Autor jõudis järeldusele, et Eesti vajab keskset lahendust küberhügieeni taseme tõstmiseks. Tänaseni on probleemile tähelepanu pööratud vaid vabatahtliku töö või Euroopa Liidu toetusprogrammide abil.

Uurimistöö lähtekohaks on asjaolu, et digiohutuse valdkond areneb hariduses kõrvuti e- ja mobiilse õppega. „Ühiskond seisab silmitsi erinevate väljakutsetega, mis toovad endaga vajaduse digivaldkonda reguleerida,“ sõnas töö autor ja lisas, et hetkel on see nagu Metsik Lääs, kus kesksed programmid ja juhised koolidele, mis aitaksid formaalse hariduse tasemel digiohutuse murede ja väljakutsetega toime tulla, on pigem kesised.

Doktoritöö raames töötas autor välja digiohutuse mudeli, mille abil saab analüüsida olemasolevaid vahendeid ja leida uusi võimalusi lahendamaks ette tulevaid probleeme. „Täna on väljakutsetega toimetulekuks põhiliselt kasutusel loengud, vähesel määral töölehti ja tõlkekirjandust, ka hoiatavad artiklid meedias,“ selgitas töö autor. Doktoritöös välja pakutud digitaalse ohutuse mudel võtab arvesse nelja aspekti: (1) sidusrühmade tsoone: personaalne (pere, sõbrad jt) või ühiskondlik (kool, tuttavad jt); (2) erinevaid riske (pettus, andmed, tervis, vabadus, maine); (3) internetikasutaja asjatundlikkuse taset (algaja või ekspert) ning (4) võimalikke lahendusi.

Autori sõnul on mudelil mitmeid rakendusvõimalusi. „Seda saab kasutada riikliku teavitustöö strateegia loomiseks, töövahendina õpilaste ja koolide digiohutuse alaste murede mõistmisel või valdkonna eest vastutajate tegevuse tulemuste analüüsimisel. Samuti tuleb mudel abiks uute meetmete ja lahenduste loomisel ning nende kasuteguri ennustamisel,“ sõnas Lorenz.

Doktoritöö pealkiri on "A Digital Safety Model for Understanding Teenage Internet User's Concerns" ("Digitaalse ohutuse mudel mõistmaks teismelise internetikasutaja vajadusi"). Töö juhendaja on Tallinna Ülikooli dotsent Kaido Kikkas. Oponendid on Tallinna Tehnikaülikooli dotsent Rain Ottis ja Umeå Ülikooli lektor Elza Dunkels. Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA. 

Uurimustöö valmimist on toetanud Euroopa Sotsiaalfond ja programm DoRa, HITSA programm Tiigriülikool, European Association of Technology Enhanced Learning, Tallinna linna stipendium, Swedpanga ärieetika stipendium koostöös Tartu Ülikooli eetikakeskusega, NATO Küberkaitsekoostöö Keskus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Tallinna Ülikooli ja digitehnoloogia insitutuudi uuringufond.

Allikas: Tallinna Ülikooli pressiteade. Foto: Maris Valdmets.

Samal teemal:

• Doktoritöö pakub ideid õppetöö mängustamiseks kõrgkoolis
• Doktoritöö: matemaatikateadmistel on oluline mõju algklassiõpilaste motivatsioonile