"Tibud kampa!“ viis õpilased Euroopa Parlamendi noortesessioonile


Avaldaja:Madli Leikop06. Oktoober 2011

Tallinna 21. Kooli õpilased osalesid Strasbourgis Euroopa Parlamendi noortesessioonil Euroscola. See oli ühtaegu nii preemiareis kui võimalus lähemalt tundma õppida Europarlamendi tööd.

Heategevusprojekt „Tibud kampa!“

Strasbourg'i viis neid õpilaste endi initsiatiivil põhinenud heategevusprojekt „Tibud kampa!“, mis kaasas pealinna lasteaiad Euroopa kultuuripealinna tegemistesse. 10.-12. klasside õpilased külastasid aasta alul Tallinna kesklinna lasteaedu ja rääkisid linna ajaloost, koos valmisid kodulinna tutvustavad rühmatööd - joonistused, voolimistööd, taaskasutatud materjalidest taiesed. Tegevused pildistati, filmiti ja salvestati ning kõik see oli väljas näitusel Kullo Lastegaleriis. “Tibud kampa!” pälvis tähelepanu ka Euroopa Parlamendi Eesti Infobüroo üleriigilisel projektikonkursil, ja sealt see reis kokku 24-le õnnelikule tuligi.

Euroscola kui kool parlamenditöö tundmaõppimiseks

Euroscola on Euroopa Parlamendi noorteprogramm, mis on mõeldud gümnaasiumite ning kutseõppeasutuste õpilastele vanuses 16-18 aastat. Euroscola tegevus toimub Euroopa Parlamendi Strasbourgi hoonetes, töökeelteks on inglise ja prantsuse keel. Aasta jooksul toimub kümmekond või enam Euroscolat (vt ka http://www.europarl.ee/view/et/Noortele/Euroscola.html).

Euroscola päeva käigus saavad umbes 500 erinevatest Euroopa riikidest pärit õpilast "mängida" läbi ühe päeva Euroopa Parlamendi istungitesaalis. Euroopa Parlamendi ametnikud tutvustavad parlamendi toimimist ning vastavad küsimustele, seejärel jagunevad õpilased eelnevalt kokku lepitud teemadega tegelevatesse töörühmadesse.  Iga grupp ("parlamendi komisjon") töötab välja "seaduseelnõu" ning tutvustab seda nn "täiskogu istungil". Aastate jooksul on Eestist Euroscolal osalenud kümneid koole, neist mõnigi korduvalt. Nüüd oli siis 21. kooli kord.

Õpilased osalesid töörühmades “Euroopa väärtuste koht maailmas”, “Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011″, “Keskkond ja taastuvenergia”, “Infovabadus ja kodanikukultuur”, “Demokraatia ja kodanikuühiskond”, “Euroopa tulevik”. Eelnevalt aitas neid riigikogu liige Mart Nutt, kes selgitas, mis üldse on Euroopa Parlament, kuidas seal töö toimub, mis on inimõigused, kuidas koostada ettekande teese. Esialgu rohmakad mõtted said nii suupäraseks ja arusaadavaks vormitud.

 
Õpilased ise arvavad nii

Jörgen Aav, 12c klass: „Suhtlemine toimus Strasbourg'is viies keeles – inglise, prantsuse, hispaania, itaalia ja saksa keeles, peamiselt kasutati inglise ja prantsuse keelt. Tutvusturingis, kus igal koolil oli aega 1 minut, oli tore vaheldus, kui inglased kasutasid hispaania keelt ja iirlased prantsuse keelt. Ise osalesin töörühmas „Euroopa tulevik“. Noored leidsid, et koolides tuleks tutvustada ja õpetada näiteks ka Poola, Läti, Leedu, Soome ja teiste ELi väiksemate riikide keelt ja kultuuri, mitte jääda ainult saksa või hispaania keele juurde.“

Brit  Lõo, 11b klass: „Olin grupis „Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011“. Meid jagati omakorda veel väiksematesse gruppidesse, kus oli umbes kuus inimest, kõik erinevatest riikidest. Pidime välja mõtlema teesid ja projekti, millega n-ö suure parlamendi ees esineda. Jõudsime järeldusele, et vabatahtlikkust tuleks rohkem reklaamida läbi meedia näiteks, või korraldada vabatahtlike festival. Ma ise olen vabatahtlikuna tööd teinud vanalinna päevade ajal.“

Betti Nigul, 12a klass: „Rühmas „Demokraatia ja kodanikuühiskond“ tuli ideid grupi peale palju, jõudsime tegeleda paariga. Üks idee oli, et koolides tuleks teha eraldi tund Euroopa Liidu poliitikast, et õpilased saaksid aru, mis toimub. See tund oleks alates 14. eluaastast. Meie grupi ülesanne oligi välja pakkuda ideid, kuidas viia noori Euroopa liidu poliitikale ja demokraatiale lähemale.“

Eesti kogemus Euroopasse

Marylin Koitnurm 12c klassist klassist, kes oli projekti „Tibud kampa!“ eestvedaja, arutles eakaaslastega teistest riikidest Euroopa väärtuste üle. Asi jõudis lõpuks nii tõsiste teemadeni nagu immigratioonipoliitika ja karistusmeetmete ühtlustamine Euroopas: „Teemad olid tõsised, ega ei käinudki jõud üle, aga meie teesid kuidagi arenesid sellisteks. Väga põnev oli.“

Robin Teever 12b klassist oli töörühma „Keskkond ja taastuvenergia“ liige, ja tema sai Eestist tuua konkreetse näite, mis teisi riike üllatas: taara tagastamise süsteem. Meie oleme harjunud, et maksame poes pakendi eest paar senti rohkem ja hiljem viime selle taaraautomaati, aga paljudele noortele oli selline süsteem avastus, mida tasuks järgida. „Ega õpilastel ei ole selget arusaamist, mis on Euroopa Liit, kus selle peakorterid asuvad, keda me Brüsselisse saadame, mida me saadikud seal teevad. Euroscola aitas lünki täita, see tõi esile probleeme Euroopas ja meie kui ühe riigi esindajad saime anda lahendusi tervele Euroopale korraga,“ selgitas Robin.

Getter Leemet 11a klassist tõi oma töörühmast („Infovabadus ja kodanikukultuur“) esile, et noorte arvates peaksid riigid rohkem hoolitsema oma inimeste teadlikkuse eest, näiteks mida riputada internetti ülesse ja mida mitte, et see eluteel takistuseks ei saaks.

Võime oma teadmiste üle uhked olla

Küsimusele, kas see oli ka võimalus võrrelda oma teadmisi teiste riikide noorte omadega, vastati jaatavalt. Eesti noored võivad oma teadmiste üle uhked olla, eriti keelteoskuse ja geograafiateadmiste üle. Noored olid kindlad, et osalemine Euroscolal oli teadmisi avardav: proovile sai panna oma keeleteadmised, vaja läks esinemisjulgust ning Euroopa Liidu toimimisest teatakse nüüd oluliselt rohkem kui enne Strasbourgi-käiku.

Haridus- ja Noorteamet