Ligi 5% Eesti täisealisest elanikkonnast ehk 52 000 inimest on usaldanud oma andmed Eesti geenivaramusse hoiule sooviga panustada teaduse arengusse, aga ka lootusega oma tervise kohta kasulikku infot vastu saada. Kui kuni 2011. aastani oli geenivaramu peamine eesmärk ulatusliku andmebaasi loomine ja sellel põhinevate teadusuuringute läbiviimine, et leida seoseid genoomivariantide ja inimese fenotüübi - sh haiguste - vahel, siis tänavu käivitus Eesti geenivaramus suurprojekt, mis võimaldab lõpuni viia kõigi geenidoonorite genotüpiseerimise. 

„Saadud andmekogu alusel koostatakse geenidoonoritele personaalsed geenikaardid, mis loovad uued võimalused personaalsete haigusriskide hindamiseks ja nende selgitamiseks selleks soovi avaldanud osalejatele. Analüüsides inimese geeniandmeid ja lisades sinna keskkonna-, tervisekäitumise ja tavapärased haigusandmed on võimalik leida igale inimesele võimalikult hästi sobiv haiguse ennetus- või raviplaan. Näiteks aitavad geeniandmed arstil leida igale inimesele kõige sobivam ravim sarnaste alternatiivide seast ja panna paika õige doos, kuna iga inimene reageerib ravimitele natuke erinevalt. Teades oma pärilikke riske, saame ise muuta oma tervisekäitumist nii, et neid riske oleks võimalik vähendada,“ rääkis Eesti Geenivaramu teabejuht Annely Allik. 

Infopäeval esinevad ettekannetega professor Andres Metspalu, kes tutvustab projekti „Tagasiside geenidoonorile“ ja TÜ vanemteadurid tutvustavad selle erinevaid valdkondi:  meditsiinigeneetik dr. Neeme Tõnisson räägib, millist kasu võiks inimestel olla geneetilisest tagasisidest, dr Krista Fischer vaatleb sagedaste haiguste pärilikke riske ja dr Lili Milani avab geenide ja ravimisobimatuse vahelisi seoseid. TÜ vanemteadur Elin Org tutvustab peagi algavat mikrobioomi projekti ja Eesti Geenivaramu teabejuht Annely Allik räägib projektiga liitumise võimalustest. Ettekande järel on avatud küsimuste voor. 

Kõik huvilised on oodatud osalema. 

Infopäev on eelregistreerunutele tasuta. Registreeruda saab siin.

Infopäeva salvestusi saab hiljem järele vaadata aadressil www.uttv.ee. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

eTwinningu ekspert, Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloogi Meeri Sild ütles  eTwinningu populaarsuse kohta, et see on lihtne, sest on juba algselt keskse kasutajatoe pealt hästi ette valmistatud: „On suur pank, kust saab ideid ammutada. Projektipartneri otsimine on õpetajatele lihtsaks tehtud. On olemas väga turvaline keskkond, kus töötada (Twinspace). On palju koolitusi ja võrgustik eTwinningu õpetajatest. Ja suur pluss on bürokraatia puudumine. Rahalistel projektidel tuleb kirjutada taotlusi ja teha aruandlust, eTwinningu puhul on õpetaja enda otsustada, kas ta tahab projektile kvaliteedimärki taotleda (siis tuleb natuke rohkem dokumentatsiooni täita) või teeb projekti lihtsalt tegemisrõõmust.“

Sel õppeaastal esitati eTwinningu projektivõistlusele 46 tööd üldhariduskoolidest ja lasteaedadest üle Eesti. „Oli hea aasta, kuidas projektidega edasi toimetame, sellest räägime augustis traditsioonilises eTwinningu suvekoolis,“ ütles eTwinningu projektijuht Elo Allemann. „Võin öelda, et projektid olid paremad kui eelmistel aastatel,“ kiitis projektivõistluse žürii liige Meeri Sild. „Paranenud on projektide kvaliteet. Tavaliselt jääb puudu õpilaste refleksioonist, ka projekti käigu dokumentatsioon pole alati parim. Sellele oleme kogu aeg tähelepanu juhtinud ja sel aastal oli neid puudusi palju vähem.“

Meenutati multiprojekte

Tunnustati kümmet parimat tööd ning multiprojektide eestvedajaid. Nimelt algatasid eTwinningu mentorid kevadel terve hulga eTwinningu multiprojekte, kus said osaleda kõik õpetajad. Eesmärk oli populariseerida eTwinningut, õppida tegema projektitööd ning ennekõike teha midagi lihtsat ja põnevat koos oma õpilastega. Kes soovis projektis osaleda, võttis ühendust projekti algatajatega. Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere, kes oli ka üks multiprojektide algatajatest, oli kindel, et sügisel selliste projektidega jätkatakse. 

Lõppenud kooliaastast tõstis ta esile näiteks projekti“Pilt rühmaaknast välja”. 4- kuni 7-aastased lapsed jagasid vaadet oma rühma aknast õue, esitasid sellest foto ning lõid juurde lühijutu. Projekti algatajad: Eve Saare, Leila Lehtmets. 

Projektis “Suur Munamägi” tundsid 7- kuni 9-aastased õpilased rõõmu munadepühadest ja selleks valmistumisest. Igaüks s kujundas vabalt valitud tehnikas pühademuna. Valminud munadest laoti kokku näitus (Suur Munamägi). Projekti algatajad: Marika Viks ja Ene Kruzman.

Või näiteks programmeerimise ja robootika multiprojekt “Loodus ärkab!” ja põnevust pakkuv „Kummituslood“. Esimeses otsisid õpilased erinevaid kevade märke ja kujutasid neid läbi robootika ning  programmeerimise prisma (rojekti algatajad: Kristi Rahn ja Kairi Mustjatse). Teises kirjutasid õpilased õudusjutte või joonistasid koomikseid ning esitasid need digitaalselt. Kummituslugusid võis ise välja mõelda või jutustada tõestisündinutest. Kui kõik jutud on kokku kogutud, siis vormistatakse need ühiseks veebiraamatuks. Hea materjal, mida hiljem õpilastele ette lugeda või mida lapsed saavad ise lugeda. Projekti algatajad: Maria Malozjomov ja Petri Asperk.

Esimene koht

Tänavusel võistlusel pälvis esimese koha Võru Kreutzwaldi Kooli inglise keele õpetaja Ere Tumm projektiga „My Precious Phone“ („Minu väärtuslik telefon“), mis aitab noortel paremini hinnata nutitelefoni kasulikkust ja kahjulikkust ning tuletab meelde nutitelefonide abil internetis surfamise ja sotsiaalmeedias toimetamise kirjutamata käitumisreegleid. Rahvusvahelises projektis tegid koostööd 27 Tšehhi ja Eesti õpilast vanuses 13-14 aastat ning nende õpetajad. 

„Meie projekt oli ainult kahe partneri peale üles ehitatud, ja see tegi asja väga lihtsaks. Kõikidest tähtaegadest peeti kinni ja rõõm oli nii töötada. Meie suurem eesmärk oli noore inimese mõttemaailma veidi muuta ja panna nad mõtlema, kas nutitelefon on ikka kõige tähtsam asi siin maailmas, milliseid alternatiive sellele leida. Tegevusi mahtus oktoobrist aprillini igasse kuusse palju. Tegime logo, tutvustasime endid, vaatasime videoid, mis õpilasi sügavalt puudutasid. Õpilased nägid, kuidas nutitelefon võib inimese üksindusse jätta, sest sõpru enam ei märgata. Tegime postrid nutitelefonide kasulikkusest ja kahjulikkusest, oli loovkirjutamine teemal „Üks päev ilma nutitelefonita“. Kõige ägedam oli 31. mail, kui meil oligi täielikult nutivaba päev. 8 last 11st said sellega hakkama. Arutasime, kuidas saab koolipäeva huvitavamaks muuta ilma nutitelefoni kasutamata,“ rääkis Ere Tumm. 

Meeri Sild tutvustas žürii hinnagut: „Tegemist on suurepärase näitega veebipõhisest koostööst ja pedagoogilisest meisterlikkusest. Projekt aitas mõtestada tehnoloogia kasutamist igapäevaelus ja aru saada tehnoloogia ning sotsiaalmeedia rollist tänapäeval. Projekti tugevusteks on ainete lõiming ning tehnoloogia eesmärgipärane kasutamine. Projekti dokumentatsioon on eeskujulik.“

Teine koht

Teise koha pälvis Luunja Keskkooli saksa keele õpetaja Margit Laidvee projektiga „Active European eCitizens #eTwCitizen16“ („Aktiivsed Euroopa e-kodanikud“), mille eesmärgiks oli tõsta õpilaste enesekindlust ja vastutustunnet Euroopa kodanikena, kes tulevad toime tänapäeva virtuaalses maailmas. Projekti partneriteks olid õpilased ja õpetajad kokku kaheksast Euroopa riigist (Saksamaa, Eesti, Hispaania, Kreeka, Bulgaaria, Itaalia, Ukraina ja Gruusia). Projekt oli õppekavaga väga tihedalt seotud. Lõiming toimus eelkõige inglise keele ja arvutiõpetuse tundidega.

„Väga aktuaalne projekt, kuidas olla aktiivne kodanik. Lapsed õppisid tundma erinevaid veebikeskkondi, õpilased suhtlesid oma eakaaslastega. Loodan, et läbi selle mõtestasid ka oma käitumist rohkem, kuidas käituda internetis ja kuidas näha sealseid ohtusid,“ ütles Margit Laidvee.

Meeri Sild tutvustas žürii hinnangut: „Väga hea ja hästi korraldatud projekt. Selge, arusaadav, hea ülevaatega. Projektis on näha, kuidas õpilased teevad veebipõhist koostööd. Projekti tugevusteks on ainete lõiming ja tehnoloogia eesmärgipärane kasutamine.“

Kolmas koht

Kolmanda koha vääriliseks hinnati Loo Keskkooli saksa keele õpetaja Piret Kelgo projekt „Du und ich“ („Sina ja mina“). Tegemist on Belgia, Itaalia, Horvaatia, Poola ja Eesti III kooliastme õpilaste saksakeelse projektiga, mis keskendub huve ja hobisid käsitlevatele ühistegevustele. Selleks töötasid õpilased nii individuaalselt, paaristööna kui ka rühmatööna rahvusvahelistes rühmades. Vajaminevat sõnavara ja keeleteadmisi õpiti ainetundides ning rakendati praktiliselt projektitöös.
„Mul on nii hea meel meie laste üle“ See oli saksakeelne projekt. Tegime, mida õppekava ette näeb, tegime oma hobidest ühistöö. Valmis dokument, mille lapsed ise tegid: tutvustasid omaenda hobi, ükskõik mis koolist või riigist nad olid, ja kõik tutvustused koondusid sellesse dokumenti,“ ütles Piret Kelgo. 

Meeri Sild tutvustas žürii hinnangut: „Projekti teema oli valitud nii, et see oleks eakohane, samuti on projekti hästi seotud õppekavaga. Tehnoloogia kasutamine on mõistlik ja asjakohane. Projektis on õnnestunud Twinspace aktiivselt elama panna, näha on õpilaste loomulikku koostööd.“

eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond, mis võimaldab teha veebipõhist rahvusvahelist projektitööd. eTwinningu tegevusi Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Fotod: Laura Vetik.

Samal teemal:

• Selgunud on tänavused parimad eTwinningu projektid
• Ükskord tuleb auhind niikuinii!

Sirje Kautsaar, alustame üldisemast. Mis seisus on praegu, juuni alguses 2017, Rapla riigigümnaasiumi rajamine? 

Registrikood on olemas, põhimäärus oli juba enne olemas, mind on ametisse kinnitatud. Mina direktorina tegelen praegu näiteks Rapla riigigümnaasiumi kodulehega, et saaks hakata vaikselt infot jagama. Koolihoone ehitamisega tegeleb Riigi Kinnisvara Aktsiaselts. Mind kaasatakse sinna nii palju, et vaatame koos ministeeriumi esindajaga plaane üle, kas on midagi juurde vaja. Kool ehitatakse 360 õpilasele. 

Nii et naljaga pooleks – olete hetkel koolidirektor ilma koolita? 

Jah, ilma koolita, ilma töötajateta, ainult mina üksi. Teisalt olen Juuru Põhikoolis tööl kuni 30. juunini, nii et seal olen veidi aega veel koolidirektor kooliga...

Vaatame hetkeks tagasi. Mis teid ikkagi ajendas kandideerima Rapla riigigümnaasiumi direktoriks? 

Kui omal ajal Harmi Põhikoolist lahkusin, kohtusin haridusinimestele teada-tuntud koolitaja Kersti Türgiga (haridusnõustaja, koolitaja, vaikuseminutite läbiviija – toim) ja Katrin Uutsaluga (Pärnu-Jaagupi Põhikooli direktor – toim). Rääkisime palju hariduselust. Kerstiga jõudsime toona arusaamisele, et me ei tee südamelähedast asja, et päriselt tahaks luua oma kooli. Oli see aeg, kus uusi erakoole muudkui sündis. Meil mõte oli, aga teostuseni ei jõudnud. Aga siis tuli riigigümnaasiumi asutamine, ja täiesti oma nullist loomine oli väljakutse, mis tekitas tahtmist proovida. Nii et kunagi arvasin, et loon väikese era-algkooli, aga sattus hoopis riigigümnaasium. 

Kui suur vabadus on direktoril riigigümnaasiumi loomisel? 

Mis puudutab õppetöö sisu, siis on olemas riigikoolide kvaliteedi kokkulepped ja riiklik õppekava. Sellest tulenevalt on direktoril üsna vabad käed ise luua õppetöö sisu ja korraldus: õppesuunad, valikained, kasvõi tundide algusaeg ja vahetunni pikkus. Selle kõige loomisel on vabad käed. Tänane haridusmaastik toetabki uuenevat kooli, mitte niivõrd vana tüübi kooli. Ma arvan, et riigigümnaasiumi katsetused on julgustuseks teistele õppeasutustele ajaga kaasas käia. 

Kas kõigepealt oli nägemus tulevasest koolist, ja see julgustas direktoriks kandideerima, või oli enne otsus kandideerida ja siis tuli kõik muu?

Nägemus oli mul enne tänu sellele, et ma hästi palju käin ja jälgin, mis mujal koolides/maakondades toimub. Kui oli Lõuna-Eestis riigigümnaasiumite loomine, siis tekkis huvi, mida ja kuidas nemad teevad. Ja kui see nüüd Põhja-Eestisse välja jõudis, siis mingisugune mõte oli juba olemas.

Missuguse koolina te Rapla riigigümnaasiumit näete?

Minu jaoks on olnud märksõna inimeseks olemine – juhi, õpilase, töötaja tasandil. Ilmselt kordan ennast, kui ütlen, et koolis on kaks inimest, kellel peab olema hea olla, need on õpilane ja õpetaja. Kõik ülejäänud on nende teenistuses. Kool peab olema selline organisatsioon, kus toimub õppimine igal tasandil, kus õpib iga inimene, ja see peab olema inimlik ning harmooniline. Et tekibki tunne, et tahan hommikul kooli minna. 

Missugusest hetkest saab hakata konkreetsemalt kooli sisu looma? Selleks peab olema ikka rohkem inimesi kui ainult koolijuht?

Sügisest tuleb tööle võtta konkursi korras õppejuht, kellega koos hakkame õppekava välja töötama. Õppesuunad tulenevad tegelikult ka piirkonnast, ka sellest, mida tänased gümnaasiumid Raplas teevad, mis Rapla inimest huvitab, mis on päevakajalised teemad. See tuleb koos õppejuhiga läbi sirvida ja kujundada õppekava lõplik versioon. Täna tegeleme koos Viimsi kooli direktori Karmen Pauliga – meid valiti täpselt ühel ajal riigigümnaasiumi direktoriteks – sellega, et viime end kooli loomise kõikmõeldavate üksikasjadega kurssi. Tandemina on koos hea, tänagi kohtusime ühe kolleegiga, kellele esitasime palju küsimusi õppetöö sisu osas. Uurimegi maad, mida ühes või teises koolis on alguses mõeldud ja kuidas tegelikult välja kukkus, mida tasub meil üle võtta ja mida ei tasu. Juuni lõpus läheme Eesti ringreisile, läheme vaatame tegutsevad riigigümnaasiumid oma silmaga üle ka. 

Mis on Rapla eripärad, millega õppekava tegemisel arvestada?

Minu jaoks paistab välja kultuuriline pool – laul, näitlemine, rahvamuusika. Ja milleta täna Raplas läbi ei saa, on korvpall. Sport on au sees. Kas saab olema just kultuurisuund ja spordisuund, seda näitavad analüüsid (potentsiaalsete huvitatute hulk, mis katab õppesuuna).

Rõhutatakse küll hirmsasti reaal- ja täppisteaduseid...

See on ka täna Rapla Ühisgümnaasiumis täiesti toimiv suund, olen ka seda mõelnud. Aga tegelikult ei tahaks ma täna üldse rääkida kitsalt õppesuundadest. Tahaks rääkida indiviidipõhisest õppekavast.  Gümnaasiumisse tuleb ju üks kogum noori, kellel on mõtted ja soovid,  mida nad pärast gümnaasiumi edasi teevad. Minu unistus on, et õpilane saaks panna kokku oma õppekava toetudes sellele, mida ta ise edasi õppida tahab. Kui tahab minna tehnikaerialale, siis on vaja reaalaineid rohkem, kui tahab minna humanitaarerialale, siis kujuneb õppekavast teistsugune variant. 

Te olete tulevikust rääkides rahulik ja optimistlik. Kas ühtegi hirmu ei ole? 

Natuke hirmuna võib nimetada, kui saad korraga majja 30-35 uut töötajat ja sul tuleb terve organisatsioon 1. septembrist kooskõlas tööle saada. Ma ei karda seda, aga ma mõtlen sellele. Esimene aasta uues koolis saab olema ilmselt natuke eufooriline, teisest küljest peavad asjad hakkama üsna kohe paika loksuma. 

Kas see poliitika, et igasse maakonda tuleb üks riigigümnaasium, õigustab ennast?

Täna, kui ma töötan veel põhikooli direktorina, siis ütlen, et õigustab. Aga see on minu kui põhikooli direktori vaatenurk. Kui Juurut juhin, näen, et kodukoha inimesed arvavad, et igal pool mujal on parem. Nad tahavad kindlustada oma lapsele selle, et oleks üks tee esimesest kaheteistkümnenda klassini,  ja siis nad panevad kohe esimesse klassi Raplasse või Kohilasse. Riigigümnaasium toob selle muutuse, et siis ei ole ju tee niimoodi lahti, tuleb teekonnal kooli vahetada. Väikesed kogukonnakoolid pigem võidavad sellest, sest puudub reaalne vajadus laps mujale viia. Aga see tunne, et igal pool mujal on parem, on ilmselt eestlasele iseloomulik. 

Sel suvel teil puhkust ei ole?

Põhimõtteliselt ei ole jah. 30. juunini olen Juurus tööl, 1. juulist jätkan ainult osalise koormusega riigigümnaasiumi direktorina, täiskohaga 1. augustist. Poole koha võrra saan juulis puhata ka. 

Samal teemal:

• Rapla riigigümnaasiumi direktoriks valiti Sirje Kautsaar
• Viimsi riigigümnaasiumi asub juhtima Karmen Paul
• Paide riigigümnaasium rajatakse kohaliku kogukonna tahtel ajaloolisse koolihoonesse
• Tabasallu rajatakse riigigümnaasium

Üle maailma toimuvad programmeerimisnädala raames erinevad üritused, mis on koondatud kõik ühele kaardile. Et Eesti paistaks programmeerimisnädala kaardil silma, kutsume kõiki, kes on tegevad IT valdkonnas, korraldama Code Weeki ajal programmeerima innustavaid üritusi, mis on suunatud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Üritused lisage kindlasti ka Code Week kaardile: http://events.codeweek.eu. 

Nagu eelmisel aastal, nii annab Google ka sel aastal välja kuni 2500-euroseid stipendiume koolidele ja mittetulundusühingutele programmeerimisteemaliste ürituste läbiviimiseks Code Weeki raames. Stipendiumi saab taotleda tegevuste läbiviimiseks lastele vanuses 5–18. Stipendiumitaotlusi saab esitada kuni 14. juulini! Loe lähemalt taotlustingimuste kohta siit. 

Eelmisel aastal pälvis Google stipendiumi Narva Paju Kool, kelle tegemistest saab lähemalt lugeda Koolielust. 

Code Weeki algatasid 2013. aastal Euroopa Komisjoni noored digitaalarengu tegevuskava nõustajad, nüüdseks on tegevustesse kaasatud üle 50 riigi kogu maailmas. Eestis koordineerib nädala tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). Code Week on meie koolides väga populaarseks muutunud, eelmisel aastal korraldati nädala raames üle 300 ürituse kõikjal Eestis. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• „Mängumaraton“ – harjutusi programmeerimisnädalaks
• Koodi minuga, õpetaja!
• Koodinädal 2016 Pärnu Rääma Põhikoolis

Jõhvi, Narva ja Sillamäe õppekohas meistriks õppida soovijad saavad dokumente esitada 11. augustini, vabade õppekohtade olemasolul kuni 30. augustini. Vastuvõtu vestlused toimuvad õppekohtades alates 14. augustist kahe nädala jooksul.

Kutsehariduskeskuse õppedirektori Riina Veidenbaumi sõnul on Ida-Virumaa kolme kutsekooli liitmine eelmise aasta septembris laiendanud maakonnas ametiõppe võimalusi, pakkudes kooli- või töökohapõhises õppes enam kui 60 õppekava.

“Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusel on pikaajalised kogemused töökohapõhise õppe korraldamisel. Eestis alustatakse septembris SA Innove eestvedamisel kutsekeskharidusõppes töökohapõhise õppega ja meie kool on üks esimestest, kes pakub uudset õppimisvõimalust koka eriala õppijatele,” tutvustas Veidenbaum. 

Kutsehariduskeskuse hea koostööpartner Eesti Töötukassa maksab alates 1. maist tasemeõppes osalemise toetust. Toetus on mõeldud tööealistele töötavatele ja töötutele inimestele, kellel puuduliku või vananenud hariduse või oskuste tõttu on keeruline leida uut tööd või kellel on oht oma töökoht kaotada. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses on võimalik toetust saada IT-süsteemide nooremspetsialisti, IT-tugiisiku, automaatiku, mehhatrooniku, puitkonstruktsioonide ehitaja, sisetööde elektriku, tootmisautomaatika, metallilõikepinkidel töötaja ja arvjuhtimisega (APJ) metallilõikepinkide operaatori õppesse asudes. 

“Toetuse saamise tingimustega saab tutvuda töötukassa kodulehel, oma avaldus tuleb esitada töötukassas enne õpingute algust, sest kõigi tingimuste täitmise korral makstakse vaid siis toetust,” rõhutas Veidenbaum.

Vastuvõtukomisjon töötab tööpäevadel 9.30-15.30 kooli õppekohtades: Jõhvis (aadressil Kutse 13, ruumis B109), Narvas (Kreenholmi 45, ruumis L132) ja Sillamäel (Tallinna mnt 13, ruumis 1-32).

Allikas: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus korraldab esmakordselt rahvusvahelise teatrifestivali
• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses õpib viis Eesti parimat noort meistrit

Võistlusele esitati 46 tööd üldhariduskoolidest ja lasteaedadest üle Eesti. „Võin öelda, et projektid olid paremad kui eelmistel aastatel,“ kiidab projektivõistluse žürii liige Meeri Sild. „Paranenud on projektide kvaliteet. Tavaliselt jääb puudu õpilaste refleksioonist, ka projekti käigu dokumentatsioon pole alati parim. Sellele oleme kogu aeg tähelepanu juhtinud ja sel aastal oli neid puudusi palju vähem.“

Projektikonkursi võitjad (vasakult): Piret Kelgo, Ere Tumm, Margit Laidvee.

Tänavusel võistlusel pälvis esimese koha Võru Kreutzwaldi Kooli inglise keele õpetaja Ere Tumm projektiga „My Precious Phone“ („Minu väärtuslik telefon“), mis aitab noortel paremini hinnata nutitelefoni kasulikkust ja kahjulikkust ning tuletab meelde nutitelefonide abil internetis surfamise ja sotsiaalmeedias toimetamise kirjutamata käitumisreegleid. Rahvusvahelises projektis tegid koostööd 27 Tšehhi ja Eesti õpilast vanuses 13-14 aastat ning nende õpetajad. 

Projekti käigus tutvustati õpilastele erinevaid töökeskkondi ning loodi interaktiivsed riike tutvustavad mängud, mida saab nutitelefonis mängida. Samuti jagati omavahel neid nutitelefonide äppe, mida on õppetöös ja isiklikuks otstarbeks kasutatud. Valmisid ka kirjutised “Üks päev ilma nutitelefonita”, mille põhjal pandi kokku ühine projekti e-raamat.

„Selle projekti käigus nägid õpilased, et erinevate loovülesannete lahendamiseks läheb vaja ka erinevate ainete abi,“ tõi välja projekti autor Ere Tumm. „Logo juures aitas nõuga kunstiõpetuse õpetaja, postrite ja slaidiesitluse puhul aitas inglise keele õpetaja. Suureks abiks kirjaliku väljendusoskuse arendamisel inglise keeles olid valminud loovkirjutised. Eesti õpilaste scratch-kaartide tegemist juhendas kooli haridustehnoloog.“ Meie kool saab juurde seltskonna noori inimesi, kellel on rahvusvahelise suhtlemise kogemus, paranenud esinemis-ja väljendusjulgus, nad on loomingulised ning digipädevad, lisas Tumm.

Teise koha pälvis Luunja Keskkooli saksa keele õpetaja Margit Laidvee projektiga „Active European eCitizens #eTwCitizen16“ („Aktiivsed Euroopa e-kodanikud“), mille eesmärgiks oli tõsta õpilaste enesekindlust ja vastutustunnet Euroopa kodanikena, kes tulevad toime tänapäeva virtuaalses maailmas.

Projekti käigus oli põhirõhk rühmatööl, kus moodustati rahvusvahelised grupid ning mitmeid ülesandeid lahendati oma rühmades. Mõned ülesanded olid ka riikide põhiselt, et näha erinevaid tulemusi just riikide lõikes. Projekti partneriteks olid õpilased ja õpetajad kokku kaheksast erinevast Euroopa riigist (Saksamaa, Eesti, Hispaania, Kreeka, Bulgaaria, Itaalia, Ukraina ja Gruusia).

Projekt oli õppekavaga väga tihedalt seotud. Lõiming toimus eelkõige inglise keele ja arvutiõpetuse tundidega. „Arvutiõpetajaga vaatasime läbi ja jagasime omavahel ära projekti teemad ja ülesanded. Arutelud toimusid arvutitunnis emakeeles ning inglise keele tunnis võõrkeeles,“ selgitas projekti autor Margit Laidvee. Lisaks sellele organiseeriti koolis loengud internetiturvalisusest, mis oli üks osa projektist. "Minu õpilased on kindlasti teadlikumad internetiohtudest ja oskavad paremini virtuaalmaailmas käituda. Mulle kui õpetajale on see projekt näidanud, et ka tunnis vähem huvi ülesnäitavat õpilast on võimalik motiveerida,“ lisas Laidvee.

Kolmanda koha vääriliseks hinnati Loo Keskkooli saksa keele õpetaja Piret Kelgo projekt „Du und ich“ („Sina ja mina“). Tegemist on Belgia, Itaalia, Horvaatia, Poola ja Eesti III kooliastme õpilaste saksakeelse projektiga, mis keskendub huve ja hobisid käsitlevatele ühistegevustele. Selleks töötasid õpilased nii individuaalselt, paaristööna kui ka rühmatööna rahvusvahelistes rühmades. Vajaminevat sõnavara ja keeleteadmisi õpiti ainetundides ning rakendati praktiliselt projektitöös.

"Kuna need õpilased ei olnud eTwinningu projektitööga varem kokku puutunud, siis pean kõige suuremaks kasuks sellise õppetöövormi tutvustamist, samuti õpilaste praktilist rahvusvahelist ühistegevust konkreetse ülesande lahendamisel ja vahetuid kogemusi, mida õpilased projektitöö käigus said,“ ütles projekti autor Piret Kelgo.

Kümne parima projekti hulka pääsesid veel: „Maths is everywhere!“ (autor Kairi Mustjatse Martna Põhikoolist), „Health and Nature“ (autor Terje Mägi Vastseliina Gümnaasuimist), „Mesimummude tantsupidu (BeeBot robotitega)“ (autor Liia Toomas Võru Kreutzwaldi Koolist), "Around Europe in 40 days" (autor Natalja Varkki Narva Paju Koolist), „VISITOR - NÁVŠTĚVNÍK – KÜLALINE“ (autor Leila Lehtmets Kose-Uuemõisa Lasteaed-Koolist), „Breakfast in my home“ (autor Piret Strömberg Rakvere Põhikoolist), „How to Become the Best“ (autor Meili Läänemets Tartu Mart Reiniku Koolist).

Projekte hindasid eTwinningu eksperdid Meeri Sild, Mari Tõnisson, Ingrid Maadvere, Varje Tipp, Laine Aluoja ning Elo Allemann. eTwinningu hindamismudeli alusel vaadeldi nii projektide pedagoogilist uuenduslikkust, õppekava lõimimist erinevates õppeainetes, suhtlemist ja infovahetust partnerkooliga, koostööd partnerkoolide vahel, aga ka tehnoloogia kasutamist ning projekti tulemusi ja mõju.

eTwinning on rahvusvaheline koostöö programm, mis annab õpetajatele suurepärase võimaluse üksteiselt õppida ja omavahel häid kogemusi jagada ning õpilastega koolidevahelistes õpiprojektides osaleda. Loe lähemalt eTwinningust ja sellest, kuidas koostöövõrgustikuga liituda: http://www.etwinning.net/et/pub/index.htm.

Samal teemal:

• Ükskord tuleb auhind niikuinii!
• eTwinningu projektivõistlusel tunnustatakse silmapaistvaid projekte

Võrreldes 2015. aastaga on Tartu ülikool edetabelis tõusnud lausa 65 kohta. Võttes arvesse asjaolu, et maailmas on ligikaudu 26 000 ülikooli, kuulub Tartu ülikool selle tulemusega 1,2% maailma parima ülikooli hulka. 

Edetabelit koostav rahvusvaheline konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds (QS) kasutab ülikoolide paremusritta seadmisel kuut indikaatorit, milleks on ülikooli maine akadeemiliste liidrite ja tööandjate seas (vastavalt 40% ja 10% koondhindest), akadeemiliste töötajate ja üliõpilaste suhtarv (20%), teaduspublikatsioonide mõjukus ehk viidete arv akadeemilise töötaja kohta (20%), välisüliõpilaste ja välistöötajate osakaal (kumbki 5% koondhindest).

Tartu ülikool parandas oma kohta QS-i kuuest näitajate rühmast neljas. Eriti märkimisväärne on tõus näitaja „ülikooli maine tööandjate seas“ arvestuses (möödunud aastaga võrreldes on ülikool tõusnud 90 kohta). Näitajate „akadeemiliste töötajate ja üliõpilaste suhtarv“ ja „välisüliõpilaste osakaal“ osas on ülikool tõusnud vastavalt 26 ja 21 kohta. Teaduse mõjukuse indikaatori arvestuses paranes Tartu ülikooli positsioon 10 koha võrra.

TÜ arendusprorektor Erik Puura: „Ülikool ei keskendu oma arengukavas ja tegevustes otseselt edetabelikoha tagaajamisele, kuid loomulikult on sellist hinnangut väga meeldiv lugeda. Olulisem kohanumbrist on ehk see, et oleme jõudnud ühele pulgale, st jagame 314. kohta tabelis kõrgeimal kohal paikneva Kesk-Euroopa ülikooliga, Karli ülikooliga Prahas. Meie sõnum tugevate teadusülikoolide organisatsioonis The Guild, kuhu me 2016. aastast kuulume, on olnud, et Euroopa riikide jagamine nn vanadeks olijateks ning Kesk- ja Ida-Euroopaks on järjest tinglikum, pigem liigume Eestis ühes rütmis Põhjamaadega. Meie edu taga on jätkuvalt tugev teadustöö ja teaduspõhine õpe, rahvusvahelistumine, mille aluseks on eelkõige konkurentsivõimelised rahvusvahelised õppekavad, ning ühiskonna teenimise komponent, kindlasti pole meie pingutused õppekavade, ettevõtluskoostöö ja uusettevõtluse arendamisel jäänud tööandjate seas tähelepanuta.“ 

Edetabeli koostamisel võttis QS arvesse 4000 ülikooli, kellest reastati 980. Esikoht kuulub taaskord Massachusettsi tehnoloogiaülikoolile, kellele järgnevad Stanfordi ja Harvardi ülikool. Parima Euroopa ülikoolina on Cambridge’i ülikool viiendal kohal. 

Täielik edetabel on leitav „QS World University Rankings 2017/18 kodulehelt.
Metoodika kohta saab lähemalt lugeda QS-i kodulehelt.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Tartu Ülikool hoiab Eestis kõige mainekama ülikooli tiitlit
• Tartu Ülikool kutsub õpihuvilisi suveülikooli

MTÜ Vaikuseminutid on tänaseks koolitanud üle 1100 õpetaja selleks, et harjutada laste ja noortega keskendumiseks vajalikke oskusi. Tagasisideküsitlused näitavad, et üle 90% vastanud õpetajatest märkavad harjutuste tulemusena laste paremat keskendumist ja püsivust. Tulenevalt lapsevanemate suurest huvist on võetud järgmiseks sihiks toetada lihtsasti läbiviidavaid koduseid keskendumisharjutusi uudse käsiraamatu näol. Raamatus toodud harjutusi on hea kasutada näiteks rahuliku uinumise toetajana ja lapse muremõtete, ärevuse, püsimatuse või ülekeevate tunnetega toimetulekuks.

Algatuse eestvedaja Nelli Jungi sõnul aitavad juba paariminutilised harjutused lapsi keskendumisel. “Kui laps on õppinud emotsioonide rahustamise või tähelepanu koondamise harjutusi, piisab vaid paarist minutist, et jõuda rahulikuma ja keskendatuma olemiseni. Sellise oskuse võtab laps kaasa ka oma täiskasvanuellu, olles kokkuvõttes tõhusam ja toredam inimene,” selgitas Jung.

“Õpetajate ja lapsevanemate seas on Vaikuseminutite vastu üha suurenev huvi, mis näitab ühelt poolt vajadust lihtsate toimivate eneseregulatsioonivõtete vastu, teisalt ka seda, et need harjutused tõepoolest töötavad,” põhjendas raamatu vajalikkust psühholoog Helena Väljaste. Väljaste väitel on Vaikuseminutitel juba suur toetajaskond, kellele antakse läbi Hooandja kampaania võimalus tutvuda trükisooja raamatuga juba augustis.

Keskendumist soodustavaid teadveloleku (ingl mindfulness) harjutusi kasutatakse enam kui 60 riigi koolides üle kogu maailma. Harjutuste tegemise pikaajaliseks mõjuks on väiksem konfliktsus ning oskus ise end rahustada. Käsiraamatust saab lugeda Eesti laste ja täiskasvanute kogemustest harjutuste kasutamisel nagu ka vastuseid korduma kippuvatele küsimustele.

Lastele sobivate keskendumisharjutuste käsiraamat jõuab toetajateni augustis, sügisel tuleb raamat müüki ka Eesti suuremates raamatupoodides.

Kõik huvilised on kuni 31. juulini oodatud projekti toetama ühisrahastusplatvormi Hooandja kodulehel hooandja.ee.

MTÜ Vaikuseminutid pakub alates 2015. aastast õpetajatele lasteaedades ja koolides praktilisi koolitusi selleks, et laste ja noortega keskendumiseks vajalikke oskusi harjutada. Lihtsad harjutused nagu keskendunult hingamise jälgimine, helide kuulamine, ümbruskonna või enesetunde uurimine, on uuringute kohaselt positiivse mõjuga nii stressile, enesetundele kui tähelepanuvõimele.

Vaikuseminutid on Heateo SA portfelliorganisatsioon ning tänab abi eest Telia kommunikatsiooniüksust.

Allikas: MTÜ Vaikuseminutid

Samal teemal:

• Sotsiaalpedagoogide teaduskonverents keskendub heale praktikale
• Aastaks 2020 tuleb kiusamise ennetamisega süsteemselt tegeleda vähemalt 90% koolides

Eelvooru tulemused on nüüd teada. 30 edasipääsejat on oodatud 15. juulil toimuvale põhivõistlusele IT Kolledžis. Kui tahad tulla meie küberkaitse noorte tegijatega kohtuma ja saada ka ise targaks, siis samal päeval toimub küberkaitse seminar, mis tutvustab nii kratte netis kui ka seda, kuidas hariduses on toimumas murrang digitaalse ohutuse õppimisvõimalustes. 

Info ja registreerumine 2. juulini: www.kyberolympia.ee

Küberolümpiat ja küberolümpia seminari toetavad Kaitseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Interneti SA, Tallinna Tehnikaülikool, RangeForce, Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Cyberxer, Eesti Nato Ühing, Kehtna Kutsehariduskeskus, StudyITin.ee, Kaitseliidu Küberkaitse Üksus, Riigi Infosüsteemi Amet, Politsei ja Piirivalveamet,  Baltic Computer Systems, Zone, Photopoint, Telia Eesti, Digitark, Eesti Informaatikaõpetajate Selts, Doon.ee ja Clarified Security. 

TULEMUSED

Eelvooru järel kogusime kokku parimate andmed, kes jätkavad võistlust 15. juulil. Moodustus järgmine nimekiri (eesnime järgi tähestiku järjekorras):

1.  Aleksander Georg Kikas
2. Aron Sisask
3. Artur Luik
4. Daniil Vaino
5. Ephrem Getachew Demesa 
6. Ervin Oro
7. Gregor Eesmaa
8. Heino Sass
9. Jasper Rebane
10. Joonas Leemet
11. Jürgen Laks
12. Karl Robert Kristenprun
13. Kert Ojasoo
14. Kristjan Leotoots
15. Laura Ruusmann
16. Mark Vainomaa
17. Markkus Millend
18. Martin Saar
19. Martin Širokov
20. Masaki Ihara
21. Mikk-Markus Metsis
22. Nika Ptskialadze
23. Oliver Kikas
24. Oliver Udu
25. Roland Roman Puiestik
26. Taavi Eomäe
27. Tanel Peep
28. Tauri Tammaru
29. Tauri Toel
30. Wattie Keel

Soovime kõikidele edu!

Info saatis Koolielule Küberolümpia korraldustoimkonna liige Birgy Lorenz. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Küberolümpia seminar keskendub küberturvalisusele
• Üle-eestiline kübervõistlus noortele

Meeri Sild peab eTwinningu üheks populaarsuse põhjuseks projekti algatamise ja toimimise lihtsust ning turvalist töökeskkonda, mis on spetsiaalselt loodud õpilastele ja õpetajatele mõeldes.

Meeri Sild Tallinnas toimunud eTwinningu seminaril. Foto: Terje Lepp

Žürii on nüüdseks jälle hulga Eesti eTwinningu projekte läbi vaadanud. Meeri Sild, mis mulje on tänavustest töödest jäänud?

Võin öelda, et projektid olid paremad kui eelmistel aastatel. Paranenud on projektide kvaliteet. Tavaliselt jääb puudu õpilaste refleksioonist, ka projekti käigu dokumentatsioon pole alati parim. Sellele oleme kogu aeg tähelepanu juhtinud ja sel aastal oli neid puudusi palju vähem.

On sul endal hetkel mõni eTwinningu projekt käsil?

On, kahjuks mitte väga õnnestunud, sest välispartner kadus ära, Eesti partner jäi alles. See on inglise keele õppimisega seotud projekt, teeme 9. klassiga videoid, mis õpetavad keerulisemaid grammatilisi konstruktsioone. Otsustasime, et lõpetame selle projekti ikka ära, mõnikord lihtsalt juhtub, et projektipartner ei pea vastu.

Mis on sinu jaoks projektõpe? Kas see käib nii, et täna otsustad – nüüd teeme projektõpet?

Ei, nii see küll ei käi. Projektõpe vajab planeerimist. Projektõpet saab rakendada nii lühiajaliselt kui pikemaajaliselt. Projektõpe võib olla ühepäevane tegevus, aga võib kesta ka terve õppeaasta.

Meie koolis oli äsja projektõppe päev. Kõik klassid olid koolimajast väljas ja toimetasid ühe projekti raames. Üheksandad klassid käisid näiteks Nõmme linnaosas Hiiu metsas matkarajal orienteerumas ja kontrollpunktides lahendasid loodusteaduslikke ülesandeid. Kümnendad klassid tutvusid Tallinna ajalooga, nad olid ette valmistanud ettekanded vanalinnast. Viiendad klassid käisid muuseumites, olid muuseumitunnid. Täitsa on võimalik projekt niimoodi välja mõelda, et see kestab ühe päeva ja hõlmab erinevaid õppeaineid; päev, mis nõuab õpilastelt aktiivseid tegevusi.

Meie 7. klassi loovtöö on pikem projekt, kestab terve õppeaasta. Õpilased valivad õpetajate poolt väljapakutust teema, mis neid huvitab. Viis õpetajat tegelevad loovtöödega, õpilastel peab kevadeks olema tulem ette näidata. Tõstaksin tänavustest loovtöödest esile rühma, kes tegeles koolimööbli kaunistamisega. Meil on koridorides pingid, mis ei olnud just kõige ilusamad. Õpilased mõtlesid väga huvitavad, suisa mõttega mustrid välja ning spetsiaalset tehnoloogiat kasutades kaunistasid kõik pingid. Nad tegid midagi koolimaja heaks.

Kas eTwinning on projektõpe?

Kindlasti. Kõigepealt seame eesmärgid, mis oskuseid tahame õpilastes arendada; see on pikaajalisem tegevus; me töötame ühise eesmärgi nimel, millel on praktiline tulem. eTwinningu erinevus tavalisest projektõppest on see, et töö toimub üle veebi. Sa pead arvestama projektipartneriga ja ideaalis toimub üle veebi töö rahvusvahelistes rühmades, mis on üsna keeruline organiseerida, aga annab tulevikuks hea kogemuse, kuidas hakkama saada, kui silmast silma ei kohtu.

Kui suur on sinu kogemus teiste maade eTwinningu projektide hindamisega?

Umbes kuus või seitse aastat olen hinnanud ka Euroopa projekte. Rahvusvahelise võistluse töid peab hindama rahvusvaheline žürii. Eesti oma väiksuse tõttu saab ühe žürii koha, ja mulle tehti pakkumine. Küllap ka sellepärast, et olen inglise keele õpetaja ja mul on lihtsam neid projekte lugeda. Rahvusvahelises žüriis tegutsemise kogemus on olnud põnev.

Kas Eesti eTwinningu projektide ja Euroopa-tasandil eTwinningu projektide hindamine toimub samade kriteeriumite põhjal?

Jah, kasutame Eestis täpselt samu hindamiskriteeriume mis rahvusvahelises hindamises. Just sellepärast, et kui saadame Eestist head projektid edasi võistlema Euroopasse, siis võime kindlad olla, et need vastavad nõutud kriteeriumitele.

Kõigepealt jagatakse žürii kolmestesse gruppidesse, kõik erinevatest riikidest ja ei ole ka nii, et teeksid igal aastal Lätiga koostööd või Soomega, ka need vahelduvad. Siis antakse ports projekte kätte, tänavu 20, ja siis uurid ning süüvid kümne päeva jooksul. Igaüks hindab projekte individuaalselt. Kui see on tehtud, siis keskne žürii arvutab välja  projektide keskmise punktisumma ning seejärel peab iga rühm välja valima oma tööde seast kaks silmapaistvamat projekti. Mõnikord on see lihtne, sest kaks projekti eristuvad selgelt. See aasta nii lihtsalt ei läinud, meie rühmale sattusid hinnata eriliselt tugevad projektid. Päris lõpliku valiku, missugused on Euroopa parimad eTwinningu projektid, teeb keskne žürii.

Kas pikale kogemusele tuginedes võid öelda, et eTwinningus tehakse mõnes aines rohkem projekte või mõni teema on rohkem esil?

Kindlasti on alati keeled sees, aga on päris palju ka loodusteadusi. Viimastel aastatel ka ühiskonnateaduste teemasid on päris palju. Lasteaiad on hästi aktiviseerunud, lasteaialastega on õpetajatel palju tegemist. Ma ei ole küll kunagi hinnanud mitte ühtegi füüsikaprojekti. Ilmselt neid on, aga mina pole kohanud. On toredaid kunstiprojekte, on ka kehalise kasvatuse omi. Näiteks koostöös tehtud olümpiamängud – oma koolis võistlevad, tulemusi võrdlevad veebis.

Miks Eestist pole ükski eTwinningu projekt veel kõrgeimat tunnustust saanud?

Euroopasse on päris keeruline sisse trügida. Kõigepealt saame võistlusele ainult kaks tööd esitada. Eesti on küll rohkem esindatud, kui võistlusele esitab töö riik, kelle projektis Eesti on projektipartner. Sõel on rahvusvahelisel hindamisel hästi tugev. Me töötame selle nimel, et meil oleksid hea kvaliteediga projektid. Küll see auhind ükskord tuleb ka!

Meeri Sild (keskel) eTwinningu traditsioonilises suvekoolis

Kuidas on seotud kõrged kvaliteedinõuded ja see, et projekt peab kasulik olema õpilasele?

Aga nõuded töötavadki selle nimel, et projekt oleks õpilaskeskne. Et tegevused aitavad õpilasi arendada, aitavad neil suhelda. Tegevus peab toimuma tundides õppetöö ajal, see ei ole huvitegevus ega lisakoormus. eTwinning peab olema õppeainetesse integreeritud. Päris palju pööratakse tähelepanu internetiturvalisusele, arvuti mõistlikule kasutamisele, ka õpilase ja õpetaja enesereflektsioonile. Muidugi on ka fun-projekte, aga enamik on suunatud õppija arengu toetamisele.

Kuidas sellest aru saate ja võite kindlad olla, et projektis on suurema töö ära teinud ikka õpilased, mitte õpetaja?

See paistab välja! Selge on see, et õpetaja võib kirjutada ilusa jutu, aga on kohe näha, kui õpilased ei ole tööd teinud, ei ole pildi- ega videomaterjale, või kui on näha, et esitatud tööd on liiga ilusad või liiga keerulise keelega. Aga selliseid projekte on vähe, enamasti on projektidest paista õpilaste töörõõm.

Mis on sinu arvates eTwinningu populaarsuse põhjus?

See on lihtne, see on juba algselt keskse kasutajatoe pealt hästi ette valmistatud. On suur pank, kust saab ideid ammutada. Projektipartneri otsimine on õpetajatele lihtsaks tehtud. On olemas väga turvaline keskkond, kus töötada (Twinspace). On palju koolitusi ja võrgustik eTwinningu õpetajatest. Ja suur pluss on bürokraatia puudumine. Rahalistel projektidel tuleb kirjutada taotlusi ja teha aruandlust, eTwinningu puhul on õpetaja enda otsustada, kas ta tahab projektile kvaliteedimärki taotleda (siis tuleb natuke rohkem dokumentatsiooni täita) või teeb projekti lihtsalt tegemisrõõmust.

Projektõpe ja muutunud õpikäsitus?

Projektõpe on üks osa muutunud õpikäsitusest. Muutuva õpikäsituse üks põhimõte on see, et õppija võtab vastutuse ja hakkab ise oma õppetööd juhtima. Projektõppes on see kõik sees: õppija vastutab, ta saab juhiülesandeid proovida, vastutab kaasõpilaste ees. See on aktiivse õppimise väga selge meetod.

Meeri Silda intervjueeris Koolielu toimetaja Madli Leikop

Samal teemal:

• Koostööprogramm eTwinning on kaasamise musternäidis
• Selgunud on parimad eTwinningu projektid