Seminari viib läbi Henry Jakobson, isablogi „A mida Henry teeb?“ autor.

Tänases postitamise ja jagamise maailmas kerkivad esile teemad, mille peale lapsevanamana mõtlema peame. Seekordsel veebiseminaril arutatakse, kas ja millist infot enda pere kohta sotsiaalmeedias jagada ning millised on sellega seotud ohud ja tagajärjed. Henry räägib oma kogemusest blogipidajana, kes avaldab iganädalaselt infot ja pilte oma pere tegemiste kohta.

Veebiseminar toimub projekti Targalt Internetis raames tähistamaks turvalise interneti päeva.

Veebiseminaril osalemiseks palume eelnevalt registreerida siin.

Osalema on oodatud lapsevanemad ja ka kõik teised huvilised.

Veebiseminaril osalemiseks on vajalikud kõrvaklapid või kõlarid ning laua- või sülearvuti. Veebiseminari korraldamiseks kasutame Adobe Connect’i, mille videojuhendi leiate siit.

Samal teemal:

• Veebiseminar tutvustab õpetajatele rahvusvahelisi koostöövõimalusi
• Sügisest jätkab taas projekt „Targalt internetis“
• Selgusid Eesti koolide kõige nutikamad netis

Peaauhinnad: aasta muuseumihariduse edendaja Hullu Teadlase II teaduskonverentsi „Muld kui kuld“ eest, aasta koguhoidja kategoorias valgesse saali loodud ülikooli kingituste avafondi „Kingitud hobuse suhu ei vaadata“ eest, turunduse MuuSa leidliku turundusprojekti eest ja ka aasta muinsuskaitsja muuseumis kategoorias TÜ kultuurivara projekti juhtimise eest. 

„Tartu ülikooli muuseumina oleme väga rõõmsad ja uhked, et hariduskategooria tihedas konkurentsis oma tegevusega silma paistsime ja tunnustuse pälvisime,“ rõõmustab ülikooli muuseumi direktori kohusetäitja Mairo Rääsk. Hullu Teadlase konverents „Muld kui kuld“ keskendus keskkonnateemadele. Konverentsiga seotud uurimustöös osales 330 õpilast üle Eesti. 

Eesti muuseumide aastaauhindade jagamisel oli ülikooli muuseum nomineeritud koguni seitsmes kategoorias. Tartu Ülikooli loodusmuuseumi aasta alguses avatud uus püsinäitus „Maa. Elu. Lugu“ nomineeriti Muuseumiroti auhinnale, mis antakse parimale uuele või renoveeritud muuseumile või uuendatud püsiekspositsioonile. 

2016. aastal jõudis Tartu Ülikooli muuseumi erinevaid väljapanekuid, õppeprogramme, ekskursioone ja üritusi külastama ligi 80 000 inimest. Kokku külastas 2016. aastal Tartu Ülikooli muuseumi erinevaid haridusprogramme üle 10 000 õpilase, kes said teadmisi rahvaste rändamisest, vanast Egiptusest, astronoomiast, vulkaanidest, Tartus tehtud teadusavatusest ja paljust muust. 

Tartu Ülikooli kingituste põhjal loodud avafond valge saali rõdul rõõmustab muuseumi külalisi alates maikuust. „Kuna toomkirikus toimunud remonditööde tõttu muutus ühe varasema kogude ruumi otstarve, siis otsustasime rajada teiste kaasaegsete muuseumide eeskujul esemete ümberpaigutamiseks avafondi. On suurepärane, et muuseumi alustala – koguhoidja - auhinna sellel aastal just meie muuseum pälvis,“ kommenteerib Rääsk. 

„Meie jaoks oli juba superüllatus ning suur õnnestumine see, et meie muuseumil õnnestus aastaauhindade konkursil sedavõrd edukalt muuseumtöö erinevates valdkondades silma paista. Lisaks muuseumihariduse ja koguhoidja auhindadele on meil põhjust uhked olla ka näitusetegevuse, teaduse, muinsuskaitse, ürituste ja turunduse kategooriates pälvitud nominatsioonide üle, sest konkurents kõigis nendes valdkondades on väga kõrgetasemeline,“ lisab ta.

Tartu Ülikooli muuseum ootab kõiki huvilisi ajaloolises toomkirikus Toomemäel, Tartu tähetornis ja ülikooli peahoones asuvas kunstimuuseumis. Kõikide väljapanekute puhul on ka käesoleval aastal oodata põnevaid uuendusi, vahvaid sündmusi ning harivaid programme.

Vaata lisa: www.muuseum.ut.ee

Allikas ja foto: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Muuseumide ühine infopäev õpetajatele läks edukalt
• Tartu ülikooli muuseumid pälvisid rekordarvu muuseumide aastaauhindade nominatsioone

Osalema tulevad ka välisvõistlejad Vantaast ja Peterburist.

Meistrivõistluste korraldamine ühildub 2017. aasta kui oskuste aasta temaatikaga – eesmärgiks on tõmmata noorte tähelepanu kutseharidusele ja väärtustada Eesti ühiskonnas oskusi, sh kutseoskusi, samuti meisterlikkust ja elukestvat õpet. Oskuste aasta idee kutsus ellu Haridus- ja Teadusministeerium ning teema-aastat juhib SA Innove koostöös kutseõppeasutuste, Eesti Tööandjate Keskliidu ja mitmete teiste koostööpartneritega, kelle tegevus on seotud oskuste ja meisterlikkuse väärtustamisega.
 

Üksikasjaliku võistluspäeva kava saab alla laadida siit: 

Allikas: Tallinna Teeninduskooli info.

Samal teemal:

Ametikoolis algavad uued tasuta täienduskoolitused

Valmivad kutseõppeasutuste virtuaaltuurid

Oskuste aasta algas inspireeriva hommikuga Tallinna Teeninduskoolis

Tegevõpetajate seas ei ole neid, kes doktoritööni jõudnud ja selle edukalt kaitsnud, just massiliselt. Sestap tundis Koolielu huvi veidi teistsuguste küsimuste vastu, mitte ei uurinud niivõrd doktoritöö sisu. Ülevaatlikult võib öelda, et Birgy doktoritöö kandis pealkirja "Digitaalse ohutuse mudel mõistmaks teismelise internetikasutaja vajadusi" ("A Digital Safety Model for Understanding Teenage Internet User's Concerns", töö juhendaja oli Tallinna Ülikooli dotsent Kaido Kikkas, oponendid Tallinna Tehnikaülikooli dotsent Rain Ottis ja Umeå Ülikooli lektor Elza Dunkels.

Autor jõudis doktoritöös järeldusele, et Eesti vajab keskset lahendust küberhügieeni taseme tõstmiseks. Tänaseni on probleemile tähelepanu pööratud vaid vabatahtliku töö või Euroopa Liidu toetusprogrammide abil. Väga hea ja põhjaliku ülevaate andis Birgy Lorenz 20. jaanuari Õpetajate Lehe artiklis „Küberohtudest aitab üle õppimine“. Tasub lugeda!

Niisiis, tegevõpetaja ja doktoritöö. Sinu soovitused õpetajale, kes plaanib sama teekonna ette võtta? Mis teda ees ootab? 
 
Doktorantuuri peaks püüdlema inimene, kes soovib Eesti ja maailma teaduse heaks rakendada oma teadmisi ja oskuseid, leida endale süvitsi tegevusi kindlas valdkonnas ning saada sellele teiste teadlaste poolt kinnitus. Samuti on mõistlik see tee ette võtta neil, kes näevad ennast tulevikus ülikoolis õppejõuna, suuremate Eesti siseste ja rahvusvaheliste teadusprojektide juhina või näiteks arengukavade ja poliitikate mõjutajana riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasemel. Doktorantuuri ei tehta oma lõbuks ja ajaviiteks, sest see oleks teie enda kui ka riigi ressursi ebamõistlik kulutamine.
 
Kui lühidalt selgitada, siis sisseastumiseks on vaja endale selgeks teha sobiv valdkond, milles soovitakse õppima asuda; mis selles valdkonnas nii Eestis kui maailmas toimub ja kas sellel valdkonnal on ka laiem perspektiiv, kas üldsus tunneb selle vastu huvi. See annab kindluse, et teema on huvipakkuv ka teadusele, ülikoolidele ning selleks on võimalik taotleda Eesti kui ka rahvusvahelist uurimistoetust (uuringute tegemiseks ja publitseerimiseks ning esitamiseks välismaal). Teiseks tuleb leida juhendaja ning koos hakata doktoriplaani (umbes  10 lehekülge) ette valmistama.
 
Kui plaan näeb välja nagu sirgjooneline tee, siis tegelikkuses on teekond doktorikraadini hoopis midagi kõveramat nagu elu ikka – muudkui üles ja alla, üles ja alla. See on normaalne. Üks suur oskus, mida doktorantuuris õpitakse, ongi raskustega hakkama saamine.

 
Et doktorantuur lõpetada, tuleb enda soovile ja motivatsioonile kindlaks jääda, vajadusel küsida abi ja edasi rühkida. Doktoritöö tegemisel õpitakse palju juurde teaduslikest raamistikest ja ideedest, uuringu läbiviimise metoodikatest kui ka piirangutest ning ka sellest, et uurija ei või olla kallutatud ja peab jääma ausaks ning terviklikuks. Samuti õpitakse tegema koostööd, koos kirjutama ning raskustest välja tulema. See on vahel keeruline ning paljud ei jõuagi seepärast oma teekonna lõppu, sest tuul on vastu. Samamoodi teeb doktorandi pere kui ka sõpruskond väga suure ohvri, sest kirjutamine, uurimine ja esinemine võtab väga palju aega, 5000 kuni 10 000 tundi keskmiselt kokku. Kui doktoritööd tehakse veel põhitöö ja muude hobide kõrvalt, siis on üsna tõenäoline, et ettenähtud nelja aasta asemel venivad õpingud hulga pikemaks. Aga pärast lõpetamist oli ikkagi hea saada õnnitluste hulgas Tartu Ülikooli professorilt Jaak Vilolt pilt „Pain is temporary, doctoral degree is forever“ (vabas tõlkes: valu on ajutine, doktorikraad igavene). 

Tegelikult on tegevõpetajaid doktorantuuri radadel veelgi. Näiteks Õpetajate Ühenduste Koostöökojas 20 inimese seas (seltsingute ja liitude esindajad) läbi viidud küsitluse põhjal oli meid kolm, see on väga hea protsent. Mina ise tean juba mitmeid doktorante, kes on õpetajad või on näiteks täna koolijuhid või koolis juhtivatel kohtadel. Eks enamasti juhtub see, et kui oled doktorant või lõpetad ülikooli, siis toob elu uusi väljakutseid, kus saad ennast Eesti ja teaduse heaks laiemalt rakendada kui üldhariduskool seda põhitöökohana võimaldaks (on ka loomulikult erandeid). Enamasti viib edasine tee ülikooli lektoriks, projektijuhiks, teaduriks, professoriks või ka eraettevõtetesse analüütikuks, laborandiks või juhiks. Igal juhul on oluline, et Eestis oleks nii ülikoolides kui ka ettevõtetes enam tarku inimesi, kes suudavad seda ka vajadusel kraadiga tõendada. See viib Eesti elu edasi ja toob meile riigina enam võimalusi kui ka rahalist kasu.
 
Kas ja kuidas mõjutas doktoritöö teemavalikut (laiemalt võttes üldse süvitsi tegutsemist internetiturvalisusega) Sinu töö koolis? Mida Sa koolis sellest teemast lähtudes igapäevaselt näed?
 
Digitaalse ohutuse teema tuli minu juurde 2009. aastal, aga 2007. aastal kandideerisin ma tegelikult Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituuti teemaga „Hariduslikud õpimängud“, kuhu mind suure konkursi tõttu vastu ei võetud. Hariduslikud mängud on nüüd väga oluline ja trendikas teema, millega tegeleb täna Tallinna Ülikoolist kolleeg Martin Sillaots, kes kaitses oma tööd 2016 detsembris.
 
Teemade valikut on minu elus väga mõjutanud see, mis toimub tänases koolis, ning mitmed partnerid, kes on mind sinna rajale suunanud.  Selle kahe aastaga, mis jäi esimese ja teise doktoriplaani kirjutamise vahele, kaasati mind internetiohutusega tegelevate inimeste kogukonda ning Pelgulinna Gümnaasiumis viisime koos kolleegi, psühholoog Kärt Käeseliga läbi e-ohutuse alaseid projekte ning lõime ka tunnikavasid, mis võeti kulutulena kasutusele üle Eesti ja on kasutusel veel tänaselgi päeval.

Foto autor: Maris Valdmets
 
Projekt, mis muutis minu elu, oli Pelgulinna Gümnaasiumi Turvalan ehk siis üritus, kus mängitakse arvutimänge, tehakse teste, vaadatakse videoid ja arutatakse spetsialistidega digitaalse ohutuse üle. Korraldasime selle ürituse alguses oma kooli õpilastele ja siis juba tervele Tallinnale (osales 12 kooli). Samal ajal kandideerisime Microsofti innovaatiliste projektide konkursil, mille tulemusena tutvustasin meid ka Euroopa võistlusel Berliinis. Sellele järgnesid juba 2010. aastal tunnustus Euroopa aasta projekti näol European Schoolneti poolt (osales 700 projekti üle Eurooa), mis kinnitas veelgi, et digitaalse ohutuse teema on oluline nii maailmas kui mulle endale ja minu õpilastele. Seega ma olen väga tänulik neile, kes on partneritena jõustanud mind minu teekonna alguses, keskpaigas ja lõpus ning kes on minuga ka edaspidi.
 
Kas internetiohtudega on võimalik üle pingutada? Vahel on tunne, et kõige kindlam on internetis üldse mitte midagi teha, sest kindlasti juhtub midagi ohtlikku....
 
Absoluutselt on võimalik üle pingutada. Lihtne näide minu enda elust: 13. jaanuaril ilmus artikkel „Nutitund igasse kooli!“ projektist Linnalehes, kus oli juures lavastatud pilt: ma istun põrandal maas nagu laps jõulukuuse all ja minu ümber on pool kooli ägedast digivarast (3D printer, MakeyMakey, LittleBitts jne).

Mõni päev hiljem sain kirja pahaselt lugejalt, kes tundis muret, et Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuhi tööharjumused on ebapädevad, Pelgulinna Gümnaasium tuleb kaevata tööinspektsiooni ning samuti ei ole see pilt lastele eeskujuks. Iseenesest ju õige mure, et põrandal töötamine ei mõju seljale ega randmetele hästi ning arvuti tõesti ei sobi põrandal töötamiseks. Samas oli tegemist lavastusega ning kogu tehnika oli välja lülitatud ning õppetööd viime me põrandal läbi ainult robotitega (mis ongi mõeldud maas sõitmiseks, kes ei usu, siis osalegu Robotexil) ja see ei murra laste ega õpetaja konti. Seega lugeja sisuliselt pingutas üle ohule reageerimisega, sest murekiri saadeti nii minu ülemusele kui ka ministeeriumisse.
 
Ohud on olemas kõikjal meie ümber. Inimesed aga arenevad ja tehnoloogia areneb. Internet, tehnika ei ole pahad, aga meie või teiste inimeste teod ning mõtted võivad seda olla ning seepärast on digitaalne ohutus tõusnud koolis õpetatavatest IKT-pädevustest üheks viiest. Ja mitte keegi ei saa tänases koolis öelda, et see ei puuduta mind. See puudutab meid kõiki! Aga jäägem lõpuks ikkagi tasakaalukaks ning mõistkem, mis on päris ja mis ei ole päris. 
 
Arenduses on e-koolikott, hiljuti kuulutati välja hange gümnaasiumile e-kursuste saamiseks, järjest enam kolivad õpikud ja muu õppematerjal internetti. Missugust e-turvalisusega seotud aspekti Sa sellega seoses esile tooksid? 
 
E-õpikud ja e-õpe ei olnud otseselt minu fookusteema doktoritöös, kuigi selle kuue aasta jooksul puudutasin näiteks teemasid nagu mobiilsete vahendite ja pilveteenuste kasutamine õppetöös, õpilase ja õpetaja suhtlemine internetis, seitse viga digipöörde elluviimisel jne. On tõsi, et hästi palju soovitakse õppetöösse tuua digitaalset õpet ja e-materjale ning e-keskkondade kasutust, samas selles vallas tekkivate riskide maandamine on jäänud pigem tahaplaanile. Tagaplaanile on jäänud see teema nii loojate vaatest kui ka haridustehnoloogide ja teaduse enda vaatest – üha enam uuringuid toob välja e-õppe kasutegureid kui et selgitab välja e-õppe väljakutseid.
 
Toon siin ära hulga küsimusi, millele ootaks tegelikult ka üldsuse kaasamõtlemist ja võib-olla ka mõnda magistri- või doktoritööd: millised ohud peaks olema maandatud, kui õpetaja hakkab valima e-keskkonda oma õpilastele kasutamiseks? Kas keskkond, mida valime ( privaatne või avalik), mõjutab õpetaja õpetamise, õpilase õppimise protsessi ja digitaalset jalajälge? Kas õpetaja või kool võib sundida õpilast kasutama Google poolt pakutud e-maili või mõnda muud e-teenust (nt sotsiaalmeedia), kus vastav materjal või õppimine toimub? Kuidas kool võiks kasutusele võtta VOSK-i, ilma et sellest tekiks digilõhele vastav väljakutse nii õpilaste ja õpetajate kui ka õpilaste endi vahel? Kuidas tagada e-õppe testide aus kasutus (ei kasutata abimaterjale, ei lasta töö teha ära kellelgi teisel)? Kuidas tagada e-õppimise valdkonnas sama õpetamise kvaliteet kui kontaktõppes? Kuidas vähendada e-õppe kursustelt väljalangevust? Millised seadused reguleerivad digitaalse õppe ja tehnika ning võrgu kasutamise valdkonda koolis ja kas neid tuleks uuendada?
 
E-õppe keskondade valimise teemast kirjutasime näiteks aasta tagasi Koolielus koos Laagri haridustehnoloogi Aet Mikliga.
 
Mida soovid lugejatele lõpetuseks?
 
Soovin, et igaüks mõtleks oma digitaalse ohutuse alaste oskuste peale ning leiaks võimaluse veebruarikuus Targalt Internetis nädala raames kuulata-vaadata mõnda digitaalse ohutuse alast videot, vastata mõnele e-testile, lugeda mõnda artiklit või arutleda mõne e-ohutuse alase juhtumi üle oma kolleegide ja õpilastega! Kui me asjadest räägime, seda uurime, siis me saamegi targemaks – on ju lihtne!

Artiklit illustreerivad fotod saatis Birgy Lorenz. Avafoto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Doktoritöö: Eesti vajab keskset lahendust õpilaste digiohutusalase kompetentsi tõstmiseks
• Doktoritöö pakub ideid õppetöö mängustamiseks kõrgkoolis

Mälestussündmusel kõnelesid haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Juudi kogukonna esinaine Alla Jakobson, diplomaatilise korpuse vanem, Taani suursaadik Søren Kelstrup ning eestpalve pidas Eesti pearabi Shmuel Kot. Tseremoonial osalevad diplomaatilise korpuse, juudi kogukonna, mitmete ministeeriumide ja organisatsioonide esindajad.

Kell 14 algab Eesti Arhitektuurikeskuses iga-aastane mälestuskonverents ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele, mis tänavu on teemal „Holokausti kujutamine filmis“. Peaettekande teeb dokumentaalfilmide režissöör, produtsent ja ajaloolane Riho Västrik. Linastub Nadja Girichi lühifilm “Manna” (2016), mis räägib Eesti juutidest, kes mõrvati 1941. aasta suvel Pärnu sünagoogis. Samuti linastub lõik videointervjuust Klooga koonduslaagrist pääsenud Theodore Balberyszskiga. Lisaks toimub praktiline töötuba, kus käsitletakse filmi ja video kasutamist holokausti õppevahendina. Töötoa viivad läbi Kogu Me Lugu projektis kaasategevad ajalooõpetajad.

Konverentsi korraldavad sihtasutus Unitas, Eesti Mälu Instituut, Eesti NATO Ühing, Eesti Juudi Kogukond, Eesti Ajaloomuuseum, Holokausti Mälestamise Rahvusvaheline Ühendus ning toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Konrad Adenaueri Sihtasutus. 

Eestis tähistatakse rahvusvahelist holokausti mälestuspäeva alates 2003. aastast. Varem on riiklikku mälestustseremooniat peetud ka Kloogal, kus 2013. a sügisel avati Eesti Ajaloomuuseumi väliekspositsioonina memoriaalkompleks. Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad asetavad täna Klooga memoriaalile mälestuskimbu ja süütavad küünla holokaustiohvrite mälestuseks.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Peamised kolm lähteriiki on endiselt Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania, samas kui Hispaania, Saksamaa ja Ühendkuningriik võtavad vastu suurima osa programmi „Erasmus +“ osalejatest. Osalejate tagasiside kinnitab, et programmi „Erasmus +“ kaudu välismaal veedetud aeg on kasulik: 94% vastanutest on seisukohal, et nende oskused on paranenud ja 80% arvab, et programmis osalemisest on abi tööturul. Igale kolmandale üliõpilasele, kes käis programmi „Erasmus +“ vahendusel välismaal praktikal, tegi praktikaasutus tööpakkumise.

Praegu Euroopa Komisjonis töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastutav asepresident Jyrki Katainen osales ka ise tudengina Erasmuse programmis ning õppis Ühendkuningriigis Leicesteri ülikoolis. "Julgustan ka tänaseid tudengeid ja eelkõige õpetajaid, koolitajaid, noorsootöötajaid ning kutsehariduses ja -õppes osalejaid kasutama võimalusi, mida neile pakub programm „Erasmus+“," soovitas asepresident Katainen.

Hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik Tibor Navracsicsi sõnul aitab Erasmus+ arendada eluks vajalikke oskusi, sealhulgas sotsiaalse ja kultuuridevahelise suhtlusega seotud oskusi. "Inimeste ühendamise ja nendevahelise koostöö toetamise kaudu annab programm noortele vahendid parema ühiskonna ülesehitamiseks. Just sellist solidaarsust vajab Euroopa praegu rohkem kui kunagi varem,“ tõdes volinik.

Aastatel 2014–2020 on „Erasmus +“ eelarve 14,7 miljardit eurot ning selle kaudu toetatakse enam kui 4 miljoni inimese õpinguid, koolitusi, töökogemuse hankimist ja vabatahtlikku tööd välismaal. Ühtlasi aitab programm lahendada praeguseid ühiskondlikke probleeme seoses näiteks põgenike ja sisserändajate integreerimisega. Näiteks on laiendatud programmi veebipõhist keeletuge Online Linguistic Support, et pakkuda selle kaudu järgmise kolme aasta jooksul keeleõppe võimalust 100 000 põgenikule.

Tänase aruande avaldamine langeb kokku Erasmuse programmi 30. aastapäeva tähistava kampaania algusega. 2017. aastal korraldatakse kogu Euroopas palju üritusi programmi 30. aastapäeva tähistamiseks. Juunis toimub Euroopa Parlamendis Erasmuse programmi aastapäeva tähistamise põhiüritus.

Allikas: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Veebiseminar tutvustab õpetajatele rahvusvahelisi koostöövõimalusi
• Sihtasutus Archimedes tutvustab esmakordselt Eesti kõrgharidust Lõuna-Ameerikas
• Erasmus+ toetab Eesti hariduse rahvusvahelist koostööd 10 miljoni euroga

Kas Sind huvitab kirjutamine? Tule Tallinna Keskraamatukogu kirjutamise klubisse!

Kolmapäeval, 15. veebruaril kell 17.00 toimub Tallinna Keskraamatukogu rõdusaalis (Estonia pst 8) noortele suunatud kirjutamise klubi kolmas kohtumine.

Kord kuus kohtuva kirjutamise klubi eesmärgiks on tutvustada noortele alates 14. eluaastast erinevaid tekstiloome võimalusi ning sellega seotud elukutseid. Igal kohtumisel annavad tekstiloomega seotud spetsialistid noortele teadmisi ja praktilisi oskusi teemadel nagu näiteks kompositsioon, toimetamine või kirjastamine. Klubi annab noortele võimaluse erinevate loominguliste võtete katsetamiseks ning pakub toetavat keskkonda oma senise loomingu esitamiseks ja tagasiside saamiseks. Lisaks tutvustab klubi noortele edasiõppimis- ja karjäärivõimalusi kirjutamise valdkonnas.

Klubi läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Lisainfo ja registreerimine kuni 14.02.2017 e-posti aadressil laste@tln.lib.ee ja telefonil 683 0914.

Ainepunktide hind tõuseb tänasega võrreldes ainult uutele tudengitele, nendele üliõpilastele, kes astuvad tehnikaülikooli õppima selle aasta sügisest.

Tehnikaülikoolis täiskoormusega eesti keeles õppimine on jätkuvalt tasuta ja ainepunktide eest peavad maksma üksnes need üliõpilased, kes õpivad osalise koormusega või tasulises õppes. Hinnatõus puudutab vaid sel sügisel sisse astuvaid tudengeid, kes mingil põhjusel ei suuda täiskoormusega õppida

Tasulistel ingliskeelsetel õppekavadel õppijatel on võimalik õppemaksu kulude katteks taotleda stipendiumi ning õppetöös edukalt edasi jõudvad tudengid õpivad ka ingliskeelsetel kavadel reeglina tasuta. Stipendiumide arv õppekavati on diferentseeritud – loodus-, täppis- ja tehnikaerialadel on neid rohkem, ulatudes kuni 90%-ni õppekohtade arvust. 

„Tehnikaülikoolis õppimine on andekatele ning töökatele tudengitele tasuta. Kui võimekas tudeng valib õppimiseks tasulise ingliskeelse õppekava, siis paljudel sellistest õppekavadest on võimalik õppimise kulud katta stipendiumiga. Näiteks IKT-erialadel on võimalik kuni 90%-l tudengitest saada 100% õppemaksu katva stipendiumi,“ selgitas TTÜ õppeprorektor akadeemik Jakob Kübarsepp. 

Jakob Kübarsepp on kindel, et tasuline ingliskeelne õpe ei kahanda uute välistudengite huvi tehnikaülikoolis õppimise vastu. „Stipendiumeid, mis katavad ingliskeelse õppe kulusid, on niivõrd paljudele, et usinad õppurid ei pea õppemaksu pärast muret tundma,“ ütles Kübarsepp. 

Ingliskeelne õpe on pea kõigis Eesti suuremates ülikoolides tasuline. Tehnikaülikool otsustas  ühtlustada oma põhimõtteid selles küsimuses teiste suuremate ülikoolidega Eestis ning muuta ingliskeelne õpe tasuliseks sel sügisel ülikooli astujatele. 

Tallinna Tehnikaülikool muutis viimati ainepunktide hindu viis aastat tagasi, uuendused tegi TTÜ nõukogu detsembri lõpus ning kehtima hakkavad uued hinnad 1. septembrist 2017. TTÜ nõukogu otsustas, et ainepunkti hind on sel sügisel ülikooli astunutel eestikeelsetel õppekavadel õppijatele vähemat 40 ja ingliskeelsetel õppekavadel õppijatele vähemalt 55 eurot. 

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Täna algab kevadine vastuvõtt Tehnikaülikooli avatud õppesse
• 1. jaanuaril jõustus TTÜ struktuurireform

„Vaid kolm õppekava on sellised, mida me oleme varem ka pakkunud,“ rääkis ametikooli koolitusjuht Ade Sepp.

Täiskasvanud saavad end tööalaselt täiendada disaini, fotograafia, käsitöö, turunduse, raamatupidamise, tööõiguse, turismiarenduse, kokanduse, keeleõppe ja hooldustöö vallas. 

Esmakordselt on kogu ametikoolide poolt läbi viidav riiklik täiskasvanute tööalase täienduskoolituse tellimus (TTK RKT) esitatud terveks aastaks. Varem tellis riik Euroopa Sotsiaalfondi poolt finantseeritavaid koolitusi poolaasta kaupa. 

„Koolituste täpsed kuupäevad saavad paika lähinädalatel,“ märkis Sepp. „Registreerimine ametikooli veebilehel on juba avatud. Samas tahame turismi- ja toitlustusvaldkonna koolitused läbi viia kevadpoolaastal enne turismihooaja algust.“

Koolituste pikkus varieerub 24 tunnist 120 tunnini. Õpperühma suurus on enamasti 12 õppijat.

Esimesena alustab erivajadusega inimese tugiisiku koolitus 20. veebruaril. See on ainus koolitus, mida viiakse läbi kaks korda: nii esimesel kui ka teisel poolaastal.

Koolituste loetelus on:

·         Erivajadusega inimese tuguiisiku koolitus (40h)

·         Hügieenikoolitus iluteenindajale (40h)

·         Kriisitöö alused (50h)

·         Kutsealase inglise keele kursus hotellitöötajatele (40h)

·         Kutsealase inglise keele kursus toitlustusettevõtete töötajatele (40h)

·         Käsitöötoodete ja teenuste turundus (120h)

·         Lepingulised suhted väikeettevõttes (50h)

·         Raamatupidamine alustavale ettevõtjale (60h)

·         Soome keele kursus majutus- ja toitlustusettevõttele (60h)

·         Toiduturismi võimalused Saaremaal (50h)

·         Toodete ja teenuste pildistamine, fotode töötlemine (30h)

·         Turismitoote turundus (20h)

·         Täienduskoolitus kokkadele - furšettlaua suupisted (32h)

·         Täienduskoolitus kokkadele -toitude kaunistamine ja serveerimine (24h)

·         Täienduskoolitus kontoritöötajatele -trükiste kujundamine ja küljendus (60h)

·         Väikeettevõtte veebilehe loomine ja haldamine (50h)

Lisainfo koolituste kohta: http://ametikool.ee/koolitused/tasuta-koolitused

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade.

Samal teemal:

• Valmivad kutseõppeasutuste virtuaaltuurid
• Kuressaare Ametikoolis saab õppima asuda viiel tsükliõppe erialal

Taotluskeskkond suletakse 1. märtsi südaööl vastu 2. märtsi!

2017. a konkursi preemiafond parimate autorite tunnustamiseks on kokku 8100 eurot ja kategooriad koos preemiasummadega on järgmised:

- publitseeritud/aprobeeritud doktoritöö (Heino Liimetsa nimeline preemia): I preemia 1400 eurot ja II preemia 1000 eurot
- võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel: I preemia 1100 eurot ja II preemia 800 eurot
- magistritöö: I preemia 1100 eurot ja II preemia 800 eurot
- didaktilis-rakenduslik töö või õpik (üld-, kutse- ja kõrgharidusõpikud, mida täiendavad metoodilised juhendmaterjalid ja õpetajaraamat): I preemia 1100 eurot ja II preemia 800 eurot

Tutvu konkursil osalemise tingimustega ja tööde esitamise korraga!

Tööde esitamise tähtaeg on igal aastal 1. märtsil.  Konkursile saab töid esitada kokku kuues kategoorias, millest osade puhul toimub konkurss igal aastal ja teiste puhul üle aasta:

- eesti keeles publitseeritud teadustöö/artikkel (esitamine üle aasta)
- võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel
- publitseeritud/aprobeeritud doktoritöö (Heino Liimetsa nimeline preemia; esitamine üle aasta)
- magistritöö
- populaarteaduslik töö (esitamine üle aasta)
- didaktilis-rakenduslik töö või õpik (üld-, kutse- ja kõrgharidusõpikud, mida täiendavad metoodilised    juhendmaterjalid ja õpetajaraamat)

Konkursi tulemused tehakse igal kevadel teatavaks ja parimatel autoritel on võimalus oma töid tutvustada kasvatusteaduste konverentsil, mis toob kokku hariduse ja koolielu päevakajalistel teemadel arutlema õpetajad, koolijuhid, üliõpilased, kasvatusteadlased ja haridusametnikud. Seni on konverentsidel kõneldud kasvatusteaduste evalveerimisest, väljapaistvusest ühiskonnas, haridusasutuste võrgustumisest ja koostööst jms. Konverents toimub vaheldumisi Tallinnas ja Tartus. Järgmine konverents toimub 2017. a aprillis Tallinnas. Eelmise, 2016. aasta konverentsi ettekannetega saad tutvuda siin!

Allikas: Eesti Teadusagentuuri koduleht. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Parimad kasvatusteadlased 2016 on selgunud!
• „Võrgustuv õppimine – ei ole üksi ükski kool“ - kasvatusteaduste konverents Tartus