Esimeses töötoas räägime mänguasjadest - millistes mänguasjades on ohtlikud ained? Kuidas on võimalik, et mõnede mänguasjade puhul ei kehti ohutusnõuded? Kuidas tuhandete mänguasjade seast enda lapsele sobivaid valida? Jutu kõrvale teeme väikesed taaskasutatud lõngast nukud. 

AKÜ kommunikatsioonijuht Katrin Pärgmäe sõnul tekkis vajadus töötubade järele elust enesest. “Korraldame sageli loenguid kestlikust arengust ja nägime inimeste soovi kohe käed külge lüüa. Igas töötoas saab inimene konkreetse oskuse, mida kasutada ja edasi anda.” 

Veebruaris toimuvates töötubades saab ise teha kehahooldusvahendeid ja puhastusvahendeid. Balti Keskkonnafoorumi andmetel on teada üle 200 aine, millel on hormoonsüsteemi kahjustav mõju. Sellele vaatamata kasutatakse paljusid neist nii kodukeemias kui kosmeetikas. Töötubades teeme ise vahendeid, mis on töötavad sama hästi kui poest ostetud, kuid on ohutud inimesele ja loodusele.

Märtsis räägime, kuidas teha teeseenejooki ehk kombuchat ning arutame, milline on pudelis ostetud karastusjookide mõju tervisele ja loodusele. Märtsi lõpus on juba kevade tunne, siis on jutuks permakultuur linnaaedades. Aprilli teemad on roheline kontor ja riiete taaskasutus. 

Töötoad korraldab Arengukoostöö Ümarlaud koostöös Balti Keskkonnafoorumi ja Eesti Rohelise Liikumisega. Töötubade korraldamist rahastab Euroopa Komisjon.

Lisainfo ja registreerimine: http://www.terveilm.ee/leht/blogi/s22stva-eluviisi-tootoad-tallinnas 

Allikas: Arengukoostöö Ümarlaua pressiteade. 

„Mängulises vormis on paljud meist liitreaalsusega kokku puutunud, seda kas lastega koos pokemone otsides või piimapaki ja nutirakenduse abil Eesti Laulu esinejaid vaadates,“ rääkis ametikooli poolne projektijuht Jane Mägi. „Samas on liit- ja virtuaalsel reaalsusel palju tõsisemaid kasutusvõimalusi sisuliselt igas valdkonnas, sealhulgas kindlasti ka hariduses.“

Projektis luuakse õppemoodul, mille raames koolitatakse õpetajaid, kes omakorda hakkavad saadud oskusi õpilastega koos õppetundides rakendama. 

„Ma loodan, et meie tarkvaraarenduse õppijad tegelevad mingis vormis virtuaalse ja liitreaalsuse loomisega juba järgmisel õppeaastal,“ rääkis Mägi.

Projekt Jobs4Tech kestab kaks aastat, seda juhitakse Madridist ja finantseeritakse Euroopa Liidu haridusprogrammist Erasmus+. Projektis osalevad veel Hispaania, Leedu ja Saksamaa haridus- ning koolitusorganisatsioonid.

Kuressaare Ametikoolis saavad tarkvaraarendajaks õppida põhiharidusega noored päevases õppes ja täiskasvanud tsükliõppes. Kokku õpib ametikoolis noorem tarkvaraarendaja eriala 70 noort ja täiskasvanut.

„Tarkvaraarendajaks saamine on järjepidev protsess, mida varem alustada, seda kaugemale on võimalik jõuda,“ rääkis Mägi. „Seetõttu soovitan neil, kes tarkvara loomise vastu huvi tunnevad, õppima tulla kohe pärast põhikooli lõppu. Tööjõu vajadus on suur ja sellest tulenevalt on ka palgad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris kõrgemad kui teistel tegevusaladel.“

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Ametikool võõrustab Euroopa kutseoskuste nädalal 200 põhikooliõpilast

Insplay ja Robomiku koostöös LEGO Educationiga otsivad STEM-valdkonna õpetajaid, kellel on salajane valem, mis aitab LEGO klotside abil innustada uudishimulikke noori. Kui arvad, et sinul või mõnel su tuttaval on selline valem, võta osa konkursist LEGO Education Teacher Award ja võida reis USA-sse Bostonisse (juunis 2018).

LEGO Education Teacher Award on mõeldud alg-, põhi- ja keskkooliõpetajate tunnustamiseks. Osalemiseks näita vaid, kuidas oled LEGO klotside abil õppetööd täiustanud. Mida loovam, uudsem ja innustavam on lähenemine, seda parem! 

Eesti konkurssi korraldavad Insplay ja Robomiku koostöös LEGO Educationiga. Vaata lisainfot www.teacheraward.ee ja saada avaldus hiljemalt 30. aprilliks 2018. Vaata ka täpsemat infot Insplay kodulehelt!

Allikas: korraldajate info. 

Samal teemal:

• Robootikanädalavahetus Laagri koolis
• Uued haridusrobotid InO-Bot ja SPRK+

Poolteist aastat kestnud konsultatsioonide järel hakatakse nüüd välja töötama uue kõrgharidusseaduse eelnõu, mis peaks jõudma Riigikogusse tänavu sügisel. 

Asekantsler Indrek Reimandi sõnul on kõrgharidusvaldkonna erinevad osapooled kinnitanud vajadust õigusaktide kaasajastamise järele ning osutanud, et need peavad olema rohkem õppijakesksed, vaja on vähendada ülereguleerimist ning suurendada kooskõla kõrghariduse ja teaduse regulatsioonide vahel. „Kõike seda seadustiku kaasajastamisel ka arvestatakse,“ ütles Reimand. „Plaanime selgemalt välja tuua üliõpilaste õigused ja kohustused, aga ka riigi ja kõrgkoolide ülesanded. Tahame tugevdada ülikoolide ja ühiskonna seoseid, sest ülikoolide kohus pole mitte ainult õpetamine, vaid ka ühiskonna teenimine, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, täienduskoolitus jne. Samuti peame soodustama karjäärimudelite kaasajastamist ülikoolides, mis motiveeriks noori valima teadlase elukutset.“

Õigusaktide kaasajastamisega ühtlustatakse ka teaduse ja kõrghariduse rahastuspõhimõtteid, kujundades teadusasutuste baasfinantseerimise ümber tegevustoetuseks sarnaselt kõrghariduse tegevustoetusele.

Kõrgharidusseadustiku uuendamisega ei muudeta kõrgharidussüsteemi põhialuseid, see tähendab kõrgkoolide ulatuslikku autonoomiat, kolmeastmelist kõrgharidusõpet, kvaliteedihindamise põhialuseid jne.

Luuakse kõrgharidusseadus ja ülikoolide seadused

Plaanis on luua kõrgharidusseadus, kuhu koondatakse senised ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse ning erakooliseaduses erakõrgkoole puudutavad sätted.

Lisaks kõrgharidusseadusele kavandatakse igale avalik-õiguslikule ülikoolile oma seaduse väljatöötamist. Praegu on oma seadus ainult Tartu Ülikoolil ja Tallinna Tehnikaülikoolil.

Kuna kõrgharidusvaldkonda puudutavad ka teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus ning õppetoetuste ja õppelaenu seadus, siis kavandatakse ka nende uuendamist.

Senine kõrgharidusseadustik on kujundatud 1990. aastate teises pooles. Kahekümne aasta jooksul on oluliselt muutunud inimeste ja ühiskonna ootused kõrgharidusele. Õiguslik raamistik peab käima kaasas üliõpilaste muutunud vajadustega – inimesed õpivad kogu elu, liiguvad erinevate õppeasutuste, õppetasemete ja riikide vahel ning ootavad kõrgharidusõppelt rohkem praktilisust.

Taustainfo

Kõrgharidusseadustiku kaasajastamine algas 2016. aastal, kui ministeerium kogus partneritelt muudatusettepanekuid. 

Eelnõu väljatöötamiskavatsus saadeti partneritele arvamuse avaldamiseks 2017. aasta sügisel. Kogutud tagasisidele tuginedes töötatakse 2018. aasta esimesel poolel välja kõrgharidusseaduse eelnõu. 

Seadustiku kaasajastamisse on kaasatud ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, teadus- ja arendusasutused, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, tööandjate esindusorganisatsioonid ning valdkondlikud kompetentsikeskused Eesti ENIC/NARIC Keskus, Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur, Eesti Teadusagentuur. 

Kõrgharidusseadustiku uuendamine on osa kogu haridusseadustiku kaasajastamisest. 
Kõrgharidusseadustiku sakk haridusseadustiku blogis. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Aleksi Tappura. 

Samal teemal:

• Tartusse tuleb õpetamist õppima 350 õppejõudu
• Tartu Ülikooli talveülikool ootab osalejaid
• Tehnikaülikooli virtuaalseid õpiruume saavad kasutada ka teiste kõrg- ja kutsekoolide õppejõud

Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli dotsendi Ivi Jõudu sõnul on uus laborikompleks ainulaadne Eestis, kus ühe tervikuna töötavad koos lisaks uuenenud mikromeiereile ka lihatehnoloogia, jookide-, pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia ning teadusuuringute laboratooriumid. Väiksemas mõõdus laboriseadmed võimaldavad kasutada ka tavapärasest väiksemaid tooraine koguseid. „See annab suurepärased võimalused õppetöö ja täiendkoolituste ning teadus- ja rakendusuuringute, sealhulgas tootearenduse läbiviimiseks toiduainete tehnoloogia valdkonnas,“ rääkis Jõudu. 

Jõudu lisas, et mikrobioloogia laboreid on täiendatud molekulaarse mikrobioloogia ning fermenteerimise protsesside läbiviimise seadmetega. „Uued seadmed võimaldavad nii erinevaid toiduaineid kui ka protsesse süvitsi uurida,“ täpsustas ta. 

Laborikompleksi ringkäigul algusega kell 13.45 Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetoolis (Fr. R. Kreutzwaldi 56/5) on kõigil huvilistel võimalik tutvuda laboris toimuvaga. 

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. 

Tallinna Ülikooli loodavad e-kursused tehakse nii matemaatika, loodus-, kunsti- kui ka sotsiaalvaldkonnast. "Õpetajatekoolitus küll pärast nende loomist ka jätkub, et toetada õpetajaid nende materjalide ja e-õppeks vajalike oskuste ja metoodikate kasutuselevõtul," selgitas Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo.

Loe artilit täismahus ERRi uudisteportaalist. 

Foto: Unsplash, Štefan Štefančík.

Samal teemal:

• European Schoolnet Academy: e-kursused lähiajal
• Auhinnatud e-kursus "Õiguse alused" toimub nüüd laiemale ringile
• Uue hoo saab kutseõppe kaasaegse ja kvaliteetse digitaalse õppevara väljatöötamine
• Vikipeedia e-kursus aitab valmis teha uurimustöö

Ettevõtjad kurdavad töökäte nappust, selgub OSKA uuringust.

Ühe uuringu autori, OSKA vanemanalüütiku Siim Kruselli sõnul katab põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialade lõpetajate arv tuleviku tööjõuvajaduse. „Mitu korda tööjõuvajadusest enam koolitatakse pagar-kondiitreid ning aednikke, kuid ometi tunnetavad ettevõtjad töötajate puudust. Paljud lõpetajad töötavad edasi muudel elualadel ning panustavad põllumajandusse või toiduainetööstusesse kõrvaltegevusena," selgitas Krusell.

Aastaks 2024 väheneb mõnevõrra põllumajanduse ja toiduainetööstuse hõive. Eelkõige väheneb lihtsama oskustöö tegijate, nt taime- ja loomakasvatajate ametikohtade arv.

Uuring prognoosib põllumajanduse spetsialistide, loomaarstide ning tootmistehnika inseneride ametikohtade arvu kasvu. Toiduainetööstusesse on tulevikus juurde vaja tehnolooge, tootearendajaid ning kvaliteedijuhte, kuid ka tööstusinsenere, hooldustehnikuid ning mehhatroonikuid, kes seni ei ole piisavalt valdkonna ettevõtetesse tööle läinud. Alles jääb ka vajadus heade oskustöötajate järele nii põllumajanduses kui toiduainetööstuses.

Tehnoloogilised uuendused tingivad olemasolevate töötajate pideva enesetäiendamise vajaduse. Senisest enam on töötajatel vaja oskusi, mis võimaldavad ettevõtete tegevust uuele tasemele tõsta, nt tootearendus-, müügi- ja turundusoskused ning ka uue tehnika kasutusele võtmise ja hooldamisega seotud oskused.

Ülevaade põllumajanduse ja toiduainetööstuse uuringust

OSKA põllumajanduse ja toiduainetööstuse uuring

OSKA uuringus analüüsiti, milline on põllumajanduse ja toiduainetööstuse tööjõu- ja oskuste vajadus aastaks 2024 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust.

Tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega.

OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda ning rahastab Euroopa Liit  Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Allikas: Kutsekoja pressiteade. 

Samal teemal:

• Uuring: Eestis koolitatakse liiga vähe transpordi ja logistika juhte ning tippspetsialiste

Räägiti ka, kuidas leida vigu olemasolevates lahendustes ja neid parendada, anti ülevaade edasiõppimise võimalustest ning enda oskuste arenemisest võrgustike abil. Olulisel kohal oli nais-eeskujude tutvustamine maailmast. Tüdrukute ja koolide huvi seminaril osalemise vastu oli suur, nimekiri registreeruti lõhki veidi rohkem kui ööpäevaga. Korraldajad loodavad ettevõtmist kevadel korrata. 

Seminari viisid läbi Peeter Marvet Zone Mediast (küberkaitse baasoskused ja mõtteviis), Jaanus Kink ja Tiia Tänav RangeForce´ist (praktilised kaitseoskused), Marje Meenov TTÜ IT Kolledžist, Birgy Lorenz TTÜst (õppimisvõimalused ja karjäär IT-valdkonnas); päeva lõpetas Marily Hendrikson Startup Estoniast (äri-IT ja küberkaitse). Ettevõttmist toetas ka Kaitseministeerium.

Pikemalt sab lugeda siit. 

Seminar oli osa KüberNaaskli võistluse tutvustusüritusest, kuhu on juba nädalaga registreerunud 80 osavõtjat. Võistlusest saavad osa võtta kõik 14-30 aastased Eesti elanikud ja kodanikud, registreeruda saab kuni 11. veebruarini. Info: www.kybernaaskel.ee.

Tekst ja foto: Birgy Lorenz, seminari korraldaja. 

Samal teemal:

• Turvalise interneti teema on noortele oluline
• Eesti on rahvusvahelisel küberkaitse võistlusel European Cyber Security Challenge jätkuvalt tugevate riikide hulgas

Näitusel osalevad Vanalinna Hariduskolleegium, Tallinna Toomkool, Püha Johannese Kool, Gustav Adolfi Gümnaasium ja Püha Miikaeli Kool. Erinevas vanuses laste tööd on loomingulised ja mitmesugustes tehnikates. Kaunis näitus on avatud kuni 26. jaanuarini. 

Allikas ja fotod: Kullo Lastegalerii.

Tseremoonial annab Mait Klaassen Eesti Maaülikooli nõukogu ees rektori ametivande ning peab inauguratsioonikõne.

Tervituseks võtavad sõna haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Rektorite Nõukogu esimees professor Tiit Land ning Eesti Maaülikooli üliõpilasesinduse esimees Anett Nurm. 

Inauguratsioonitseremoonial musitseerivad Marta Mutso viiulil, Maria Mutso tšellol ja Andries Dekelver klaveril. 

Mait Klaasseni juhitava Eesti Maaülikooli rektoraadi koosseisus alustas tööd õppevaldkonna eest vastutav õppeprorektor professor Endla Reintam, teadusprorektorina jätkab professor Ülle Jaakma. 

Mait Klaasseni valis Eesti Maaülikooli rektoriks ülikooli valimiskogu möödunud aasta 29. septembril. Mait Klaasseni ametiaeg maaülikooli rektorina algas 1. jaanuaril 2018 ja kestab viis aastat. 

Inauguratsiooni otseülekannet saab näha veebis aadressil http://video.emu.ee.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Maaülikool tunnustab väljapaistvaid tegijaid
• Eesti Maaülikool tähistab akadeemilise aktusega 66. aastapäeva