Just sellise katse tegid möödunud õppeaastal Gustav Adolfi Gümnaasiumi 12. klasside õpilased, tulemusi tutvustasid kehalise kasvatuse õpetaja Teele Metstak ja 9. klassi õpilane Aleksander-Ott Maripuu GAGi koolituskeskuse IKT-seminaril „Digipädevused kehalisest kasvatusest tasemetööni“. Aleksander-Ott oli rakenduse kasutamise juures tehniliseks abiks. 

Initsiatiiv 12. klassis kehalise kasvatuse tund tunniplaanist üldse välja jätta ja teha tundi hoopis teisiti tuli õpilastelt. „Noortel on tekkinud oma lemmikalad, paljud on seotud spordiklubidega, vaja on oma aega planeerida. Kontakttunnid õpetajaga kadusid ära, õpilased hakkasid ise oma treeninguid planeerima,“ selgitas Teele Metstak. Abiks oli treeningute ja klubi juhtimise tarkvara noorte- ja harrastusspordile SportLyzer. See on keskkond, kus saab pidada meeskonnapäevikut, märkida sinna oma tulemused, kes treeningust puudus, seada eesmärke, analüüsida meeskonnaliikmete tegevust ja tulemusi detailsemalt. Ja õpetaja (treener) saab seda kõike jälgida ning vajadusel juhendada, meelde tuletada, innustada, märkmeid teha.

Terje Metstak sõnas, et õpilased jagunesid individuaalsportlasteks ja grupisportlasteks. Individuaalsportlased olid need, kes juba tegelesid süvenenult mõne spordialaga, kes käisid regulaarselt nagunii treeningutel. Nemad sisuliselt täitsid trennipäevikut. Grupisportlased moodustasid grupi oma vabal valikul, üks oli grupijuht. Grupp pidi valima ühe spordiala, millega nad trimestri jooksul süvitsi tegelevad, aja sellega tegelemiseks valis igaüks ise. Valikud olid ette antud, näiteks jalgpall, ujumine, korvpall, jooksmine, jõusaal, rattasport. Uuel trimestril tuli valida ka uus spordiala. Kõik grupi treeningplaanid, treeningtunnid, tulemused, kohalkäimised ja puudumised tuli kanda vastavalt SportLyzerisse. Õpetaja kontrollis treeningplaani täitmist, aga kogu asi põhines ikkagi usaldusel – kui intensiivselt keegi just jooksis, rattaga sõitis või kangi tõstis, jäi igaühe enda südametunnistusele. Trimestri lõpus said õpilased kehalises kasvatuses vastavalt siis märke „arvestatud“ või „mittearvestatud“, viimase puhul tuli n-ö järele vastata.

Õpilased jäid katsetusega väga rahule, enamik arvasid, et muudatus on end õigustanud ja uuel õppeaastal võiks samamoodi jätkata. Miinuseks peeti keskkonna keerukust. Siin oligi abiks 9. klassi õpilane Aleksander-Ott Maripuu, kes abiturientidele SportLyzeri kasutamise selgeks õpetas ja vajadusel trimestrite jooksul nõustas, juhendas, selgitas. Ta ise ütles, et alul oli natuke kõhe abiturientide ette astuda, aga kõik kulges sõbralikult.

GAG plaanib ka algaval õppeaastal abiturientide kehalise kasvatuse tundidega samamoodi jätkata. „Tähelepanu tuleb pöörata konsultatsioonidele, pakkuda valikuks rohkem spordialasid, infotundidega muudatusest tuleb alustada varakult, peab olema ka võimalus osaleda klassikalistes kehalise kasvatuse tundides, iga õpilane peab täitma Sportlyzerit individuaalselt,“ tõi Terje Metstak välja muudatused.

IKT-seminar "Digipädevused kehalisest kasvatusest tasemetööni" toimus Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumis 24.-25. augustil. Seminari korraldas GAGi koolituskeskus. Traditsiooniline  IKT-seminar annab osalejatele ideid ning näitab, et IKT-d saab rakendada iga ainetunni hüvanguks. Seminari esimese päeva ettekanded olid GAGi õpetajatelt ja kõik toodud näited on kasutuses igapäevases koolitöös. Teine päev oli sisustatud iPadide kasutamisega õppetöös.

Autori fotod.

Samal teemal:

• Eesti suurim võimlemisfestival toimub sel nädalavahetusel
• Kuidas peatada Eesti laste liikumisaktiivsuse langust?
• GAGi seminaril oli tähelepanu digipädevustel