Tartu Ülikooli ajakiri Univesitas Tartuensis kirjutab, et Euroopa parlamendi raporti "The future of work in the EU" järgi on 2025. aastaks iganenud 50 protsenti praegustest töökohtadest. 

OECD 2016. aasta analüüs on küll lootusrikkam ja väidab, et automatiseerimise tõttu kaob üheksa protsenti töökohtadest organisatsiooni liikmesriikides, Eestis ja Lõuna-Koreas aga ainult kuus protsenti.

Loe artiklit täismahus ERRi uudisteportaalist!

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• HITSA hariduskonverents toob kokku teadlased ja praktikud üle kogu maailma
• Uuring: keemia- ja plastitööstuses jääb puudu nii inseneridest kui oskustöötajatest
• Heilo Altin: Eesti koolisüsteemis võiksid asjad olla nagu ümberpööratud klassiruumis
• Kooliuksed lõplikult enam ei sulgu

„Käesoleval aastal soovime pakkuda rahvusvahelisele auditooriumile ainulaadseid Eestile, Läänemere regioonile keskendunud sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonna programme ning eesti keelt ja kultuuri tutvustavaid täienduskoolitusi. Sel aastal toimub kümme programmi, kus saab teadmisi omandada kultuurisemiootikast, Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest, Läänemere regiooni turvalisusest ning õppida eesti keelt,” tutvustab programmi rahvusvahelise suveülikooli peaspetsialist Laura Roop.

2017. aasta suveülikooli programmid toovad Eestisse õppijaid Lõuna-Koreast, Jordaaniast, Jaapanist, Ameerika Ühendriikidest, Venemaalt, Saksamaalt, Hiinast, Suurbritanniast, Soomest, Lätist jm. Õppetöö toimub Tartus, Tallinnas ja Pärnus, aga ka välismaal, sest koostööprogrammid väliskõrgkoolidega viivad osalejad Utrechti ja Riiga.

Tartu Ülikooli rahvusvaheline suveülikool kestab juuli algusest augusti lõpuni. Hooaja avavad esmaspäeval, 3. juulil Läti Ülikooliga koostöös korraldatav koolitus „Impeeriumi hukk“, mis tutvustab Ida-Euroopa riikide arenguid pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist, ning traditsiooniline semiootika suvekool „Juri Lotman ja kultuurisemiootika“.

Suveülikooli programme, mis keskenduvad peamiselt Nõukogude Liidu pärandile ning selle väljakutsetele tänapäeva rahvusvaheliste suhete areenil, on võimalik omavahel sobitada. Õppijatel on võimalus valida suveülikooli kestust, asukohta ja teemasid. Kaugemalt tulijatele annab see aga erakordse võimaluse mitme nädala jooksul elada erinevates linnades ja riikides.

Eesti kõrgharidust aitavad teiste riikide tudengitele tutvustada välisministeeriumi ning SA Archimedes stipendiumid. Ministeeriumi arengukoostöö stipendiumiprogrammi raames saavad suveülikooli programmides võimaluse osaleda 19 üliõpilast Gruusiast, Ukrainast, Valgevenest ja Moldovast. SA Archimedes poolt koordineeritava „Riikliku välisriikide üliõpilaste, teadlaste ja õppejõudude stipendiumide programmi“ raames toetatakse kuue üliõpilase õpinguid nii eesti keele kursustel kui kultuurisemiootika ja Euroopa Liidu – Venemaa suhete vallas.

Programmidega tutvumiseks külastage rahvusvahelise suveülikooli kodulehekülge www.isu.ut.ee.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikool kutsub õpihuvilisi suveülikooli
• Suvekool tõi kokku poolsada üleilma eesti keele õpetajat

Oodatakse huvitavat vaatenurka ja loomingulisi lahendusi. Tähtaeg on 7. august.

Videoid hindab žürii, kuhu kuuluvad filmieksperdid, juhid, meeskonnatöö spetsialistid ja SA Õpilasmalev esindaja. Võitja kuulutatakse välja õpilasmalevate kokkutulekul, mis toimub 15.–17. augustini Toosikannul. Parimad videod laetakse üles õpilasmaleva Youtube'i ja jagatakse teistes sotsiaalmeedia kanalites.

Konkursi peaauhind on BFMi SuperNova kinoõhtu võidutiimile ja nende sajale sõbrale vabalt valitud filmi ning innustavate kohtumistega.

Allikas: TLÜ koduleht. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Tööandjate tunnustamine - Eesti Õpilasmalev 50
• Õpilasmaleva 700 kohta täitusid 10 minutiga

Kandideerima on oodatud üliõpilased kõigilt kõrghariduse tasemetelt.

Konkursi eesmärk on väärtustada teadustööd üliõpilaste seas, tõsta üliõpilaste aktiivsust ja avaldada tunnustust neile, kes on saavutanud oma töös väljapaistvaid tulemusi.

Konkursi preemiafond on tänavu varasemast suurem, sest konkursiga liideti sel aastal esmakordselt ka Sotsiaalministeeriumi valdkondlikud eripreemiad.

Konkursi preemiasummad jagunevad järgmiselt:

rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 960 eurot, II preemia 650 eurot, III preemia 320 eurot);

magistriõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 1600 eurot, II preemia 1300 eurot, III preemia 700 eurot);

doktoriõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 1600 eurot, II preemia 1300 eurot, III preemia 700 eurot).

Kaks valdkondade ja tasemete ülest peaauhinda väärtuses 3600 eurot.

Eesti Teaduste Akadeemia presidendi kolm eripreemiat, kokku 5497,79 euro väärtuses.

Sotsiaalministeeriumi eripreemiad, kokku 3400 euro väärtuses.

Iga valdkonna kõikidel tasemetel anname lisaks veel välja 3 diplomit.

Eesti Teadusagentuur korraldab üliõpilaste teadustööde konkurssi koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga tänavu juba 26. korda.

Konkursi koduleht. Konkursi tingimustega saab tutvuda siin.

Samal teemal:

• Tallinnas arutatakse Euroopa teaduse, tehnoloogia ja inseneeria tuleviku üle
• Õpilaste teadusfestivalil tunnustati parimate uurimistööde autoreid ja juhendajaid
• Tunnustati kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi parimaid

On suvi, päike paistab, loodus on õide puhkenud, õues saadab meie tegemisi lindude sädistamine – kõikjal on vaid õnn ja rõõm. Seda enam, kui oled laps. Lapsel ei saa ju olla muresid või probleeme. Laps mõtleb vaid helgetele asjadele. Laps soovib vaid puhata ja mängida, nagu öeldakse ühes teada-tuntud Eesti lastefilmis.

Tegelikkus ei vasta pahatihti eeltoodule. Aga sellest pole igakordselt midagi halba. Nii näitab ka 2017. a Akadeemiakese kevadnumber, et lapsed mõtlevad väga tõsistele ja asjalikele teemadele, nagu seksuaalvägivalla kasutamine sõjarelvana või veredoonorlus. Samuti on vahva tõdeda, et lapsed on sageli palju targemad kui täiskasvanud. Nii näiteks tunduvad ilmselt nii mõnegi jaoks sellised pealkirjad nagu „Vetikast Furcellaria lumbricalis ekstraheeritud furtsellaraani suhkrugeeli tugevuse sõltuvus furtsellaraani lahuse pH-st“ või „τ kasutuselevõtt ning selle eelised π suhtes“ nagu hiina keel, millest pealkirja järgi mitte midagi aru ei saa. Seda põnevam on selliseid töid lugeda, et saada kirjapandu kaudu targemaks.

Lisaks on käesolevas numbris töid sellistel teemadel nagu loomade läbipääsuteed, avatud materjalidega koolitööd, LED-pirnide eelised ja naise kujutamisest meedias. Kõik need on väga aktuaalsed. Küsimused sellest, kui avatud on tänapäeva õpetajad uutele õppemetoodikatele, kas LED-pirnid on ikka nii head, kui räägitakse, või kui kinnistunud on soorollid (nt naine kui vaid ema ja koduhoidja) ja kas meedia kinnistab neid, on kahtlemata olulised ja põhjalikku käsitlust väärivad. Rääkimata sellest, kas kavandatava Rail Balticu ökoduktid hakkavad „töötama“ või on nende rajamine vaid raha tuulde loopimine.

Pärast Akadeemiakese kevadnumbri tõsiste ja asjalike tööde läbi lugemist tuleks siiski kasutada võimalust, et minna õue ja nautida kevade pakutavat rõõmu – lillede ilu, õite aroome ja lindude muusikat. Kõigile eksaminandidele aga pliiats pooleks!

Loo autor on Nele Parrest.

www.akadeemiake.ee

Õpilaste teadusajakirja Akadeemiake väljaandmist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Mailis Repsi sõnul peab teadus saama väärilise koha Euroopa Liidu eelarves. „Teaduses on Euroopa Liit edukalt ühendanud riike, inimesi ja ideid, ent maailmatasemel konkurentsis püsimiseks peame investeerima teadusesse senisest rohkem. Teiseks tuleb keerulist rahastusmaastikku lihtsustada, et Euroopa Liidu teaduskoostööst saaks osa rohkem teadlasi ja ettevõtteid,“ ütles minister.

Tänane konverents "Research & Innovation – shaping our future“ toob Brüsselisse kokku olulisemad Euroopa teaduspoliitika kujundajad ja ligi 700 erinevate huvirühmade esindajat, et arutada Euroopa teaduse ja innovatsiooni tuleviku üle. Konverentsil tutvustab Pascal Lamy, Euroopa Komisjoni loodud 12-liikmelise kõrgetasemelise ekspertrühma juht, Horisont 2020 vahehindamise tulemusi ning jagab visiooni ja nõuandeid teadus- ja innovatsiooniarengu tulevikuks. Konverentsi võõrustab Euroopa Komisjoni teadusvolinik Carlos Moedas, teised esinejad on Euroopa tippteadlased, innovaatorid ja poliitikakujundajad.

Arutelud Horisont 2020 vahehindamise tulemuste ja Euroopa teaduskoostöö tuleviku üle jätkuvad 25. juulil teadusministrite kohtumisel Tallinnas. Teaduse mõju on arutlusel ka 12. oktoobril suurel teaduspoliitika konverentsil „European Research Excellence – Impact and Value for Society“, mis toob Eestisse tippteadlased, teaduspoliitika kujundajad ja huvirühmade esindajad üle kogu Euroopa.

Horisont 2020 on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise aluseks olev raamprogramm.

Lisainfo Horisont 2020 kohta

Lisainfo Eesti eesistumise prioriteetide ja ürituste kohta teaduse, hariduse ja noortevaldkonnas

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti teadlasi saadab edu maailma suurimas teadusprogrammis Horisont 2020
• Eesti tahab eesistujana lihtsustada Euroopa Liidu teaduse rahastamise süsteemi

Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse.

Kõrghariduse esimesel astmel edasiõppimiseks esitati 8242 avaldust, magistriõppekavadele 3465 avaldust ning doktoriõppes jätkamiseks anti sisse 405 avaldust. Eestikeelsetel õppekavadel õppimiseks esitati enam kui 10 200 ja rahvusvahelistele õppekavadele kandideerimiseks üle 1900 avalduse.

Sarnaselt varasematele aastatele esitati kõrghariduse esimesel astmel kõige rohkem avaldusi arstiteaduse õppekavale (629 avaldust), järgnesid infotehnoloogia 488  ja õigusteadus Tartus 347 avaldusega. Suurimad konkursid ühele õppekohale olid avatud ülikooli õppe vastuvõtus: koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekaval kandideerib ühele õppekohale 9,8; Pärnu kolledži ettevõtluse ja projektijuhtimise õppekavale 8,7 ning eripedagoogika õppekavale 8,2 inimest.

Kuna paljudel Tartu Ülikooli esimese astme õppekavadel on kehtestatud vastuvõtulävend ehk punktisumma, mille ületamine tagab kindlasti vastuvõtu, siis on 1335 tudengikandidaati juba praeguseks lävendi ületamisega endale õppekoha ülikoolis taganud. Ülejäänud kandidaatidel tuleb sõltuvalt valitud õppekavast sooritada sel või järgmisel nädalal sisseastumiseksam või kandideerida riigieksami tulemuste alusel. 

Magistriõppes esitati enim avaldusi kolmele IT õppekavale: eestikeelsele infotehnoloogia mitteinformaatikutele õppekavale 363, ingliskeelsele informaatika õppekavale 262 ning tarkvaratehnika õppekavale 242 avaldust. Neile järgnesid ingliskeelne rahvusvaheliste suhete ning regiooni uuringute õppekava 214 ning turundus ja finantsjuhtimise õppekava 197 avaldusega.

Doktoriõppe populaarsemad erialad on politoloogia, arstiteadus ning kirjandus ja kultuuriteadused. 

Esimesed vastuvõtuotsused teeb ülikool 14. juulil. Vastu võetud kandidaatidel tuleb kinnitada oma õppima tulek SAISis hiljemalt 17. juulil. Õppekohast loobumiste korral pakub ülikool pingeridades järgmistele kandidaatidele õppekohti kuni 18. augustini.

24. juulist 10. augustini toimub vastuvõtt neljale magistriõppekavale: Euroopa õpingud, ettevõtlus ning tehnoloogia juhtimine, strateegiline juhtimine ning teenuste disain ja juhtimine.  

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli vastuvõtt kestab viimaseid päevi
• Tartu Ülikoolis algab vastuvõtt eestikeelsetele õppekavadele

EBSi rahvusvahelise koostöö prorektori Toomas Dannebergi sõnul on koostöö Eesti ettevõtetega plaanitud läbi kolme tasandi. Esiteks toetavad BHC Laboratory ja CybExer Technologies EBSi värskelt loodud ja sügisest käivituvat magistriõppeprogrammi Digital Society, mis koolitab homse maailma juhte ja liidreid, kes suudavad digitaliseeruvas maailmas edukalt äri ja organisatsioone juhtida. 

Küberjulgeolek ettevõtetele lähemale

„Ülikooli roll on käia ajaga kaasas ja olla sammuke ees sellest, mis toimub äris. Organisatsioonide ja ettevõtete juhid vajavad täna teadmisi ja praktilisi kogemusi mitte ainult äri- ja juhtimisalastest teadmistest, vaid tehnoloogiatest, nende mõjust äritegevuses,” ütles Danneberg. „Küberjulgeolek äris on olnud kauge, keeruline ja tehniline teema, mistõttu tunnetavad ärid praegu oma haavatavust. Küberjulgeolek äris on tänapäevase ettevõtete üks strateegilisi valdkondi, ilma milleta digitaliseeruvas maailmas hakkama ei saa. Meie kohus on anda juhtidele see teadmine ja kogemus ning on hea meel tõdeda, et saame seda teha rahvusvaheliselt tunnustatud partneritega Eestist.“

Küberhügieeni õppeplatvorm

Teiseks hakatakse EBSi eestvedamisel äriõppe ülikoolide rahvusvahelisele võrgustikule tutvustama ja vahendama CybExer Technologiesi leiutatud küberhügieeni õppeplatvormi. Maailmas ainulaadses testkeskkonnas pannakse inimesed vastamisi reaalsest elust pärit olukordade ja tõestisündinud juhtumitega, et parandada lihtsate ja mänguliste testide abil nende isiklikku küberhügieeni. Mais võttis testi kasutusele Riigi Infosüsteemi Amet, mis andis selle oma virtuaalteadmiste testimiseks ja parandamiseks kasutada tuhandetele riigitöötajatele.

“EBSi initsiatiivi ja sotsiaalset vastutust on meie koostöö alguskuupäeva arvestades võimatu üle hinnata. Me sõlmisime lepingu ajal, mil aegade suurim lunavararünnak oli halvanud sadu riigiasutusi ja ettevõtteid, alustades lennujaamadest ja pankadest erinevates maailma otstes ning lõpetades ehituspoeketiga siinsamas Eestis,” ütles CybExer Technologiesi juhatuse liige Janek Gridin. “Väide, et kübermaailmas valitseb gripihooaeg, ei ole enam ammu uudis. Nüüd tuleb piltlikult öeldes käte pesemine kiiresti selgeks õppida.”

Küberkaitseõppuse simulatsioon ärimaailma jaoks

Kolmandaks alustatakse ühiselt küberkaitseõppuse simulatsiooni loomist ärimaailma jaoks, et EBSi rahvusvahelised partnerid ning ettevõtted ja korporatsioonid saaksid testida oma võimekust reaalsete küberrünnakute olukorras. Arendus põhineb BHC Labaratory poolt juba loodud ja rahvusvahelist tunnustust pälvinud kübersõdade õppeplatvormile, mis on mõeldud riikidele, julgeolekuasutustele ja organisatsioonidele.

“Me peame harjuma mõttega, et rahvusvahelised küberkonfliktid puudutavad paratamatult ka ettevõtteid ja globaalseid korporatsioone, mistõttu tahame koostöös EBSiga mugandada riikidele suunatud õppeplatvormi ka ärimaailma jaoks,” lausus BHC Labaratory juhatuse liige Andrus Kivisaar.

Sügisest alustav EBSi uus ärijuhtimise õppekava MBA in Digital Society vastab kõige täpsemini moodsa ühiskonna vajadustele, koolitades homse maailma juhte ja liidreid, kes suudavad digitaliseeruvas maailmas edukalt äri juhtida. Õppekava ühendab Eesti ainulaadse digiühiskonna oskusteabe EBSi rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud kogemuse ja kvaliteediga ning annab digiühiskonna juhile vajalikud teadmised, oskused ja kogemuse, mis võimaldab olla uues reaalsuses arengu eestvedajaks ja väärtuse loojaks. 

Allikas: EBSi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• EBS lõi maailmas ainulaadse MBA õppekava juhtimisest ja eestvedamisest digiühiskonnas

Minister Mailis Repsi sõnul on noorte vabatahtlik tegevus noortevaldkonna üheks nurgakiviks. „Mul on hea meel, et Euroopa Vabatahtliku Teenistuse programmi on Eestis edukalt ellu viidud juba 20 aastat. Konverents pakub võimaluse arutada, kuidas noortel oleks tulevikus senisest veelgi rohkem võimalusi vabatahtliku tegevuse kaudu ühiskonda panustada,“ ütles Mailis Reps.

SA Archimedese noorteagentuuri juht Reet Kost selgitas: „Euroopa vabatahtlik teenistus on ühe ELi poolt rahastatava võimalusena pakkunud 20 aasta jooksul nii noortele Euroopas kui väljaspool seda unikaalse rahvusvahelise kogemuse. Selle kaudu on kasvanud nii noorte kui neid vastu võtnud kohaliku kogukonna kultuuriteadlikkus kui noorte konkurentsivõime tööturul. Rohkearvuline osalejate hulk Tallinnas toimuval konverentsil annab kinnitust sellest, et teenistuse tuleviku vastu tuntakse suurt huvi kõikjal Euroopas.“

Tänasest kolmapäevani toimuval Euroopa vabatahtliku teenistuse tulevikukonverentsil arutatakse, milline on teenistuse tulevik ja kuidas mõjutab seda uus Euroopa Solidaarsuskorpuse algatus. Samuti keskendutakse küsimusele, kuidas suurendada vabatahtliku teenistuse rolli ühiskonna sidususe kasvatajana, muuhulgas erineva tausta ja vähemate võimalustega noorte teenistusse kaasamise kaudu.

Konverentsil osaleb üle 150 delegaadi 30 riigist. Lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele on kohal ka Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Jordaania, Maroko, Armeenia ja Venemaa esindajad.

Vabatahtliku tegevuse olevikust, tulevikutrendidest ja oma kogemusest kõnelevad konverentsil teiste hulgas Tallinn Music Weeki korraldaja Helen Sildna ning majandusekspert, ettevõtja ja rahvusvahelise spordivabatahtlike liikumise SCULT juht Ott Pärna. Konverentsil esineb ettekandega ka Londonis elav futuroloog ja kunstnik Adah Parris. Samuti esineb tervituskõnega haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Euroopa vabatahtliku teenistuse tulevikukonverentsi korraldab SA Archimedese noorteagentuur koostöös Saksamaa, Austria ja Prantsusmaa Erasmus+ noorteagentuuridega. Konverents kuulub Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ametlikku programmi.

Konverentsi koduleht 

Euroopa vabatahtlik teenistus on osa Erasmus+: Euroopa Noored programmist, mida viib Eestis ellu SA Archimedese noorteagentuur. Eesti 18-30-aastastele noortele ja organisatsioonidele on teenistus avatud olnud 2000. aastast. Selle aja jooksul on teenistuses osalenud üle 1100 noore Eestist. Teist sama palju välisriikide noori on panustanud oma aega ja energiat erinevate Eesti haridus-, sotsiaaltöö-, noorsootöö-, kultuuri- ja keskkonnaorganisatsioonide tegevusse. Üle Euroopa on programmi kaudu saanud rahvusvahelise vabatahtliku teenistuse ja kultuurikogemuse üle 100 000 noore.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Täna toimub rahvusvahelise vabatahtliku teenistuse laat
• MTÜ Eesti Abikeskused otsib vabatahtlikke

Suvepäevadel osalenud Loviisa Koltšin ütles, et suvepäevad tähendavad puhkamist ja ajaveetmist sõprade ning prantsuse keelega.

Juba viiendat aastat suvepäevi korraldanud õpetaja Lilia Miilaste ütles, et mõte algas soovist pakkuda lastele turvalist ja tuttavat, kuid ometi teistsuguses keskkonnas puhkamise võimalust. „Meie eesmärk on ühendada mõnus olemine ja väike õpe,“ rääkis ta.

Natuke keeletunde

Suvepäevade keeletunnid toimuvad päeva esimeses pooles – kella 10st 13ni. Õpilased on jaotatud kahte rühma, ühte õpetab Miilaste ise, teist Signe Annsoo. „Kahes rühmas tegutsedes on iga õpilase jaoks rohkem aega,“ selgitas Miilaste ja lisas, et eelkõige on rõhk suulisel eneseväljendusel.

„Suvepäevadel kordame õppeaasta jooksul õpitut. Uut materjali me ei võta, sest õpilased peavad ikka puhkama ka,“ ütles Miilaste. 4. klassid tegelesid perekonna ja sellega seonduvate teemadega, 5. klassid lugesid Charles Perrault' muinasjutte „Punamütsike“, „Sinihabe“ ja „Saabastega kass“ ning etendasid neid. 6. klassid koostasid vabalt valitud teemal ajalehe või ajakirja.

Õpilased kinnitasid, et õppimine läheb lõbusalt ja kolmetunnised sessioonid mööduvad ootamatult kiiresti.

Pärastlõunad ja õhtud on suvepäevadel alati olnud erinevate rohkem ja vähem prantslaslike tegevuste päralt: omal kohal olid nii prantsuse köögist pärit roogade valmistamine, ratsutamine, juustude maitsmine, mõisaroosi õmblemine kui ka näiteks Pähnamäe talu, Värska veekeskuse ja Kreutzwaldi muuseumi külastamine. Sel korral vedas isegi nii, et laagri ajal toimus mõisas Prantsusmaa-teemaline barokk-jazz kontsert, kus muusikud esitasid katkendeid Prantsuse helilooja Claude Bollingi kahest süidist flöödile ja klaverile.

Linnakärast eemal

Päevakavas olulisel kohal olid ka hommikujooks koos võimlemisega, lugematud ujumised ja paadisõidud mõisa juures olevas järves, prantsuskeelsete filmide vaatamine, prantsuskeelsete laulude laulmine ja lihtsalt mõnusa aja ning koha nautimine.

Epp Maria Orglaan kiitis võimalust olla looduses ja head õhkkonda. „Siin laagris ei tülitseta kunagi ja kui väike probleem ka tekib, saab see alati hea lahenduse,“ kiitis ka Lisett-Marleen Pihlik. Liina-Lisandra Vatman rääkis, et väga põnev on õhtuti peitust mängides mõisa peidukohti ja pööningut avastada.

Kuigi osalenud õpilased ütlesid, et sooviksid võib-olla tihedamini poodi külastada ja õhtuti kauem üleval olla, siis avaldasid nad siiski lootust, et nad ka järgmistel aastatel suvepäevadele minna saavad, ja arvasid, et suvepäevad võiksid tulevikus kauem kesta. „Need viis päeva tegid mu tuju väga heaks ja need jäävad mulle igaveseks meelde,“ sõnas Jaanika Helmik.

Loo ja fotode autor on Tartu Descartes'i Kooli kommunikatsioonijuht Marii Kangur. 

Samal teemal:

• Tartu Descartes'i Kool luges kokku Tartu kooliõpetajate sammud
• Ühtse perena tegutsev Descartes'i kool väärtustab igat õpilast