Keelepäev algab Väike-Maarja rahvamajas kell 11 konverentsiga, mille peateemaks on nimed. Auhinnalaureaat Marja Kallasmaa ja Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll räägivad kohanimedest ja „Eesti kohanimeraamatu“ koostamisest. Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Tiina Laansalu tutvustab tänavuse laureaadi elutööd. Tartu Ülikooli professor Birute Klaas-Lang annab ülevaate konkursist „Eesti asutusele eesti nimi“ ja Tallinna Ülikooli lektor Annika Hussar kõneleb eestlaste eesnimekasutusest.

Keelepäeva korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Emakeele Selts, Väike-Maarja vald ning Väike-Maarja Gümnaasium.

Ajakava

Taustainfo

• Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Marja Kallasmaa pälvis Wiedemanni keeleauhinna silmapaistvate teenete eest meie kohanimede talletamisel ja neis sisalduva ajaloolise mälu uurimisel.
• Marja Kallasmaa panus meie kohanimede uurimisse sai krooni 2016. aastal ilmunud „Eesti kohanimeraamatuga“, mida võib pidada tema elutöö kokkuvõtteks. Praegu on Marja Kallasmaa kaasatud isikunimede uurimise projekti.
• Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind kapten Uno Laurile, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Eesti Keele Instituut

Samal teemal:

• Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Marja Kallasmaa
• Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Uno Laur
   

Programmi „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ koordinaator Viive Rull märkis, et kiusamisjuhtumite välja arenemise vältimiseks on olulisim teha ennetustööd nii laste, vanemate kui koolipere hulgas. „Kui kollektiivides suhtutakse üksteisesse sallivalt ja austavalt, valitseb seal hooliv ja kiusamist ennetav käitumiskultuur. Just seetõttu on kõige õigem asuda metoodikat järjepidevalt kasutama siis, kui mitte midagi halba ei ole veel juhtunud,“ soovitas Rull.

Pirita Majandusgümnaasiumi arendusjuht Triinu Orumaa sõnul soovib ta töötada koolis, kus märkamine ja hoolimine on kogu kooli mõtteviis. „Mina tahan, et minu õpilased ja lapsed õpiksid koolis, kus kiidetakse igaüht õnnestumiste eest; kus ei mööduta kurvast kaaslasest – olgu selleks klassi- või koolikaaslane, kellegi ema, õpetaja või direktor; kus külalised juhatatakse palumata õigesse kohta; kus ei peeta paljuks nööpida kinni noorema mantlinööbid või tuletada meelde, et bussipeatuses ei mürata,“ sõnas Orumaa.

Infopäeval sai tutvuda kiusamise ennetamise võimalustega „Kiusamisest vabaks!“ metoodika raames Tallinna koolides. Näidati praktikaid, kuidas tuhanded lapsed päevast päeva õpivad häid suhtlusoskusi ja kuulata uuringutegevuse käigus selgunut. Kiusamisvaba haridustee kontseptsioonist andis ülevaate Jürgen Rakaselg Haridus- ja Teadusministeeriumist.

"Kiusamisest vabaks!" ehk häid sotsiaalseid suhteid õpetav Taani algupäraga metoodika jõudis Eesti lasteaedadesse 2010. aastal ja koolidesse 2013. aastal. Tegemist on Eestis esimese lasteaedades ja koolides süsteemselt kiusamist ennetava metoodikaga. Kaheksa aasta jooksul on Eestis metoodika kasutamise õiguse omandanud 456 lasteaeda ja 123 kooli.

Allikas: Lastekaitse Liidu pressiteade. 

Samal teemal:

• Kuulates oma last näitad, et hoolid
• “Kiusamisest vabaks!” metoodika on tõhus

Ülikoolide koostöös loodud ning eelkõige ettevõtetele suunatud kontaktpunkt www.ADAPTER.ee on alates avamisest oktoobris 2016 vahendanud üle saja erineva päringu, mis on puudutanud teemasid looduskosmeetika sarjade loomisest kuni kahjulikke keevitusgaase vähendavate nanotehnoloogiliste keevituselektroodide pinnakateteni. ADAPTERi partnerid on seeläbi ettevõtetega sõlminud mitmeid uusi koostöölepinguid, tehtud on hulgaliselt erinevaid mõõtmisi ning analüüse ja suunatud ettevõtteid õige lahenduse suunas. 

ADAPTERile  aluse pannud kuue Eesti avalik-õigusliku ülikooliga liituvad täna Tartu Observatoorium, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI), Tallinna Tehnikakõrgkool ja Tarkvaratehnoloogiate Arenduskeskuse AS (STACC).  

„Iga uus partner toob ADAPTERisse olulisi kompetentse, aparatuurset võimekust ja koostöövõimalusi. Näiteks pakub Tartu Observatoorium elektroonikatööstusele üliolulisi konsultatsioone ja mõõtmise võimalusi elektromagnetilise ühilduvuse osas, KBFI-s on maailmatasemel spetsialistid erinevate ainete koostise määramise osas, Tallinna Tehnikakõrgkoolis on palju võimalusi ehitus- ja metallitööstusele ning STACC avab võimalusi andmekaeve ja suurandmete (Big Data) valdkonnas,“ rääkis ADAPTERi projektijuht Tartu Ülikooli juures Siim Kinnas. 

ADAPTER on Eesti teadus- ja arendusasutuste vaheline ettevõtluskoostööplatvorm, mille eesmärgiks on pakkuda ettevõtetele kiiret ja lihtsat võimalust koostööks kõikide Eesti ülikoolidega, kõrgkoolidega ja teiste teadus- ja arendusasutustega. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti tutvustas Brüsselis oma tegevusi ülikoolide ja ettevõtete koostöö arendamisel
• Eesti suurimal kõrgkoolide ja ettevõtete koostööfestivalil esitletakse uudset ettevõtlusväravat

Viktoriini link avatakse 3. mail 2017 kl 8:00 veebilehel http://teaduskool.ut.ee/spekter. Viktoriinist osavõtt on tasuta ja eelnevalt registreerima ei pea. Viktoriin toimub paralleelselt eesti ja vene keeles.

Veebipõhine füüsikaviktoriin „Spekter“ viidi esmakordselt läbi 2015. aasta kevadel 8.-10. klasside õpilastele. Nüüdseks on füüsikaviktoriinist kujunenud järjepidev kevadeti toimuv üritus füüsikahuvilistele 8.-12. klasside õpilastele, kuhu oodatakse osalema ka kutse-,  õhtukoolide ja vene õppekeelega koolide õpilasi. Keegi ei keela ka nooremate klasside õpilastel viktoriinist osa võtta.

Igal aastal on osavõtjaid olnud üle tuhande. Osavõtjate hulgas on olnud nii olümpiaadide tippe kui ka erinevate maakondade ja linnade koolide õpilasi klasside kaupa. Näiteks 2016. aasta viktoriinil oli suurima osavõtjate arvuga koolid Paide Gümnaasium, Elva gümnaasium ja Laagri Kool. Ootame ka 2017. aastal rohkearvulist osavõttu füüsikaviktoriinist!

Veebipõhine füüsikaviktoriin sai ellu kutsutud selleks, et anda erineva tasemega õpilastele võimalus oma füüsikateadmisi proovile panna ning võrrelda oma tulemusi teistega. Sellelaadse viktoriini üheks eesmärgiks on muuta füüsika õppeainena atraktiivsemaks, tuues füüsika õppimisse mängulisuse komponenti ning populariseerida koolides IKT-vahendite kasutamist füüsika õppimisel ja õpetamisel. Füüsikaviktoriin aitab näidata õpilastele, et füüsika ei seisne alati arvutusülesannete lahendamises, vaid ka loogilises mõtlemises ja oma kogemuste analüüsimises, õigete ja valede arutluskäikude äratundmistes. 

Viktoriini korraldab TÜ teaduskool koostöös TÜ koolifüüsika keskuse ja Eesti Füüsika Seltsiga. Viktoriini läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Vaata lähemalt infot viktoriini kohta: http://teaduskool.ut.ee/spekter

Allikas: TÜ teaduskooli info.

Samal teemal:

• Ühe minuti loeng: milleks meile füüsika?
• Rahvusvaheline füüsikaolümpiaad oli eestlastele medaliterohke

Küsitlus käsitleb rahvusvahelise mobiilsuse ja koostöö mõjusid hariduse ja koolituse, noorsoo ja spordi valdkonnas. Eesmärk on mõõta Erasmus+ programmi mõju ja seda parandada.

Küsimustikku on täitma oodatud nii koolide töötajad kui ka õpilased. Osalema on oodatud ka need, kes pole ise osalenud rahvusvahelises õpirändes ega koostöös.

Küsitlusele vastamine võtab 15 minutit, lingi küsitlusele leiab siit.

Samal teemal:

• Kordusuuring „Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustusprotsessides”
• Leia koostööpartner: Eestisse tuleb 70 hariduseksperti arutama infotehnoloogia ja digioskuste teemal

Rahvahääletusel osalevad 6.-9. klassi ja 10.-12. klassi vanusekategooria videod koos, kuid võitjate välja selgitamisel on mõlemal vanusekategoorial oma arvestus. Žürii häälel ja Facebooki rahvahääletuse tulemustel on võrdne osakaal ning need summeeritakse. Võitjad selguvad 4.–5. mail 2017 toimuval messil Noor Meister.

Peaauhind on Apple iPhone SE (16 GB) koos Beats kõrvaklappidega. Eriauhinnaks on seikluskaamera GoPro Hero 5 Session, mille on välja pannud Eesti Tööandjate Keskliit, ning kinke jagab ka Rajaleidja.

Vaata videoid ja hääleta oma lemmiku poolt oskuste aasta Facebooki lehel:

https://www.facebook.com/oskusteaasta/playlist/214002099097955/ 

Samal teemal:

• Rakveres toimub oskuste aasta Lääne-Virumaa inspiratsiooniüritus
• Kakssada põhikooliõpilast tutvuvad oskuste päeval ametitega

Viimastel aastatel on kunstiharidus Tartu Ülikoolis jagunenud peamiselt kahe struktuuriüksuse – kultuuriteaduste ja kunstide instituudi koosseisu kuuluva kunstide osakonna ning Viljandi Kultuuriakadeemia vahel. Esimeses on tänaseni koolitatud peamiselt maalikunstnikke, teises muusikuid, näitlejaid, tantsijaid, valgus- ja helikunstnikke ning meistreid ja uurijaid rahvusliku tekstiili, metalli- ja ehituse valdkondades. Lisaks kannab TÜ haridusteaduste instituut olulist rolli kunstididaktika õpetamisel tulevastele õpetajatele.

Uus keskus - aken Tartusse

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaani prof Margit Sutropi sõnul on kunstiõppe koondumine loodavasse kunstide keskusesse oluline samm humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna seesmise tööjaotuse korraldamisel, ühtlasi avades Viljandi Kultuuriakadeemiale akna Tartusse. „Vabade kunstide professorite loengute populaarsus erinevate valdkondade üliõpilaste ja ka töötajate hulgas näitab, et kaunite kunstide ja eneseväljendust ning loovust arendavate kursuste vastu on suur huvi. Nii tekkiski mõte panna kokku terve pakett taolisi kursusi, mille hulgast igaüks saab valida endale sobivaima," kommenteeris prof Sutrop.

Kunstide keskuse juhataja Tuulike Kivestu sõnul pakub septembrikuust tööd alustav kunstide keskus kõikidele Tartu Ülikooli üliõpilastele võimalusi uute teadmiste ja oskuste omandamiseks ning oma loovuse igakülgseks arendamiseks. „Vabaainetena saab õppida muusikat, maalimist, fotograafiat, tantsimist, näitekunsti, joonistamist, käsitööd ja palju muud. Kuna kunstide õppe puhul on verbaalne suhtlus sageli teisejärguline ning infot on võimalik vahetada ka muul viisil, siis sobib suurem osa ainekursusi suurepärastelt ka välistudengitele ning -õppejõududele,“ rääkis Kivestu ja lisas, et keskus soovib panustada ka õpetajakoolitusse, pakkudes tulevastele õpetajatele võimalust omandada rikkalikult kunstide alaseid teadmisi ja oskusi, mida kasutada töös laste ja noortega. 

Lisaks tudengitele ootab keskus oma loovust avastama ja arendama ka ülikooli õppejõude ja töötajaid. Pea kõikidel kursustel on võimalik osaleda ka täiendusõppijana.

Vabaainetena rohkem kui 40 kursust

Sügissemestril käivitab kunstide keskus üleülikooliliste vabaainetena üle neljakümne kursuse. Teemade ring on väga lai, ulatudes praktilisest kõnekunstist Eesti regilaulu ja koomiksi joonistamiseni. Põnevamate kursustena toob keskuse juhataja välja veel moekunstnik Triin Amuri õppeaine „Moetööstuse probleeme ning selle jätkusuutliku arengu võimalikud lahendused ja praktikad”, millele järgneb kevadsemestril praktilisem kursus „Rõivatööstuse väljakutse – kuidas õmmelda prügi”, Viljandi Kultuuriakadeemia ühe kõrgemini hinnatud õppejõu Sergei Drõgini kursuse „Viha valitsemine” ning koreograaf ja tantsija Stella Kruusimägi aine „Loomalik liikumine”.

Kunstide keskusel on plaanis teha aktiivset koostööd teiste kunstide alast haridust pakkuvate koolidega. Näiteks käivitatakse juba algaval sügisel Tartu H. Elleri muusikakooliga ühine pärimustantsu aine, kus osalejatel on võimalus Elleri kooli pärimusmuusikute poolt mängitud elava muusika saatel ning Viljandi Kultuuriakadeemia vilistlaste Eva Talsi ja Kadri Lepassoni juhendamisel tantsuoskusi omandada.

Kuidas kirjeldada metsa digitaalsetele jänestele

Kunstide keskuse koosseisu hakkab kuuluma ka vabade kunstide professori ametikoht, kuhu kutsutakse igal aastal üks silmapaistev Eesti loovisik. 2017/2018. õppeaastal töötab sel kohal professorina tunnustatud fotograaf Peeter Laurits ning sügissemestril on kõik huvilised oodatud kuulama tema loengusarja teemal „METSIK ESTEETIKA ehk kuidas kirjeldada metsa digitaalsetele jänestele”.

Tartu Ülikooli kunstialade õppejõudude, üliõpilaste ja vilistlaste loometöö laiemaks tutvustamiseks on Vanas Anatoomikumis paiknema hakkavas keskuses plaanis sisse seada ka väike galerii-pood. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli 13 eriala kuuluvad maailma tippu
• Ilmus Rael Arteli ja Viktor Gurovi „See on kunsti- ja värviraamat lastele!”

Esmaspäeval, 24. aprillil külastasid prantsuse õpilased käsitöö ja inglise keele tunde ning said proovida traditsioonilist köievedu. Õpetajad kohtusid kolleegidega ja arutati ühise projekti küsimusi. Teisipäeval, 25. aprillil avastasid prantslased linna ja külastasid linnavalitsust ning Ahhaa teaduskeskust.

Descartes'i kooli prantsuse keele õpetajate Evelin Ranna ja Signe Annsoo sõnul pakub koostöö partnerkooliga suurepärast keelepraktikat ja teise kultuuri tundmaõppimise võimalust. Õpilased naudivad eakaaslastega suhtlemist ning korraga arenevad nii inglise kui prantsuse keele oskus.

Tartu Descartes'i Kool ja Collège le Bastion alustasid koostööd 2013. aasta sügisel, samal ajal sai alguse ka ühine blogi (https://14anseneurope.wixsite.com/carcatartu), mis eelmisel suvel võitis Prantsusmaal koolinoortele suunatud blogivõistluse ja viis nii eestlased kui prantslased preemiareisile Barcelonasse.

Allikas: Tartu Descartes´i Kooli info. 

Samal teemal:

• Tartu Descartes'i Kool kutsub kõiki kooliperesid samme lugema
• 35. aastapäeva tähistav Tartu Descartes'i Kool käib ajaga kaasas, kuid hindab ka traditsioone

Loo ja fotod saatis Koolielule Narva Kesklinna Gümnaasiumi prantsuse keele õpetaja, projekti koordinaator Diana Šanina.

Euroscola – see on ainulaadne võimalus selgitada õpilastele Euroopa Liidu abstraktset mõistet elulähedaselt, ühendada Euroopa riikide õpilased ja lasta neil olla võrdväärsed Euroopa Parlamendi liikmed ühe tööpäeva jooksul. Euroscolal osalejad valitakse 28 Euroopa Liidu liikmesriigi õpilaste seast ja ühe päeva teevad nad Strasbourgis samasugust tööd nagu päris-saadikud.

Sõit Strasbourgi, Euroopa Liidu parlamentaarsesse pealinna, oli pedagoogide ja gümnaasiumiõpilaste ühine pooleaastane teoreetilise ja keelelise ettevalmistuse tulemus. Kuid alguses pidid loominguliselt kõige aktiivsemad tulema võitjateks rahvuslikul tasandil, mille tulemusena 25 Narva Kesklinna Gümnaasiumi õpilast pälvisid au sattuda eurosaadikute toolidele.

Euroscola tunniplaan ei erinenud millegi poolest gümnaasiumi tavalisest päevakorrast, vaid vahetundide asemel oli lõunavaheaeg. Päev algas parlamendisaadiku Marc Tarabelli ettekandega. Edasi järgnes töö komisjonides – multikultuursetes rühmades, kus noorteparlamendi saadikud mõtisklesid selle üle, kuidas on võimalik efektiivselt aidata arenevaid riike, luua õige migratsioonipoliitika, päevakorras olid inimõiguste kaitse, noorte hõivatuse ja mõistliku loodusressursside kasutamisega seotud küsimused. Euroscola üheksatunnine programm oli pingeline ja sisutihe. Õpilased kontrollisid oma oskusi ja valmidust töötada rahvusvahelisel tasemel, osaleda diskussioonides, kaitsta oma seisukohta. Narva Kesklinna Gümnaasiumi grupi rahvasaadik ehk õpilane Anastassia Umrihhina vastas koos Briti ja Iiri gümnaasiumiõpilastega ajakirjanike küsimustele Soome raadiojaama uudistesaate jaoks.

Sündmusterohke oli ka teine päev, mis möödus linna vaatamisväärsustega tutvudes. Ultrakaasaegne Euroopa kvartal ei jätnud kedagi ükskõikseks.

Euroscola projektis osalemine aitas õpilastel mõista, et Euroopa tulevik sõltub paljus selle kodanike aktiivsusest, aga eriti noortest endist!

Samal teemal:

• "Tibud kampa!“ viis õpilased Euroopa Parlamendi noortesessioonile
• Valga gümnasistid tegid Prantsusmaal uusi seadusi

Õpilasteaduse päev toimus kooli traditsioonilise teadusnädala raames: koolimaja oli viis päeva otsast otsani teadust täis, sest toimusid õpikojad ja põnevad katsed, kus vanemad õpilased juhendasid nooremaid.  

Uurimistööde ettekanneteks valmistuti hoolikalt. Kohal olid ka külalised Tallinna Reaalkoolist, Kalamaja Põhikoolist ja Järveotsa Gümnaasiumist, kes samuti oma uurimis- ja loovtöid tutvustasid.  

Pärast esimesi ettekandeid küsisin loodusainete õpetajalt Kadri Salurilt ning kooli õppealajuhatajalt Maiu Plumerilt esimesi muljeid. 

„Praegu esinesid 3. ja 4. klassi õpilased. Väga tublid esinejad, õpilased on sisulist tööd teinud. Ma väga hindan nende õpetajate tööd, kes õpilasi juhendasid. Oli näha, et õpilased vaimustusid uurimistööde tegemistest, neil oli huvitav. Klassides olid eelnevalt uurimistööde kaitsmised, seal käisid kuulamas ka lapsevanemad,“ sõnas Plumer. 

„Loodusteaduslikust vaatevinklist olid täiesti aktsepteeritava sisuga tööd. 10-aastane laps on teinud kopsumahu uuringu reaalselt töötava seadeldisega, või on uurinud keegi koeratõuge ja teinud täpset statistikat, minu meelest on see väga asjalik,“ kiitis ka Saluri. 

Eesmärk, et kõik lapsed saaksid uurimusliku õppe kogemuse ja natuke aimu sellest, kuidas teadust tehakse, püstitati juba õppeaasta alguses. Õpetajad olid varmad uuega kaasa tulema ning otsustatigi, et III veerandi lõpuks on alates 2. klassist iga õpilane valmis saanud ühe uurimistöö. Nooremaid juhendasid klassiõpetajad ise, vanemaid aineõpetajad. Uurimis- või loovtöö on põhikooli lõpetamise eelduseks, nii et 8. klassis tuleb see teha kohustuslikus korras. Mida varasemas eas alustada, seda suurem on hiljem kogemus, kuidas teha hea, korrektne ja parimat hinnet vääriv uurimistöö. 

„2. klassid uurisid näiteks, mis linnud kus pesitsevad. 3. klassist alates oli teemavalik vaba. Õpilasteaduse päev on väljund tehtud tööle. Kuulajad esitasid uurimistööde autoritele väga asjalikke küsimusi. Ka nooremate teemad olid vanematele klassidele huvipakkuvad,“ sõnas Maiu Plumer. Kadri Saluri tõdes, et temal kui loodusainete õpetajal palju juhendamist ei olnud: noorematega tegelesid klassijuhatajad, 8. klassi õpilastest kahjuks keegi läbinisti loodusteaduslikku uurimust ei teinud. „Aga loodetavasti see muutub, on näha, et nooremates klassides on huvi looduse vastu suurem,“ ütles Saluri. 

Uurimistööde teemad  katsid vist küll kõiki eluvaldkondi: määrati kopsumahtu ja uuriti koeratõuge, vaadeldi kohalikku loodust ning tehti tervislikke magustoite, küsitleti internetis ostlemise kohta ja jälgiti kakaoubade teekonda. Väljas olid ka poster-ettekanded. 

Uku Kõressaar Merivälja Kooli 8. klassist uuris Amazoni netikaubandust Eestis. Talle endale väga meeldib Amazon, just selle kujunemislugu: n-ö garaažifirmast (alustati raamatute online-müügiga) kõige väärtuslikumaks jaemüügiettevõtteks maailmas. „Tahan ise tulevikus äriga tegeleda, Amazon on minu suur iidol,“ ütles Uku. Uurimustöö käigus küsitles ta ligi 300 inimest (vastajaid 286). Vastanutest üle poolte olid kasutanaud Amazonist ostmise võimalust. „Ei ole tõsi, et Eesti inimesed ei kasuta Amazoni. Inimesed ei telliks sealt, kui Eestis oleksid valikuvõimalused olemas,“ tegi Uku järelduse. 

Fred Harris Allas Merivälja Kooli 3. klassist uuris, kas mäger sobib lemmikloomaks. Teema valis ta seetõttu, et talle väga meeldivad loomad ja mäkra inimene tihti just ei kohta. Töö tarvis otsis ta infot raamatutest ja internetist. Ta tegi kokkuvõtte mägra eluviisi, elupaiga, toitumise, välimuse, käitumisviiside jm kohta. Järeldus: mäger sobiks lemmikloomaks ainult õues ja ainult siis, kui on piisavalt ruumi, et ta saaks oma käike kaevata. Positiivne on see, et mäger on suhteliselt kõigesööja ja talvel magab talveund, negatiivne see, et tal on väga teravad küüned ja sülle on mäkra keeruline võtta. 

„Väärtustame koolis kõiki õppeaineid, meil on ka väga head laulukoorid. Aga jah, loodusteadusele ja matemaatikale paneme natuke rohkem rõhku,“ ütles Maiu Plumer. „Oleme liitunud Eesti Teadusagentuuri teadus- ja tehnoloogiapaktiga, pakume koolis huvitegevusi, Mektorys käivad paljud õpilased. Lastel on suur tehnikahuvi, ja saadakse ka aru, et matemaatikata tehnikat ei õpi. Püüame anda võimalikult praktilist õpet. Rõhutame, et igaüks saab olla uurija ja igaüks oskab teha järeldusi.“ 

Autori fotod. 

Samal teemal:

• Uuringulaegas aitab uurimistöös
• PÜÜK 9: andekus vajab rohkem vabadust
• Õue m-õppima!