Üks õpilane Somaaliast, teine Norrast, kolmas hoopis Soomemaalt...


Avaldaja:Madli Leikop14. Märts 2017

Rapla maakonna õpetajad olid 8. märtsil koos Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis, et tegeleda teemaga, mis otsapidi korraga nii olevikus kui tulevikus: õppekeelest erineva emakeelega laps Eesti koolis.

Arenguseminari täpne pealkiri oli „Õppekeelest erineva emakeelega laps Eestis ja Eesti hariduses 2016/2017“. Seminari algatas ja korraldas MTÜ Raplamaa Koolijuhtide Ühendus, nõu ja jõuga oli abiks Rapla Maavalitsuse sotsiaal- ja haridusosakonna haridusasutuste peainspektor Elve Kukk, samuti Õpetajate Ühenduste Koostöökoda. Seminari toimumist toetas SA Innove ESFi programm „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“; „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“. 

Päeva moderaator Ekke Sööt konsultatsioonifirmast Change Partners ütles teema sissejuhatuseks, et Eestis pole ühtegi kooli, kes võiks täna öelda, et mujalt riikidest tulnud õpilaste probleem neid ei puuduta. Tõsi, see on praegu veel rohkem linnakoolide teema, aga väikesed maakoolid, kogukonnakoolid ei jää sellest kõrvale. Nii et paras aeg end asjaga kurssi viia, sest Rapla maakonna koolides-lasteaedades õppekeelest erineva emakeelega lapsi kas ei ole üldse või on olnud mõned lühemat aega. Küll aga selgus päeva jooksul, et see, kuidas aastaid koos perega välismaal elanud ja nüüd Eestisse naasnud õpilasele eesti keel jälle selgeks õpetada, on Rapla maakonnaski tuttav probleem. 

IMG_3971.JPG

Päeva põhiesineja oli Soome Tuglase Seltsi juhataja, pedagoogikadoktor Jaana Vasama, kes tutvustas Soome näiteid tööst muukeelsete õpilastega. Ta ütles alustuseks, et igas Soome koolis on praegu vähemalt üks eesti keelt emakeelena kõnelev laps. Ja rõhutas samuti, et see aeg ei ole kaugel, mil Eestis on igas koolis vähemalt üks võõrsilt tulnud, olgu siis sõjapagulastest, uusimmigrantidest või Eestisse ajutiselt töö leidnud vanemate laps. „Esimene asi, mille maakond ja kool peab endale selgeks tegema, on – kes tulevad, palju on pere(de)s lapsi ja mis keelt nad räägivad,“ sõnas Jaana Vasama. Ta ise on Soomes töötanud koolis, kus oli 17 emakeelt. „Kaks suuremat soome keelest erinevat emakeelt on meie koolides praegu vene ja eesti keel, järgnevad somaali keel ja inglise keel. Ei maksa unustada, et keelega koos tuleb ka kultuur ja traditsioonid,“ ütles Jaana Vasama. 

Soomes on põhikoolis spetsiaalne õppeaine S2 – soome keel teisest keelekeskkonnast pärit lastele. On ka spetsiaalsed S2-keele õpetajad. Õpilane teeb kõigepealt testi, ja vastavalt keeleoskusele tekivad õpirühmad (või individuaalõpe). Hiljemalt teisel aastal jätkub aga keeleõpe (ja kõigi teiste ainete õpe) tavaklassis. „Samas ei tohi õpilane unustada oma emakeelt, võimalusel peab jätkuma ka emakeeleõpe,“ ütles Vasama. Soomes on eesti lastel võimalus õppida kaks tundi emakeelt nädalas, aga eesti lapsed seda väga ei kasuta. Sest need tunnid toimuvad pärast koolipäeva ja mujal kui koolis. 

IMG_3972.JPG

Jaana Vasama

Õpetajad said seminaril kohe ka teoreetilise olukorra lahendada, mis ühel hetkel ei pruugi enam ainult teoreetiline olla: kooli tuleb 14-aastane Thea Somaaliast, kes oskab ainult oma emakeelt, somaali keelet. Kuidas alustada temaga suhtlust, mida peaks kool ja õpetaja kõigepealt tegema, kuidas alustada keeleõppega, kuidas aidata tüdrukul kohaneda? „Igal lapsel on õigus olla uhke oma päritolu üle. Iga laps saab aru, kas õpetaja tegelikult ka aktsepteerib teisest rahvusest õpilast, kas ta on tõesti teretulnud,“ pani Jaana Vasama kuulajatele südamele. Alustada tuleks tõlgi leidmisest (mis Eestis võib tõsine probleem olla, Soomes on riigi poolt kõik korraldatud), teistele õpilastele (tegelikult kogu kooliperele) tuleb selgitada tüdruku tausta, tüdruku perele tuleb selgitada koolikorda ja põhilisi reegleid. Koolipere ei pea käima kikivarvul ega iga kultuurilise erinevuse pärast keskkonnas või õppeprotsessis muutusi ette võtma, aga last ei tohi kohanemisraskustega üksi jätta. 

IMG_3976.JPG

Hiljem lahati rühmades probleeme lähemalt: mis on praegu suuremad väljakutsed õpetajale ja koolile seoses õpilastega, kelle emakeel erineb õppekeelest? Millist õpetajat on vaja tööks muukeelse lapsega? Milline kool toetab õpetaja tööd muukeelse lapsega?

Vastuseid analüüsides jõuti järeldusele, et kõige olulisem on eelarvamustevaba, sõbralik ja soe suhtumine lapsesse. Ja see kehtib iga lapse puhul sõltumata emakeelest ja sünnimaast, see on õpetajaks olemise üks põhieelduseid. Murelikum on ressursside pool ja ühtse süsteemi puudumine, sest praegu toimetab iga kool vastavalt oma oskustele ja võimalustele. 

IMG_3974.JPG

Mari-Liis Kütisaar

Seminaril esinesid veel disainer Mari-Liis Kütisaar, kes on pikemalt õppinud Taanis ja Inglismaal ehk siis eesti noor muukeelses keskkonnas, ja Kersti Kivirüüt Haridus- ja Teadusministeeriumist, kes rääkis koosõppiva kooli projektist. Osalejad hindasid aktuaalse teemaga koolituspäeva väga kasulikuks.  

Autori fotod. 

Samal teemal: