Minister Mailis Reps: „Eesti riigile on iga inimene väärtus. Viimase kaheksa aasta jooksul on Eestis veeõnnetustes kaotanud elu 17 põhikooli klassitäit inimesi ja seetõttu on meie kohustus reageerida. Me tahame, et lapsed omandaksid piisavad ujumisoskused võimalikult vara. Muudatusega uuendatakse ujumisõpetust nii, et lastele tagatakse piisavad oskused veeõnnetuses ellujäämiseks ja võimalus õppida ujumine võimalikult vara selgeks“. Minister Reps lisas, et ujumisõpetuse uuendamine on osa kehalise kasvatuse sisulisest ümberkujundamisest nüüdisaegseks liikumisõpetuseks, mille keskmeks on liikumisharrastuse kujundamine ja eluks vajalike liikumisoskuste omandamine.

Senise ujumisõpetuse eesmärk, ujumine vabalt valitud stiilis 25 meetrit, ei taga lastele piisavaid oskuseid veeõnnetustes ellujäämiseks. Ujumisõpetajate seas läbiviidud küsitluste tulemused näitavad, et nad ei ole rahul kehtivate õpitulemustega. Uuendatud ujumisõpetuse eesmärgiks on tagada ujumisoskused. Lapsed peavad 3. klassi lõpuks suutma ujuda kokku 200 meetrit rinnuli ja selili, sukelduda ja tuua veekogu põhjast eseme, hõljuda vees paigal asendis 3 minutit ning vette õigesti hüpata ja sealt eri tingimustes väljuda.
Muudatus rakendub 2018. aastast, kuid koolidel on võimalik sellega alustada juba septembrist.

Ujumisõpetuse uuendamiseks eraldatakse omavalitsustele ja koolidele lisavahendeid kokku 1,2 miljoni euro ulatuses senise 230 tuhande euro asemel.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Flickr, kasutaja Carol Munro, litsents CC BY-NC 2.0

Samal teemal:

• Digipädevuse kujundamisvõimalusi kehalises kasvatuses
• Kehaline kasvatus Sportlyzeriga

Alates 2016. aasta suvistest vastuvõttudest on kasutusel uus Sisseastumise Infosüsteem (SAIS), mis on eelmise, üle kümne aasta kasutusel olnud süsteemiga võrreldes mugavam nii haridusasutuste vastuvõtutöötajatele kui ka kandidaatidele. Kogu info sisseastumise kohta on ühes kohas koos – nii haridusasutuste konkursid, esitatud avaldused, sisseastumiskatsete info kui ka kandidaadi positsioon pingereas. Üheks suuremaks muudatuseks uues süsteemis on see, et SAISi ei saa enam sisse logida panga kaudu vaid ainult ID-kaardi või m-IDga.  

Teine oluline muudatus on see, et SAIS ei küsi kandidaadilt tema isiku- ega haridusandmeid, vaid võtab need teistest riiklikest registritest – Rahvastikuregister, Eesti Hariduse Infosüsteem ja Eksamite Infosüsteem. „Sel aastal esines juhtumeid, kus avalduse esitamise hetkel ei olnud EHISesse veel gümnaasiumi lõpetamise andmeid kantud ja need ei kajastunud kandidaadi avaldusel. Probleemi aitas lahendada see, kui mõne aja tagant käidi avaldusel andmeid uuendamas,“ selgitas HITSA infosüsteemide arenduskeskuse juht Pirgit Kahro. Oma andmete olemasolu registrites saab kandidaat kontrollida riigiportaalist eesti.ee. Ka järgnevatel aastatel ei võta SAIS kandidaadi andmeid eelmiste õppeasutuste avaldustelt, vaid tõmbab värsked andmed riiklikest registritest, vältimaks vananenud andmete kasutamist.

Kahro sõnul on tänavuse sisseastumisperioodi üldine tähelepanek see, et kandidaadid kipuvad avalduse esitamisel kiirustama, jättes selle vahel ka viimasele minutile, samuti ei loeta läbi kõiki avalduse vormil olevaid nõudeid. SAIS võimaldab igal koolil seadistada ka oma spetsiifilised tingimused, mis on hõlpsasti leitavad koolide kodulehtedelt. „Näiteks oli paljude jaoks üllatus, et kool on seadnud avalduste esitamisele piirarvu, samuti esines juhtumeid, kus kandidaadid langesid konkurentsist välja, sest ei märganud õigeaegselt, et kool oli jätnud avaldusele kommentaari palvega tõendada gümnaasiumi lõpetamist. Seega soovitame avalduse täitmist mitte jätta viimasele kandideerimise päevale, vaid lugeda enne kooli kodulehelt vastuvõtu tingimusi ja korda ning ka SAISis pöörata tähelepanu kooli poolt jäetud teadetele.“

Paralleelselt elektroonilise vastuvõtuga on siiani kõik koolid võtnud vastu ka paberil avaldusi. Lahendused on leitud ka välismaal viibivatele kandidaatidele, kes ei saa kohale tulla ega SAISi kaudu avaldust esitada.   

Tänavune suvine vastuvõtt koolidesse kestab kuni augusti lõpuni, jätkukonkursid kuni novembrini. Nimekirja SAISi kasutavatest koolidest leiab siit: http://sais.ee/PublicInfo/Rankings.  

SAISi haldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse struktuuriüksus EENet. Vastuvõtutingimuste, katsete ja muude koolispetsiifiliste küsimustega soovitame pöörduda vastava haridusasutuse vastuvõtutöötaja poole. Tehniliste küsimustega aitab kasutajatugi sais@hitsa.ee.

Samal teemal:

• SAISi kaudu saab koolidesse kandideerida vaid kehtiva mobiil-ID või ID-kaardiga
• Haridusasutused võtavad õppijaid vastu uue sisseastumise infosüsteemiga

Muudatused võimaldavad sõltumata kooli tüübist ja omandivormist pakkuda kõigile haridusliku erivajadusega õpilastele sobivat tuge.

„Kõikidel õpilastel võib õpingute vältel tekkida vajadus saada täiendavat tuge õpetajalt või tugispetsialistilt – see peab olema kohe kättesaadav. Senine diagnoosipõhine süsteem ning eriklasside jaotus ei ole võimaldanud paindlikku ja kaasavat õppekorraldust,“ ütles minister Mailis Reps.  Ministri sõnul on eesmärk läheneda tulevikus igale õpilasele individuaalselt, lähtudes tema toe vajadusest, iseloomust ja mahust.

Õppe korraldamisel lähtutakse õpilase toe vajadusest ja mahust

Esmase toe vajadust hindab ja seda osutab kool. Kui sellest ei piisa ja õpilane vajab tõhustatud või erituge, kaasatakse kooliväliseid haridus-, sotsiaal- ja tervishoiu spetsialiste.

Samuti on plaan eriklasside ja -rühmade moodustamiseks luua paindlikumad võimalused. Fookuses on toe vajadus, iseloom ja maht, mitte õpilaste täituvuse piirmääraga eriklassi liik.

Õppe rahastamisel lähtutakse õpilase toe vajadusest.  Kohalikele omavalitsustele ja eraüldhariduskoolide pidajatele kavandatakse suuremat tuge vajavatele õpilastele senisest mahukamat – enam kui 20 miljonit – haridus- ja tegevuskulude toetust. See hõlmab ka toetust tugiteenustele.

Eelnõu loomisesse on kaasatud kõik peamised huvigrupid ning spetsialistide liidud. Aprillist juunini toimunud eelnõu aruteludel osalesid Eesti Eripedagoogide Liit, Eesti Logopeedide Ühendus, Eesti Koolipsühholoogide Ühendus, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Lastekaitse Liit, SA Innove, Sotsiaalministeerium, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Tallinna Haridusamet, Rahandusministeerium.

Lisainfo ministeeriumi veebilehel. 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Koostööprogramm eTwinning on kaasamise musternäidis
• Eripedagoogid märkavad ka väikeseid edusamme

Viimased 10 aastat on Käosaar töötanud haridus- ja teadusministeeriumi osakonnajuhatajana, kus ta on eestikeelsele aineõppele ülemineku eestvedaja, vene õppekeelega koolide toetusprojektide algataja ning mitmekultuuriliste koolide mudeli üks loojatest ja arendajatest.

Käosaar on sihtasutuse tegevusega seotud organisatsiooni asutamisest saadik 1998. aastal.

Loe edasi ERR uudisteportaalist.

Allikas: ERR

Samal teemal:

• Innove hakkab väikelaste keeleõppes kasutama jutupliiatsiga kuulatavaid raamatuid
• Õpetajakoolituse suunana nähakse aine- ja keeleõppe lõimimist

“Minule teadaolevalt on see Eestis esmakordne, kui kuningpüütoni munadest on pojad välja haudutud,“ selgitab olukorra erakordsust zooloog Andro Truuverk, kes hoolitseb loodusmuuseumi elavnurga loomade eest. Kuningpüüton on loodusmuuseumis munenud ka varem, kuid poegi seni koorunud ei ole.

Loodusmuusemi elavnurgas oleva kuningpüütoni terraariumist avastati viis muna 26. aprillil ning selleks, et seekord ka pojad kooruks, paigutati munad spetsiaalsesse inkubaatorisse 28 soojakraadi juurde hauduma. Esimene maopoeg pistis nina munast välja 14. juuli hommikul. Järgmised kaks otsustasid munadest välja tulla paar päeva hiljem.

Hetkel on pojad inkubaatoris kosumas ning loodusmuuseumi elavnurka külastajad saavad üht kuningpüütoni poega uudistama tulla tõenäoliselt septembri alguses. Ühe poja saab endale inkubaatori omanik, kes munade eest hoolt kandis ja ühe poja kosjas käinud isase mao omanik. “Minu meelest on nii igati aus,“ muigab Andro Truuverk.

Täpsemat infot selle kohta, millal saab pisikest kuningpüütonit loodusmuuseumisse uudistama tulla, leiab külastaja septembris loodusmuuseumi Facebooki lehelt - www.facebook.com/natmuseum.

Allikas: Tartu Ülikooli loodusmuuseum

Foto: Andro Truuverk

Samal teemal:

• Noore looduskaitsja laagrites jätkatakse traditsioone
• Fotokonkurss ärgitab linnast loodust otsima

Kinnituse saamise korral peaks õppetöö hakkama toimuma töökohapõhises vormis ning sellega soovitakse alustada 2018. aastal.

Praegu koolitatakse lennuakadeemias õhusõiduki ehituse ja hoolduse spetsialiste 4-aastase nominaalkestusega rakenduskõrghariduse õppekaval. Lõpetajad asuvad lennundusinseneri või insener-tehnikuna tööle enamasti õhusõidukite hooldusorganisatsioonidesse aga ka õhusõidukeid tootvatesse ettevõtetesse või jätkavad õpinguid magistritasemel. Kutseõppekava 2-aastane õppeperiood võimaldaks kiirema tööturule siirdumise ning pakuks ka erineva kvalifikatsiooni, kuna lõpetajad saaksid tehniku kutse.

"Lennundustehnikute kutseõpe on Euroopas laialt levinud ja ka Eesti lennundusettevõtete poolt kaua oodatud. Töökohapõhise tehnikute õppekava koostamisega loome uued ja paindlikumad võimalused nii õppuritele kui tööandjatele," kommenteeris Eesti Lennuakadeemia rektor Jaanus Jakimenko kutseõppe loomise vajadust.

Lennundusettevõtted on andnud selge signaali, et lennundustehnilistest töötajatest on tööturul puudus. Samuti näitas Sihtasutuse Kutsekoda eestvedamisel 2016. a valminud OSKA raporti analüüs, et metalli- ja masinatööstuses on suurim kasvuvajadus just hooldustehnikute ja mehhatroonikute sektoris, sealhulgas õhusõidukite hoolduses.

Kutseõppetasemel õppijatena näevad lennuakadeemia ja tööandjad lisaks keskharidusega noortele ka varem kutsehariduse omandanud spetsialiste ning juba lennunduses töötavaid vastava erialase hariduseta  inimesi. Õpperühma suuruseks on planeeritud 20 inimest aastas ning õpe hakkaks toimuma Tallinnas ja enamasti ettevõtetes kohapeal.

Kutseõppekava rakendamist toetavad lisaks Eesti Lennuakadeemia nõunike kogule ka OÜ Aerohooldus, AS Magnetic MRO, OÜ Aeroskills, AS Panaviatic Maintenance, Nordic Aviation Group OÜ, Politsei- ja Piirivalveamet, Õhuvägi, Lennuamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning mitmed omavalitsused.

Õhusõiduki hooldustehniku õppekava väljaarendamisel on lähtutud põhiliselt tööandjatelt tulnud sisendist ja Euroopa Komisjoni määrusest nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta.

Praegu koolitab Eesti Lennuakadeemia lennundusspetsialiste viiel rakenduskõrghariduse õppekaval, mille nominaalne õppeperiood on neli aastat. Lõpetamisel omandatakse rakenduskõrghariduse diplom, mis võimaldab õpinguid jätkata magistritasemel. 2013.-2015. a vilistlasuuring näitas, et kõik akadeemia lõpetajad töötavad, neist ligi 80% lennunduses.

Allikas: Eesti Lennuakadeemia

Foto: Eesti Lennuakadeemia

Samal teemal:

• Suviseid kutseõppevõimalusi enam kui 200 õppekaval ilmestavad kutsekoolide virtuaaltuurid
• Mida õppida, et tulevikuks jaguks ka tööd?

Haridusasutuste veebilehtede ühtse platvormi loomise, juurutamise ja hoolduse riigihanke võitis AS Andmevara. Platvormi loomise ja juurutamise töid teostab AS Andmevara koostöös Trinidad Wiseman’iga. Loodav veebiplatvorm põhineb Drupal CMS tarkvaral.

„Hankele eelnes põhjalik analüüs, kust ilmnes, et meie haridusasutuste veebilehed on ebaühtlased, erineva kvaliteedi ja ülesehitusega. Sisuliselt on iga haridusasutus arendanud kodulehe lahendust ise, see on aga väga ressursimahukas,“ selgitas HITSA infosüsteemide arenduskeskuse juht Pirgit Kahro. Analüüsi tulemusena valmis haridusasutuste kodulehtede prototüüp, nõuded kavandatavale platvormile ning stiiliraamat, mis koondab juhiseid kodulehtedele sisu loomiseks. Analüüsi teostas Trinidad Consulting OÜ, valminud prototüübi ja stiiliraamatuga saab tutvuda projekti lehel.

„Ühtse platvormi kasutamine lihtsustab kasutajate jaoks koolide kodulehtedelt info leidmist, kuna uuel platvormil loodavad kodulehed on sarnase ülesehituse ja infoarhitektuuriga. Samas saab iga asutus kasutada kodulehe isikupärastamiseks oma kujundust ja domeeni,“ lisas Kahro.

Veebilehtede platvorm valmib 2017. aasta lõpuks, haridusasutustel on võimalus seda kasutama hakata 2018. aasta I kvartalist.

Loodava platvormiteenuse kasutamisega kaasnevat majutus- ja hooldusteenust hakkab haridusasutustele pakkuma HITSA. Kõikide lisaküsimustega palume pöörduda HITSA IT-projektijuhi Kristi Kadaja-Kollomi poole: kristi.kadaja-kollom@hitsa.ee

Samal teemal:

• Huawei, AS Datel ja HITSA alustasid koostööd Eesti koolide kaasajastamiseks
• E-teenustes võetakse kasutusele uus autentimisvahend Smart-ID

Tallinna Ülikooli üks suuremaid rahvusvahelisi projekte pakub võimalust valida 14 kursuse vahel: programm sisaldab keelekursuseid, loomingulisi töötubasid ning mitmesuguseid humanitaar- ja sotsiaalteaduste ning IT-valdkonna kursuseid. Kõige popimad on eesti, vene ja inglise keele, aga ka lühifilmi, tõsiste mängude loomise, sotsiaalsete ettevõttete ja interaktsioonidisaini kursused.

Välismaiste õppejõudude seas on näiteks Inglismaal elav Austraalia kirjanik Peter Salmon, kelle esimene romaan The Coffee Story valiti New Statesmani aasta raamatuks. Tema eestvedamisel toimub loovkirjutamise kursus. Inglismaa poliitilisest olukorrast peab aga avatud loengu Glasgow Ülikooli doktorant David Edwards.
Lisaks kursustele võimalik osa võtta ka sportlikest töötubadest ja kultuuriprogrammist, mis sisaldab mitmete Tallinna muuseumite külastusi, reise Ida- ning Lõuna-Eestisse, loenguid Eesti kultuurist ning sotsiaalseid üritusi. Suvekooli jääb lõpetama reis Peterburi ja Moskvasse.

Rohkem infot: summerschool.tlu.ee

Allikas: TLÜ koduleht. 

Samal teemal:

• Tallinna Ülikoolis suurim konkurss haldus- ja ärikorralduses
• Õpilasakadeemia ja SA Õpilasmalev korraldavad videokonkursi

Ühine õppe-, treening- ja majutushoone tuleb Tartu Ülikooli omandis olevale Kerese tänav 14 krundile.

Uut õppekeskust jäävad haldama sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikool koos. Tartu Ülikooli hooneosasse tulevad majutusruumid TÜ Narva kolledžile. Sisekaitseakadeemia õppe-, treening- ja majutusruume hakkavad lisaks kadettidele kasutama politsei- ja piirivalveameti teenistujad. Hoone spordikeskus ja ujula avatakse ka linnaelanikele. Loe artiklit täismahus Tartu Postimehe veebist!

Samal teemal:

• Tartu Ülikool tunnustab Skytte medaliga Katri Raiki
• Tartu Ülikooli senat nimetas TÜ Narva kolledži uueks direktoriks Kristina Kallase
• Drooniajastu algus Sisekaitseakadeemias

Loo autor on Aet Toots, EBSi rahvusvahelise ärijuhtimise (BBA) õppekava juht.

Kas on võimalik ühte eksamisse siduda kõik nimetatud teemad ning enamgi veel? Kas eksamil saab olla ka täielik praktiline väärtus?

Just selline on EBSi lõpueksam – interdistsiplinaarne eksam, millega saad näidata, kui hästi suudad oma oskusi ja teadmisi äritegevust simuleerivas olukorras kasutada.

Estonian Business Schooli lõpueksam on tegelikult rahvusvahelise ärijuhtumi simulatsioon. Eksamit sooritavatel üliõpilastel tuleb kokku puutuda erinevate ärialaste probleemidega, millega kujuteldavad ettevõtted puutuvad kokku tegelikus majanduslikus ja geograafilises keskkonnas.

Üliõpilased saavad 24 tunni jooksul enne eksami kirjaliku osa algust tutvuda ettevõtte või ettevõtete taustainfoga. Mõistagi ei tea nad, millised küsimused eksamil esitatakse, kuid nad saavad teha eeltööd, mis hõlmab nt nende riikide majanduskeskkonna analüüsi, kus ettevõtted tegutsevad.

Eksamil esitatavad küsimused tulenevad suuremal või vähemal määral juhtumiga seotud ettevõtete finantsaruannetest, äriplaanidest, majandussidemetest, makromajanduslikust keskkonnast jne. Selleks, et eksamil esitatavatele küsimustele vastata, ei piisa vaid teoreetilistest teadmistest. Üliõpilased peavad argumenteerima ja põhjendama, miks nende ette pandud idee või otsus on juhtumi kontekstis majanduslikult pädev ja teostatav, nad peavad kirjutama ärikirja jne.

Tõeliselt põnevaks muutub olukord pärast kirjaliku eksami sooritamist. Iga üliõpilane saab rollikaardi eksami suulise osa jaoks, mis toimub kaks päeva hiljem. Suuline eksam on sisuliselt ärikoosolek, kus üliõpilased peavad läbirääkimisi oma äripartneritega. Kes on turundusjuht? Kes finantsjuht? Kes esindab millist ettevõtet? Üliõpilase roll on seotud tema spetsialiseerumise suunaga. Näiteks need üliõpilased, kes spetsialiseeruvad rahanduse ja raamatupidamise suunale, võivad saada investeerimiskonsultanti või pangaesindaja rolli ning need üliõpilased, kelle spetsialiseerumise suund on turundus ja kommunikatsioon, võivad saada rollid, mis seonduvad kommunikatsiooni, meedia või muuga. Tähtsad pole vaid õppetöö käigus omandatud teadmised, vaid ka valmidus kuulata oma läbirääkimiste partnerit, valmidus kompromissideks, head esitlemise ja suhtlemise oskused, äriterminoloogia professionaalne kasutamine ja kõik muu, mis viib soovitud lõpptulemuseni – mõlemapoolselt kasuliku tehinguni!

Muidugi pole lõpueksam esimene kord, kui üliõpilased puutuvad kokku juhtumite lahendamise, simulatsiooni ning rollimängudega. Teoreetiliste teadmiste omandamine ning praktika on kogu õppeprotsessi jooksul tihedalt omavahel läbipõimunud. Kui üliõpilane on selleks valmistunud kolme aasta kestel ning on võimeline mängleva kergusega lahendama eksamil esitatavad küsimused ja probleemid, siis annab see eneseusku, et saadakse hakkama tegelike äris ettetulevate probleemidega nii kodu- kui välismaal.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• EBS alustas koostööd Eesti küberturbe ettevõtetega
• EBS lõi maailmas ainulaadse MBA õppekava juhtimisest ja eestvedamisest digiühiskonnas