Värskes uuringus maailma 1% parimate ülikoolide piirimaile kerkinud Tartu ülikool võimaldab õppeprorektor Mart Noorma sõnul arendada üliõpilastel oma teadmisi ja oskusi just nende jaoks sobivas suunas. „Kõige tähtsam on siht: anda oma panus, et maailm muutuks paremaks. Tartu ülikoolis on teil võimalik õppida koos üliõpilaste ja juhendajatega, kes jagavad teiega seda maailmavaadet. Üheskoos on parem suuri tegusid teha,“ rääkis Noorma.

Noorma julgustab lõpetajaid ka bakalaureusekraadi omandamise järel õpinguid jätkama. „Bakalaureuseõpe annab küll erialased üldteadmised ja laiema pildi valdkonnast, kuid alles magistrantuur võimaldab fokusseeritult ja sihipäraselt erialast kompetentsi kasvatada, et olla hiljem tööturul enesekindel ja hinnatud töötaja,“ rääkis Noorma ja lisas: „Oleme tänavu laiendanud võimalusi omandada magistrikraadi paindlikult, õpinguid ja tööelu ühildades. Avatud ülikooli õppes (kaugõppes) on sel aastal võimalik tasuta õppima asuda tervelt 25 õppekaval.“

Tartu ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma tuletab tulevastele tudengitele meelde, et edukaks kandideerimiseks on oluline jälgida erinevaid sisseastumistähtaegu, sh õppima tulemise kinnitamise aega. „Kui üliõpilaskandidaat on endale sisseastumisega seotud tähtajad ja tingimused selgeks teinud, kulgeb kogu sisseastumisprotsess sujuvamalt kõigi osapoolte jaoks,“ rääkis Kaldma.

Olulised kuupäevad:

• 19.–29. juuni avalduste vastuvõtt SAISis
• kuni 12. juulini sisseastumiseksamid
• 14. juuli esmased vastuvõetute nimekirjad
• 18. juuli koha taotlemine Tartu Üliõpilaskülas
• 4. september õppetöö algus

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse suvine vastuvõtt toob uuendusi
• Tartu Ülikool hoiab Eestis kõige mainekama ülikooli tiitlit
• Tartu Ülikool kutsub õpihuvilisi suveülikooli

Ootame osalema kõiki õpetajaid ja teisi koolitöötajaid, kes tunnevad huvi IKT kasutamise vastu, soovivad laiendada oma teadmisi ja saada praktilisi näpunäiteid tehnoloogia kasutamise kohta õppetöös. Sellel aastal oleme loonud võimaluse õpetajatele just oma ainest lähtuvalt töötoad valida.

Seminaril räägitakse erinevatest lõiminguvõimalustest, kuidas alustada uurimistöödega juba algklassides ning õpilaste kogemusest õpetajana. Töötubades saab tegeleda heli-, foto- ja videotöötlusega, robootika ja 3D modelleerimisega, uusi ideid erinevate ainete jaoks sobivate õpikeskkondade ja -vahendite kasutamise kohta õppetöös, tutvuda uute innovaatiliste õppematerjalidega.

Sellel aastal on seminar ühepäevane. Hind ühele osalejale on 32.- eurot, mis sisaldab osalustasu, õppematerjale, kohvipause ja lõunasööki. Igale järgnevale osalejale samast koolist on hind 25.- eurot.

Osalejad saavad tõendi seminari läbimise kohta.

Täpsema info seminari kohta leiate siit. Seminarile saab registreerida siin.

Kui on küsimusi, siis vastame hea meelega Gustav Adolfi Koolituskeskuse telefonil 6274065 või e-mailil: info@gakk.ee

Foto: Koolielu arhiiv

Projekti on koostöös koolide juhtkondadega valmistatud ette juba pea kümme aasta ning praeguste plaanide järgi alustab ühendkool tööd natuke enam kui kahe aasta pärast.

Kohtumistel osalenud minister Mailis Repsi sõnul peab kaasaegsesse ja suuremasse õppekeskkonda liikudes arvestama, et kõik koolid on eripärased. „Iga kooli eripära tuleb kaasa võtta ning anda sellele võimalus areneda. Ma usun, et projekt on väga vahva ning sinna on püütud muusikuid ja tantsijaid silmas pidades panna sisse maksimum.“ Minister rõhutas, et kõik, mis puudutab tulevikus töökorraldust ja ühendkooli toimimise täpset juriidilist vormi, lepitakse aasta jooksul kokku koostöös koolidega.

Praeguseni on kesklinna kaasaegse õppehoone ehitamine jäänud selle suure rahalise ja ajalise mahu taha, kuid pooleteise kuu eest leppis valitsus eelarvestrateegias kokku, et tantsu- ja muusikahariduse andmiseks mõeldud uue kooli ehitamisesse panustab riik 41 miljonit eurot. Tegemist on Eesti mõistes enneolematu investeeringuga muusika- ja tantsu üld- ning kutseharidusse. Uue koolihoone maksumus on hinnanguliselt neli kuni kümme korda suurem keskmise riigigümnaasiumi maksumusest, sest projekteerimisel võeti arvesse muusika- ja tantsuhariduse esipärasid. Uues õppehoones on planeeritud maailmatasemel õppe-, harjutus- ja esinemistingimused kõikidele koolides täna õpetatavatele erialadele.

Pind kasvab hinnaguliselt poole võrra

Ühendkooli hoone on plaanis ehitada Tallinna kesklinna, aadressile Pärnu mnt 59. Ühine asukoht võimaldab paremat koostööd nii valdkondade vahel kui ka kesklinnas asuvate kultuuriasutustega. Samuti muudab asukoht kesklinnas kvaliteetse muusika- ning tantsuhariduse paremini kättesaadavaks andekatele õpilastele üle Eesti. Kool jätkab õppetööd kõigil praegustel õppekavadel ning kõigi kolme kooli õpilased saavad seal oma õpinguid jätkata.

Plaanitavas hoones on muusika- ja tantsuhariduse andmiseks umbes poole võrra rohkem pinda kui praegu kolmes koolis kokku. Hetkel on koolide kasutuses ca 10 300 ruutmeetrit, millest kasulikku pinda umbes 6000 ruutmeetrit. Need hooned on amortiseerunud ning ei vasta õpilaste ega õppetöö vajadustele. Tänapäevaste muusikaõppeklasside tingimusi on võimalik saavutada vaid täiesti uut hoonet ehitades. Plaanitud uue hoone pind on üle 15 500 ruutmeetri, millest kasulikku pinda üle 9600 ruutmeetri, kuid ka ülejäänud pind on planeeritud sääraselt, et seda saaks kasutada ära nii õppe- kui ka harjutustöö jaoks. Eelnevale lisandub pea 5000-ruutmeetrine hoonealune parka umbes 180 kohaga.

Ühendkooli loomise protsessi on kaasatud kõigi kolme kooli esindajad, samuti ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Rahvusooperi esindajad. Juuni lõpus arutatakse koolidega ruumiprogrammi ning sisuliste aruteludega jätkatakse juuli alguses.

Ühendkooli loomisel hoiab silma peab ja seda nõustab juhtkomisjon, mille liikmeteks on kolme kooli direktorid: Aarne Saluveer, Timo Steiner ja Kaie Kõrb. Lisaks EMTA rektor Peep Lassmann, Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Hillar Sein, Rahvusooper Estonia balleti kunstiline juht Toomas Edur ning EMTA õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas. Komisjoni juhib HTM-i kantsler Tea Varrak ning asejuht on koolivõrgu juht Kalle Küttis.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Haridusprogrammid Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi uuel püsinäitusel
• Rahvusvaheline ekspertkomisjon: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia täidab Eesti kultuurielus keskset rolli

Hariduse kõrgetasemeline grupp toob kokku liikmesriikide haridusministeeriumide välissuhete juhid, et arutada, mis toimib Euroopa Liidu hariduskoostöös hästi ja mida tuleks veelgi parandada. Täpsemalt keskendutakse küsimusele, milline saab olema Erasmus+ programm pärast 2020. aastat.

Kohtumist juhib Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Madis Lepajõe, kelle sõnul on Tallinnas toimuv arutelu oluline sisend järgmise Euroopa Liidu haridusprogrammi kujundamisse. „Erasmuse programm, mis tähistab tänavu 30. sünnipäeva, on selle aja jooksul aidanud arendada miljonite eurooplaste oskusi ja olnud haridusuuenduste inspiratsiooniks tuhandetele õpetajatele ja praktikutele. Tahame üheskoos programmi veel paremaks teha, et tulevikus jõuaks selle mõju iga inimeseni Euroopas,“ ütles Madis Lepajõe.

Lisaks Erasmus+ programmi tuleviku arutamisele tutvuvad eksperdid Mektorys digihariduse võimalustega. Kohtumise teisel päeval peetakse nõu, kuidas edendada haridussüsteemi kõigil tasanditel Euroopa Liidu ühiseid väärtusi ja sotsiaalset kaasatust. Arutelule eelneb Raul Rebase ettekanne tõejärgsest digiühiskonnast, võltsuudistest, populismist ja väärtustest. Kohtumise lõpetab ekskursioon Tallinna vanalinnas, mille viivad läbi Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased.

Hariduse kõrgetasemelise grupi kohtumine on Haridus- ja Teadusministeeriumi esimene Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise üritus.

Lisainfo hariduse, teaduse ja noortevaldkonna eesistumise põhiteemade ja ürituste kohta

Lisainfo Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kohta

Erasmus+ programmi taustainfo

• Erasmus+ on Euroopa Liidu hariduse, koolituse, noorte ja spordi toetusprogramm. Programmi eelarve on üle 14,7 miljardi euro ning see annab üle 4 miljonile eurooplasele võimaluse välismaal õppida, koolitustel osaleda, kogemusi saada ja vabatahtlikku tööd teha.
• 77,5 % Erasmus+ eelarvest on määratud haridusse ja koolitusvaldkonda. Erasmus+ toetab strateegilisi partnerlusi, arendusprojekte ja innovaatilisi lahendusi, millesse on kokku kaasatud üle 125 000 organisatsiooni ja ligikaudu 800 000 õppejõudu, õpetajat, koolitajat ning haridus- ja noorsootöötajat.
• Täiendavalt saab lugeda siit.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Eesti juhib järgneva aasta jooksul Euroopa Koolide koostööd
• Balti riikide haridusministrid arutavad haridus- ja teadusvaldkonna koostööd ning eesistumist

Suvine Pop-up Rahvusraamatukogu stardib tänan kell 11-15 Telliskivi loomelinnakus, kus tutvustatakse loomemajanduse, innovatsiooni ja turunduse spetsialistidele valdkonna uusimat ja parimat kirjandust ning ajakirjade lugemise tasuta portaali PressReader.

Rahvusraamatukogu kommunikatsiooni- ja turundusjuht Terje Talv
projektist "Pop-up raamatukoguga soovime tulla lugejale lähemale.
E-teenuste kaudu oleme juba ammu kasvanud suuremaks enda füüsilisest
majast. Nüüd soovime seda teha ka raamatutega. Raamatukogu on ühiskonnaspüsiv väärtus, oleme alati avatud kõigile.”

Telliskivi loomelinnakusse võtame kaasa raamatud ettevõtlikule inimesele. Valikus on viimase paari aasta jooksul Eesti ja maailma tunnustatud kirjastustes välja antud raamatutest. Kindlasti tasub uudistama tulla, kui huvi pakub ettevõtlus, turundus, idufirmad, müük, juhtimine, tootearendus, reklaam, innovatsioon, raamatupidamine, personalijuhtimine, meeskonnatöö, klientide leidmine ja hoidmine või äriõigus. Meie raamatute seas leiab nii kergemat, kuid samas kasulikku lugemist, kui ka teaduspõhiseid uurimusi ja juhtumianalüüse.

Kohal on meie infospetsialistid, kes hea meelega annavad nõu, kuulavad lugejate ettepanekuid ja raamatusoovitusi. Suvisest pop-up raamatukogust laenutame raamatuid erakordselt kuni kaheks kuuks tavapärase kolme tööpäeva asemel. Sama pikk tähtaeg kehtib ka Eesti Rahvusraamatukogust Tõnismägi 2 laenatud raamatutele.

Lugemissoovitusi suveks jagab Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl-Martin Sinijärv.

Kuna raamatud ei armasta vett, siis vihmasaju korral on Pop-up suletud.
Täpsem ajakava ja järgmised asukohad selguvad jooksvalt ning infot nende kohta leiate Rahvusraamatukogu veebilehelt ja Facebookist.

Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu

Samal teemal:

• Tallinna Keskraamatukogu kutsub lapsi osalema suvises lugemisprogrammis „Suvi raamatuga“
• Rahvusraamatukogu säilitab kultuuri digitaalselt

Muudatus tuleneb Riigikogu tänasest otsusest lõpetada maavalitsuste tegevus ja anda kõik maavalitsuste ülesanded  ministeeriumidele või nende valitsemisala asutustele ning kohalikele omavalitsustele.

Järelevalvega seotud ülesanded olid seni jagatud 15 maavalitsuse ja ministeeriumi ametnike vahel ning järelevalve kvaliteet oli maakonniti ebaühtlane: erines spetsialistide kompetents ja töökoormus ning puudus võimalus suunata neid just sellesse piirkonda, kus neid kõige enam vaja oli. „Ei saa öelda, et maavalitsused ei saanud järelevalvega hakkama, aga kohati puudusid neil selleks vajalikud ressursid“, ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo. „Ministeerium on aastaid tegelenud kõige keerulisemate järelevalvekaasustega ning koordineerinud järelevalvet üle Eesti. Üldise juhtimise all saame saavutada rohkem, teostada järelevalvet palju efektiivsemalt - lähtudes konkreetsest probleemist saame suunata eksperte operatiivsemalt sinna, kus selle järele reaalne vajadus on“.

Muudatused järelevalve korralduses ei tähenda aga seda, et kaugelt vaadates jäävad koolide probleemid märkamata. „Piirkondades asuvad tööle pädevad eksperdid, kes tagavad infovahetuse piirkonna haridusasutuste ja ministeeriumi vahel, nõustavad koole ja pidajaid ning osalevad vastavalt vajadusele kohalike võrgustike töös“, ütles Hollo ja lisas, et kui tööprotsessis selgub, et mõnes piirkonnas on lisajõudu vaja, on ministeerium valmis seda tagama.

Peale korralduslike muudatuste toimuvad järelevalve protsessis ka sisulised muutused. Senise temaatilise järelevalve asemel võetakse suund riskipõhisele järelevalvele, mis avaldab selget mõju õppekvaliteedi paranemisele riigis, kuna esmajärjekorras  tegeletakse nende asutustega, kus eelduslikult võivad tekkida või on juba tekkinud probleemid. See annab võimaluse sihipäraselt kvaliteediprobleeme lahendada ja neid ka ennetada.

Riiklikult toetatavatele õpilaskodukohtadele õpilaste suunamisega seotud ülesanded, mida seni täitsid maavalitsused, võtab samuti üle Haridus- ja Teadusministeerium.

Riiklike eksamite, tasemetööde ja uuringute korraldamisega ning lõpudokumentide plankide ja medalite koolidesse toimetamisega seotud ülesanded võtab üle SA Innove. 

Piirkondlike õpilastele ja õpetajatele suunatud ürituste ja arendustegevuste, nagu näiteks olümpiaadid ja tunnustusüritused, korraldamise toetamiseks on ministeeriumil sõlmitud lepingud kohaliku omavalitsuse üksuste liitudega ja seda on kavas teha ka edaspidi.

Lisainfo:

• Alates 1. septembrist saab kõigi hariduse valdkonnas tekkivate kaebuste ja probleemidega pöörduda Haridus- ja Teadusministeeriumi poole aadressil jarelevalve@hm.ee
• Lõpudokumentide plankide ja medalitega seotud küsimustes saavad koolid pöörduda SA Innove poole, kus kontaktiks on Asjaajamise üksuse juhataja Kristi Madismäe: kristi.madismae@innove.ee, telefon 735 0510
• Eksamite ja tasemetöödega korraldamisega seotud küsimustes palume pöörduda samuti SA Innove poole, kus kontaktiks on Testide keskuse juhataja Rain Sannik: rain.sannik@innove.ee, telefon 735 0560
• Riiklikult toetatavate õpilaskodukohtadega seotud küsimustes on kontaktiks Haridus- ja Teadusministeeriumi Koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal: raivo.trummal@hm.ee, telefon 735 0282

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Suvekoolis jagame kogemusi ja häid näiteid projektitööst, tutvustame eTwinningu plaane järgmiseks õppeaastaks, koolituse läbivaks teemaks on kaasamine. Seekord kõige laiemas tähenduses – kuidas kaasata oma õpilasi ja kolleege eTwinningusse.

Suvekoolis peatume sellel, kuidas saada eTwinningu kooliks ja missugust meeskonnatööd see eeldab. Näitame, millised tööriistad on õpetaja käsutuses oma kolleegide kaasamiseks. Arutame üheskoos, missuguseid võtteid võiks projektitöös kasutada veebipõhise grupitöö tegemisel.

Koolitus on õpetajatele tasuta (sh majutus). Neile, kes vajavad Pärnus öömaja, on majutus hotellis kahekohalistes tubades.

Tutvu suvekooli päevakavaga siin >>
 
Registreerimine koolitusveebi kaudu kuni 7. augustini 2017.

Kuna suvekoolis on kohtade arv piiratud, siis palume huvilistel registreerimisega kiirustada.

Samal teemal:

• Veelkord parimatest eTwinningus
• Kutsehariduses on eTwinningut hea siduda tulevase töö ja praktikaga
• Koostööprogramm eTwinning on kaasamise musternäidis

Eesistumise üleandmiseks toimub täna Haridus- ja Teadusministeeriumi Tallinna esinduses kohtumine, kus osalevad senise eesistujariigi Saksamaa, alustava eesistuja Eesti ja tulevase eesistuja Kreeka delegatsioonid, Euroopa Koolide peasekretär Giancarlo Marcheggiano ja asesekretär Andreas Beckmann.

Üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets tutvustab kohtumisel Eesti prioriteete ja tegevusi Euroopa Koolide kuratooriumi eesistumise ajal. „Meie peamine ülesanne eesistujana on säilitada koolide hea maine ja õppetöö kõrge kvaliteet,“ sõnas Laidmets. „Eesistuja rollis juhime arutelusid ning kuulame kõigi liikmesriikide ja huvigruppide arvamusi, et saaks teha tasakaalukaid ja üksmeelseid otsuseid Euroopa Koolide süsteemi arendamisel.“

Eesti üks prioriteete on digivõimaluste kasutamine igapäevases õppetöös. Üldharidusosakonna nõunik Katre Mehine märkis, et tähelepanu all on digitaalse õppevara kvaliteet ja kättesaadavus nii õpetajale kui õpilasele, samuti digipädevuse kui üldpädevuse arendamine kõigis õppeainetes. „Nutitelefonide, tahvelarvutite ja teiste digiseadmete eesmärgistatud ja teadlik kasutamine kindlasti rikastab õppetööd. Nii saab õppijate vajadusi ja võimalusi rohkem arvestada ning seega saavutada paremaid õpitulemusi,“ lisas Mehine.

Euroopa Koolide süsteemi kaasajastamisel on märksõnadeks juhtimisstruktuuri ümberkorraldused ja koolide akrediteerimine. Kolmas prioriteet – pidev pedagoogiline areng tähendab eelmiste eesistujate tegevuste jätkamist ning töögruppide ettepanekute kaalumist, fookuses on elukestva õppe võtmepädevuste lõimimine ainekavadesse.

Erinevalt Eesti eesistumisest Euroopa Liidu Nõukogus kestab Euroopa Koolide süsteemis eesistumine terve aasta ja roteerub vastavalt riikide tähestikulisele järjekorrale. Osaline kokkulangevus Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajaga on juhuslik.

Taustainfo

• Euroopa Koolid võimaldavad ühtset haridust Euroopa Liidu piires. Koole juhitakse liikmesriikide valitsuste vahelise lepingu - Euroopa Koolide konventsiooni - alusel.
• Euroopa Koolide aluspõhimõtteks on emakeelse õppe võimaldamine ning eesmärgiks on anda Euroopa Liidu institutsioonide ametnike ja liikmesriikide alaliste esinduste diplomaatide lastele haridust alates eelkoolist kuni kõrgkooli astumiseni.
• Süsteemi kuulub 14 nn I tüübi kooli, mis asuvad 7 liikmesriigis: Belgias (5), Hispaanias, Hollandis, Itaalias, Luksemburgis (2), Saksamaal ja Suurbritannias. Lisaks I tüübi Euroopa Koolidele tegutsevad süsteemis alates 2005. aastast ka akrediteeritud Euroopa Koolid ja neid on praegu samuti 14.
• 2016/2017. õppeaastal õpib I tüübi Euroopa Koolides ligikaudu 25 000 õpilast, sh 256 eesti õpilast. Euroopa Koolides töötab 15 eesti õpetajat ja/või koolijuhti.
• 2016. aasta sügisel avati Brüsseli IV Euroopa Koolis eesti sektsioon, mis esimest korda annab Eestist pärit perede lastele Brüsselis elamise ajal võimaluse omandada põhiharidus eesti keeles. Varem õppisid Eesti päritolu õpilased inglise, prantsuse või saksa keeles ja said emakeele õpet vaid ühe ainetunni päevas.
• Euroopa koolide tutvustus http://www.eursc.eu/en.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Brüsseli IV Euroopa Koolis saab nüüdsest omandada põhiharidust eesti keeles
• Kõigil õpilastel on õigus omandada vajalikud digioskused

Esinevad emakeele õpetamise ja omandamise, mitmekeelse klassi, kirjandusõpetuse, videomängude- ja digitaalmeediaõpetuse uurijad. „Meil on au võõrustada ligi 250 inimest kõigist maailmajagudest ja kõigilt kontinentidelt peale Antarktika – kokku 35 riigist,“ sõnas konverentsi peakorraldaja, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi rakenduslingvistika professor Krista Kerge.

Esimese päeva kutsutud esineja on professor Andrew Burn Londoni ülikoolist, kes arutleb Suurbritannia näitel, miks siduda kaasaegses klassiruumis kunsti- ja muusikaõpetust videomängude ja animatsioonide loomisega.

Teisel päeval räägib professor Adriana Bus Leideni ülikoolist digitaalsetest juturaamatutest ning sellest, kuidas need aitavad kaasa lapse keelelisele arengule.

Konverentsi viimasel päeval keskendub professor Minna-Riitta Luukka Jyväskylä ülikoolist mitmikkirjaoskusele ja keeleteadlikkusele Soome haridussüsteemis. Kavas on ka kaks väiksemat ümarlauda, kaheksa suuremat eriüritust ja doktorantide eelkonverents.

Emakeeleõpetuse Infokeskus korraldas Haridus- ja Teadusministeeriumi toel ka osavõtutoetuste konkursi, nii et konverentsil osalevad parimad eesti emakeele ja kirjanduse õpetajad, mitmekeelse klassi asjatundjad ning üliõpilased.

​"Tartu ja Tallinna ülikoolidest on mitme uurimissuuna ettekandeid, saame oma akadeemilist taset näidata ja kontakte laiendada, kuid vähem oluline pole Eesti parimate emakeeleõpetajate ja üliõpilaste osavõtt,“  lisas Krista Kerge.

Konverents on pühendatud ARLE asutamise 20. aastapäevale ning ühtlasi 70 aasta möödumisele eesti keele ja kirjanduse õpetajate ettevalmistuse algusest Tallinna Ülikoolis.

Lisainfo konverentsi kohta ülikooli kodulehel 

Allikas: Tallinna Ülikool

Samal teemal:

• Innovest saab toetust taotleda elanike keeleõppe parandamiseks
• Kool lastekirjanduses, lastekirjandus koolis

Kolm Erasmus+ projekti viisid tulevased meistrid Saksamaale, Lätti, Leetu, Portugali, Suurbritanniasse, Sloveeniasse, Rootsi, Hispaaniasse ja Prantsusmaale. Ka erialade valik oli väga lai alates juuksurist lõpetades tarkvara ja andmebaaside haldusega.

Kutsehariduskeskuse õppedirektori Riina Veidenbaumi sõnul pingutab kool pidevalt selle nimel, et oma õpilastele rahvusvahelist kogemust anda ning Erasmus+ projektid saavad kindlasti jätku ka lähiaastail.

“Mul on hea meel, et õppekohtade vahel on tekkinud välispraktikate osas hea sünergia ning kõikides projektides osalesid ka teiste õppekohtade õpilased,” ütles Veidenbaum. “Praktika läbimine teises kultuuris annab tulevasele meistrile hindamatu kogemuse, avardab silmaringi ja kogemuste pagasit, luues eeldused säravaks ja mitmekülgseks karjääriks. Seepärast valitseb nendele kohtadele kooli sees tihe, kuid positiivne konkurents.”

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse projektid kannavad nime "Heaks meistriks õppides Euroopa kogemustest", “Euroopas õppides meistriks 2” ja “Euroopas õppides meistriks 3”, millest said osa kõigi kolme õppekoha õpilased ja töötajad.

Välispraktikad võetakse kokku traditsioonilistel projektikonverentsidel, mis toimuvad Jõhvis, Narvas ja Sillamäel.

“Lisaks Euroopa Liidu riikidele on meil väga hea koostöö ka Armeenia, Gruusia, Ukraina ja Venemaa koolide ja ettevõtetega. Näiteks on sügisel planeeritud turismi eriala õpilaste praktika Armeenia hotellides,” lisas Veidenbaum. “Need võimalused oleme saanud teoks teha tänu headele rahalistele otsustele, mis on võimaldanud eraldada täiendavad vahendid välispraktikaks.”

IVKHK sai ka toetuse projekti “Avasta oma anne õppides parimatelt” (“Discover your talent by learning from the best”) läbiviimiseks. Järgmise kahe õppeaasta jooksul saadab kool ligi 120 õpilast praktikale ja 40 töötajat stažeerima partnerkoolidesse ja ettevõtetesse. Nende seas koka, pagar-kondiitri, turismikorraldaja, juuksuri, logistika, tarkvaraarendaja, IT-süsteemide spetsialisti, multimeedia, keevitaja, metallilõikepinkidel töötaja, ehitusviimistleja, mehhatroonika, elektriku, automaatika ja autotehniku eriala õpilased. Põhikooli baasil õppijad on praktikal neli-viis nädalat, keskkooli baasil õppijad kaks nädalat. Sihtriigid on Hispaania, Ungari, Austria, Suurbritannia, Portugal, Soome, Rootsi, Saksamaa, Läti, Leedu, Sloveenia, Prantsusmaa.

Allikas: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus

Samal teemal:

• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse suvine vastuvõtt toob uuendusi
• Ametikoolis saab põhihariduse järgselt õppida juuksuriks