Riina Eerik. Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital.

Allikas ja fotod: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Linnaraamatukogus on näitus Tartu kooliväljaannetest
• Rahvusraamatukogus avatakse Neeme Järvi loometeed tähistav näitus

Epp Vodja on JA Eesti tegutsemise juures olnud selle alustamisest alates aastal 1992. Sellest ajast peale on Eestis sündinud juba üle 3300 õpilasfirma ning ettevõtlusõpe on jõudnud paarisajasse Eesti kooli. Vodja jääb JA Eestisse aktiivselt edasi tegutsema programmide arendamisel ja uute projektide planeerimisel. “Noortega tegelemine ja nende lennukad ideed on andnud palju inspiratsiooni tegutsemiseks ning senist õpilasfirmade arengut ja meie õpilaste ülihäid tulemusi ka rahvusvahelisel areenil vaadates olen kindel, et Eesti ettevõtluse tulevik on peale kasvavate noorte näol väga heas seisus,” lausus Vodja. “Direktorina jätkav Kersti Loor on osav organiseerija ning ameti vahetus jätab mulle võimaluse tegeleda sisulisemalt uute projektide ellu kutsumisega.”

Enne direktori ametikohale asumist tegutses Kersti Loor organisatsioonis partnersuhete juhina ning on JA Eestis töötanud juba aastast 2009. “Meie peamine ülesanne on noortele ettevõtlusõppe ja -kogemuse pakkumine ning teeme pidevalt tööd selle nimel, et üha rohkem koole otsustaks ettevõtlusõppe oma õppekavasse võtta. Siiani on see õpe koolides vabatahtlik, kuigi kõik uuringud ja kogemused näitavad, et praktiline ettevõtlusõpe annab noortele juurde õpimotivatsiooni teiste ainete õppimiseks ning tulevaseks eluks ülimalt vajalikke kogemusi ja oskusi,” selgitas Loor.

“Alanud aasta üks suuremaid projekte JA-s on gümnaasiumi tasemele uue majandusõpiku väljaandmine, mis koos selle juurde kuuluvate õppemängude ning metoodikaga on gümnaasiumis enim kasutatav õppematerjal majanduse õpetamiseks,” märkis Loor. “Viimane õpik on pärit aastast 2011 ning vajab kindlasti uuendamist, sest vahepeal on kasvõi seadusandlus muutunud.”

Kersti Loor (vasakul) ja Epp Vodja

Järgmine suurem õpilasfirmade üritus on suur üle-eestiline ja rahvusvaheline õpilasfirmade laat laupäeval, 10. veebruaril korraga nii Rocca Al Mare kui ka Kristiine keskuses, kus osaleb kokku enam kui 260 õpilas- ja minifirmat Eestist ja mujaltki.

Eesti läbi aegade kõige esimene ametlik õpilasfirma loodi juba aastal 1992 Väike-Õismäe Gümnaasiumis ja see tegeles kohviku pidamisega. Eesti õpilasfirmad on väga hästi paistnud silma ka erinevatel võistlustel. Euroopa õpilasfirmade võistlusel on meie õpilasfirmad pälvinud mitmeid auhinnalisi kohti ning kolm korda on koju toodud ka esikoht (2009 – Roheline Jälg, 2013 – Kolm Põrsakest, 2017 – Festera).

Sel aastal tegutseb Eesti 103 põhi-, kesk- ja kutsekoolis rekordilised 370 õpilasfirmat. JA Eesti ettevõtlusõppe programmide järgi õpib erinevates kooliastmetes algklassidest gümnaasiumi ja kutskoolini enam kui 13000 noort aastas. JA Eesti on ka töövarjupäeva korraldaja.

Allikas ja foto: JA Eesti pressiteade.

Soome lastepsühhiaatrite Raisa Cacciatore ja Max Karukivi koostatud raamat aitab noortel mõtiskleda muuhulgas selliste küsimuste üle, kuidas olla iseendaga sõber ja muutuda seeläbi enesekindlamaks, kuidas olla toeks sõpradele ja kuidas konstruktiivselt tülitseda. Raamatus on ka toimetuleku juhised selleks puhuks, kui tulevad ette masendus, ärevus, söömishäired, samuti leiab raamatust konkreetseid harjutusi.

TAI tervise edendamise osakonna juhataja Tiia Perteli sõnul peaksid tundeoskused kuuluma iga inimese põhioskuste hulka. „Enesekindlus, enda tugevuste teadmine ja oskus keerulistes olukordades toime tulla on aluseks tervele ja täisväärtuslikule elule,“ ütles Pertel. „Iseennast väärtustavad ja enda tunnetega toimetulevad noored pöörduvad lohutuse saamiseks vähem tõenäoliselt erinevate uimastavate ainete poole ning ennast kehtestada oskavad noored julgevad öelda „ei“ uimasteid pakkuvale sõbrale või seltskonna liidrile. Seepärast on ka TAI lastele ja noortele mõeldud uimastiennetuse programmides keskendunud just tundeoskuste kasvatamisele.“

Naistearst Kai Part, kes töötab Tartu noorte nõustamiskeskuses, kliinikumis ja Tartu Ülikoolis ütles, et noorte tunnetele ja tundeoskustele on siiani liiga vähe tähelepanu pööratud. "Noortel pole mõnikord häid eeskujusid lähedaste täiskasvanute hulgas, nii saabki raamatu seltsis õppida ja harjutada praktilisi oskusi, kuidas oma talumatute tunnetega arukalt ja elutervelt hakkama saada ning kuidas seeläbi kogeda rahulolu ja rõõmu ka oma suhetes,“ lausus Part.

Noorte vaimse tervise portaali Peaasi tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa lisas: "Suhtlemisoskused ja oma emotsioonidega toimetulek on meie ühiskonnas baasilise tähtsusega kompetentsid. Lastele on nende omandamine elus toimetulekuks sama oluline kui emakeele või matemaatika õppimine. Mul on hea meel, et selleks on nüüd eesti keeles asjalik käsiraamat olemas.“

Raamatu andis välja Menu Meedia ja seda on võimalik soetada ka raamatukauplustest.

Allikas ja foto: TAI pressiteade. 

Samal teemal:

• Aasta Rosina auhinna pälvis teadmisteraamat „Füübits“
• Ilmus kiusamisteemaline venekeelne miniõpik lapsevanematele

Kvaliteedimärk on tunnustus e-kursuse loojale, olles oluline ühtviisi nii õpetajale-õppejõule kui ka kursusel osalenud õppijatele. Iga-aastaseks traditsiooniks muutunud e-õpet toetava protsessi eesmärk on kaasa aidata e-kursuste kvaliteedi tõstmisele ning taseme ühtlustamisele. Alates 2008. aastast on kvaliteedimärgi pälvinud 266 e-kursust. Kvaliteedimärgi taotlemisest saavad kasu nii õpetajad, õppejõud kui ka õppijad, kelle jaoks muutub e-õpe atraktiivsemaks, õppeprotsess mitmekülgsemaks ja kvaliteetsemaks.

E-kursuse kvaliteedimärki saavad taotleda kõik haridusasutused täielikult või osaliselt veebipõhistele kursustele (sh täiendusõppekursustele ja MOOCidele), mis ei ole eelnevate taotlusvoorude tulemusel kvaliteedimärki saanud või millel on kvaliteedimärgi saamisest möödunud rohkem kui kolm aastat.

Kvaliteedimärgi taotlemiseks tuleb esitada kursuse eneseanalüüs, taotlus ning organisatsiooni retsensioon HITSA konkursiveebis. Ootame e-kursuste eneseanalüüsi tegema ja kvaliteedimärki taotlema kõiki kursuste autoreid!

E-kursuse kvaliteedimärgi taotluste esitamine on avatud 20. veebruarist 12. märtsini 2018 HITSA konkursiveebis. Täpsemat info taotlusvooru kohta loe siit.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Selgunud on e-kursuse kvaliteedimärgi saajad ning aasta e-kursus
• Aasta e-kursus 2016 õpetab programmeerimist maalähedaselt

Ingliskeelsed õppekavad ei ole suunatud vaid rahvusvahelistele tudengitele. Kandideerima on oodatud kõik, kes otsivad võimalust õppida rahvusvahelises keskkonnas, et seeläbi avardada oma maailmapilti ning panna juba varakult alus mitmekesisele suhtlusvõrgustikule. Enamik õppekohtadest on ingliskeelsetel õppekavadel kaetud sihtstipendiumitega, tänu millele on õppimine tudengi jaoks tasuta.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Anneli Saro märkis, et ingliskeelsed õppekavad tekitavad Eestis tihti vastandlikke reaktsioone. „Ühed näevad selles ohtu eestikeelsele kõrgharidusele, teised jälle rõhutavad rahvusvahelistumise plusse: võimalusi õppida multikultuurses seltskonnas, kaasata õppetöösse parimaid välisõppejõude ja -üliõpilasi ning tõsta õppetöö kvaliteeti,“ tõdes ta.

Tartu Ülikoolis õpib sel õppeaastal 1200 välistudengit, see on 9% kõigist TÜ üliõpilastest. Anneli Saro sõnas, et kuna Tartu Ülikooli ingliskeelsed õppekavad konkureerivad rahvusvaheliste õppimisvõimalustega üle kogu maailma, ei saa ülikool teha õppekvaliteedis mingit allahindlust. „Meie ingliskeelsed õppekavad on suurepäraseks hüppelauaks ka rahvusvahelise karjääri arendamisel,“ lisas ta.

Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnul on näha, et kevadine kandideerimisaeg võib noortes tekitada segadust, sest paljudel juhtudel tuleb kandideerida olukorras, kus gümnaasiumi või kõrgkooli lõpetamine seisab alles ees.

„Kuna soovime nii Eesti kui ka väliskandidaate vastu võtta samadel alustel ja ühistes pingeridades, siis sel kevadel kesk- või kõrgharidust omandavaid noori ootame kandideerima jooksvate õppetulemustega. Lõpetamist kontrollime sel juhul alles juuni lõpus,“ sõnas Kaldma. „Julgustan juba praegu ülikooli veebis meie õppekavadega tutvuma ning loomulikult ka kandideerima.“ Ta lisas, et küsimuste korral võib igal ajal pöörduda ülikooli vastuvõtutalitusse.

Ingliskeelsetele õppekavadele toimub Tartu Ülikoolis vastuvõtt vaid kevadisel vastuvõtuperioodil. Kõigil õppekavadel tuleb kandideerimiseks esitada ingliskeelne motivatsioonikiri, lisaks arvestatakse vastuvõtul eelmise õppeastme õpitulemusi ning osadel õppekavadel tuleb sooritada ka sisseastumiseksam. Avalduse ja lisadokumendid kandideerimiseks saab esitada elektroonselt sisseastumise infosüsteemis (SAIS).

Magistriõppesse kandideerimise viimane päev on 15. märts ning bakalaureuseõppesse kandideerimiseks 15. aprill. Ingliskeelsetele õppekavadele kandideerimine ei piira suvel eestikeelsetele õppekavadele kandideerimist. Ingliskeelsete õppekavade ja neile kandideerimise kohta leiab täpsemat infot Tartu Ülikooli kodulehelt.

Praktiline info

·         Enamikel ingliskeelsetel õppekavadel on vähemalt pooled õppekohtadest kaetud sihtstipendiumiga, mis võimaldab üliõpilasel õppida tasuta.

·         Ingliskeelsele õppekavale kandideerimise eelduseks on vähemalt B2-tasemel inglise keele oskus. Seda saab tõendada inglise keele riigieksamiga või erinevate rahvusvaheliste testidega. Samuti on veebruaris-märtsis võimalik sooritada inglise keele test TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledžis.

·         Eestis kõrgkooli lõpetanud või sel aastal lõpetavad üliõpilaskandidaadid saavad ingliskeelsetele magistriõppekavadele avalduse esitada kuni 15. märtsini SAIS-is. Ingliskeelsetele bakalaureuseõppe õppekavadele kandideerimiseks on SAIS avatud 15. aprillini.

·         Lisaks ingliskeelsetele õppekavadel toimub vastuvõtt ka eestikeelsele magistriõppekavale infotehnoloogia mitteinformaatikutele.

·         Magistriõppesse vastuvõtust teavitatakse kandidaate hiljemalt 15. mail, bakalaureuseõppesse vastuvõtust hiljemalt 15. juunil.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: TÜ, Andres Tennus. 

Samal teemal:

• Algab vastuvõtt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli
• Algas vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli avatud õppesse
• Tartu Ülikooli neljale magistrikavale algab esmakordselt vastuvõtt suve keskel