Ajarännak ja innovaatiline õpilugu aineühenduste koostööpäevadel


Avaldaja:Madli Leikop25. Märts 2015

Pedagoogide ühenduste ülene üheksas koostööpäev pakkus mitmekesist töötubade valikut ühise märksõnaga: õppeainete lõiming. Kõiki töötube juhtisid tegevõpetajad ehk toimus kogemuste jagamine tegelikkuses.

PÜÜK 9 toimus nädalajagu tagasi, koht: Rocca al Mare kool, teema: „Andekas laps“, osalejad: 150 õpetajat kõikjalt Eestist. Koostööpäeva korraldas SA Innove ESFi programm „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“.

TT1.jpg
Nagu varasematel kordadel, olid nüüdki töötoad korraldatud kindlaid eesmärke silmas pidades: et õpetajad saaksid praktilisi näpunäiteid ainetundidesse, et kuuldu-nähtu aitaks rakendada uut riiklikku õppekava, et töötubade juhid oleksid praktikud, et valik oleks mitmekesine. Ja alati lisandub üks nüanss koostööpäevade teemast, seekord siis kuidas lõimingu kaudu luua andekate laste arengut toetav õpikeskkond.

TT5.jpg
Töötuba „Ajarännak: üheks päevaks minevikku“ viis läbi Audentese erakooli ajalooõpetaja Pille Rohtla, kes on koos õpilastega korraldanud mitu ajarännakut. Mida see tähendab? Seda, et võetakse kindel aasta, kuu ja päev ning elatakse see ajahetk minevikust uuesti läbi. Ajarännakut võib teha terve kooliga, klassiga või õpilaste rühmaga, soovitav on esimene ajarännak teha lähiminevikku. Ja ei pea taaslavastama laulvat revolutsiooni või Waterloo lahingut, see on osalejate endi valik, missuguste tegevuste, tegelastega ja kohtadega nad päeva (hetke) minevikust sisutavad.

Ajarännaku (ajasilla) idee pärineb Rootsist Kalmari maakonnamuuseumi töötajalt Ebbe Westergrenilt, kelle algatusel on loodud ka ajarännakute ühing – Bridging Ages (International Organization in Historic Environment Education and Time Travels). Pille Rohtla tõi näiteid oma tööst, Audentese koolis on veebruaris üks nädal aktiivõppe nädal ja just siis on ta ajarännakut kasutanud. Nii on tagasi mindud aastasse 1980, kuupäev 22. veebruar, ja kogu kooliperega üle elatud üks eesrindlik koolipäev Nõukogude koolis. Siis on taastatud 21. veebruar 1928 („Eeskujulike õppurite visiit E. Vilde poole“, toimumiskoht E. Vilde muuseum Tallinnas), 27. veebruar 1514 („Soolaleivapidu kaupmees Hans Vianti majas“, toimumiskoht Tallinna Linnamuuseum) ja 26. veebruar 1515 („Päev Niguliste koolis“, toimumiskoht Niguliste kirik).

Ajarännak vajab põhjalikku ja pikka ettevalmistust, palju abi saab muuseumidest. Rännak on teaduspõhine, selle käigus õpitakse ja kogetakse uusi asju, sellele eelneb põhjalik ajastu uurimine, esemete kogumine, vajadusel kostüümide-rekvisiitide valmistamine, tausta selgitamine. Ajarännakul saab leida seoseid tänapäevaga ja rännak võimaldab ainete lõimingut. Minevikku minek ei pea olema ajalooõpetaja organiseeritud, seda võib teha mistahes aines, peaasi on hea idee.

TT3.jpg
Töötuba „Innovaatilised õpilood“ juhatas Tallinna Pelgulinna gümnaasiumi kunstiõpetaja Jüri Mäemat. Õpilugu on teiste sõnadega tunnikonspekt, ainult et moodne tunnikonspekt. „Kuidas tänapäevast tundi disainida? Õpiloos on täpselt kirjeldatud õpetaja tegevus, õpilaste tegevus, kasutatavad vahendid ja keskkonnad. Nutiseade on tunni üks osa. Tund on õpetaja ja õpilase ühislooming, “ jagas Jüri Mäemat oma kogemust.

Ta tõi näiteks oma praktikas katsetatud õpiloo „Kunstiteos kaasaegses reklaamis“, kus alustuseks pidid lapsed otsima netist infot impressionismi kohta, siis valima ühe impressionistliku maali ja kasutama seda tänapäevases sotsiaalse sõnumiga reklaamis. Reklaami kujundasid õpilased nutivahendite abil. Õpetaja roll tunnis oli suunav ja selgitav, et õpilasteni jõuaks netiavarustest ikka tõene info impressionismi kohta.

TT4.jpg

Kokku sai PÜÜK 9-l töötube valida 13 teema vahel, näiteks „Draamaelementide kasutamine põhikooli ja gümnaasiumi LAK-õppe tundides“, „Nutiseadmete abil Marie Underit otsimas“, „Teaduslik muusika“, „Inimeseõpetuse lõiming teiste ainetega uurimusliku õppe kaudu“ jpm.

TT2.jpg

 

Fotod erinevatest töötubadest: Terje Lepp.  

Samal teemal: