Oodatud on juhtumite kirjeldused üle kogu maailma, kuid kindlasti ka Eestist. Osaleda saab nii lühikirjeldusi platvormile lisades kui põhjalikumat süvenemist nõudvate keskkonnaalase ebaõigluse juhtumi kirjeldusi koostades. 

Youth4EJ (Youth for Environmental Justice/ Noored keskkonnaõigluse eest) platvormi eesmärk on panna noori inimesi huvituma keskkonnaõigluse teemast ning julgustada noori ebaõigluse juhtumeid iseseisvalt uurima, nende teemal arutlema ja ka sotsiaalvõrgustikes näiteid jagama.

Eesti noorte poolt kogutud juhtumid vaatab üle Peipsi Koostöö Keskus ning koos teiste näidetega jäävad need platvormil kõigile huvilistele kättesaadavaks. Lühikirjeldusi võib lisada nii eesti kui inglise keeles, põhjalikumad juhtumikirjeldused tuleb koostada inglise keeles. Täpse info, kuidas osaleda, leiab Peipsi Koostöö Keskuse kodulehelt.

Keskkonnaõiglus laiemas tähenduses on inimeste õigus elada puhtas ja tervislikus keskkonnas oma soovide ja tavade järgi ilma, et neid kahjustaks või mõjutaks mingi majanduslik või tööstustegevus. Tegelikkuses on paljudel inimestel ja kogukondadel juurdepääs sellistele elementaarsetele loodusressurssidele nagu puhas vesi, puhas õhk piiratud või nad peavad taluma kahju, mis tekib saastatud veest, õhust või pinnasest. 

Maailmast leiab palju näiteid, kuidas tootmishuvid on üles kaalunud keskkonnakaitselised, aga ka näiteks põliskultuuri hoidmise argumendid. Viimasel poolel aastal on meedias tähelepanu saanud Põhja-Dakota Standing Rocki indiaanlaste aladele ehitatav naftajuhe, mis on siuu hõimu hinnangul tõsiseks ohuks keskkonnale ja kultuurile. Torujuhe ei jookseks küll otse läbi reservaadi, kuid läbiks siiski põliseid indiaani alasid, kus nende esivanemad küttisid, kalastasid ning kuhu nad on maetud. Sarnaseid keskkonnaalase ebaõigluse juhtumeid on maailmas palju, huvilised saavad neid uurida näiteks keskkonnaõigluse atlasest (Environmental Justice Atlas) https://ejatlas.org/ ning enda jaoks huvitavamatest juhtumitest teha e-platvormile youth4ej.sameworld.eu sissekandeid.

Ameerikast pärit keskkonnaõigluse alane liikumine on Euroopas keskendunud eelkõige üksikisiku keskkonnaalaste põhiõiguste kaitsele ning olulisel kohal on õigus olla kaasatud otsuste langetamises, õigus saada piisavalt vara asjakohast teavet otsuste ja keskkonnaseisundi kohta ning õigus vabalt kasutada õiguskaitsevahendeid oma keskkonnaalaste õiguste tagamiseks ja kahjude heastamiseks.

Keskkonnaõigluse teema mõistmiseks on hea eelnevalt lugeda keskkonnaõigluse kohta e-õppematerjalide kogumikust EduKit http://edu-kit.sameworld.eu (vajalike eelnev kasutajaks registreerumine), kust leiab ka eestikeelseid veebiloenguid.

Keskkonnaalase ebaõigluse juhtumeid kirjeldav platvorm valmis tänu projektile "SAME World. Jätkusuutlikkus, teadlikkus, keskkond maailmahariduses. Euroopa arengukoostöö aastal 2015", kus MTÜ Peipsi Koostöö Keskus on üheks partneriks. Projekti tegevusi rahastavad Euroopa Liit ja Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

Allikas: Peipsi Koostöö Keskuse pressiteade. 

Samal teemal:

• Keskkonnarände ja kliimamuutuste teemaline konverents Tartus
• Valminud on uus keskkonnaõigluse, kliimamuutuste ja keskkonnarände teemaline e-õppematerjal

Eestis viibides juhendab James Groccia välisdoktorantidele suunatud kursust „Õppimine ja õpetamine kõrgkoolis". Samuti on doktorantidel võimalik saada Groccialt individuaalset tagasisidet oma seni tehtud tööle ning esitada doktoritöö ja õpingutega seotud küsimusi. 

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi doktorandi Pihel Hundi sõnul suunab James Groccia doktorante mõtlema oma õpetamisfilosoofia peale ning annab häid nippe, kuidas muuta õppetöö efektiivsemaks ja õppijale tähenduslikumaks. „Kui doktorantidena on meie õpingutes hästi suur osakaal just teadustööl ning erinevate doktoritööga seotud teemade arutamisel, siis annavad James Groccia loengud ja seminarid võimaluse mõelda ka ülikoolitöö teistele tahkudele nagu õpetamine ja juhendamine,” märkis Hunt.

23. märtsil juhendab Groccia doktorantide juhendajatele suunatud seminari „Best Practice in Supervising Doctoral Students”. Seminar toimub kell 10.30-14.00 TÜ haridusteaduste instituudi hoones (Salme 1a-104), osalema on oodatud Tartu Ülikooli doktorantide juhendajad. Seminari päevakava leiab siit, seminarile palutakse registreeruda 21. märtsiks. Seminar toimub Tartu Ülikooli ASTRA projekti PER ASPERA haridus- ja kasvatusteaduste doktorikooli raames, mida, toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu fond.

Auburni ülikooli kõrghariduse professor James Groccia on Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi külalisprofessor alates 2016. aasta märtsist. 

Groccia kontaktid Eestiga algasid 2007. aastal, mil ta käis õppejõukoolitajate rahvusvahelise organisatsiooni (ICED) kogunemisel Tartus ning juhendas siin töötuba õppejõududele. Ta on õpetanud õppejõudude suveakadeemias, esinenud ettekannetega ja juhtinud töötubasid õpetamisoskuse arendamisele suunatud konverentsidel. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• TÜ teadlased aitavad tadžikkidel luua moodsaid õppekavasid
• TÜ raamatukogu uus avatud veebikursus õpetab infot otsima

Tehnikaülikool ootab tulevasi tudengeid 21. märtsil kell 10.00. 

TTÜ õppeprorektor Jakob Kübarsepp soovitab igal juhul tulla avatud uste päevale: „Avatud uste päeva külastamine on abiks meelepärase eriala valikul ning võimaldab  kohapeal tutvuda TTÜ õpikeskkonna ning ülikoolieluga. Eesti ainsa tehnoloogiaülikooli on lõpetanud arvukalt Eestis ja ka rahvusvaheliselt silma paistnud vilistlasi. Ootame ülikooli võimekaid ja ambitsioonikaid õppureid, kellele pakume põhjalikult uuendatud õppekavu  ja kaasaegseid õpitingimusi.“

Avatud uste päeva erialamessil saab infot õppekavade, teaduskondade- ja sisseastumistingimuste kohta. Ülikoolis saab õppida inseneri-, IT, majandus- või loodusteaduskonnas ning Eesti Mereakadeemias. Tehnikaülikoolis täiskoormusega eesti keeles õppimine on tasuta, edukatele tudengitele on palju stipendiume nii avalikust kui ka erasektorist. 

Tehnikaülikool on põhjalikult uuendanud oma esimese astme õppekavasid, mida on kokku 35, õppekavu on uuendatud koostöös erialaliitude ning tööandjatega, et anda ülikooli lõpetajatele kaasaegne, rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline  haridus ning parim positsioon tööturul. Uued ja laiapõhjalised õppekavad on paindlikud – õpingute alguses pööratakse rohkem tähelepanu üldistele teadmistele ning kitsam spetsialiseerumine toimub hiljem.

Enamikel erialadel on sisseastumiseks vajalik laia matemaatika riigieksami tulemus või Tehnikaülikooli enda matemaatikakatse tulemus. Matemaatikakatset tehakse sellel aastal nii Tallinnas kui Tartus, esimene võimalus selleks on 1. aprillil. Samuti on sel suvel vastuvõtt paljudel erialadel künnisepõhine, st kõik kandideerimiskünnise ületajad saavad TTÜsse õppima. Kindlaksmääratud õppekohtade arvu neil erialadel ei ole.

Avatud uste päeva töötubades, loengutes ning ringkäikudel saab teada, mida Tehnikaülikoolis õppimine praktiliselt tähendab. Töötubades saab näiteks ise programmeerida mobiilimängu ja panna kokku taskulampi, hinnata toidu kvaliteeti, vormida betooni ning arvutada betooni tugevust, proovida erinevate köögiviljade elektrilisi omadusi. Kõigi töötubadega saab tutvuda TTÜ veebis  http://aup.ttu.ee/

Ekskursioonid viivad gümnasiste TTÜ õppehoonetesse, ühiselamutuppa, palju arhitektuuriauhindu võitnud raamatukokku, Mektory majja ning spordihoonesse. 

Tudengielu messil tutvustavad üliõpilased Tehnikaülikooli tudengiorganisatsioone.

LISAINFO

https://www.ttu.ee/AUP

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Avatud uste päev Tallinna Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis
• Tallinna Tehnikaülikool allkirjastas koostöölepingu suurima Prantsusmaa ettevõtteid ühendava organisatsiooniga

Kõige kõrgem oli keskmine palk Sauga, Tori, Tahkuranna, Are ja Tähtvere vallas ning Narva-Jõesuus, kus see ületas 1400 eurot.

Üle 1200 euro oli õpetajate keskmine palk 54-s omavalitsuses ja üle 1100 euro 64 protsendis omavalitsustest. Pea kaks kolmandikku kohalikest omavalitsustest panustas riiklikule palgatoetusele ka omalt poolt juurde. Keskmiselt panustasid omavalitsused juurde 2,3 protsenti. Maakondade lõikes oli kõige kõrgem keskmine brutopalk Harju maakonnas, kus see oli 1265 eurot, ja kõige väiksem Hiiu maakonnas ehk 1104 eurot.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on õpetajate palgakasv ministeeriumi prioriteet ka sellel aastal. „Lisaks pöörame rohkem tähelepanu lasteaiaõpetajate töötasu konkurentsivõimelisemaks muutmisele, milleks anname omavalitsustele lisatoetust. Samuti parandame tugispetsialistide teenuse kättesaadavust, mis toetab ka õpetajate igapäevast tööd,“ ütles minister Reps.

Sellel aastal said omavalitsused 211,7 miljonit eurot õpetajate palgatoetust, mis on ca 8 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. See lubab tõsta aasta lõpuks õpetajate miinimumpalga 1050 euroni ning arvestades palkade praegust kasvutempot, jõuab keskmine palk 1300 euro juurde. Jaanuarist tõusis õpetajate miinimumpalk 958 eurolt 1000 euroni.

Erakoolide riiklik toetus kasvas tänavu 18,2 miljoni euroni. Sellest 13,3 miljonit moodustab haridustoetus, mis on hinnanguliselt 16 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Lisaks saavad erakoolid riigilt ka tegevuskulude toetust 4,9 miljonit eurot.

Lisainfo:

Õpetajate palgastatistika leiab leheküljelt www.haridussilm.ee ning selle aluseks on omavalitsuste raamatupidamisandmed. 

Omavalitsused ning erakoolide pidajad saavad riigilt võrdsetel alustel haridustoetust, millest enam kui 80 protsenti moodustab õpetajate palgatoetus. 

Omavalitsustele ja erakoolide pidajatele antav riiklik palgatoetus võimaldab maksta õpetajatele kehtivast alammäärast keskmiselt 20 protsenti kõrgemat töötasu. Enamik omavalitsusi panustab õpetajate töötasudesse ka omalt poolt juurde. 

Õpetajate töötasu alammäär ehk miinimumpalk on õpetaja palga riiklik garantii, millest vähem ei tohi täiskohaga töötavale õpetajale maksta. Õpetajate lõplik töötasu lepitakse kokku lepingus koolijuhiga ning koolile eraldab eelarve tema pidaja, kelleks riigikoolis on Haridus- ja Teadusministeerium ja munitsipaalkoolis kohalik omavalitsus. 

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Omavalitsuste haridustoetus kasvas 253,7 miljoni euroni
• Iga neljas õpetaja ei tea oma tööõigusi
• Õpetajate palk tõuseb jägmisel aastal kahel korral

HITSA EENeti serverid on edaspidi majutatud Rahvusarhiivi peahoones, lähemalt saab selle kohta lugeda HITSA kodulehelt.

Minister Mailis Repsi sõnul vajavad Eesti koolid juhte, kes soodustavad kõikide õpilaste õppimist ja arengut ning on pühendunud kooli arendamisele ühiskonna muutuvatele vajadustele vastavaks. „Anname programmiga koolijuhi ametisse liikuvale õpetajatele tuge, et temast kujuneks välja suurepärane koolijuht. Samuti vajavad enne haridusasutuse eesotsa suundumist kompetentside täiendamist ka teise valdkonna kogemusega juhid," ütles Reps.

Järelkasvu programm on loodud selleks, et valmistada heade juhieeldustega inimesi ette koolidirektori ametiks.

Mullu aasta õppeasutuse juhiks valitud Kiviõli I Keskkooli direktor Heidi Uustalu usub, et liidriks õpitakse, mitte ei sünnita. "Oluline on, et järelkasvu koolitatakse, nendesse panustatakse, et tulevasest koolijuhist saaks visiooniga hea eestvedaja oma koolile ja kogukonnale. Kui koolijuhiks pürgija on valmis terve elu pidevalt õppima ning on enese jaoks selgeks mõelnud, miks ta tegelikult tahab koolijuhiks saada, siis on see programm tema jaoks just õige koht,“ lisas Uustalu.

Programm algab 2017. aasta augusti lõpus ja kestab kuni 2018. aasta juunini. Kümne kuu jooksul omandavad osalejad koolidirektorile vajalikke teadmisi, oskusi ning loovad võrgustiku nii Eesti kui ka välismaa mõttekaaslaste ja valdkonna ekspertidega. Õpitakse muuhulgas õppevisiitide, kootsingu, töövarjutamiste ja koolijuhtimise ülesannete ellu viimise toel. Osalejatele töökohta ei garanteerita, ent nad saavad tugeva ettevalmistuse koolidirektoriks kandideerimiseks.

Järelkasvuprogrammi kandideerimisdokumentide esitamise tähtaeg on 16. aprill 2017.

Lähem info koolijuhtide järelkasvuprogrammi veebilehelt ja Facebooki pildigaleriist, kus on esimese lennu programmi järelkaja.

Programmi viib ellu Haridus- ja Teadusministeerium koostöös sihtasutusega Innove ning seda rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Allikas: HTM. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• 16 alustavat koolijuhti said võimaluse osaleda aastases arenguprogrammis
• Tõnu Piiburi pausideta kooliaeg

Tartu ülikooli, Dresdeni tehnikaülikooli ja Olomouci ülikooli teadlased on otsustanud õla alla panna projektile, millega toetatakse Tadžikistani eri ülikoolides õppe kaasajastamist. Dresdeni ja Olomouci ülikooli pädevuses on humanitaarteaduste valdkonna areng (Dresdeni ülikooli teadlased õpetavad kultuuriteooriat ja Euroopa mitmekesisust, Olomouci teadlased pakuvad keeleõpet). TÜ roll on panustada sotsiaalteadusliku lähenemisega. Õppekavade moderniseerimine on vajalik selleks, et lõpetavate tudengite oskused ja teadmiseks vastaksid senisest enam moodsa tööturu vajadustele ja Tadžikistani ühiskonnale tervikuna.
TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi asejuhataja Olga Bogdanova sõnul on TÜ õppejõudude rolliks antud projektis abistada tadžikkide Euroopa Liidu teemaliste õppeainete arendamisel. „Kavandatava projekti käigus jagame oma oskuseid ja teadmisi, et uus õppekava sisaldaks nii uuenduslikke õpetamise kui ka õppimise meetodeid. Õpetame näiteks Euroopa Liidu toimimist, ajalugu, protsesse, integratsioonipoliitikat ja geopoliitikat, “ rääkis Bogdanova, kuidas eestlased aitavad Tadžikistanis luua esimest Bologna nõuetele vastavat ingliskeelset õppekava. „Lisaks õppekava arendamisele on projekt heaks võimaluseks arendada inimestevahelisi kontakte, suurendada kultuuridevahelist teadlikkust ja mõistmist,“ lisas Bogdanova.

Tadžikistanis kehtib vana NSV haridussüsteem, mis ei ole vastavuses tänapäevase ühiskonna vajadustega. „Kogu süsteem vajab uuendamist ja seda just eelkõige didaktika poole pealt – miks ja kuidas peaks õppima ning milliseid oskuseid on vajalik arendada, et omandatud teadmisi hiljem ka kasutada saaks. Samuti on teemaks tööturul oodatud oskused rahvusvaheliste suhete ja poliitikakujundamise valdkonnas, kuna Tadžikistan hakkab aktiivselt arendama oma majandust ja suhteid naaberriikidega,“ rääkis Bogdanova. Tadžikkide jaoks on tegemist väga mastaapse projektiga, millesse on kaasatud riigi teadusakadeemia, mitmed ülikoolid ja EL esindus Tadžikistanis.

Tadžikkide õppevisiit Tartusse on tadžiki õppejõududele esimene taoline kogemus, kuna riigis on vähe mobiilsust toetavaid meetmeid. Visiidil kohtutakse TÜ õppejõududega ja külastatakse erinevaid loenguid, et saada aimu õpetamise võimalustest ja meetoditest. Sügisel sõidab Eesti delegatsioon ametlikule visiidile Dušanbesse.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Maaülikool on ainsana Eestis oma valdkonnas maailma 100 parima seas
• Tartu ülikooli 13 eriala kuuluvad maailma tippu

Robotitega on sama lugu, mis nutitelefonidega – iga uus mudel olevat eelmisest targem, parem, ilusam ja kasutajasõbralikum. Nii et õpetaja peab tõesti hästi teadma, miks eelistada üht robotikomplekti teisele või mis üldse tema õpilastele kõige paremini sobiks. 

Quirkbot ja Strawbees on välja töötatud Rootsis, esimest on toodetud-kasutatud-arendatud kolm aastat, teist viis. Koolitaja Kristofer Hagbard sõnas sissejuhatuseks, et innovatsioon tekib tehnika- ja kunstiainete sünergiast, ja seda on arendajad ka silmas pidanud. Strawbees on esmasel vaatlusel mäng joogikõrtega – komplekt koosneb pikkadest, paindlikest kõrtest ja väga elastsetest vahelülidest, millega annab koostada nii tavalist kolmnurka kui ehitada kõrghoone mudeli või terve linna. Strawbees on kindlasti paindlikum kui Lego, õhulisem ja kergem. Eduelamus on kohe esimese korraga tagatud, sest kõrsi on väga lihtne kasutada, selle saab kohe selgeks. Objekt muutub mehhaaniliseks siis, kui see ühendada Quirkboti haridusliku robotiga. Kõrte ja robotiga koos saab arendada valgus- ja liikumisprojekte. 

Quirkbot ise on tilluke robot, mis kujult meenutab meritähte. Quirkboti kood on lihtne, avatud ja veebipõhine, nii õppijad saavad oma tulemusi jagada ning eksperimenteerida. Kõige lihtsam näiteks, et paned kõrre roboti n-ö käe otsa ja kõrres läheb tuli põlema, aga võid ehitada ka ämbliku, kes oma pikkadel kõrs-jalgadel mööda lauda traavib. 

„Need kaks vahendit pakuvad unikaalse viisi, kuidas lastele õpetada loovat programmeerimist ja jutustada lugusid läbi elektroonika ning mehhaanika. Robootika ei tohi alguses kohe ära hirmutada, see peab olema piisavalt lihtne ja tulemus kiiresti saavutatav, muidu kaotab õpilane huvi,“ ütles Kristifer Hagbard. Strawbees ja Quirkbot on kiirest saavutanud populaarsust üle maailma koolides, teaduskeskustes, huviringides, kodudes.

Õpetajad said töötoas ka ise ehitada ja programmeerida, ja silmnähtavalt pakkus see huvi ning ahhaa-elamust. 

Lähem info: www.quirkbot.com; http://education.strawbees.com/; valik õppematerjale inglise keeles.

Autori fotod. 

Samal teemal:

• Kas sinus on peidus ProgeTiigrit?
• Heilo Altin: Eesti koolisüsteemis võiksid asjad olla nagu ümberpööratud klassiruumis
• Eestis jõudis müügile populaarse Ozoboti roboti uue põlvkonna intelligentne mudel Evo

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et kohanimeraamat on mõeldud väga laiale kasutajaskonnale ning teema aktuaalsust suurendab käimasolev haldusreform. „Nimed, olgu siis isiku- või kohanimed, on inimestele alati väga tähtsad olnud, nendega on seotud nii ajalugu kui identiteet,“ ütles Reps.

Peaauhinna pälvinud „Eesti kohanimeraamat“ on esimene põhjalik eestikeelne ülevaade kohanimedest, nende kujunemisest ja etümoloogiast. Raamatus on 6211 artiklit, sealhulgas kõik ametlikud külanimed, valik muid asulanimesid ning tähtsamaid piirkondade ja looduskohtade nimesid. Raamat sisaldab ka praktilisi soovitusi kohanimede kasutamiseks, nagu hääldust ja käändeid. Mitmel puhul on lisatud viipenimed, raamatu lõpus on kaardilisa. Kohanimeraamat valminus Eesti Keele Instituudi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Võru Instituudi koostöös, toimetajad on Peeter Päll ja Marja Kallasmaa.

Ministrid märkisid ära veel kaks mullust keeletegu. Konkursi „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi“ puhul toodi esile idee ja selle värskus – populariseerida eestikeelse nime kasutamist, tõsta esile huvitavaid nimeleide ning seada eeskujusid. Konkursi algatasid Emakeele Selts ja Eesti keelenõukogu. Vikerraadio „Keelesaate“ tõstsid ministrid esile kui pikaajalise, mitmekülgse ja kvaliteetse eesti keelt väärtustava saate. Saatejuht ja toimetaja on Piret Kriivan.

Rahvas valis Säutsupääsukese kalambuurid

Keeleteo rahvaauhinna pälvisid Säutsupääsukese kalambuurid, mille autor on Keiti Vilms. Oma kalambuuridega Twitteris ja Facebookis on Keiti Vilms tekitanud ja süvendanud paljudes jälgijates huvi ja armastust eesti keele vastu. Säutsupääsukese tviidid on sageli kas sõnamäng või viited eesti kirjandusele, eriti luulele. Autori keelekasutus on vahetu ja ehe, ta on ühelt poolt modernne ja tänapäevane, teisalt aga vaatab eesti kirjanduse minevikku.

Galerii (täiendamisel)

Taustainfo

• Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
• Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.
• Rahvahääletusel osalejaid oli tänavu 4282. Kokku anti 6536 häält – hääletada võis ka mitme keeleteo poolt.
• Rahvahääletuse võitsid Säutsupääsukese kalambuurid 864 häälega. Järgnesid Elisa raamatu iselugeja loomine ja kasutuselevõtt 693 häälega, „Mulgi aabits“ 476 häälega, „Eesti kohanimeraamat“ 445 häälega ning Eesti Keele Instituudi keeleklipid 369 häälega.
• 2016. aasta keeleteo tiitlile kandideeris 28 mullust keeletegu ehk rohkem kui varem. Eelmisel aastal oli kandidaate 27, üle-eelmisel 18.
• Keeleteo auhind anti tänavu välja üheteistkümnendat korda, laureaatide väljakuulutamine on osa iga-aastasest emakeelepäeva tähistamisest.
• Keeleteokonkurssi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Emakeele Selts ja Eesti Emakeeleõpetajate Selts. Konkursi lõpuüritus toimus tänavu Vändra Gümnaasiumis.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Aasta keeletegu on e-keelenõu
• Aasta keeletegu on eesti keele e-õppe kursus „Keeleklikk“

„Tunne on uhke, sest ma olen sellega tegelenud juba 10-15 aastat ja võib ütelda, et see on nagu e-elutöö preemia, sest eks ma olen kõik need kogemused, mis ma olen erinevatest koolidest kokku kogunud, püüdnud nüüd siis rakendada,“ ütleb kursuse autor, Tallinna Tehnikakõrgkooli dotsent Heljut Kalda.

Auhinnatud kursus "Elektrotehnika ja elektriseadmed" annab ülevaate alalisvoolu- ja vahelduvvoolu elektriahelate ning vastavate elektriskeemide põhiseostest ja analüüsimeetoditest, samuti elektrimasinate ja teiste elektriseadmete tööpõhimõtetest ja kasutamisest. Kursus toimub kombineeritud õppena, kus e-kursuse tegevused ja õppematerjalid toetavad laborites toimuvat.

„Mul on tehniline aine ja mul on seal hästi palju ülesanded ja teste, mitte kontrollteste vaid selliseid, mida õpilased ise saavad teha nii palju kui tahavad, peaasi, et lõpuks välja tuleb,“ selgitab Kalda.

Antud e-kursus tõuseb esile eelkõige õppijasõbralike animatsioonide abil visualiseeritud õppematerjalidega, mis aitavad uuest materjalist aru saada, seda kinnistada ning näha õppeaine rakendamist reaalelulistes situatsioonides, toob välja aasta e-kursuse hindamiskomisjon. Õpiülesanded on huvitavad ja mitmekesised, kaasates õppijaid erinevatesse tegevustesse ja aidates luua õpimotivatsiooni, lisab hindamiskomisjon.

Ka õppijate tagasisidest selgub, et õpilased hindavad kõrgelt õppejõu pühendumist õppematerjalide koostamisele ja tulemuslikule õpetamisele. „Õppijatelt on tulnud tagasisidet, et sellest on kasu, eriti just kaugõppes. Mul on kaugõppe rühm ka ja neid on just e-kursuse abil lihtsam õpetada,“ lisab Heljut Kalda.

Aasta e-kursuse autor, Tallinna Tehnikakõrgkooli dotsent Heljut Kalda. Foto: Toomas Huik

E-kursuseid on „Aasta e-kursus 2017“ autor teisigi loonud, mitmed nendest on ta järgmistele õppejõududele ja kolleegidele kasutamiseks edasi andnud. E-kursusi soovitab Kalda teistelgi teha, kuid toob välja, et kõige olulisem on see, et õppejõud tunnetaks e-kursuse vajalikkust.

 „E-kursus, tema tekib loomulikul teel. Ega vägisi ei saa teha. Põhiline on see, et õppejõud tunnetaks ära, et sellest mingi kasu on ja siis ta hakkab vaikselt seda parandama,“ ütleb Heljut Kalda. „Meil koolis on õpilased väga harjunud sellega. Kui ei ole midagi, siis nad juba küsivad, et võiks ju panna sinna, meil on sealt hea võtta. Ma arvan, et just see, et õppejõud saaks aru, et tal endal ja õpilastel on parem, siis ta hakkab tegema. Sest ega tehnika taha ei jää, selles saavad haridustehnoloogid aidata.“

„Aasta e-kursus 2017“ tiitlile nomineeriti veel Tartu Ülikooli kursus „Sissejuhatus allveearheoloogiasse“, Tallinna Tehnikakõrgkooli kursus „Matemaatika I“, Sisekaitseakadeemia kursus „Operatiivtööde tulemuslik juhtimine päästemeeskonna juhile“, Tallinna Tehnikakõrgkooli kursus „Tehniline mehaanika“, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse kursus „Õppeprotsess digiajastul“, Tartu Ülikooli kursus „Keeleteaduse alused“ ning Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse kursus „Digitaalsete õppematerjalide loomise põhimõtted“.

Aasta e-kursuse autor saab auhinnaks 2000 eurot.

Lisaks aasta e-kursuse tiitili võitjale tehti eilsel seminaril teatavaks ka tänavuse e-kursuse kvaliteedimärgi saajad. Kvaliteedimärgi taotlusvooru esitati 46 taotlust, neist pälvis kvaliteedimärgi kokku 38 e-kursust. Vaata kõiki kvaliteedimärgi saajaid siit.

Samal teemal:

• Aasta e-kursus 2016 õpetab programmeerimist maalähedaselt
• Parimate e-kursuste tiitlid läksid keemiakursustele