Eesistumise üleandmiseks toimub täna Haridus- ja Teadusministeeriumi Tallinna esinduses kohtumine, kus osalevad senise eesistujariigi Saksamaa, alustava eesistuja Eesti ja tulevase eesistuja Kreeka delegatsioonid, Euroopa Koolide peasekretär Giancarlo Marcheggiano ja asesekretär Andreas Beckmann.

Üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets tutvustab kohtumisel Eesti prioriteete ja tegevusi Euroopa Koolide kuratooriumi eesistumise ajal. „Meie peamine ülesanne eesistujana on säilitada koolide hea maine ja õppetöö kõrge kvaliteet,“ sõnas Laidmets. „Eesistuja rollis juhime arutelusid ning kuulame kõigi liikmesriikide ja huvigruppide arvamusi, et saaks teha tasakaalukaid ja üksmeelseid otsuseid Euroopa Koolide süsteemi arendamisel.“

Eesti üks prioriteete on digivõimaluste kasutamine igapäevases õppetöös. Üldharidusosakonna nõunik Katre Mehine märkis, et tähelepanu all on digitaalse õppevara kvaliteet ja kättesaadavus nii õpetajale kui õpilasele, samuti digipädevuse kui üldpädevuse arendamine kõigis õppeainetes. „Nutitelefonide, tahvelarvutite ja teiste digiseadmete eesmärgistatud ja teadlik kasutamine kindlasti rikastab õppetööd. Nii saab õppijate vajadusi ja võimalusi rohkem arvestada ning seega saavutada paremaid õpitulemusi,“ lisas Mehine.

Euroopa Koolide süsteemi kaasajastamisel on märksõnadeks juhtimisstruktuuri ümberkorraldused ja koolide akrediteerimine. Kolmas prioriteet – pidev pedagoogiline areng tähendab eelmiste eesistujate tegevuste jätkamist ning töögruppide ettepanekute kaalumist, fookuses on elukestva õppe võtmepädevuste lõimimine ainekavadesse.

Erinevalt Eesti eesistumisest Euroopa Liidu Nõukogus kestab Euroopa Koolide süsteemis eesistumine terve aasta ja roteerub vastavalt riikide tähestikulisele järjekorrale. Osaline kokkulangevus Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajaga on juhuslik.

Taustainfo

• Euroopa Koolid võimaldavad ühtset haridust Euroopa Liidu piires. Koole juhitakse liikmesriikide valitsuste vahelise lepingu - Euroopa Koolide konventsiooni - alusel.
• Euroopa Koolide aluspõhimõtteks on emakeelse õppe võimaldamine ning eesmärgiks on anda Euroopa Liidu institutsioonide ametnike ja liikmesriikide alaliste esinduste diplomaatide lastele haridust alates eelkoolist kuni kõrgkooli astumiseni.
• Süsteemi kuulub 14 nn I tüübi kooli, mis asuvad 7 liikmesriigis: Belgias (5), Hispaanias, Hollandis, Itaalias, Luksemburgis (2), Saksamaal ja Suurbritannias. Lisaks I tüübi Euroopa Koolidele tegutsevad süsteemis alates 2005. aastast ka akrediteeritud Euroopa Koolid ja neid on praegu samuti 14.
• 2016/2017. õppeaastal õpib I tüübi Euroopa Koolides ligikaudu 25 000 õpilast, sh 256 eesti õpilast. Euroopa Koolides töötab 15 eesti õpetajat ja/või koolijuhti.
• 2016. aasta sügisel avati Brüsseli IV Euroopa Koolis eesti sektsioon, mis esimest korda annab Eestist pärit perede lastele Brüsselis elamise ajal võimaluse omandada põhiharidus eesti keeles. Varem õppisid Eesti päritolu õpilased inglise, prantsuse või saksa keeles ja said emakeele õpet vaid ühe ainetunni päevas.
• Euroopa koolide tutvustus http://www.eursc.eu/en.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Brüsseli IV Euroopa Koolis saab nüüdsest omandada põhiharidust eesti keeles
• Kõigil õpilastel on õigus omandada vajalikud digioskused