„Programmis RITA on ühtviisi olulised nii riiklikud prioriteedid kui ka teaduslik kvaliteet. Usume, et esitatud teemadel on võimalik saavutada mõlemas aspektis olulisi tulemusi,“ kinnitas Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel.

TAN hindas möödunud aasta lõpus ministeeriumite esitatud 18 teemaettepanekut ning soovitas neist kindlasti rahastada viit teemat ning kuut teemat rahastada eelarveliste vahendite olemasolul. Ministeeriumid esitasid ETAg-le TAN soovituse baasil taotlused kümnel teemal uuringute tellimiseks. 

„Leidsime võimaluse kümne teema rahastamiseks. Tegemist on teemadega, mis on ministeeriumite poolt esitatud prioriteetsete ja nende valdkonnas eriti olulistena,“ sõnas Andres Koppel.

Rahastatavateks teemadeks on:

1. Kriitilise informatsiooni infrastruktuuri (KII) kaitse simuleerimine Küberharjutusväljal

2. Raskete eriveoste mobiilsuse ning taristu seisukorrateadlikkuse parandamine

3. Kliimamuutuste leevendamisvõimalused süsinikuringlusega läbi süsiniku püüdmistehnoloogiate rakendamise heitemahukates tööstussektorites ja süsiniku kasutamise teistes tööstussektorites

4. Kaug- ja lähiseire andmete kasutuselevõtt avalike teenuste väljatöötamisel ja arendamisel

5. Tehisintellekti  metoodika (masin- ja süvaõpe, närvivõrkude jms) kasutamine riigi ja kohalike omavalitsuste teenuste automatiseerimiseks

6. Eesti mereala loodusväärtuste analüüs ning innovaatiliste mereala analüüsi- ja hinnangumeetodite arendamine

7. Mikroobide resistentsuse ohjamise ja vähendamise võimalused

8. Tolmeldajate, sh meemesilaste, hukkumise vähendamise võimalused

9. Mobiilne eluviis ja elukohaandmed riiklikes registrites

10. Soolise palgalõhe vähendamine

RITA programmi eesmärk on Eesti riigi vajadustest lähtuvate sotsiaal-majanduslike eesmärkidega rakendusuuringute läbiviimise toetamine, et suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ning TA asutuste võimekust ühiskondlikult oluliste uuringute läbiviimisel.

Ministeeriumid valivad välja rakendusuuringute teemad oma valdkondlikest vajadustest lähtuvalt. Teadus- ja arendusasutused viivad uuringud  läbi. RITA eesmärk on tugevdada ministeeriumite võimekust riigile vajalike rakendusuuringute tellimisel. RITA programmi kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Allikas: ETAGi pressiteade. 

Konverentsi eesmärgiks on väärtustada kaasaegset Eesti kunstiharidust ajalooliselt olulise tähtpäeva eel.  1918. aastal loodi Tartus kunstiühing Pallas ja 1919. aasta sügisel asutati Pallase nime kandev kunstikool. Käesoleval aastal sai kunstiühingu loomisest 100 aastat ja kooli loomisest saab 99. 1924. aastal sai Pallase koolist esimene kaasaegset kunstiharidust pakkuv kõrgem kunstiõppeasutus Eestis. 

Teemakohaste ettekannetega esinevad Tartu Kõrgema Kunstikooli rektor Vallo Nuust, Kunstiühingu Pallas esimees Enn Lillemets, Tartu Kunstimuuseumi direktor Signe Kivi ja mitmed teised Pallasega otseselt või kaudselt seotud  institutsioonide esindajad. Konverentsi teine pool keskendub kaasaegsele kunstiharidusele, sellega seotud võimalustele ja ootustele. Ürituse võtavad kokku Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid ja vilistlased.

Konverentsile on oodatud kõik, kes soovivad heita pilku sellele, mis toimub Eesti kunstihariduses, millised võimalused on kunstikooli lõpetaja ees täna ning millist tähendust selle kõige juures omab nähtus nimega Pallas.

Kunstihariduse konverents “Pallas 99” toimub 9. veebruaril Kvartali V Konverentsikeskuses algusega kell 11.00. Üritus on kõigile huvilistele tasuta! Registreeruda saab 2. veebruarini (k.a).

Lisainfo, täpsema päevakava ja registreerumine: 

www.artcol.ee/et/konverents-pallas99 

Üritust toetab Tartu Kultuurkapital. 

Allikas: kunstikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Kumu kutsub kunsti juurde – muuseumitunnid uutel näitustel!
• Ilmus Rael Arteli ja Viktor Gurovi „See on kunsti- ja värviraamat lastele!”

Daily kaubamärgi all koolitoitlustust pakkuv Baltic Restaurants Estonia AS viis enam kui 5000 õpilase ja koolitöötaja seas läbi uuringu, et selgitada välja nende toitumiseelistused ja rahulolu koolitoiduga.

Ettevõtte müügi- ja turundusjuhi Tiiu Endriksoni sõnul võib uuringutulemustele tuginedes julgelt väita, et koolitoit on õpilaste seas hinnatud kõhutäis. Eriti ollakse rahul koolisöökla toidu maitse ja mitmekesise valikuga.

„Koolitoit on pidevas muutumises, üha enam arvestatakse õpilaste maitse-eelistusi ja soove, mis tähendab, et ka kunagised nostalgiaroad ei ole menüüdest kadunud ning neid hinnatakse üha enam. Näiteks jõudsid laste lemmiktoitude edetabeli etteotsa ka boršisupp ja tatar,“ tutvustas Endrikson uuringu tulemusi.

Kala ja supid edestavad liharoogasid

Eelmisel aastal koolilõuna edetabelis ülekaalukalt võidutsenud makaronid jäid ka sel aastal troonilt tõukamata. Koolitoitlustaja sõnul ei tähenda aga makaronid enam ammu lihtsalt keedetud rooga näpuotsatäie soola ja võiga, vaid toitvaid ja täisväärtuslikke toidukordi. „Koolikokad peidavad kavalalt erinevatesse kastmetesse köögivilju, serveerivad saapamaa lemmikrooga kvaliteetse lihaga, kaaslaseks krõmpsuvad ja värsked salatid,“ tutvustas Endrikson koolimenüü valikuid.

Populaarsete makaronide järel sammuvad riisiroad, eestlaste lemmikköögivili kartul ja üllatuslikult jõudis tabeli etteotsa ka särtsakas boršisupp. Juba teist aastat järjest ei jõudnud esiviisikusse ühtegi rooga, mille põhiosa moodustaks liha. Kodune šnitsel, lihakas pikkpoiss ja mahlased kotletid osutusid valituks vähem kui kalatoidud ja erinevad supid.

„Lapsed tõid lemmikutena välja borši-, frikadelli-, herne- ja püreesuppe, samuti kalaroogasid. Kindlasti mängib siin olulist rolli kodune toidulaud, kuid ka laste suurenenud teadlikkus nende toitude kasulikkusest ning koolikokkade püüd laste maitse-eelistustega arvestada. Näiteks valmistame vähem kalasuppe, kuid rohkem tervislikke ja naturaalseid kalapraade.

Supid oleme aga muutnud tummisemaks, samuti pakume hooajalistest köögiviljadest püreesuppe ja maitsestamiseks kasutame vaid värskeid või kuivatatud ürte,“ rääkis Endrikson uuendustest, mis on pannud lapsed suppe ja kala armastama. 

Koolitoit olgu tervislik

Koolilapsed tõid küsitluses ka välja soovi näha menüüs rohkem värskeid salateid ja puuvilju ning üle 600 õpilase unistab suuremast taimetoidu valikust.  

Samuti on nende jaoks oluline, et päeva tähtsaim kõhutäis oleks esmajoones toitev ja tervislik ning alles seejärel peavad nad tähtsaks kõhutäie kodumaist päritolu, maitset ning tooraine ökoloogilisust.

„Hea meel on tõdeda, et õpilased peavad lugu tervislikust toidust, sest lõunamenüüde koostamisel on peamisteks koostisosadeks just naturaalsed köögiviljad, piimatooted, munad, veise- ja sealiha. Meie ranged menüüstandardid aga välistavad igasuguste maitsetugevdajaid sisaldavate maitseainete ning puljongi-, supi- või kastmekontsentraatide kasutamise,“ rääkis Endrikson koolitoidu põhitõdedest.

Allikas ja foto: Baltic Restaurants Estonia ASi pressiteade. 

Kursused toimuvad kutseõppeasutustes ja kutseõpet pakkuvates rakenduskõrgkoolides üle Eesti. Kursuste eesmärk on pakkuda õppimisvõimalusi inimestele, kes seni on elukestvast õppest kõrvale jäänud või ei ole saanud end piisavalt täiendada. Eelkõige on oodatud põhi- ja keskharidusega inimesed, kel puudub erialane haridus.

Kursused on valitud koostöös koolidega lähtudes valdkondlikust ja piirkondlikust koolitusvajadusest. Kursuste pikkus on 20-160 akadeemilist tundi, millele võib lisanduda iseseisev töö.

Valdkondades, kus on koostatud OSKA raportid – metsandus, majandusarvestus, IKT, masinatööstus, energeetika, sotsiaaltöö, materjalitöötlus ning tervishoid – on sihtrühmad laiemad. Nendes valdkondades on kursuste valikul arvestatud OSKA ekspertkogude soovitusi.

Ministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidaku sõnul pakutakse seekord kõige enam kursusi ehituse, majutamise ja toitlustamise ning arvutikasutusega seotud teemadel.

Kursusi rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste parandamine“ kaudu. Aastatel 2009-2015 on pakutud tasuta tööalaseid kursusi rohkem kui 42 000 inimesele.

Täpsema info kursuste ja nendele registreerimise kohta leiate koolide veebilehtedelt või aadressilt www.hm.ee/tasuta-kursused.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Euroopa uus oskuste tegevuskava toetab paremate töökohtade leidmist
• Uuring: põllumajandus ja toiduainetööstus vajab valdkonna ettevõtetesse tööle siirduvaid koolilõpetajaid
• Õpetajaks tasub ikka õppida

6. veebruaril on internetiturvalisuse päev ning kindlasti räägitakse järgmisel nädalal sellest teemast palju. 

Veebiseminari teemad: 

- Küberpähkli uuringust
- rahvusvahelise turvalise interneti päeva tähistamise võimalused
- praktilised lihtsad ülesanded
- loos

Registreerida saab siin!

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Toimus küberkaitse seminar tüdrukutele
• 6. veebruaril tähistatakse ülemaailmset turvalise interneti päeva
• Küberpähkli uuringu tulemused on selgunud
• Turvalise interneti teema on noortele oluline

Teabepäevadele, mille viivad läbi sihtasutuse tegevjuht Triin Toomesaar ning uuringukoordinaator ja sisuekspert Kristiina Treial, on oodatud kõik laste ning koolipere vaimse ja füüsilise heaolu eest seisjad – koolijuhid, õpetajad ning kohalike omavalitsuste juhid ja ametnikud. 

Kiusamisvaba Kooli tegevjuhi Triin Toomesaare sõnul on teabepäevade eesmärk viia kõik õpilaste igapäevase turvalisuse eest vastutajad kiusamise teemaga paremini kurssi.

“Kiusamise kohta levib endiselt liiga palju müüte – et see on lapse arengu loomulik osa või et seda tegelikult meie koolis ei eksisteerigi. Aitame nende müütide taha vaadata, rääkides, mida teadus kiusamise kohta on uurinud ning milline on see tõenduspõhine lahendus, mis aitab ohvrite osakaalu järk-järgult ja järjepidevalt vähendada,” võttis Triin Toomesaar kokku.

Peale eelkirjeldatu on kavas rääkida sellest, millised on kiusuvastased praktikad üle maailma ja Eesti koolides, ning sellest, miks ja kuidas KiVa programm töötab.

Teabepäevad toimuvad 2. veebruaril kell 15.00-17.30 Pärnu Kunstide majas (Pühavaimu 8, Pärnu) ning 5. veebruaril kell 14.00-17.00 Tallinna Õpetajate Majas (Raekoja plats 14, Tallinn).

Kõikidel teabepäeval osaleda soovijatel palutakse sellest teada anda ja registreeruda vähemalt kaks päeva enne üritust siin: goo.gl/4T74rh.

Allikas ja foto: SA Kiusamisvaba Kool.

Samal teemal:

• Koolid saavad taas liituda kiusamise vähendamise programmiga KiVa

Huvipäeval valmistatakse vaatluspäevik, vaadeldakse teleskoobiga kaugel asuvaid põnevaid taevakehi ja õpitakse tundma tähistaeva saladusi. Vaata lähemalt siit. 

Lisaks toimub veebruaris kaks astronoomialoengut. 

Veebruari esimeses astronoomialoengus 6. veebruaril räägib astronoom Jaak Jaaniste aasta alguses palju kõneainet tekitanud mustast kuust ja verisest sinisest superkuust. Mis on nende sensatsioonide taga, kuidas kuu liigub ja mis sellega kaasneb?

Järgmine loeng toimub juba 20.02 ning siis esineb Lea Leppik. Ta räägib tähetorni rollist Eesti iseseisvuse kindlustamises. Lisainfo siin. 

Allikas: Tartu Ülikooli muuseumi info. 

Samal teemal:

• Muuseumiöö Tartu Ülikooli muuseumides
• Mis tunnis võiks rääkida Struve kaarest?

TTÜ õppeprorektor Hendrik Voll rõhutab üliõpilasspordi tähtsust: „Sporti on tehnikaülikoolis alati korralikult ja tulemuslikult tehtud, on need siis rahvusvahelised tudengite universiaadid või lõbusad sportlikud mõõduvõtmised Käärikul. Vaimne töö ning sporditegemine on ikka käsikäes käinud ning tudengite talvemängud on kena traditsioon lõpetada pingelist eksamisessiooni ülikoolis. Eriti siis, kui omaenda tiim võidab. Loodan tõsiselt, et meie tiimis on järgmisel korral veelgi enam nii üliõpilasi kui ka õppejõude.“

Mängud algasid rektorite mitmevõistlusega, mis koosnes pallijooksust, täpsusviskest ja suusaslaalomist ning mille võitis tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll. Õppejõudude mitmevõistlusel saavutas kolmanda koha tehnikaülikooli professor Martin Eerme. Maskottide mitmevõistluses tuli teiseks ülikooli maskott Juulius. 

Kokku võisteldi 18 erineval spordialal. Täpse ülevaate tulemustest leiab SIIT.

TTÜ parimad:

·         taliujumine I koht Peeter Rõbakov; III koht Marek Kesküll;

·         suusadisk I koht Rasmus Lõhmus ja Siim Villako;

·         suusahüpped I koht Siim Villako;

·         talivõrkpall  II koht Marek Kesküll, Rasmus Lõhmus, Kerli Mägi, Siim Villako, Karl Valter Elmaste; 

·         bingo II koht Hendrik Kabel, III koht Kadri Kaaret; 

·         kummikuhoki III koht Andra Moistus, Kadi Torila, Lilian Valge, Marek Kesküll, Peeter Rõbakov, Hendrik Kabel.

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu juht Kristi Ploom märkis, et õppurite ettevõtlikkuse arendamine ja ettevõtluse õpetamine on Eesti veel paremaks muutmisel võtmeküsimus. „Konkursiga soodustame õpilaste initsiatiivi ja õhutame rohkem koostööd tegema,“ ütles Ploom. „Eesti Vabariigile tehakse sellel aastal palju kingitusi. Ka konkursil osalejate teod võivad anda oma panuse ning viia tulemusteni, mis annavad põhjust rõõmustada järgmised sada aastat.“

Ettevõtlikke tegusid saab esitada konkursile kahes kategoorias: äriline tegu, mille tulemusena valmib toode või teenus ning sotsiaalne tegu, mis aitab lahendada näiteks mõnda kogukondlikku probleemi. Mõlema kategooria puhul on oluline, et tegu oleks uudne, oluline ja eluline ning pakuks leidlikke ja nutikaid lahendusi. Võistlustulle ei astu ideed, vaid teod, see tähendab, et ideed peavad olema esitamise ajaks osaliselt või täielikult ellu viidud.

Hindamine toimub kolmes vanuserühmas: 7-10-aastased, 11-15-aastased ja 16-26-aastased. Osaleda võib ka üksi, ent meeskonnatöö eest saab lisapunkte, sest suuremate tegude tegemiseks on üldjuhul vaja rohkem abikäsi ning tiimitöös tekkiv sünergia aitab lastel ja noortel tegusid paremini ellu viia. Žürii hindab teo olulisust, läbimõeldust ja teostust, uuenduslikkust ja potentsiaali tulevikus ning tegijate meeskonnatööd.

 Konkursitööde esitamise tähtaeg on 14. september.

Tööde esitamiseks tuleb täita veebivorm, lisada kuni 10 pilti või kõige rohkem 5 minuti pikkune videopilt töö käigu kohta.

Võitjad kuulutatakse välja novembris. Iga vanuserühma parimad saavad osaleda just neile korraldatud inspiratsioonipäeval oma ala tippu kuuluvate ettevõtjatega. Lisaauhindadeks on tasakaaluliikurid, muusikamängijaid, kõrvaklapid jm, kõigi finalistide vahel loositakse välja elektriroller Stigo.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Ettevõtlusõpe jõuab uuel aastal kutsekoolidesse ja rakenduskõrgkoolidesse
• Tunnustati ettevõtlusõppe edendajaid

Info saatis Koolielule Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel. 

Korraldajateks olid Pärnu Rääma Põhikool, Pärnu-Jaagupi Põhikool, PEAK, Lõpe Kool ja Koonga Kool. 

7.-9. klassi noored eri koolidest said oma ajud tööle panna seoses ideede häkatoniga, mis sel korral oli teemal "Robootika". 4.-6. klassi noored otsisid lahendust küsimusele, kuidas robootika abil muuta vahetunde veelgi põnevamaks. Aitäh, Margit Ojaots Koonga Koolist! Lisaks sellele toimus kuulsust koguv nutikabe võistlus, mida viisid läbi Rihard Järvesaar ja Aare Nukk Pärnu Rääma Põhikoolist. 

Silmaringipesas said noored oma teadmised panna proovile teemal "Programmeerimine", kusjuures kasutati keskkonda ja äppi Plickers. Õpipesa viisid läbi Joonas Leemet ja Armin Palumägi Pärnu Rääma Põhikoolist. 

Meie häid ideid aitas ellu viia HITSA ProgeTiigri programm. Aitäh abi eest! 

Ja uskumatult lahe oli see, et me saime ajusid ragistama erinevate koolide õpetajad, kes mõtlesid välja nii ägeda algatuse, et täitsa P.E.K.K.-is (eks osalejad teavad, mida see lühend endast kujutab)! 

Meie õpiüritus jätkub juba märtsikuus. Seniks soovime kõikidele koolidele ja tegusatele inimestele ägedaid ideid ja lennukust!

Fotod: Ketter Hiiemäe ja Viivika Vilja. 

Samal teemal:

• Julge novaator Mart Kimmel Pärnu Rääma Põhikoolist
• Nutiviktoriini “Nutt tuleb peale" tulemused on selgunud