Veel on mõned vabad kohad jaanuaris toimuvasse linnalaagrisse! Vaata lähemalt TTÜ kodulehelt. 

Samal teemal:

• Jõulutunnid Kalamaja lastemuuseumis Miiamilla koolile ja lasteaiale
• Algklassilaste linnalaager "Sügisesed tähtpäevad"
• TLÜ Looduse Akadeemia ja BFM Laste filmikool kutsuvad linnalaagrisse

IJSO on kuni 15-aastaste õpilaste loodusteaduste võistlus, kus teadmised pannakse proovile nii bioloogias, füüsikas kui ka keemias. Lisaks kahele teooriatööle on IJSO omapäraks kolmeliikmelistes võistkondades ühiselt sooritatav eksperimentaalvoor. Igast riigist võib osaleda kuni kaks kolmeliikmelist võistkonda. 3.-12. detsembril Hollandis Arnhemis ja Nijmegenis toimunud 14. rahvusvahelisel noorte loodusteaduste olümpiaadil (IJSO) osales 300 õpilast 48 riigist.

Tänavu jõudis võistlus esimest korda Euroopasse ning oli kujundatud keskse teema „Vesi ja jätkusuutlikkus“ ümber. Teemast lähtuvalt käsitlesid ülesanded näiteks taimede kohastumusi üleujutustega hakkama saamiseks, reovee puhastamise tehnikaid ning üle kallaste tõusvate jõgede ohjeldamist. Praktilises voorus tuli võistlejatel jälgida kingloomi ning teha järeldusi nende hakkamasaamisest erineva soolsusega vees; määrata tiitrimise teel vee soolasisaldust ning püüda soolvee ja magevee piiril soolsuse erinevuse arvelt elektrienergiat toota. 

Võistkonna mentori Andres Ainelo sõnul olid ülesanded hästi läbi mõeldud ning nõudsid võistlejatelt mitte ainult üksikute faktide teadmist vaid pigem head loogilise mõtlemise ning probleemilahendamise oskust. Ta lisas, et hästi oli läbi mõeldud ka vaba aja programm, mis samuti vee ümber koondatud. Õpilased külastasid reoveepuhastit ja said palju teada Hollandi veemajandusest. 

Individuaalne üldvõit läks sel aastal Venemaa õpilasele, riikide koondarvestuses oli parim Taiwani delegatsioon.

Eesti võistkonda kuulusid: 

Anna Pauliina Rumm, Tallinna Reaalkooli 9. kl.
Martin Rahe, Tallinna Reaalkooli 9. kl.
Sofia Marlene Haug, Gustav Adolfi Gümnaasiumi 9. kl.
Andreas Simson, Tallinna Reaalkooli 10. kl.
Daniil Vaino, Narva Pähklimäe Gümnaasiumi 10. kl.
Hendrik Vija, Miina Härma Gümnaasiumi 10. kl.

Eesti õpilasi saatsid juhendajatena Tartu Ülikooli doktorandid Andres Ainelo ja Jörgen Metsik ning nooremteadur Andreas Valdmann. 

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab Tartu Ülikooli teaduskool.

Pildil on vasakult: Andreas Simson, Hendrik Vija, Martin Rahe, Sofia Marlene Haug, Anna Pauliina Rumm, Daniil Vaino. Foto: Andres Ainelo.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Eestile Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadilt kuld ja kaks hõbemedalit
• Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi võistlejad tulevad laborist rahva ette
• Eesti noored naasid rahvusvaheliselt matemaatikaolümpiaadilt

Info saatis Koolielule algatuse "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja Birgy Lorenz. 

Kõik projektis osalevad haridusasutused leiate siit kaardilt.

Projekti peatoetajad on Telia Eesti ning Haridus- ja Teadusministeerium, teised toetajad on Avita kirjastus, HITSA, Foxcademy, TeBo Õpiveeb, Microsoft Eesti, Targalt Internetis SIC, Tallinna Ülikooli digiturbe labor, Eesti 2.0, Huvitav Kool, Loquiz 360.ee, eTwinning, Droon.ee, Eesti Teadusagentuur, Tallinna Haridusamet, Tartu Linnavalitsus. Täname teid, et olete Eesti hariduselu uuendamisel meiega kaasas!

Eesti Informaatikaõpetajate Seltsi tegus toimkond tegi "Nutitund Igasse kooli!" algatusest ka väikse väljavõtte: üle 100 õpetaja loo, üle 200 nutitunni loo ja 8 videolugu on leitavad siit. Projektitoetus e-raamatu/veebi tegemiseks on saadud SA Innove ESFi programmist "Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine. Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid".

Detsember

Postitusi tehti 270 ja osales 76 asutust (sh kaks uut). Tublimad postitajad olid Tartu Kutsehariduskeskus (29 postitust), Tartu Lasteaed Krõll 19, Tallinna Kristiine Gümnaasium 17, Tallinna Pae Gümnaasium 16, Põlva Gümnaasium 14, Tartu Tamme Kool 12, Tallinna Kesklinna Vene Gumnaasium 12, Räpina Ühisgümnaasium 10, Elva Gümnaasium 9 postitust. Suur tänu teile!

Et kõik saaks rahulikult pidada jõule, viisime läbi loosimise 16. detsembri hommikul. 
Telia Eesti auhinna Lenovo IdeTab 4 saab Audentese Erakool, Tiia Pällo. Palju õnne! 

Tartu Linna haridusasutuste hääled on edastatud hääletuskotti. Auhindade kätteandmine toimub jaanuaris 2018. Auhinnafondi väärtus on 5000 €. Häälekaimad Tartu postitajad olid Tartu Kutsehariduskeskus, 61 postitust, Tartu Tamme Kool 38, Tartu Lasteaed Krõll 28 postitust. Kokku saime teada 20 haridusasutuse nutitundidest. Oleme teie üle uhked!

Telia Eesti, Eesti Informaatikaõpetajate Selts ja Birgy Lorenz soovivad teile kõikidele imelisi jõule, lõbusat aastavahetust ning indu uueks aastaks! Jätkame toimetamisega jaanuaris.

Projekti üldülevaade: https://sites.google.com/view/nutitund/avaleht

JUHIS OSALEMISEKS: https://www.facebook.com/notes/nutitund-igasse-kooli/projektis-osalemise-juhend/1143396349049559

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Uut kooliaastat alustab ka projekt "Nutitund igasse kooli!"
• Õppimine aktiivseks ja õue!
• Cody.ee õpetab Pythoni programmeerimiskeelt

Looduspäeval on kavas kaks õpituba. Esimeses uurivad lapsed Eesti metsaloomi ja nende elu talvel: milline on nende karv, milliseid jälgi lumele jätab põder ja hunt ning kuidas näeb välja orava näritud käbi. Teises õpitoas tutvuvad lapsed väga haruldase punase pandaga ning loodusmuuseumi eksootiliste lemmikloomadega. Julgemad võivad tarantli või kuningpüütoni ka kätte võtta.

Looduspäev on 3. jaanuaril 2018 kella 11.00-14.00 Tartu ülikooli loodusmuuseumis Vanemuise 46. Osalustasu on 6 eurot lapse kohta. Palume eelnevalt registreeruda telefonil 737 6076 või e-posti aadressil loodusmuuseum@ut.ee. Osalustasu saab maksta 3. jaanuaril alates kella 10.30 loodusmuuseumi kassas.

Looduspäeva toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Tartu ülikooli loodusmuuseum
Tel 737 6076
loodusmuuseum@ut.ee
www.natmuseum.ut.ee

Proovikoolituse viisid läbi Pärnumaa Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog, kutsehariduskeskuse arenguosakonna juhataja Varje Tipp ja vabakutseline koolitaja Heidi Paju, kes olid ka koolituse loojate meeskonnas. „Lõimitakse peamiselt üldharidus- ja kutseaineid. Näiteks kui on vaja arvutada, kui palju tapeeti kulub 20 ruutmeetri seina tapeetimiseks, siis ei pea seda õpetama matemaatikatunnis, vaid matemaatika lõimitakse erialatundi ja arvutatakse seal see välja. Lõimingu peamine eesmärk on näidata valdkonna- ja üldainete seoseid. Ei õpetata tükke, vaid tervikut. Seda kõike õppekavadesse lõimida on suur kunst ja oskus. Eelkõige eeldab see õpetajatelt laiapõhjalisi teadmisi,” selgitas Varje Tipp lühidalt, mis on lõiming kutseõppes.

HITSA koolitus „DigiMeister: Koostöövahendid ja -võimalused kutseõppeasutuses” parandab õpetajate koostööd kutsekoolides ja toetab koostöökultuuri edendamist, suurendab õpetajate koostööpädevust õppetöö planeerimisel ja läbiviimisel ning õpetab kasutama selleks sobivaid digivahendeid. Koolitusel tutvustatakse koostöö ja veebipõhise koostöise õppe metoodikaid, millised on selleks sobivaimad viisid, millistest reeglitest tuleb kinni pidada.

Katsekoolitusel osalejad olid kõik Varje Tipu kolleegid samast koolist, aga eri osakondadest, ja osalemine oli vabatahtlik, nii et õppima asusid tõelised huvilised. Neist üks oli kaubanduse kutseõpetaja Kaie Pärn. „Õppisime veebipõhiseid koostöövahendeid, see oli minu jaoks koolituse teravik. Eesmärk oli teha valmis midagi väga praktilist, et õppekavade lõiming korralikult tööle hakkaks, nagu mõeldud on,” kõlas tema lühike kokkuvõte koolitusest.

Oluline oligi praktiline töö – kõik, millest koolituse käigus räägiti, tehti ka kohe läbi. „Õpetajad, kes koolis töötavad koos, olgu siis ühe aine raames või ühes õppekava moodulis, peaksidki rohkem koostööd tegema. Õppisime, kuidas seda teha. Vahendeid tutvustati palju, meie meeskond töötas rohkem Google Drive’is ja Weeblyis. Kahe kontaktpäeva vahel oli viis nädalat iseseisvat tööd,” ütles Kaie Pärn.

„Mina seadsin koolitajana lõppeesmärgiks, et koolitusel osalejad teaksid ja oskaksid ka veebipõhiseid koostöövõimalusi kasutada, kuna aega kokku saada on väga raske leida. Veebipõhine koostöö nõuab aga väga head enesedistsipliini, tähtaegadest kinnipidamist ja rollide ning ülesannete selget jaotamist. Just need momendid olid kõige raskemad ka koolitusel osalenute jaoks. Koolitusel valmisid veebipõhise koostöö toel mooduli hindamismudelid ja lõimitud õppematerjalid,” ütles Varje Tipp.

„Koostööd lõimingu nimel tehakse iga päev. Erialaõpetajad suhtlevad üldainete õpetajatega ja vastupidi. Olgu lõunaajal või vahetunnis. Õpetajad teevad tihedat koostööd õppekavarühmades. Eriti need õpetajad, kes õpetavad ühel õppekaval,” kinnitas Varje Tipp.

Kaie tõi praktilise näite, mida lõiming kutseõppes tähendab: „Klienditeeninduse moodulis on näiteks teenindamine ja müümine, sinna on lõimitud keeled. Kui õpilane oskab eesti keeles teenindada ja müüa, peab ta oskama sama ka inglise ja vene keeles. Mina õpetan vajalikud oskused ja erialase sõnavara selgeks erialatunnis, vene keele õpetaja õpetab samad sõnad ja väljendid selgeks vene keeles ja inglise keele õpetaja inglise keeles. Hinnatakse koos, õpilased teevad (müügi)situatsiooni läbi kas inglise, vene või eesti keeles. Mina olen näiteks koos inglise keele õpetajaga hinnanud teenindusprotsessi. Mina vaatan olukorra ülesehitust ja klienditeenindust ning keeleõpetaja jälgib keeleoskust. Õpilased ei pea sama asja mitu korda vastama, selles mõttes vähendab lõiming nende koormust. Aga alati ei saa kõiki hindamisi kokku tuua.”

Selliseid lõimingumomente pilootkoolitusel otsiti ja leiti. „Valisime vene keele õpetajaga müügikorraldajate õppekava, klienditeeninduse mooduli. Õpiväljund – teenindusprotsessi kliendikeskne juhtimine. Lisasime teenindusprotsessi materjalid ja keelematerjalid.”

Kursusel loodud materjali katsetati müügikorraldajate teise kursusega. „Õpilastele meeldis, et oli olemas korrektne õpijuhis ja nad said aru, mida tegema peavad. Materjali saab kasutada vene keele tunnis, kui õpilane puudub, siis on tal võimalus seda iseseisvalt õppida,” selgitas Kaie Pärn.

Katsekoolitusega jäi Kaie rahule: „Koolitus oli hästi üles ehitatud, saime oma tööle kohe tagasisidet, nägime teiste töid ning õppisime sellest. Küll võiks mõelda, et inimene, kes koolitusele läheb, on nagu projektijuht, kes koolis omakorda koondab enda ümber inimesed, kes võiksid koostööd teha. Nii saaks võimalikult praktiliselt toimetada. Soovitan seda koolitust kutseõpetajatele, kuna meie õppekavad on kõik lõimitud.”

„Koostöö on hea märksõna, aga reaalne veebipõhine koostöö on üsna keeruline protsess. Sellel koolitusel õpitaksegi veebipõhist koostööd tegema ning tutvutakse selle läbiviimise metoodikaga. Koolitusel on oluline koht ka õppijate koostööl ning koostööoskuste arendamisel,” innustas Varje Tipp huvilisi koolitusele tulema.

Üks valminud koostöömaterjalidest

Kes soovivad oma koostööoskusi arendada ning lõimitud õppematerjale luua, on oodatud koolitusele. Lähemalt saab sellest lugeda HITSA koolitusveebist https://koolitus.hitsa.ee/course/369.

Koolituse väljatöötamises osalesid Varje Tipp (Pärnumaa Kutsehariduskeskus), Heidi Paju (vabakutseline koolitaja), Katrin Uurman (Räpina Aianduskool), Siret Lahemaa (Laupa Põhikool), Helna Karu-Baher (SA Innove) ja Kairi Burnaševa (HITSA).

Artikkel ilmus Õpetajate Lehes 15. detsembril.

Samal teemal:

• Üle tuhande koolinoore kaasanud oskuste aasta jõudis lõpule
• Uue hoo saab kutseõppe kaasaegse ja kvaliteetse digitaalse õppevara väljatöötamine

Teisele kohale tulid Kristo Kinks ja Veiko Kook Tartu Kutsehariduskeskusest ning kolmanda koha said Mart Padar ja Nikita Jurov Tallinna Ehituskoolist.

Teise kursuse kutseõppurid Imre-Ingmar ja David olid võidu üle väga rõõmsad, sest kõiki võistlusülesande etappe polnud nad jõudnud eelnevalt harjutada. „Pidime võistlusel töö käigus mitmeid asju proovima ning tuleb välja, et õnnestus,“ rõõmustasid esimest korda võistlustules olnud noormehed. 

Imre-Ingmar valis kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala, sest nii tema vanaisa kui ka vend on ehitajad. „Julgesin selle valiku pärast põhikooli teha, sest mul oli ehituse vastu kindel huvi,“ sõnas noormees. 

Jõulukellu võistlusülesandena tuli noortel kutseõppuritel laduda Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva teemaline välisseinafragment, mis sisaldas kandvat seina Fibo plokist, soojustust, tuuletõket ja müüritist. Müüritise pikemal osal oli eenduv kiri „Eesti 100“. 

Peakohtuniku ja Anmeri OÜ esindaja Priit Alase sõnul oli tänavusel Jõulukellul osalenud võistkondade tase hea, kuid samas joonistusid selgelt välja kaks tugevamat võistkonda. „Rakvere Ametikooli õppuritele tõi esikoha tehnoloogia jälgimine, kvaliteetne töö, täpsed mõõtmistulemused ja väga hea üldmulje,“ lisas Alas.

Paarisvõistluse esikuuiku igast meeskonnast pääseb järgmise aasta maikuus toimuvatele üleriigilistele kutsemeistrivõistlustele Noor Meister 2018 üks võistleja. Esikuuik on järgmine: 
1. Imre-Ingmar Lehtoja ja David Skrjabin Rakvere Ametikoolist
2. Kristo Kinks ja Veiko Kook Tartu Kutsehariduskeskusest
3. Mart Padar ja Nikita Jurov Tallinna Ehituskoolist
4. Venna Simm ja Arnold Karing Võrumaa Kutsehariduskeskusest
5. Kevin Roio ja Marek Starke Viljandi Kutseõppekeskusest
6. Kasper Kase ja Mihkel Anniko Pärnumaa Kutsehariduskeskusest

Müürseppade kutsemeistrivõistlus Jõulukellu toimus tänavu 13. korda ning võistlusest võttis osa üheksa võistkonda Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest, Kehtna Kutsehariduskeskusest, Kuressaare Ametikoolist, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest, Rakvere Ametikoolist, Tallinna Ehituskoolist, Tartu Kutsehariduskeskusest, Viljandi Kutseõppekeskusest ja Võrumaa Kutsehariduskeskusest.

Müürseppade kutsemeistrivõistluse üks tulihingeline algataja oli kooli kutseõpetaja Jüri Sammul. Aastast 2008 kannab võistlus tema nime.

Võistlust korraldasid SA Innove ja Viljandi Kutseõppekeskus ning võistluse läbiviimist toetasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium, Wienerberger AS ning Saint-Gobain Ehitustooted AS – Weber ja Isover.

SA Innove koordineerib alates 2006. aastast noorte kutsemeistrivõistlusi Eestis ning abistab koostööpartnereid võistluste korraldamisel ja teavitustöös. 

Allikas ja fotod: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti parimad noored meistrid on selgunud
• Parimad noored maastikuehitajad tulevad Luua Metsanduskoolist

Samuti hinnata ise oma oskusi, kasutada oskusi tõendavate dokumentide hoidmiseks e-portfooliot, jõuda erinevate tööpakkujate ja tööpakkumiste keskkondadeni, saada infot koolitus- ja õppevõimalustest Euroopas.

Pärast pool aastat kestnud intensiivseid läbirääkimisi liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoniga jõudis Eesti eesistujana kauaoodatud kokkuleppeni. „Kuigi kõigi osapoolte huvides oli, et kokkulepe sünniks mõistlikus ajakavas, võtsid läbirääkimised oodatust kauem aega. Ettepaneku laiemas eesmärgis olid kõik osapooled algusest peale ühel meelel, kuid eelnõu algne sisu ei vastanud  riikide huvidele ja ootustele. Oleme lõpptulemuse üle väga rõõmsad, sest tegemist on töövõiduga, mille nimel pidi hulk inimesi kõvasti pingutama,“ ütles Europassi raamistiku üks pealäbirääkijatest haridusnõunik Ülle Kurvits.

Uue portaali kasutajatele soovitakse luua nüüdisaegsed e-vahendid  oma oskuste ja kvalifikatsioonide, õpi- ja töökogemuse dokumenteerimiseks ja esitlemiseks. See lihtsustab õpi- ja tööalast liikuvust kogu Euroopas. Kokkulepe tulemusena nõustus Euroopa Parlament arvestama valdavat osa liikmesriikide parandusettepanekuid, mis ühtlasi tagab liikmesriikide õiguse olla Europassi platvormi arendamise ja elluviimisega seotud otsuste tegemisse lähedalt kaasatud. Euroopa Komisjon saab Europassi platvormi loomisega alustada nüüd juba 2018. aasta alguses.

TAUST:
Eile saavutatud kokkulepe tähistab umbes aastapikkuse läbirääkimiste protsessi lõppetappi. 
Euroopa Komisjon tuli algse eelnõu ettepanekuga välja 2016. a oktoobris tuginedes Euroopa Liidu uute oskuste tegevuskava ettepanekutele. Varemalt hõlmas Europass vaid dokumentide paketti, mis sisaldas elektroonset Europassi CV vormi, keelepassi, mobiilsustunnistust ning diplomi ja kutsetunnistuse lisasid.  Näiteks Eestis on Europassi senise rakendamise 8 aasta jooksul koostatud ligi 300 000 Europassi CV-d. 
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku Europassi kaasajastada, laiendades oluliselt pakutavaid teenuseid ning kujundades välja üleeuroopalise e-teenuste platvormi. Lisaks käepärasemaks muudetavale elektroonsele CV-le peaks uus teenuste pakett sisaldama ka näiteks võimalust oma oskusi ise hinnata, kasutada oskusi tõendavate dokumentide hoidmiseks üleeuroopalist e-portfooliot, võimalust jõuda erinevate tööpakkujate ja tööpakkumiste keskkondadeni, saada infot koolitus- ja õppevõimalustest Euroopas. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eesti Euroopa Liidu eesistumise hariduskonverents valgustas tulevikuõppimist
• EL-i kutsehariduse juhid arutavad Tallinnas tuleviku töö ning kutsehariduse tuleviku üle

Töö käsitleb metodoloogilisi seoseid ajalootunnetuse (ajalooteadvuse) ja väärtuskasvatuse vahel.

„On õigustatud eeldada, et üldpedagoogika metodoloogiad kehtivad iga õppeaine puhul ning neist peaks ka ajaloo jaoks piisama. Et see päriselt nii ei ole, selle põhjuseks on ajaloo dimensiooniline olemus – see ei jutusta lihtsalt kunagi toimunud lugusid, vaid annab tähenduse inimliku eksistentsi ajalisele mõõtmele, inimkogemuse muutumisele ajateljel,“ selgitab Piir ja lisab, et inimese elu on aegruumiline tervik, seda ei saa jagada valdkondadeks või õppeaineteks.

Doktoritöö küsib, kuidas toimub ajataju kujunemine ning mis võimaldab inimesel liikuda mõttelisel ajateljel minevikku ja tulevikku. „Sellele küsimusele vastates selgub subjektiivne enesekohane ajatunnetus, mis töötab mõtestatud ja tähenduslike seoste kaudu. See ilmneb eelkõige emotsionaalses ja väärtuste raamistikus, millesse õpitav materjal paigutatakse,“ sõnas töö autor. Teemasse süvenedes hakkab üha olulisemat rolli mängima väärtuste, tähendusloome ja tähenduslikkusega seotud problemaatika.

Ühe peamise järeldusena toob autor välja, et kasvatuslikust vaatenurgast on ajaloo õpetamise peamiseks sihiks aidata õppijal tunnetada ennast kui ajaloolist isikut, mõista enese ajaloolisust. „Seejuures võimaldab filosoofilis-metodoloogiline mõtestamine leida ajalookasvatusel oma eesmärki, psühholoogilise ajataju uuringute kaasamine aga kasvatuse eeldusi. Arvestades ajalooga suhestumise rolli muuhulgas individuaalse enesepildi ja rahvusliku identiteedi kujunemisel, peaks ajalugu olema piisavalt oluline, et panustada selle raames toimuvasse väärtusrefleksiooni teadlikult ja süvitsi,“ selgitas Milvi Martina Piir.

Doktoritöö pealkiri on "Ajalookasvatus: subjektiivne ajataju, väärtused, metodoloogia" ("Methodology of a Value-oriented Approach to History Education According to Subjective Perception of Time"). Töö juhendajad on Maria Tilk (1948-2015) ja Tallinna Ülikooli dotsent Tiiu Kuurme, oponendid Helsingi Ülikooli emeriitprofessor Sirkka Ahonen ja Tartu Ülikooli dotsent Olga Schihalejev.

Doktoritöö täistekst on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.

Allikas: TLÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tallinna Ülikooli 26 uut doktorit

Eesmärk oli ka jagada kogemusi ja näidata, kuidas noored kasutavad igapäevaelus nutikaid tehnoloogiad, kasvõi näiteks oma kodu turvalisuse tõstmiseks. Võistlus toimus tänavu märtsi algusest novembri lõpuni. Projektis osalesid Eesti, Leedu ja Austria noored. 

Videote valmimine jaotatai kolme faasi: idee leidmine ja filmimise ettevalmistus, filmimine ise ning video järeltöötlus. Noori juhendasid videote valmistamisel Soome eksperdid Akseli Virtanen ja Erkka Lehto, kes valmistasid spetsiaalselt selleks puhuks kolm õppevideot ja juhised Padleti keskkonnas (ühiskirjutamist võimaldav veebi-teadetetahvel), mis toetasid noori loometöös. Projekti tulemusena lõid kolme riigi noored 21 videot, mis kõik on vaadatavad Youtube kanalist Smartly on the Web https://www.youtube.com/channel/UCZsxqkZT62iqCvfd9qYoD8w. Videod on inglise keeles või varustatud ingliskeelsete subtiitritega.

Noorte tehtud videod näitavad, et turvalisuse temaatika internetis on neile väga oluline. Enim käsitleti oma töödes privaatsuse ja küberkiusamise teemasid.  Valminud videotest valiti nii noorte kui ka täiskasvanute poolt välja parimad tööd. 

Eesti õpilased olid edukad

Eesti õpilastel läks konkursil väga hästi. Parima video tiitli võitis video „Interneti ohutus“ („Internet Safety“), mille autorid on projekti "Targalt internetis" noortepaneeli liikmed Georg Šumailov ja Robert Pärnpuu. Kolmanda koha saavutas Luunja Keskkooli noorte video „Häkker“ („The Hacker“), mis sai ka noorte lemmiku tiitli. 

Video „Interneti ohutus“ paistis silma hea teostuse ja n-ö „kastist välja“ mõtlemise poolest, silma paistsid tegijate loovus ja jutustamisoskus, video tehniline kvaliteet. Ekspertidele meeldis eriti see, kuidas ühine digitaalne häirija - viirus - võttis videos inimese kuju ja tegutses kui päris kurjategija. Ka huumor oli abiks, et viia loo mõte paremini vaatajateni. 

Georg Šumailov  ja Robert Pärnpuu ise leidsid, et ideega alustamine oli üks kõige raskemaid osi kogu töös. „Meil oli suur hulk ideid, mõnda töötlesime kauem kui vaja oleks olnud. Kõige tähtsam asi, mida me filmitegemise jooksul õppisime, oli see, et ise pead protsessist rõõmu tundma, muidu valmib midagi hõlmamatut, mille üle sa uhkust ei tunne. Ja et meil endil on head tehnilised teadmised, ei tahtnud me internetiturvalistust kujutada kui midagi igavat ja ebameeldivat, vaid kui midagi huvitavat koos infoelementidega.“

„Häkkeri“ loojad on Luunja kooli õpilased Jasmin Sar, Getter Lauk, Astrid Uus, Egle Oolberg, Mihkel Karus; juhendas õpetaja Margit Laidvee. 

See video kajastab olulist teemat: väärtuslike ja kompromiteerimist võimaldavate andmete säilitamine isiklikus arvutis; kuidas on võimalik ka kustutatud andmeid taastada. Videos paistab silma tõeliselt professionaalset kaameratöö, kõik võttenurgad olid põhjalikult ette valmistatud. 

Kommentaar õpetaja Margit Laidveelt: “Luunja Keskkooli kutsus projekti osalema HITSA projektijuht Kerli Pozõgina. Olime varem osalenud edukalt ühes eTwinning projektis, millega saavutasime Eestis 2. koha. Projekt „Noortepaneeli Youtube kanal“ andis noortele filmi tegemise oskuse, sest juhendajad Soomest olid oma ala spetsialistid ning nende õpetus oli väga põhjalik. Samuti õppisid noored aega planeerima ja üksteisega koostööd tegema, olulisel kohal oli ka ülesannete jagamise oskus. Häkkimise teema valiti seetõttu, et noored tahtsid teha algselt tehniliselt rasket filmi ning häkkimise teemat ei olnud teised projektis osalejad veel puudutanud. Noored põhjendasid oma teemavalikut ka sellega, et tegelikult on häkkimine aktuaalne teema, kuid sellele ei pöörata siiski piisavalt tähelepanu. Minu arvates oskavad projektis osalenud noored teadlikult ja targalt internetis käituda, kuid üleüldiselt kipuvad õpilased vahel unustama elementaarseid turvalisuse nõudeid internetis.“

Eksperdi arvamus

Projekti juures eksperdina tegutsenud Akseli Virtanen: "Oli rõõm osaleda selles tähtsas projektis! Tutvustusvideote tegemine oli lõbus ja tore. Mul on ainult väike eelnev kogemus õpetamisega, tagasiside saamine oli suurepärane.

Noored võtsid meie õppematerjalid väga hästi vastu ja ma olen tulemuste osas väga põnevil. Noorte töö kvaliteet on palju parem kui oskasin oodata. Videod on täis loovat mõtlemist, põnevaid lugusid ja häid tehnilisi lahendusi. 

Kuna internetiturvalisuse teemat videosse panna on üsna raske, siis arvasime, et noortel on probleeme huvitavate lugude loomisega. Valesti arvasime. Tundub, et teema puudutab nende elusid tugevalt ja projekt inspireeris neid tõeliselt. Kõigi videote vaatamine oli minu jaoks suurepärane õppimiskogemus. Uurige noorte elusid ja probleeme!

Videod käsitlesid enim inimese privaatsust ja küberkiusamist. Loodan, et paljud inimesed näevad neid teoseid ja tõuseb teadlikkus nendest teemadest, eriti täiskasvanute seas. Maailm on muutunud ja kasvada selles digitaalses, kiiresti muutuvas maailmas on palju raskem, kui täiskasvanud üldiselt arvavad.”

Loos on kasutatud HITSA projektijuhi Kerli Požogini kokkuvõtvat artiklit projektist Youth Panel YouTube. Avafoto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Nutiseadme kasutaja riskitaju on madal
• NutiKaitse 2017 projektirühm esitles laiaulatuslikku nutiturvalisuse uuringut
• Rahvusvaheline küberkaitse suvekool keskendub sotsiaalsele manipulatsioonile
• Kõigil õpilastel on õigus omandada vajalikud digioskused

Filmi tutvustus

Audrie ja Daisy, kaks keskkoolitüdrukut, kes elavad USA eri linnades, on mõlemad langenud seksuaalse ahistamise ohvriks, kusjuures ahistajat on nad seni oma sõbraks pidanud. Mõlemat neiut on sotsiaalmeedias mõnitatud ja häbimärgistatud ning mõlemad on üritanud enesetappu. Audrie võtabki endalt elu, kuid Daisy pääseb ning temal tuleb leida viis, kuidas edasi elada. Kahe teismelise tüdruku juhtumeid võrreldes ja nende vahel paralleele tõmmates heidavad filmiloojad Bonni Cohen ja Jon Shenk valgust seksuaalsele ahistamisele kui ulatuslikule ühiskondlikule epideemiale, mida on veelgi raskendanud tänapäeva tehnoloogia. Nad ei maali sellest mitte lihtsat pilti, vaid annavad sõna ka Daisy juhtmiga seotud meessoost isikutele: tema ründajaile, väikelinna šerifile ja Daisy vennale, kes nüüd tegutseb uue poiste põlvkonna muutmise nimel.

Audrie ja Daisy kogemuste spetsiifilisuse kaudu tulevad esile üldistused, mida saab üle kanda ka laiemale pinnale. Et Daisy õpib Audrie juhtumist ja liitub ellujäänute kogukonnaga, pakub film väga elulist kõneainet selle kohta, kuidas purustada teismelisi vägistamisohvreid tabanud häbimärgistamise ja üksinduse nõiaring, mida sotsiaalmeediahüsteeria on tohutult võimendanud. 

Lisainfo ning filmi treileri leiate kino kodulehelt -  http://kinosoprus.ee/et/movie/klassiga-kinno-audrie-ja-daisy .

Dokumentaalfilm sobib eelkõige gümnaasiumiastme õpilastele.

Film linastub eestikeelsete subtiitritega 18. ja 20. detsembril kell 15:00. Filmi juhatab sisse Peaasi.ee psühholoog ja koolitaja Daniel Soomer. Õpetajatele on tas ette valmistatud töölehed, mis aitavad filmi analüüsida. Kooligruppide registreerimine toimub meili teel – kool@kinosoprus.ee. Pilet õpilastele 3 eurot, õpetajatele on kinokülastus tasuta.

----------------------------------------

Kinos Sõprus toimuv "Klassiga kinno" programm on  spetsiaalselt koolinoorte jaoks kureeritud programm, mille raames toome igal kuul noorteni ühe dokumentaalfilmi, mis muidu kinolevis kättesaadav ei ole. Programmi toetab Kultuurkapital. 

Allikas: korraldajate info. 

Samal teemal:

• Tudengite uued parimad filmid jõuavad Eesti publikuni
• Saatesari „Eesti lugu“ on väärtuslik õppematerjal mitmesse ainetundi