Õue m-õppima!


Avaldaja:Madli Leikop31. Mai 2013

Kui rääkida geograafiatunnist, seostub sellega gloobus, kindlasti maakaardid, võib-olla ka tore reisivideo. Aga mobiiltelefon? Õpetaja Katri Mirski jagab kogemusi, kuidas geograafias m-õpet kasutada.

Kui naljaga pooleks öelda, siis saab mobiilitelefoni geograafias kasutada nii, et mäetippu jõudes helistan sõbrale ja alla orgu laskudes saadan kodustele sõnumi. Tegelikkuses on asi muidugi hulga põnevam ja mitmekesisem. Gustav Adolfi gümnaasiumi geograafiaõpetaja Katri Mirski töö „M-õpe geograafias“ võitis Koolielu e-õppematerjalide konkursil „Täna samm, homme teine“ II koha.

„Me elame väga kiiresti arenevas ja muutuvas maailmas. Uued tehnikasaavutused on vallutanud meie kodud ja kontorid. On oluline, et kool annaks õpilastele kaasa oskuse selles tehnikaimede maailmas hakkama saada. 2010. aastal jõustunud põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava näeb samuti ette, et geograafia õpetamiseks peavad koolides olema GPS-seadmed ja tundide läbiviimisel kasutatakse erinevaid IKT-vahendeid. Geograafia on loodusaine ning loodust on kõige parem õppida vahetult nähes, katsudes ja tunnetades. Oluline on lõimida tunnis omandatud teooria praktilise tööga looduses. M-õpe annab selleks suurepärase võimaluse.“ Nii kirjutab Katri Mirski e-õppematerjali sissejuhatuses.

Õppematerjal sisaldabjuhendeid tööks GPS-iga, programmiga Google Earth, GPS-i rakendamist tahvelarvutis ja nutitelefonis, õues tehtavate praktiliste tööde juhendeid. Saab ülevaate, mis üldse on m-õpe ja missuguseid tehnoloogiad mobiilses õppes kasutada. On ka Toomparki loodud näidisõpperada ja näidistund QR-koodidega.

Katri Mirski, kui kergelt või raskelt sündis "M-õpe geograafias", kaua töö valmimine aega võttis?

„Õppematerjal on jätk minu magistritööle, mille kaitsesin 2012. aasta kevadel Tallinna Ülikoolis. Seega algus oli juba varem tehtud. Mõtlesin, et teen kodulehekülje ja panen Toompargi õpperaja töölehed üles. Tegelikkuses kujunes töö pikaajaliseks protsessiks. Esialgselt valminud osa moodustab kogu materjalist nii umbes ühe kolmandiku. Takistavaks teguriks oli – nagu enamasti koolis kipub olema – ajapuudus. Annan koolis 24 ainetundi nädalas ning olen ka 9. klassi juhataja. Raske on leida seda aega, et veel lisatööd teha. Leppisin meie kooli haridustehnoloogi Ingrid Maadverega kokku, et esmaspäeviti pärast tunde kohtume arvutiklassis. No kuidas sa jätad minemata, kui oled aja kokku leppinud. Mind innustas huvi teema vastu ning uued põnevad IKT-vahendid, mida koolis on võimalik kasutada. Alustasin oma tööd käsi-GPSiga, hiljem lisandusid nutitelefon ja tahvelarvuti.

Õpperaja valmimine võttis eelmisel kevadel kokku nii umbes 15 tundi (õpperaja märkimine, küsimused, õpperaja läbimine, vormistamine). Neli tundi  kulus õpilastel raja läbimiseks ja kaks koolitundi arvutis vormistamiseks. E-õppematerjali koostamiseks kulus ligi 40 arvutiklassis veedetud tundi. Lisaks veel hulk töötunde kodus, et uusi lahendusi otsida ja välja töötada.“

Katri Mirski (2).jpg

Katri Mirski Ideelaadal pärast teise koha autasu kättesaamist. Foto: Terje Lepp.

Aasta tagasi konkursil „Täna samm, ho  mme teine“ võitnud matemaatikaõpetaja Anne Kalmus ütles, et sellise suure töö juures on oluline enesedistsipliin. Olete nõus?

„Olen nõus, sest materjali koostamine nõuab järjepidevat tööd. Seda ei tee valmis hoogtöö korras, vaid samm-sammult igal nädalal täiendades.“

Kui palju te ise oma tundides  m-õpet kasutate? IKT-vahendeid laiemalt?

„Sellel aastal olen IKT-vahendeid kasutanud suhteliselt tagasihoidlikult. 10. klassid uurisid geograafias ühte enda valitud maailma riiki ette antud kava alusel. 6. klassi õpilased tegid mõistekaarti VUE keskkonnas ning vormistasid ITEC projekti raames omakasvatatud maitsetaime vaatluse Padlet keskkonnas. 9. klass koostas Koolielu juhendi alusel e-raamatu ühe Euroopa riigi kohta. M-õpe praktiline pool on sellel aastal olnud vaeslapse rollis. Õppematerjali kirjutamine ja vormistamine on mind sidunud rohkem arvutiga ning õue olen õpilastega vähe saanud. Lubasin endale, et järgmisel aastal tuleb kindlasti rohkem õue minna ja e-õppest m-õppeni jõuda.“

Missuguste järelduste-soovitusteni jõudsite oma magistritöös „Praktilised tööd geograafias Toompargi õpperaja näitel“?

„Töö koosnes kahest suurest osast: praktiline m-õppe rada (orienteerumine õues ja tulemuste vormistamine Google Earth keskkonnas) ning õpilaste tagasiside ja minu kui autori järeldused ja analüüs.

Õpilaste tagasisidest selgus, et neile meeldisid õues toimunud tegevused rohkem  kui arvutiklassis tulemuste vormistamine. Lapsed tahavad väga õue minna ja ise midagi praktilist teha.

Positiivse küljena võibki välja tuua, et õuesõpe ja ka m-õpe pakub vaheldust traditsioonilisele õppetööle. Praktiliselt läbi tehtud ülesanded kinnistuvad mälus paremini. Uurimuslik õpe arendab mõtlemist.

Probleemidena tõin oma töös välja, et selliste ülesannete koostamine on väga ajamahukas. Geograafias puudusid siiani praktiliste tööde juhendid, koolides ja õpilastel ei pruugi olla m-õppeks vajalikke seadmeid (GPS, tahvelarvuti, nutitelefon). Suurema projekti läbiviimiseks on vaja kaasata ka teisi õpetajaid või abilisi, õues on suureks mõjutajaks ka ilm.

M-õpe on kindlasti positiivne ning seda on vaja rakendada. Traditsiooniline õuesõpe tuleb siduda kaasaegse õppega. Õues saab andmeid tehniliste vahendite abil koguda ning hiljem töödelda.“

Sobib ka teistesse tundidesse

Katri Mirski tõi oma e-õppematerjali põhjal näiteid ka selle kohta, millistesse tundidesse m-õpe veel sobib. Kindlasti kõikidesse loodusainete tundidesse, kuid ka matemaatikat, eesti keelt ja teisi tunde annab teha õues koos kaasaegse tehnoloogiaga. Oma töös lõimis geograafiaõpetaja Katri Mirski Toompargi õpperajal mitu õppeainet.

Eesti keel ja kirjandus – on oluline, et õpilane vormistab oma töö selges ja arusaadavas keeles. Õpilased on lugenud Indrek Hargla romaane, kus on juttu apteeker Melchiorist. Töös peavad nad leidma Rataskaevu tänava, kus asus Melchiori apteek.

Matemaatika – mõõtmine, mõõtühikute kasutamine, sammupaari arvutamine, mõõtkava, nõlva kõrguse ja nõlva kalde arvutamine, puu kõrguse ja puu ümbermõõdu leidmine.

Bioloogia – viie loomaliigi ja puuliikide määramine õpperajal.

Kehaline kasvatus – õpilased õpivad maastikul orienteeruma ning õpperaja läbimine eeldab liikumist.

Füüsika– õpperajal mõõdetakse õhurõhku ja õhu temperatuuri. Õpilastel on ülesanne selgitada füüsikalise murenemise olulisust ja olemust.

Keemia – õpilased peavad selgitama mõistet keemiline murenemine.

Ajalugu– õpperajal on tähelepanu pööratud Tallinna ajaloole ja ajaloolistele hoonetele. Mitme küsimuse puhul tuleb tunda Eesti ja Tallinna ajalugu.

Võõrkeel– paljud GPS-id on ingliskeelsed. Seega eeldab nende seadmetega töötamine võõrkeeleoskust. Samuti on keeleoskus oluline töös  Google Earth programmiga.

Samal teemal: