SAIS lihtsustab oluliselt kandideerimise protsessi, sest avalduste ja dokumentide esitamiseks ei pea kooli kohale minema. Kandideerimiseks vajalikud andmed kanduvad elektroonilisele avaldusele riiklikest registritest. Lisaks saab SAISi kaudu registreeruda katsetele, näha katsete tulemusi, jälgida pingeridasid reaalajas, kinnitada oma õppima tulekut või loobuda pakutud õppekohast. 

„Eelmisel aastal, kui uus SAIS oli vastuvõttudeks esmakordselt kasutusel, esines mitmeid probleeme sellega, et kandideerijatel puudus ID-kaart või m-ID ning neid ei jõutud enam ka taotleda. Kandidaadid pidid nii dokumentide esitamiseks, katsete tulemuste ja pingereas oma asukoha selgitamiseks kui ka õppekoha vastuvõtmiseks iga kord kooli kohale minema,“ selgitab SAISi projektijuht Kati Liik. „Seepärast tuletame kõikidele kandideerijatele meelde, et SAISi kaudu elektroonilise kandideerimisavalduse esitamiseks on vajalik kehtiv ID-kaart või m-ID.“ Lisainfot isikut tõendavate dokumentide uuendamiseks leiab riigiportaalist.

2017. aastal saab SAISi kaudu avalduse esitada järgmistesse koolidesse: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Lennuakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Estonian Business School, Euroakadeemia, Hiiumaa Ametikool, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Jõhvi Gümnaasium, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Luua Metsanduskool, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Rakvere Ametikool, Sisekaitseakadeemia, Tallinna Majanduskool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tervishoiukõrgkool, Tallinna Ülikool, Tartu Kunstikool, Tartu Kõrgem Kunstikool, Tartu Tervishoiukõrgkool, Tartu Ülikool, Valgamaa Kutseõppekeskus, Võrumaa Kutsehariduskeskus.  

Välismaal lõpetatud koolide ja varem kui 2004. aastal lõpetatud Eesti koolide infot registrites pole ja kandidaat peab avalduse esitamiseks pöörduma kooli poole, kuhu soovib kandideerida. Enda haridusandmete olemasolu registrites saab vajadusel kontrollida riigiportaalist.  

SAISi haldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Samal teemal:

• Kõrgkoolidesse ja kutsekoolidesse kandideerijad peaks kontrollima dokumentide kehtivust
• Haridusasutused võtavad õppijaid vastu uue sisseastumise infosüsteemiga

„Looduse ja teaduse muusika“ sarja neljanda kohtumise teemaks on ebatavaline muusika. Näha ja kuulda saab erinevaid keemilisi ja helilisi katseid. Lisaks räägib esineja muusikast ja kuulmise mehhanismist ka üldisemalt. Teadushuvilistele on Mart Piirimees tuttav 2015. aasta „Rakett 69“ kevadhooaja saatest.

Olge tähelepanelikud, sest katsete läbiviimisel võib vaja minna publiku abi!

„Looduse ja teaduse muusika“ sarja ootame osalema 7.–11. klassi õpilasi. Kohtumine oma ala asjatundjatega annab noortele vihjeid edasiõppimiseks ja karjäärivalikuteks ning näitab reaalainete põnevat ja mängulist poolt.

Kohtumistel ei läheneta muusikale mitte selle tavapärases mõistes, vaid arutletakse muusika kui rütmi ja heli üle üldiselt ning keskendutakse helidele ja rütmidele meis endis ja meie ümber.

„Looduse ja teaduse muusika“ sari jätkub sügisel. Siis on kohtumiste teemaks biomeditsiin, fotomustrid, neuropsühholoogia ning nahkhiirte pealtnäha helitu maailm.

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Eelregistreerimine ja lisainfo: laste@tln.lib.ee ja 683 0914.

Eesti siseneb riiklikul tasandil haridusvaldkonnaga Usbekistani turule esmakordselt ning sihtasutuse peamised eesmärgid on aidata kaasa Euroopa haridust tutvustava haridusmessi korraldustöödele ning tutvustada Eesti ülikoolide ingliskeelseid õppekavasid, stipendiume, Erasmus+ mobiilsusskeeme ning Eesti ja e-ühiskonna edulugusid.

Euroopa Komisjoni algatuse Study in Europe raames osaleb Archimedes Euroopas õppimisvõimalusi tutvustaval haridusmessil ning viib läbi infoseminari Eesti hariduse tutvustamiseks. Lisaks on plaanis kohtumised UNESCO esindusega Usbekistanis ning Usbekistani haridusvaldkonna esindajatega.

“Usbekistan on üks Euroopa Komisjoni programmi “Study in Europe” prioriteetsetest piirkondadest, mis võiks olla Euroopa Liidule veelgi suurema potentsiaaliga turg rahvusvahelise koostöö tegemiseks,” kommenteeris Sihtasutuse Archimedes juhatuse esimees Rait Toompere. Eesti teeb haridusvaldkonnas peamiselt koostööd Erasmus+ mobiilsustoetuste raames.

Sihtasutus Archimedes osaleb Usbekistani tegevustes Euroopa Komisjoni initsiatiivi Study in Europe ühe eestvedajana. 11. mail toimuval haridusmessist võtab osa üle 25 eksponendi 16-st Erasmus+ riigist. Kokku oodatakse haridusmessile üle 4000 külastaja.

Allikas: SA Archimedese pressiteade. 

Samal teemal:

• Leia koostööpartner: Eestisse tuleb 70 hariduseksperti arutama infotehnoloogia ja digioskuste teemal
• Stipendiumiprogramm elavdas Eesti ja Norra hariduskoostööd

Fond on oma 22 tegevusaasta jooksul määranud kokku ligi miljoni euro väärtuses stipendiume, neid on antud ligi 90 üliõpilasele. Tänavu saab stipendumi viis tudengit.

Fondi juhatuse esimees ja Chalmersi Tehnikaülikooli professor Peter Andrekson loodab, et järgmiseks aastaks, Alfred Otsa 100. sünniaastapäevaks, on fond määranud kokku sada stipendiumit.

Otsa stipendiumi toel saab minna õppima Chalmersi Tehnikaülikooli, kus õppimine on Eesti kodanikele tasuta, kuid Otsa stipendiaadid saavad lisaks 8500 Rootsi krooni kuus (~900 eurot) 15 kuu jooksul. 

Chalmersi magistriõppe programmide õppeaeg on kaks aastat. Alfred Otsa Fond on üks suuremaid väliseestlaste fonde, mis toetab Eesti noorte õpinguid välismaal. Senistest stipendiaatidest on 66 olnud TTÜst, kaheksa Tartu Ülikoolist, viis Eesti Maaülikoolist, kaks Tallinna Ülikoolist ja üks IT Kolledžist. Erialadest on kõige populaarseimad olnud tootmisjuhtimise, logistika, telekommunikatsiooni, bioinformaatika ja keskkonnakaitsega seotud programmid.

Alfred Otsa stipendiumifondi abil on Chalmersi Tehnikaülikooli doktoratuuri lõpetanud mitmed Eesti teadlased, näiteks TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Hendrik Voll.

Fondi asutas 1995. aastal Alfred Otsa pärandusest tema sõber, kaasmaalane ja ülikoolikaaslane professor Sven Olving, kes oli toona Chalmersi Tehnikaülikooli rektor. Esimesed stipendiumid anti üle 1998. aasta sügisel. Alfred Otsa Fondi juhatusse on asutamisest alates kuulunud Chalmersi Tehnikaülikooli eestlastest emeriitprofessorid ning TTÜ audoktorid Mart Mägi, Sven Olving ja Enno Abel. Juhatuse esimeheks on Chalmersi Tehnikaülikooli Eesti soost professor Peter Andrekson, samuti kuuluvad juhatusse fondi stipendiaatidest doktorikraadini jõudnud Mari-Liis Maripuu ja Uve Matson, ning professor Tomas Kutti.

Saaremaal sündinud Alfred Ots põgenes 1944. aastal Eestist Rootsi, kus lõpetas Chalmersi Tehnikaülikooli elektrotehnika erialal. 1957. aastal USAsse siirdudes sai temast hinnatud elektromehaanika spetsialist kosmose- ja teletööstuses. Aastani 1992 töötas ta USA kosmoseagentuuris NASA, samal aastal hukkus elu lõpuni poissmeheks jäänud Ots õnnetult. 

Chalmersi Tehnikaülikool (http://www.chalmers.se/en/) teeb teadust ning pakub haridust tehnoloogia, täppisteaduste, laevanduse ja arhitektuuri valdkonnas. Chalmersi Tehnikaülikool on laialt tuntud innovatsiooniks sobiliku keskkonna ning rahvusvahelise tähtsusega kaheksa võtmevaldkonna poolest. Nendeks on tehiskeskkond, energeetika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, bioteadus, materjaliteadus, nanotehnoloogia, tootmine ning transport. 

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tallinna Tehnikaülikool kutsub magistriõppe infoõhtule
• 20. jaanuarini saab esitada avaldusi Alfred Otsa stipendiumile kandideerimiseks
• TTÜ Arengufond andis üle rohkem kui 72 000 euro väärtuses stipendiume

„Looduse ja teaduse muusika“ sarja neljanda kohtumise teemaks on ebatavaline muusika. Näha ja kuulda saab erinevaid keemilisi ja helilisi katseid. Lisaks räägib esineja muusikast ja kuulmise mehhanismist ka üldisemalt. Teadushuvilistele on Mart Piirimees tuttav 2015. aasta „Rakett 69“ kevadhooaja saatest.

Olge tähelepanelikud, sest katsete läbiviimisel võib vaja minna publiku abi!

„Looduse ja teaduse muusika“ sarja ootame osalema 7.–11. klassi õpilasi. Kohtumine oma ala asjatundjatega annab noortele vihjeid edasiõppimiseks ja karjäärivalikuteks ning näitab reaalainete põnevat ja mängulist poolt.

Kohtumistel ei läheneta muusikale mitte selle tavapärases mõistes, vaid arutletakse muusika kui rütmi ja heli üle üldiselt ning keskendutakse helidele ja rütmidele meis endis ja meie ümber.

„Looduse ja teaduse muusika“ sari jätkub sügisel. Siis on kohtumiste teemaks biomeditsiin, fotomustrid, neuropsühholoogia ning nahkhiirte pealtnäha helitu maailm.

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Eelregistreerimine ja lisainfo: laste@tln.lib.ee ja 683 0914.

Eesti parim noor kondiiter on Liza Krassi (õpetaja Dmitri Filippov), parim rätsep Rute Vilanska (Riina Tsukanova ja Irina Tšuzene), parim raamatupidaja Aleksandra Karetnikova (Irina Malkus), parim veebidisainer ja -arendaja Magnus Kalmo (Aleksandr Pulver ja Timo Soiunen) ning parim keevitaja Aleksandr Ait (Gennadi Vlassjuk). Lisaks teenis Yurii Simeiko pagarite võistlusel 2. koha (Dmitri Filippov).

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktori Hannes Metsa sõnul näitab viie esikoha ja ühe 2. koha pälvimine, et kool kuulub Eestis parimate sekka ning kolme õppeasutuse ühinemisest tekkinud positiivne energia väljendub igal tasandil.

“Soovin kõigile võitjatele, medalistile ja nende juhendajatele õnne! Teame ja näeme igapäevaselt, et Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses pakutav haridus kuulub Eestis tippude sekka ning äsjased kõrged kohad tõestavad seda vahetult,” ütles Mets. “Mul on väga hea meel, et esmakordselt pärast kolme kooli liitmist väljas olles õnnestus meil saavutada nii head tulemused.”

“Noor Meister” 2017 toimus 4.-5. mail Eesti Näituste messikeskuses, kus osales ligi 400 Eesti parimat kutseõppurit 31 erialal. Lisaks toimus kutseharidusmess, kus õppimisvõimalusi tutvustas 25 kutsekooli ja 3 rakenduskõrgkooli.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kolmes õppekohas Jõhvis, Sillamäel ja Narvas õpib 22 õppekavarühmas meistriks ligi 2800 erinevas vanuses õppija. Õpe toimub eesti ja vene keeles, põhi- ja keskhariduse baasil ning nii kooli- kui ka töökohapõhiselt. Kool on Eesti Töötukassa 2016. aasta Ida-Viru maakonna parim koostööpartner.

Allikas ja fotod: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse pressiteade. 

Samal teemal:

• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus panustab õpilaste välispraktika võimalustesse
• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus korraldab kolmes õppekohas avatud uste nädala

Loo autor on Descartes'i kooli kommunikatsioonijuht Marii Kangur. 

Kooli vilistlane ja praegune matemaatikaõpetaja Pirgit Palm ütles, et kooli iseloomustab tolerantsus ja hea sisekliima. Pikaaegne geograafiaõpetaja Kaja Haljasmets nimetas õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid üheks suureks pereks. „Tööle tulles tean, et nende inimestega saab arvestada, nende peale saab loota ja samas tahan ka ise alati abiks olla,“ selgitas Palm.

Algklasside õpetaja Kaja Kivisikk ütles, et eriti hea pildi kooli asukohast õpetajate südames näitavad augustikuu õhtud. „Siis istuvad õpetajad koolimajas kaugelt üle tööaja. Õpetajad valmistuvad uueks õppeaastaks. Hiljem mööda koolimaja ringi kõndides paistab igast klassiruumist vastu uue õppeaasta ootus,“ kirjeldas ta.

Vilistlane ja praegune kehalise kasvatuse õpetaja Martin Vändra on ka oma lapsed Descartes'i kooli õppima toonud. „Siinsed inimesed teevad olemise mõnusaks ja turvaliseks,“ selgitas ta.

Õpilased hindavad väikseid klasse

9. klassi õpilane ja õpilasomavalitsuse juht Gerda Pihle ütles, et kooli teevad eriliseks sõbralik õhkkond ja palju erinevaid võimalusi nii tunnisiseseks kui -väliseks tegevuseks – näiteks tõi ta prantsuse keelega seonduvad üritused, spordinädala ja laulukonkursi. „Meie koolis on sõbralikud õpetajad ja pisikesed klassid, mis võimaldavad õpilaste vahel soojemaid suhteid,“ rääkis ta ja lisas, et talle meeldib kooli lihtsus ning see, et ka õpilastele antakse võimalus tegutseda.

7. klassi õpilane ja õpilasomavalitsuse liige Elisabet Ostrovski peab kooli eripäraks pühendumist tervislikele eluviisidele ja õpilaste heaolule. Teda rõõmustab, et õpilased saavad omavahel hästi läbi ja üheskoos võetakse osa ka näiteks prantsuse keele päevast ja esinetakse kooli traditsioonilistel kontsertidel.

Kooli vilistlane ja praegu Tartu Tamme gümnaasiumi 10. klassis õppiv Helis Truu pidas suureks plussiks klasside väiksust, kuid kõige erilisemaks nimetas ta võimalust õppida prantsuse keelt. „Prantsuse keel on väga ilus keel ja olen igati rahul, et olen seda õppinud. Paljud pelgavad selle õpet, ilmselt seetõttu, et see on teistmoodi, aga erinevus just rikastabki,“ sõnas ta.

Truu kiitis ka remonditud keldrikorrust, kus on uhiuued tööõpetuse ruumid, treeningsaal ja isegi bändiruum, ja mõne aasta eest valmis saanud kokandusklassi. „Köök on nii moderne, et seal on lausa lust süüa valmistada,“ ütles ta.

Truu hindab kõrgelt ka kooli traditsioonilisi üritusi, millest lemmikuks nimetas ta kooli sünnipäevapidusid. „Minu jaoks teevad need kontserdid väga eriliseks õpetajad, kes ka ise laulavad ja isegi tantsivad,“ rääkis ta.

Arenemisruumi on tüdrukute sõnul ka: rõivistud vajaksid uuenduskuuri ja paaristundide kasutuselevõtt võiks kergendada koolikotte, ka sooviksid nad, et õpetajatel oleks veelgi rohkem tahtmist ja energiat õpilastega koos avastada ja õppida.

Iga laps on oluline

Palm ütles, et Descartes'i koolis tehakse kõike südamega – rõõmustatakse, kurvastatakse ja töötatakse – ja iga lapse jaoks püütakse leida lahendus, nii on see alati olnud. „Meil on suurepärane tugisüsteem, õpetajad tegelevad peale tunde õpilastega. Sellist asja ei ole, et öeldaks, et sinust ei saa asja,“ kirjeldas ta, “õpetajad töötavad kogu aasta selle nimel, et õpilastel ei tekiks probleeme klassi või põhikooli lõpetamisega.“

Vändra ütles, et põhiline, mis tema õpilastele õpetab, on lihtne mõte: ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Haljasmets lisas, et koolist antakse kaasa universaalseid väärtusi: üksteise mõistmist, arvestamist, austamist, oma pere väärtustamist, aja planeerimist, suhtumist oma kohustustesse ja õigete valikute tegemist. „Minu arust on kooli suurim väärtus see, et me õpime ja õpetame iseseisvalt mõtlema, otsuseid langetama,“ märkis Kivisikk.

35-aastane kool on õpetajate sõnul noores keskeas – pole enam poisikene, et mõtlematult iga uue tuulega tegutsema tormata, samas on pisut keeruline leppida nende muutustega, mida selline iga kaasa toob, ja tahaks mõnikord ikka isepäine olla, vajadusel ka eksida, et ikka paremat otsida ja leida. „Mõnes mõttes on juba kujunenud teatav rahu ja kindel suund, aga samas on kool avatud uuendustele ja väljakutsetele,“ resümeerisid Palm ja Haljasmets.

Samal teemal:

• Tartu Descartes'i Kool võõrustas külalisi Prantsusmaalt
• 35. aastapäeva tähistav Tartu Descartes'i Kool käib ajaga kaasas, kuid hindab ka traditsioone

Korraldatakse ka polaarviktoriin, mille tublimad osalejad saavad võimaluse minna koos Eesti teadlastega õpilasekspeditsioonile Skandinaavia polaaraladele.

Uute interaktiivsete eksponaatide ja haridusprogrammidega täienevad näiteks Eesti Meremuuseumi, Tartu Ülikooli muuseumi tähetorni, Eesti Tervishoiumuuseumi ning Energia Avastuskeskuse näitused. Teadusekspositsioonide loomiseks toimub hackathon „Garage48 elamused ja ekspositsioonid“ SPARK MakerLab-i eestvedamisel. Mai lõpus korraldatakse paljude osapoolte koostöös Tartus esimene Euroopa füüsika olümpiaad, kuhu on juba eelregistreerinud võistkonnad 20 riigist.

Õpilaskonverentsi korraldamiseks sai toetust  Tartu Ülikooli muuseum, mis kutsub üle Eesti 1.-3. klasside õpilasi osalema Hullu Teadlase teaduskonverentsil „H2O, võta kaevust ja joo“.

Veebirakendused ajaloo tundma õppimiseks

Mitme reaal- ja loodusteadustega seotud projekti kõrval sai toetust ka filosoofiatunde mitmekesistav programm, mida veab eest MTÜ Filosoofiasõprade Selts ja ajalootudengite uurimistöid veebipõhise kaardirakendusega siduv projekt Tartu Ülikoolist. Eesti Kunstiakadeemia eestvedamisel on loomisel Christian Ackermanni loomingu uurimist ja tutvustamist hõlbustav teadusveeb.

Teaduse populariseerimise projektikonkursile laekus tänavu 148 taotlust (kogusummas 1 190 270 eurot). Konkursi  eesmärk on toetada ideid ja tegevusi, mis aitavad teadust laiemale avalikkusele tutvustada ning äratavad laste ja noorte huvi teaduse ja tehnoloogia vastu. Konkurssi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab Eesti Teadusagentuur.

Konkursil edukate projektide loeteluga  saab tutvuda Eesti Teadusagentuuri kodulehel.

Allikas: ETAGi info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Õpilaste teadusfestivalil tunnustati parimate uurimistööde autoreid ja juhendajaid
• Selgusid õpilasleiutajate riiklike preemiate saajad

Autorid: Marina Koprova (Lasnamäe Vene Gümnaasium), Jelena Reisi (Kohtla-Järve Vene Gümnaasium) ja Anne Mäeots (Uhtna Põhikool)

Seminari grupitöödes said osalejad vahetada õppimis- ja õpetamisalaseid kogemusi ning teadmisi, luua kontakte alustamaks uut eTwinningu-alast koostööd ning leida koostööpartnereid Erasmus+ KA1 ja KA2 projektideks.

Esimeses loengus aktiivõppe rakendamise muredest Serbias. Kõlama jäi, et koolides ei saada üheselt aru aktiivõppe kontseptsioonist ja tihti saab aktiivõppe rakendamisel takituseks suur õpilaste arv klassis (30 ja rohkem). Meile tutvustati ka Serbia hariduse arengukava strateegiat aastaks 2020, milles on üheks tähtsamaks verstapostiks digitaalsete kompetentside omandamine.

Lektoritele esitatud küsimuste põhjal tekkisid huvitavad arutelud aktiivõppe meetodite ja strateegiate ning selle üle, kuidas ja mil määral need õpilase motivatsioonile ja saavutusvajadustele kaasa aitavad. Olulisteks märksõnadeks olid õppijakeskne õppimine (sh viis, kuidas keegi õpib), õppe-eesmärgi silmas pidamine, õppuri varasemate teadmiste ärakasutamine ja nendele alustaladele uute teadmiste ja oskuste ladumine. Üheskoos leiti, et IKT-vahendite kasutamine on üks kindel ja lahutamatu osa õppimisest ja õpetamisest, et eriti oluline on see eTwinningu projektitöös. Paraku näitavad teadusuuringud, et korrelatsiooni IKT-vahendite kasutamise ja paremate õpitulemuste vahel on keeruline leida. Kindlalt jäi siiski kõlama see, et hea õpetaja õpetab alati hästi!

Üks huvitavamaid teemakäsitusi oli õppimine midagi valmistades (learning by doing/making). Jõuti arvamusele, et see võib olla tulevikus üks põhilistest õppeviisidest. Loovat õppimist tutvustati meile Maker Movement’i kaudu, paraku jäi see teema lektori esitluses pisut ebaselgeks. Selge on see, et hariduspõld on kuhjaga täis innovaatilisi ideid, mida loova mõtlemise ja õppimise käigus teostada ja rakendada.

Grupitöö oli 90 seminaril osaleja jaoks väga hästi organiseeritud. Kolme viimasesse õpperuumi koondusid osavõtjad mitmeid erinevaid ülesandeid rühmiti lahendades, mis andis hea võimaluse saada tuttavaks üha uute ja uute seminaril osalejatega. Näiteks üheks ülesandeks oli arutleda kuulsate teadlaste haridus- ja teadusteemaliste tsitaatide üle. Nii tuli meil aruteludes jutuks õpetamise ja õppetingimuste loomine, avastus-, uurimis- ja aktiivõppe ning projektitöö tähtsus, samuti mõte, et kõik me oleme geeniused jpt huvipakkuvad teemad. Töötades gruppides saime teada, et IKT õppevahendite kasutamine erinevates riikides hakkab alles arenema, Eestis on aga tänu HITSA-le ja innustunud õpetajatele tehtud juba edusamme. Nii saimegi jagada oma teadmisi ja oskusi, kuidas erinevaid IKT-vahendeid õppeprotsessis kasutada.

Veelgi rohkem saime teada oma Euroopa kolleegide töödest ja tegemistest, parimatest praktikatest ja kogemustest 6-liikmelistes projektitöö rühmades. Võib tõdeda, et kõigi meeskondade töö oli väga viljakas: tekkisid partnerlussuhted koolide vahel, värsketest ideedest said kirja põnevad ja sisukad eTwinningu projektid ning tekkis üksmeelne ja edasiviiv meeskonnavaim. Sügisel on kindel tunne uute projektidega algust teha, sest iga projekti tähtsaim näitaja – koostöö – sai saavutatud.

Rahvusvaheline seminar andis meile uusi teadmisi, leidsime uusi partnereid ning aime ka võimaluse aktiivselt inglise keelt praktiseerida.

Foto on illustratiivne.

Samal teemal:

• Koostööprogramm eTwinning on kaasamise musternäidis
• Osale eTwinningu veebimängus ja võida auhindu!

Aafrika nädal toimub Eestis kolmandat korda ning seda korraldab Aafrika tudengite ühendus AASE – Association of African Students Estonia koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga (TTÜ).

12. mail kell 10 algab Tallinna Tehnikaülikooli energeetikamajas seminar, kus esinevad TTÜ rektor akadeemik Jaak Aaviksoo, välisminister Sven Mikser ning Toomas Tamsar Eesti Tööandjate Keskliidust. Seminari eesmärgiks on arutleda, kuidas saavad nii Aafrika kui ka teised välistudengid panustada oma õpingute ajal Eesti ühiskonda ning kuidas tihendada Aafrika riikide ning Eesti vahelist koostööd.

Päev varem saab alates kella 18:30-st TTÜ Tudengimajas näha Aafrika rahvariideid ja rahvatantsu ning maitsta erinevate rahvuste toite. Nädal lõpeb 13. mail, kui kell 14:30 algab jalgpalli sõprusmäng Aafrika tudengite ühenduse AASE ning Adcashi jalgpallitiimide vahel Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi staadionil (Järveotsa tee 31, Tallinn).

Täna õpib TTÜ-s 155 Aafrika riikidest tudengit, kokku on ülikoolis õppinud 231 Aafrikast pärit üliõpilast.

TAUST
Aafrika tudengite selts Eestis (AASE) loodi 2015. a.
Selts pakub Aafrikast pärit tudengitele Eestis toetust ning abi kohanemisel siinsete olude ning kultuuriga. Seltsi eesmärgiks on tutvustada Aafrika kultuuri ja inimesi, panustada positiivselt Eesti ühiskonda ning suurendada oma liikmete teadlikkust Eestist.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

• Aafrika kultuuri nädal Tallinna Tehnikaülikoolis
• Üks õpilane Somaaliast, teine Norrast, kolmas hoopis Soomemaalt...