„Oskuste aasta kutsuti ellu selleks, et kutseharidus leiaks Eestis laiemat väärtustamist. Paljud noored ei tea, et tänane oskusõpe on spetsialistiharidus, mis avab võimalusi haridusteel edasi liikumiseks. Meie kutsekoolides toimunud inspiratsiooniüritused on andnud noortele võimaluse uurida nii õppimisvõimalusi, moodsaid õpikeskkondi kui ka näha tublisid vilistlasi oma karjäärivalikutest rääkimas,“ sõnas SA Innove hariduse agentuuri juhataja Tanel Oppi.

Tallinna Tööstushariduskeskuses toimunud oskuste aasta viimane inspiratsiooniüritus tõi kokku üle 250 õpilase Harjumaa koolidest. Esinejate seas olid Tallinna Tööstushariduskeskuse vilistlased Maia Vahtramäe ja Lauri Pedaja. 

Aasta jooksul on inspiratsiooniüritused toimunud kümnes kutseõppeasutuses üle Eesti ning osalejate arv küündib kokku üle tuhande. Osalenud koolinoorte tagasiside üritusele ja selle vajalikkusele on kõrge. 

Inspiratsiooniürituse eesmärk on tutvustada noortele kutsehariduse mitmetahulist maailma ja innustada kaaluma edasiõppimisvalikuna erialasid, mis annavad tööturul nõutud praktilised oskused.

Oma karjäärivalikutest ning omandatud oskustest on aasta jooksul kogemusi jaganud nii mitmed ettevõtjad kui ka kutsehariduse taustaga tuntud isikud: Tiina Tauraite, Getter Jaani, Allar Raja, Marko Ala, Kaili Närep, Ivari Padar ja paljud teised andekad inimesed. 

Oskuste aasta egiidi all on toimunud ka kutsehariduse suursündmus Noor Meister, videokonkurss „Mina oskan!“ ning mitmete partnerite korraldatud ettevõtmised.

2017. aasta on kuulutatud oskuste aastaks, et väärtustada kutseoskusi, meisterlikkust ja elukestvat õpet Eesti ühiskonnas. Oskuste aasta on ellu kutsunud Haridus- ja Teadusministeerium, elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond ja teema-aastat juhib SA Innove.

Lisainfot oskuste aasta ja toimuvate sündmuste kohta leiab veebilehelt https://oskusteaasta.ee.

Allikas: SA Innove. Foto: Koolielu arhiiv. 

Alates 2018. aasta 1. jaanuarist tegutseb Tõraveres asuv Tartu Observatoorium instituudina ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonnas.

Minister Mailis Reps märkis, et teadusasutuste võrgu korrastamine aitab kindlustada teadus- ja arendustegevuse stabiilsust ja kvaliteeti. „Ülikooli koosseisus on stabiilsus suurem ning ühinemine tähendab täiendavaid arenguvõimalusi koostöös ülikooli teiste valdkondade ja partneritega,“ ütles Reps.

Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil ütles, et ülikoolil ja obervatooriumil on alati olnud ühiseid teadusprojekte ning kahe asutuse liitumine aitab sisulisele lõimumisele kindlasti kaasa. “Oleme selle liitumise ettevalmistuse käigus saanud kinnitust, et sellest koostööst võidavad mõlemad osapooled,” ütles Vassil. 

“Avalikkusele on kõige paremini tuntud tudengisatelliidi projekt ESTCube, mille käigus said meie üliõpilased ja teadlased koos obervatooriumi teadlastega edukalt hakkama Eesti esimese kosmosemissiooniga kosmosetehnoloogiate katsetamiseks. Juba on ettevalmistamisel ka ESTCube-2,” sõnas Vassil ja lisas, et Tõraveret ei nimetata asjata Eesti kosmoseuuringute keskuseks.

Tartu Observatooriumi direktor Anu Reinart tõi esile ka teisi tegevusvaldkondi lisaks astronoomiale ja kosmosetehnoloogiale. “Hea näide tugevast koostööst ülikooliga on nn keskkonnaobservatoorium taimkatte, atmosfääri, veekogude jm kaugseireks,” selgitas Reinart ja lisas, et kahe asutuse ühinemine annab palju võimalusi teadus- ja õppetöö paremaks lõimimiseks. 

Ühinemist toetatakse ASTRA meetmest.

Valitsus andis nõusoleku Tartu Observatooriumi ühinemiseks Tartu Ülikooliga tänavu septembris. 2016. aasta septembris allkirjastasid Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Ülikool ja Tartu Observatoorium vastastikuse mõistmise memorandumi ühinemise ette valmistamiseks. Eelnevalt oli ühinemisele toetust avaldanud Teadus- ja Arendusnõukogu.

 Asutuste võrgu korrastamise vajadusele osutas 2015. aastal Teadus- ja Arendusnõukogu tellimusel valminud „Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raport“. Konsolideerimise ülesanne on püstitatud ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) strateegias aastateks 2014-2020.

Allikas: HTMi pressiteade. 

“Kuna eksamitöö ja hindamisjuhendi valmistab ette ja otsustab SA Innove juures tegutsev eksamit ettevalmistav komisjon, on meie parim võimalus praegu teha komisjonile ettepanek eesti keele riigieksami hindamisjuhend Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga läbi arutada ja oma otsused selle osas üle vaadata. Palume SA Innovel korraldada komisjoni kokku kutsumine ja juhtida teema arutelu,” ütles ministeeriumi asekantsler Mart Laidmets.

Avalikkuses on tekitanud küsimusi 2018. aasta eesti keele riigieksamit ettevalmistava komisjoni otsus muuta hindamisjuhendit. Muudatus sai alguse keeleekspertide ettepanekust hinnata lugemisülesannete vastuseid nii, et õigekirjavigade eest punkte maha ei arvata. Selle eesmärgiks oli muuta lugemisosa hindamine läbipaistvamaks.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Selle aasta riigieksamite esmased tulemused näitavad stabiilsust
• Täna algava riigieksamite perioodi avab eesti keele riigieksam

Lingist avanevalt veebilehelt leiate rohkem kui 100 nutiõpetaja lugu, üle 200 nutitunni lugu erinevatest ainetest ja maakondadest ning hetkel viis videolugu. Lood on kokku kogutud Nutitunni Facebooki kanalilt. 

Tegijad: Maarja Kask, Kailit Taliaru, Taimi Dreier, Tiina Nõges, Mart Kimmel, Tõnu Soop, Karis Peetsalu, Tiit Helm, Dmitri Mištšenko, Petri Asperk ja Anneli Kesksaar. Projekti vedas Birgy Lorenz. 

Projektitoetus e-raamatu/veebi tegemiseks on saadud Innove ESFi programmist "Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine. Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid."

Info edastas projekti "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja Birgy Lorenz. 

Samal teemal:

• Projekt "Nutitund igasse kooli!" keskendub oktoobris digitaalsele ohutusele
• Algatus "Nutitund igasse kooli!" ületas aprillis rekordeid

Uuringu üks autoritest, OSKA vanemanalüütik Siim Krusell tõdes, et üheks kõrge hõive eelduseks on vajalike oskustega koolilõpetajad, kes erialasele tööle asuvad. „OSKA uuringutest on selgunud vajadus muuta nii kutse- kui kõrghariduses õpet praktilisemaks ja õpetada enam erialaspetsiifilisi IKT-oskusi," sõnas Krusell.
 
Uuringu järgi kasvab tulevikus kõrgharidusega spetsialistide ja kutseharidusega oskustöötajate osakaal. 46%-l tulevikutöötajatest peaks olema kõrgharidus ning igal kolmandal kutseharidus. Oodata on põhi- ning gümnaasiumiharidusega töötajate vajaduse langust.
 
Aastaks 2025 kasvab enim vajadus töötajate järele tarkvaraarenduses, telekommunikatsioonis, puidutööstuses, haldus- ja abitegevuste alal ning seoses rahvastiku vananemisega tervishoius ja sotsiaalhoolekandes. Haldus- ja abitegevustes suureneb töökohtade arv, sest kasvab sisseostetavate tugiteenuste osakaal.
 
Töökohtade arvu languse osas võib esile tuua avalikku haldust, haridust, jaekaubandust, põllumajandust ning veondust ja laondust. Eelkõige mõjutavad langustrendi tehnoloogia suurem kasutusele võtmine ning rahvastiku vananemine, mistõttu jääb vähemaks nii noori kui maksumaksjaid.
 
Ülevaade uuringu tulemustest
 
Uuring “Eesti tööturg täna ja homme 2017”
 
OSKA uuring „Eesti tööturg täna ja homme 2017“ annab ülevaate Eesti tööturu olukorrast ning tööjõu- ja sellest tulenevast koolitusvajadusest aastani 2025. Uuring koostas sihtasutus Kutsekoda koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
 
OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses.
 
OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Allikas: Kutsekoja pressiteade. 

Samal teemal:

• Vastuolu haridussüsteemi ja tuleviku tööjõuvajaduse vahel saab leevendada
• Kooliuksed lõplikult enam ei sulgu

Eesti noorte usaldus riigi institustsioonide vastu on tõusnud põhjamaade tasemele, ning demokraatilikud hoiakud on pidevalt paranenud.

“Eest haridussüsteem on demokraatlike väärtuste arendamisel olnud edukas,” tõdes uuringu läbiviija, Tallinna Ülikooli professor Anu Toots. "Seda näitavad nii aktiivsed õpilasesindused, meie noorte head ühiskonna-alased teadmised ning kasvav usaldus riigi institutsioonide vastu. On hea meel tõdeda, et 2009. aasta järel langenud venekeelsete noorte usaldus riigi institutsioonide vastu on taas jõudnud 1999. aasta taseme lähedale.”

“Kui räägime kodanikuks olemisest, siis ühest küljest tähendab see kohustuste ja õiguste loetelu, ent teisest küljest ka kodanikuaktiivsust. Nii ühiskonnaõpetuse tundides kui ka koolikultuuri kujundades omandavad õpilased eriilmelisi kodanikuks olemise teadmisi, oskusi, hoiakuid, mis aitavad muuta Eestit paremaks paigaks, “ ütles uuringu esitlusel Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets.

Eesti õpilased väärtustavad osalust koolielus ja õpilasomavalitsuses. Üle 90% vastajatest leiab, et õpilaste koostegutsemine ja osalemine kooli juhtimises võib muuta kooli paremaks. Reaalselt kooli juhtimist puudutavate otsuste langetamisel osaleb kolmandik õpilasi. See on sama palju kui õpilasomavalitsuse töös osalejaid. Aastatega on vähenenud huvi muusika- ja näiteringi vastu, kuid oluliselt on tõusnud osalemine väitlustes.

Kuigi venekeelsete koolide õpilaste ühiskonnateadmiste tase on madalam eestikeelsete koolide omast, on venekeelsed noored aktiivsemad kaasalööjad ühiskondlikes liikumistes ja vabatahtlikus töös.

Eestikeelsetest õpilastest 94% tunneb uhkust Euroopas elamise üle, venekeelsetest 80%. Euroopa tuleviku positiivsetes stsenaariumide hindamisel on eesti ja vene õppekeelega noored sarnased, negatiivsete stsenaariumide osas aga erinevad. Eestikeelsed õpilased näevad peamiste riskidena terrorismi ja maailma superjõudude tugevnemist; venekeelsed õpilased aga sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme.

Hoiakud sooliste stereotüüpide osas on vähenenud, kuid venekeelsete õpilased on ka siin konservatiivsemad. Kõige suurema muutuse on teinud läbi seisukoht, et mehed sobivad poliitilise liidri ametisse paremini kui naised. Kui 1999. aastal nõustus sellega 42% Eesti õpilastest, siis 2016. aastal vaid 26 %.

Tõusnud on ka toetus rahvusrühmade võrdsetele õigustele. Seejuures on eestikeelsete õpilaste hulgas märgatavalt rohkem neid, kes on täiesti nõus etnilise võrdõiguslikkusega. Venekeelsete õpilaste seas on rohkem kahtlust ka selles, kas rahvusrühmade võrdsed õigused on demokraatiale kasuks.

Uudistemeedia tarbimine on võrreldes 2009. aastaga väga oluliselt langenud: täna loeb lehest sise- või välisuudiseid vähemalt korra nädalas vaid 30% teismelisest. Eriti palju on uudistemeedia tarbimine ning ka usaldus selle vastu vähenenud venekeelsete õpilaste seas. Samal ajal ei ole ka sotsiaalmeedia saavutanud prognoositud mõju noorte poliitilise aktiivsuse kanalina, kuna vaid kolmandik noortest tunnistab, et otsib sealt kaudu poliitilist teavet.

Noorte valmidus hääletada valimistel pole aastatega oluliselt paranenud, valimisea langetamine pole automaatselt entusiasmi suurendanud. Seega nõuab noorte valijate kasvatamine aktiivset tegutsemist riigi, erakondade ja noorteühenduste poolt.

Kodanikuhariduse uuringu (International Civic and Citizenship Study, ICCS) eesmärk on teada saada, kuidas teismeeas noored omandavad kodanikurolle ühiskonnas toimetulekuks. Uuritakse õpilaste teadmisi ja arusaamasid ühiskonnast, hoiakuid demokraatia printsiipide ja kodanikurollide kohta, aga ka nende praegust ja tulevast ühiskondlikku osalust. Uuringu tulemused võimaldavad hinnata, millised haridussüsteemi korralduslikud mudelid ja õpetamispraktikad annavad kodanikuhariduses parimaid tulemusi.

Rahvusvahelises kodanikuhariduse uuringus osales kokku enam kui 94 000 õpilast, 37 000 õpetajat ja 3800 kooli 24 riigist Euroopast, Aasiast ja Ladina-Ameerikast. Eestist osales 3255 õpilast 164 koolist. Küsitlus toimus 2016. a kevadel. Eesti osales uuringus kolmandat korda.

Uuringu kokkuvõte on leitav Haridus- ja Teadusministeeriumi veebist: http://bit.ly/2B8fpbM

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• PISA 2015 viimane raport: Eesti noored on Euroopa parimad probleemilahendajad

Noored kogusid suvel oma kodu ja kooli ümbrusest kokku 159 liigist taimi ja valmistasid neist herbaariume. Näitus tutvustab nii noorte kodukandi taimestikku kui ka nende panust teadusesse.

Kogutud materjali säilitatakse Tartu Ülikooli loodusmuuseumi botaanikakogudes ja andmeid portaalis eElurikkus. Tulevikus saavad teadlased taimevaramut kasutades uurida, millised muutused toimuvad meie looduses pikemal ajaperioodil.

„Alles siis, kui hakkasime täpsemalt vaatama, märkasime, kui palju erinevaid taimi on väikesel maa-alal ja kui väheseid neist me tunneme. Kõik ei olegi lihtsalt hein või muru või lill,“ tõdesid kingituse tegemises osalenud Kääpa Põhikooli õpilased. 

Näitus „Eesti taimevaramu“ jääb Tartu Ülikooli loodusmuuseumis avatuks 31. märtsini 2018. Projekti kohta saab rohkem infot EV100 veebilehelt.

Eesti taimevaramu idee algatasid Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed. Kaasa aitasid Eesti Loodusmuuseum, Tallinna Botaanikaaed, Eesti Maaülikool ja Keskkonnaamet. Projekt viidi ellu koostöös Sihtasutusega Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja EV100 korraldustoimkonnaga.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Külvame 100 teraviljapeenart!

Tehnikaajakirjanik Hans Lõugas, kes päeva juhtis, sõnas, et igaühel on mälestus ja teadmine koolimajast oma kooliaja põhjal, koolimaja oli ja on rohkem kui lihtsalt maja. Kas see peaks olema nutikoolimaja, on aastal 2017 muidugi oluline ja moodne küsimus. Kui meie kodud muutuvad järjest targemateks ja isemõtlevamateks, peavad muutuma ka koolihooned. 

„Võrgustik võrgutab“ sarja ajalugu meenutati videolõigu vahendusel. HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan tõdes, et väikselt alanu on suureks kasvanud, nüüd saab seminare jälgida ka üle veebi. „Saame osa uuest teadmisest, ilma et peaksime füüsiliselt kohal olema,“ sõnas ta ja lisas, et lõppev aasta oli Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse jaoks omamoodi restardi-aasta. „HITSA strateegia on paika saanud, aitame kaasa, et aastaks 2020 oleks IKT-õpe kättesaadav kõigis Eesti õppeasutustes.“  

Tallinna Ülikooli doktorant, SmartEducationi koolitaja Marge Kusmin andis alustuseks kuulajatele kiire ülevaate, kuidas on maailmas mõistetud ja arendatud nutikat koolimaja, nutikat klassi, nutikat õppimist ja õpetamist (smart teaching, smart schoolehause, smart learing, smart classroom). 1997 alustati esimesena maailmas Malaisias nutika koolimaja kontseptsiooni juurutamist, ennekõike tähendas see koolide varustatust arvutitega. Siis oli maailmas levinud arvamus, et kui õpe on 100% e-õpe, siis ongi meil kõik nutikas, nii klassiruum, koolimaja kui õpilased-õpetajad. 2012 võeti USAs, New Yorgis nutika koolimaja kontseptsioon käsile, aga jälle tehnoloogiat silmas pidades. „Kui kasutame tehnoloogiat samal vanal viisil nagu kriiti ja tahvlit, ei ole lootust, et õpitulemus paraneb. Nutikas haridus – see on kuidas luua nutikaid õpikeskkondi, kuidas neid keskkondi ja tehnoloogiat kasutada õppeprotsessis, erinevad õpetamismeetodid ja -strateegiad,“ sõnas Marge Kusmin. 

Väätsa Põhikooli direktor Marko Sootla rääkis Väätsa kogemusest: kuidas targa maja funktsionaalsust õppetöösse siduda. Kaks aastat tagasi otsustati koolihoone renoveerida liginullenergiaga hooneks. „Maja on tõesti päris nutikas, soojus-, niiskus- ja õhurežiim on seadistatud sellisel viisil, et inimene enam väga sekkuma ei pea. Samas oleme ka mõisakool. Mõis on väärikas, aga tänapäevases mõistes mitte eriti tark keskkond. Nii et mõlemad on meil olemas,“ ütles koolijuht. Väätsa kooli põhiväärtused on innovaatilisus, professionaalsus ja praktilisus. Eesmärk on, et Väätsa Põhikooli lõpetanu on pisut rohkem keskkonnateadlik ja teadlik IKT kasutamisest. „Kooliruumid on kujundatud nii, et kõiki saab kasutada õppimiseks, kaasa arvatud koridore, ja et õpetajatel ka oleks kena olla, mitte ainult õpilastel. Digivahendid ei ole mitte laboris, vaid kooliruumi(de)s,  asjade interneti oleme lastele kättesaadavaks teinud nii palju kui võimalik.“ Liginullenergiaga hoone tähendab ka seda, et süsteem väljastab ja kontrollib pidevalt andmeid õhuniiskuse, temperatuuri jms kohta. Neid andmevooge saab  kasututada õppetöös: seoste loomine igapäevaeluga, analüüsi-  ja probleemilahendamise oskuste arendamine, teemad uurimis- ja loovtöödeks. „ Kui koolimajast ära tulin,  jäid 9. klassi õpilased tegema õppefilmi, mis on kõige tähtsamad omadused sellel targal koolimajal,“ tõi Marko Sootla näiteks. 

Edasi sai kuulata lugu GAGi uue õppehoone valmimisest: Sirlet Viilas, Gustav Adolfi Gümnaasiumi projektijuht ja Eero Ääremaa, Gustav Adolfi Gümnaasiumi IT-juht rääkisid teemal "Ühe kooli lugu õppehoone renoveerimisest: millisest tegevusest algab ühe koolipere jaoks õppehoone renoveerimine, kes saavad olla sellesse kaasatud, mida tuleb arvestada, kuidas hoida fookus õpilastel, mis võib minna valesti ja kuidas seda vältida?"

Kolm praktilist näidet tulid Paikuse Lasteaiast Mesimumm, Tallinna Südalinna Koolist ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist. 

Lasteaiaõpetaja Helin Laane tõi näiteid, kuidas musilased nutikalt õpivad. „Meil on interaktiivne tahvel, BeeBotid,  Makey-Makey´id, tahvelarvutid, videokaamera, diktofon, fotoaparaadid. Lapse roll on õppeprotsessis muutnud. Tahvelarvutid on 12 lapsele, kahe peale üks. Valik oli teadlik, soovisime arendada koostööoskust. Tahvli kasutamise reeglid panime rangelt paika. Kaks kuud võttis aega, et koostöö sujuks. Lisaks õppisid lapsed üksteise pealt, hakkasid õpetama oma paarilist. Lapsed muutusid iseseisvamaks, õppeprotsess soodustas seda. Õpetaja seletav osa vähenes. Kaasame lapsevanemaid, saadame linke, mis oleme teinud, virtuaaldsed näitused paneme üles Google Draivi. Lapsed õpetasid vanavanematele, kuidas teha multifilmi,“ kirjeldas Helin Laane tehtut. 

Südalinna Kooli IT-juht Jaanus Paasoja sõnas, et neil on küll renoveeritud koolimaja, aga uue tehnika vajalikkusega renoveerimisel ei arvestatud. Tehnikat on soetatud hiljem tasapisi. „Tegime konkursi õpilastele, millisena lapsed näevad tuleviku klassiruumi. Maketid valmisid vanal moel paberi, liimi, pliiatsite abil, lisaks tekst juurde. Fantaasiast puudu ei olnud, isegi veemaailm pakuti välja. Toredamad ideed valisime välja ja hakkasime tulevikuklassi ehitama,“ rääkis Jaanus Paasoja. See tähendab, et üks klassiruum sisustati põhjalikult ümber. „Panime klassiruumi lihtsaid lahendusi nagu näiteks kellad, mis näitavad eri ajavööndeid. Muretsesime huvitavad toolid, kus saab asju hoida, on mugav istuda ja nendega saab klassiruumis n-ö ringi sõita; 3D-printerid, televiisorid, kuhu suunata tehtud töid ja neid teistele näidata; kott-toolid. Klassi kasutatakse päris tihti. Kolm aastat tagasi avasime selle klassi, nüüd on aeg täiustada.Tahame lisada virtuaalreaalsuse keskkonna ja avada klassi nii, et ka koridorist saaks õppimise ruum.“

Tartu Tervishou Kõrgkool teenuste ja koostöö koordinaator Grete Jeltsov tutvustas uut ja koolile nii vajalikku tehnoloogilist õppevahendit: anatoomilist lauda. Õppevahendi abil saab anatoomia ja füsioloogia õpetamiseks tõetruu kolmemõõtmelise pildi inimkehast tervikuna, selle elundsüsteemidest ja üksikutest organitest. Tekkivat kujutist saab kuvada kihtidena, seda lõikuda ja vaadelda eri suunast. Samuti leiab anatoomiline laud kasutust embrüoloogia, histoloogia ja patoloogia õpetamisel.

Nutikat koolimaja ja selle mõju õppimisele-õpetamisele käsitleti seminaripäeval veel mitme kandi pealt, muuhulgas paneeldiskussioonis ("Praktilised kogemused ja soovitused. Kuidas muudab nutikoolimaja, kaasaegne koolimaja õppeprotsessi? Millised on nõuded ruumile, tehnikale ja taristule?" Osalesid Mathias Mõttus, Tartu Tamme Gümnaasiumi IT-juht; Lauri Läänemets, endine Väätsa vallavanem; Mihkel Laar, Tartu Raatuse Kooli haridustehnoloog; Ülle Matsin, Viljandi Gümnaasiumi direktor). 

Seminaripäevast jäi kõlama mõte, et nutikas koolimaja ei tähenda üksnes hoonet või klassi, olulisem on sisu. Ja et Eestist on juba tuua piisavalt häid näiteid, kus nutikas ruum toetab nutikat õppimist.

Võrgustik Võrgutab seminari "Nutikoolimaja" ettekanded on järelvaadatavad siin>>

Fotod: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• Eesti õpetajad panid Euroopa kolleegid programmeerima
• Kutsekoolid digipöörlemises – kolme kooli kogemus
• Video: Kuidas panna õpetaja nutitelefoni armastama?

F. J. Wiedemanni keeleauhind antakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

Ettepanekuid auhinna määramiseks võivad esitada juriidilised isikud, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud eesti keele või kultuurialane tegevus; Haridus- ja Teadusministeerium; isikud, kellele on antud F. J. Wiedemanni keeleauhind.

Kirjalikud ettepanekud koos põhjendusega tuleb esitada hiljemalt 10. jaanuariks Haridus- ja Teadusministeeriumi e-posti aadressil hm@hm.ee või aadressil Munga 18, 50088 Tartu (postitempli kuupäev 10.01.2018).

Wiedemanni keeleauhinna laureaadid 1989-2017

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Väike-Maarjas tähistatakse taas Wiedemanni keelepäeva
• Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Marja Kallasmaa
• Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Uno Laur

Aprilli keskel Pekingis toimuvasse finaali pääsemiseks tuli edukalt osaleda 2.-3. detsembril toimunud Põhja-Euraasia piirkonna poolfinaalis, kus saavutati 274 võistkonna seas kõrge 12. koht.

Eelmisel aastal osales ülemaailmsel ACM ICPC (Association for Computing Machinery International Collegiate Programming Contest) programmeerimisvõistlusel 46 381 võistlejat 2948 ülikoolist ja 103 riigist. Võistlusel on kolmeliikmelisel võistkonnal üks arvuti ja viis tundi aega, et lahendada võimalikult suur hulk korraldajate poolt ette valmistatud ülesannetest (tavaliselt 7-10 ülesannet). Paremusjärjestuse koostamisel võetakse arvesse lahendatud ülesannete arvu ja lahenduste esitamise kiirust. Võistlust jälgivad paljud maailma tippu kuuluvad IT-ettevõtted ning seetõttu võib edukas sooritus anda osalejatele suure karjääritõuke.

Edukalt poolfinaalis osalenud Oliver-Matis Lill kinnitas, et on tulemuse üle õnnelik, nentides ka arenguruumi: „Meil oli sel aastal mõningaid bürokraatialaseid ja asukohapõhiseid takistusi, mis tegid ettevalmistuse natuke keerulisemaks, aga siiski läks võistlus meil väga ladusalt. Meie tiimitöö oli korralik: kõik panustasid võitmisse ja ressursse kasutasime efektiivselt. Siiski me oleks vabalt võinud saada parema tulemuse. Meil oli üks väga tehtav ülesanne, kus me tulime idee peale, aga takerdusime natuke selle rakendamisse. Muidu olesime kergesti saanud 7. koha.“

„Pisiasjad nagu kiirus, väikesed tähelepanematusest tingitud vead ja ebaühilduvad lahendamisstiilid tõmbasid meie kohta natuke alla. Meil on veel arenguruumi ja potentsiaali. Ma loodan, et finaaliks saame selle realiseeritud ja olen väga optimistlik, sest poolfinaalist saadud tulemus annab meile head eeldused. Finaalini on veel aega ja anname endast parima, et seal esineks meie meeskonna parim võimalik versioon,“ on Oliver-Matis maailma finaali eel positiivselt meelestatud.

Põhja-Euraasia poolfinaali, kus osalevad Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Eesti, Kasahstani, Kõrgõzstani, Leedu, Läti, Usbekistani, Valgevene ja Venemaa tudengid, peetakse piirkondlikest võistlustest kõige raskemaks, sest just siit on varasemalt kõige rohkem üleilmseid esikohti võtnud võistkonnad pärit olnud. Poolfinaalis osalenud teine TÜ võistkond (Tähvend Uustalu, Yurii Toma, Rao Zvorovski) jäi 110. kohale.
Maailma finaali pääsenud Lill, Unt ja Nisumaa tegid saavutusega ajalugu, kuna viimati pääses Tartu ülikooli võistkond finaali 2003. aastal. Seekordne saavutus on eriti märkimisväärne, sest 14 aasta taguse ajaga võrreldes on võistlus palju suuremaks kasvanud ning konkurents oluliselt tihedam. Ka 1996. aastal sai TÜ võistkond Põhja-Euraasia poolfinaalis 10. koha, kuid toona osales 274 asemel 71 tiimi.

Rohkem infot TÜ ICPC osaluse kohta võistluse Wiki lehel, ICPC kohta kodulehel ning Põhja-Euraasia poolfinaali e. NEERC-i kohta selle kodulehel.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Rahvusvaheline IT-hariduse nädal KoodiTund
• Eesti noored tõid üle-baltiliselt digitehnoloogiate konkursilt esikoha