Gümnaasiumi lõpetamiseks peab õpilane sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, matemaatika ning võõrkeele riigieksamid. Matemaatika riigieksami puhul peab õpilane valima kitsa või laia kursuse alusel koostatud eksamitöö vahel.

Võõrkeele riigieksami puhul on õpilasel kolm valikuvõimalust. Saab sooritada inglise keele riigieksami, mille eduka läbimise korral antakse õpilasele B1 või B2 tase. Teine võimalus on valida Innove vahendatud rahvusvaheline prantsuse, saksa või vene keele eksam, mille edukal sooritamisel omandab õpilane rahvusvaheliselt tunnustatud keeleoskuse tunnistuse. Kolmanda võimalusena võib õpilane esitada rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksami vähemalt B1 tasemel läbimise tunnistuse, mis vabastab ta võõrkeele riigieksamist. Vastav eksamitunnistus peab olema kehtiv vähemalt 31. augustini 2017 ning see tuleb kooli esitada hiljemalt 20. jaanuaril. Soovi korral võib õpilane sooritada inglise keele riigieksami ja lisaks ühe Innove vahendatud rahvusvahelise eksami.

Lisaks riigieksamitele tuleb teha gümnaasiumi koolieksam ja õpilasuurimus või praktiline töö (praktilist tööd ei tehta eksternina kooli lõpetamisel).

Riigieksamitele registreerimise tähtaeg eksamite infosüsteemis (https://eis.ekk.edu.ee/eis/) on 20. jaanuar. Kui õpilasel puudub võimalus registreerida end eksamite infosüsteemi kaudu, teatab ta oma valikud koolile samuti 20. jaanuariks. Koolid saavad eksamite infosüsteemis oma õpilaste registreerimise seisu jälgida ja kontrollida kuni 30. jaanuarini 2017.   

Selle aasta riigieksamid algavad  24. aprillil eesti keele eksamiga ning lõpevad 12. mail matemaatika eksamiga. Riigieksamite tulemused avalikustatakse hiljemalt 19. juunil eksamite infosüsteemi ja riigiportaali www.eesti.ee kaudu. Riigieksami e-tunnistused on kättesaadavad ja alla laaditavad alates 20. juunist eksamite infosüsteemist või riigiportaali www.eesti.ee päringukeskkonnast.

Täiendavat teavet riigieksamite kohta leiab www.innove.ee/et/riigieksamid.

Allikas. SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eesti keele riigieksamil läbikukkujaid ei olnud
• 2016. a riigieksamite esmased tulemused kinnitavad viimaste aastate keskmisi
• Eesti keele teise keelena riigieksamil paneb teadmised proovile 2239 eksaminandi

Programmi eestvedaja Angela Aderi sõnul on maailm pidevas muutumises, samuti muutuvad kool, õppimine ja õpilased. „Et robotite ja arvutitega konkureerida, vajame väga häid teadmisi ja mitmekesiseid oskusi. Digimeedia annab palju uusi võimalusi, kuid meie koolides napib kaasaegset eestikeelset õpivara,” märkis Ader. 

Huvilised on oodatud esmalt 16. jaanuaril kell 16.00–17.30 Tartusse 3D kasvuhoonesse (Kastani 42) ideekorjele. Eriti oodatakse õpetajaid, kes praktikutena oskavad öelda, missugused mängud lastele meeldivad ja millest oleks ka õppetöös kasu. 20.–22. jaanuaril toimub samas kohas üritus „Global Game Jam & Hackathon”. Arendusnädalavahetuse lõpus valitakse välja viis meeskonda, keda toetatakse kolme nädala jooksul oma prototüübi arendamisel, testimisel ning meeskonna loomisel. Seejärel valitakse välja kolm meeskonda, kes saavad idee lõplikuks väljaarendamiseks ning koolidele kättesaadavaks tegemiseks arendustoetust kuni 10 000 eurot. Juunis toimub uute mängude avalik tunnustamine ja mängimine.

Programmi arendamist ja toimimist toetab ekspertkogu, kuhu teiste hulgas on kaasatud Harri Tallinn (Civitta, Ajujaht), Rein Lemberpuu (Contriber), Raul Kübarsepp (Tartu Kunstikooli 3D eriala õppejõud), Henri Laupmaa (Hooandja, FundWise), Lauri Antalainen (CoreGrow​) ja Anzori Barkalaja (haridusuuenduskeskus).

ÕpiVeski programm on osa Euroopa sotsiaalfondist rahastatavast projektist „Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum arendamine“. Selle eesmärgiks on töötada välja uuendusliku õppevara koondamise, sõelumise, arendamise, kvaliteedikontrolli ja levitamise süsteem. Programmi koordineerib TÜ haridusteaduste instituudi haridusuuenduskeskus, kaasatud on arvutiteaduste instituut ning Tartu Kunstikooli arvutimängude kogukond.

Täpsem info ja üritusele registreerimine on TÜ Pedagogicumi kodulehel. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub hariduseksperte ja tehnoloogiaettevõtteid osalema keskhariduse e-õppematerjali hankes
• Kogu digitaalne õppevara ühest kohast

AHHAA Teaduskeskuses toimuval esimesel eelvoorul võistlevad ligikaudu 300 õpilast. Meeskonnad on näiteks Miina Härma Gümnaasiumist, Tartu Veeriku Koolist, Tartu Kivilinna Koolist, Hummuli Põhikoolist,  Suure-Jaani noortekeskusest, viljandi Keskklinna Koolist, Tartu Hiie Koolist, Palupera Põhikoolist, Räpina Ühisgümnaasiumist, Tõrva Gümnaasiumist ja paljudest teistest peamiselt Lõuna- Eesti koolidest. 

Võistluspäev algab kõigile meeskondadele kell 9.50 avatseremooniaga, pärast seda hakkavad erinevatel mängulaudadel võistlused. Samal ajal tutvustavad ja kaitsevad osa meeskondi hindajatele oma uurimisprojekti. 

Kell 16.30 algab pidulik medalite, diplomite ja auhindade kätteandmine. 

Kaasaelajatele pakume võimalust osaleda põnevates töötubades. 

 KAVA:
 11.00 – Sumorobotite meisterdamise töötuba 
 12.00 – Kiirete robotite ehitamise töötuba
 13.00 – Teadusteater
 13.00 – Tolmuroboti meisterdamine
 15.00 – Teadusteater 
 15.30 – LEGO võidusõiduautode meisterdamise töötuba
 16.30 – Sumorobotite meisterdamise töötuba
 17.00 – Teadusteater 

FIRST LEGO League Eesti programmijuhi Heilo Altini sõnul on võistlusest sel hooajal märgatavalt huvi üles näidanud hulk uusi juhendajaid. Lisaks tulevad järjest enamad kogenenud FIRST LEGO League juhendajad osalema mitme meeskonnaga. 

FIRST LEGO League Eesti võistluseid korraldab MTÜ Robootika koostöös Tartu Ülikooliga. 
Rohkem infot võistluse kohta leiate siit. 

FIRST LEGO league on maailma suurim robootika- ja tehnikaalane võistlus noortele vanuses 9-16. Võistluse eesmärk on tõsta noorte huvi teaduse, tehnika ja inseneeria vastu ning arendada eluks vajalikke oskusi nagu kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, meeskonnatöö, loovus ja enesekindlus. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eestis jõudis müügile populaarse Ozoboti roboti uue põlvkonna intelligentne mudel Evo
• FIRST LEGO League Eesti võistlus lööb osalejate rekordi
• Robotexile on registreerunud maailmarekordi jagu võistkondi

Talveakadeemia on mõeldud eelkõige neile, kes juba õpivad, õpetavad või kohe asuvad seda tegema Eesti kõrgkoolides ning soovivad mugavas keskkonnas tutvuda uue ühiskonna, kultuuri, ülikooli ja siinsete õpetamise meetoditega. 

Osalejad saavad ülevaate eesti keelest ja ajaloost, siinsetest tavades ja kommetest, aga ka siin pakutavast haridusest, selle sisust ja kvaliteedist. Oma ala professionaalid tutvustavad loengutes ja õpitubades eesti muusikat, filmi- ja teatrikunsti, esemelist pärandit, saunakultuuri ning oluline osa on ka mitmekülgsel kultuuri- ja meelelahutusprogrammil.

„See on suurepärane võimalus kogeda, mida tähendab olla osa Tartu ülikooli ja Viljandi kultuuriakadeemia õpilaskonnast. Selle kursuse raames saab tuttavaks Eesti, eestlaste ja meile omapäraste kultuuriaspektidega ning samal ajal veeta kvaliteetaega looduskaunis kohas asuvas metsatalus sauna ja kohaliku toiduga, mis on omamoodi praktiline kontekst kõigele teoreetilisele,“ ütleb idee algataja, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusvaheliste suhete spetsialist Liina Junolaine.

Rahvusvahelises talveakadeemias on võimalik luua unustamatuid mälestusi, uusi sõprussuhteid, täiendada oma teadmisi ja oskusi. Mitmekesine töökeskkond aitab erinevate kultuuritaustaga osalejatel lõimuda meie ühiskonda ja suurendada ühtekuuluvustunnet.

Registreerumine on avatud 18. jaanuarini. Üliõpilastel on osalemise eest võimalik teenida ka ainepunkte. Töökeeleks on inglise keel. Rohkem infot siit. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• TalveAkadeemia kutsub üliõpilasi lühiartiklite konkursile
• Tudengikonverentsil avastatakse digimaailma 1001 varjundit

Oodatud on keskkonnaproblemaatikat tutvustavad õpilasuurimused, GLOBE programmi mõõtmisi ja tegevust kajastavad tööd ning põhikooli loodusainetega seotud loovtööd.

Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdi Imbi Henno sõnul aitab konkurss õpilastel teadusvaldkonnaga sõbruneda. „Praktilised tegevused, mõõtmised ja uuringud väljaspool klassiruumi on motiveerivad ning pakuvad noortele võimaluse reaalselt tutvuda teaduse tänapäevaste teemadega,“ selgitas Imbi Henno.

Töid võib esitada nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. Kollektiivse töö puhul  tuleb nimeliselt eristada kuni kaks õpilast, kes uurimistööde konverentsil tööd esitlevad. Töid hinnatakse kolmes vanusastmes: 5.–7., 8.–9., ning 10.–12. klassi ja kutseõppeasutuste õpilaste uurimustööd. Põhikooli III kooliastme loovtööd moodustavad eraldi kategooria.

5.–7. klassi uurimistööd võivad olla teoreetilised st on koostatud ainult kirjanduse või veebimaterjalide põhjal. 8.–12. klassi uurimistööd peavad sisaldama empiirilist uuringut (vaatlused, mõõtmised, küsitlused jne) või GLOBE andmebaasi andmete kasutamist. Töö võib olla kirjutatud eesti, vene või inglise keeles.

GLOBE on ülemaailmne koolide keskkonna- ja teadushariduse programm, millest võtavad osa kooliõpilased 116 riigist, nende hulgas ka õpilased 79 Eesti koolist.

Tööde esitamise tähtaeg on 15. mai 2017. a.

Uurimustöö tingimused ja hindamine

Nii elektrooniliselt kui ka paberkujul köidetud uurimistöö koos eesti- ja inglisekeelse resümeega esitatakse Imbi Hennole, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdile (tel: 7350284, imbi.henno@hm.ee) aadressile Tõnismägi 11, 15192 Tallinn.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• GLOBE programmi kodulehekülg
• Keskkonnaalaste uurimistööde üleriigiline konkurss
• Ilmavaatlused tõid Palupera põhikoolile rahvusvahelise tunnustuse

Kokku viiakse neljal järjestikusel kolmapäeval läbi neli seminari, mille eesmärk on:

- kaasata projekti uusi virtuaallaborite süsteemi paigaldajaid ning laborite arendajaid,
- demonstreerida virtuaallaborite süsteemi kasutatavust õppetöös,
- tutvustada VÕSA projekti kaugemaid eesmärke ning tulemusi.

Nelja seminari jooksul käiakse läbi kõik vajalikud etapid laborite loomiseks ja kasutamiseks õppetöös. Täiendavalt käsitletakse virtuaallaborite süsteemi paigaldust oma ettevõtte taristusse. Ühtlasi valmivad laborimaterjalid õppetöö hõlbustamiseks. Seminarid toimuvad eesti keeles.

Seminaride ajakava: 
11. jaanuar 2017 kell 14:00 - 17:00 IT Kolledžis ruumis 217, VÕSA projekti ja virtuaallaborite süsteemi i-tee tutvustus.
18. jaanuar 2017 kell 14:00 - 17:00 IT Kolledžis ruumis 219, Virtual Teaching Assistant vahendi tutvustus.
25. jaanuar 2017 kell 14:00 - 17:00 IT Kolledžis ruumis 217, Automaatkontrollide tutvustus ja loomine.
1. veebruar 2017 kell 14:00 - 17:00 IT Kolledžis ruumis 217, Virtuaallabori i-tee keskkonna paigaldamine ettevõtte infrastruktuuri.

Täpsem info ja registreerimine HITSA kodulehel. 

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• IT Kolledž ja Helmes kutsuvad avalikule loengule „Quick Start - kiiresti ja edukalt ideest tarkvarani“
• Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori kohusetäitjana asus tööle Peeter Lorents

Avasaates kogunevad Tartusse, AHHAA keskusesse ligi sadakond noort, kellest vaid 30 pääseb kohtunike karmist sõelast edasi Teaduslabürinti ülevindi ülesandeid lahendama. Võistlus on põnev ja saatus halastamatu: ainult 15 kiiremat teadusnäljast noort saavad edasi põhivõistlusele. Kotkapilguga jälgivad esimest heitlust kohtunikud Riin Tamm, Mart Noorma ja peakohtunik-saatejuht Aigar Vaigu. 

Loe lähemalt Rakett 69 kodulehelt!

Samal teemal:

• Microsoftis Ameerikat avastamas
• Nädal aega Microsofti südames

Läti ülikooli rektor professor Indrikis Muižnieks ja Vilniuse ülikooli rektor professor Artūras Žukauskas külastavad Tartut Balti riikide juhtivate ülikoolide rektorite iga-aastaste kolmikkohtumiste raames, mis toimuvad alates 2011. aastast. Sarja eelmine kohtumine toimus eelmise aasta aprillis Vilniuses. Lisaks tavapärasele rektorite kohtumisele tutvuvad külalised tänavu ka Maarjamõisa tehnoloogialinnakuga.

”Balti riikide kolme juhtiva klassikalise ülikooli koostöö on kantud meie ühisest vastutusest oma riigi ja ühiskonna positiivsete muutuste tagamisel,“ selgitas selle koostöökohtumise olulisust Tartu ülikooli rektor professor Volli Kalm. “Ülikoolide sisuline koostöö on eraldiseisvalt väldanud juba enam kui 25 aastat, ent kolm rahvusülikooli ühiselt saavad veelgi jõulisemalt teadvustada ülikoolide rolli targa järelkasvu kasvatamisel ja oluliste tulevikuprobleemide lahendamisel,” lisas Kalm. 

Kolme Balti riigi piiriülese koostöö ja nende riikide juhtivate ülikoolide õppealase ühistöö edendamiseks ning teiste Balti riikide keelte ja kultuuri õppimise populariseerimiseks on kolmel rektoril plaanis allkirjastada kohtumisel leping, millega asutatakse stipendium kõiki kolme Balti riigikeelt oskavale üliõpilasele. Stipendiumi, mille suurus on 2000€, annavad edaspidi välja Tartu ülikooli, Läti ülikooli ja Vilniuse ülikooli rektorid kordamööda. Lisaks toetavad rektorid igal aastal oma ülikooli kolme lõppvoorus osalejat reisikulude katmisel. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• „Õpi Tartus!“ kõrghariduspäev tuleb juba 12. jaanuaril
• Tartu Ülikool kutsub kooliõpilasi programmeerimises kätt harjutama
• Tartu Ülikoolil on valminud uus ingliskeelne mainevideo

Sõbralik koostöö on Nõlvaku Lasteaia üks põhiväärtustest. Kokku on väärtuseid neli, lisanduvad tervis, keskkonnahoid ja loovus. 2016. aastal pälvis Nõlvaku Lasteaed süsteemse ja tulemusliku tegutsemise eest laste kasvamist toetava keskkonna loomisel Tartu Ülikooli eetikakeskuse tunnustuse „Väärtuskasvatuse lasteaed“ ja „Hea lasteaia edendaja“.

Käisin Nõlvaku Lasteaias külas enne aastalõppu, mil maja oli tavapärasest vaiksem, aga rikkalikult dekoreeritud ja kaunistatud: suured paberist lumehelbed laes ja seintel, lustakad paberketid ühest seinast teise ulatumas, tuledesäras kuused ja palju muud pühade juurde kuuluvat. „Seda tegid lapsevanemad, see kõik on meie ühine idee ja teostus,“ ütles direktor. Lastevanemate tegutsemine rõhutas veelgi Nõlvaku Lasteaiale vast kõige iseloomulikumat väärtust: sõbralikku koostööd. 

Ühiselt valminud kaunistused

Veidi hiljem olid vestlusringis väärtustest ja väärtuskasvatuses rääkimas direktor Merle Perm, õppealajuhataja Karolin Kabanen, logopeed Kadri Toom, rühmaõpetaja Merilin Mandel ja muusikaõpetaja Katrin Mandel. 

Kas 2016 oli teie jaoks teistmoodi (töö)aasta kui muidu?

Karolin Kabanen: See oli hästi töine, aga üllatusterohke aasta. Võtsime korraks aja maha, et täiesti ausat pilti iseendast peeglis vaadata. Seda aitas meil teha osalemine TÜ eetikakeskuse väärtuskasvatuse konkursil. Saime tagasivaatavalt analüüsida, mida juba teinud oleme. Ja saime hoogu juurde, kuna meile öeldi, et tehtu on ilus ja tore. Ise me elame siin lasteaias igapäevast elu ega analüüsi oma tegevust niimoodi iga päev. 

Merilin Mandel: Väärtuskasvatuse konkursil osalemine oli kui kollektiivne sisekaemuslik tegevus, pidimegi sõnastama, mida me iga päev lasteaias teeme. 

Merle Perm: Meie jaoks oli kõik väga loomulik, need väärtused, mida me endas kanname ja mis meil ka kirjas on, need põhiväärtused ei ole sõnakõlksud, me elamegi neid väärtusi. Sõbralik koostöö tähendabki sõbralikku koostööd – kes näeb sõpra hädas, see aitab; kes oskab, see teeb. Inimesed ei pelga ka eksida, nad on julged ja avatud. Teinekord öeldakse lasteaiapere, meie oleme siin tõesti nagu üks suur perekond. 

Merilin Mandel: Ma pole nii hästi funktsioneerivat perekonda ammu näinud! (Kolleegid on selle toreda ütlemisega väga nõus – toim.)

Katrin Mandel: Minu kui muusikaõpetaja jaoks algab aasta tegelikult sügisel. Oleme tänaseks üksjagu laule jõudnud selgeks õppida. Tegelikult on igaks sündmuseks midagi varnast võtta, nii lastel kui õpetajatel. Meil laulavad õpetajad ka! Oli töine, rõõmus, huvitav, loominguline aasta. Järjest tegusamaks on aastad muutunud. Ja mitte nii, et keegi ütleb, et nüüd peab tegusamaks muutuma, vaid meie ühine tegutsemine järjest aktiviseerub.  

Merilin Mandel: Siin lasteaias töötamine pole mitte töö, vaid eluviis. Kui ikka kellelgi on hea idee, siis kella ei vaadata, nii tore on koos tegutseda.

Merle Perm: Minu jaoks oli suur muutus see, et 2016. aasta sügisest oleme taas kuue rühmaga lasteaed, enne oli 12 rühma. Nõlvaku Lasteaia lasteaia Tuleviku filiaal hakkas elama oma elu, ja nüüd on Laagris tore Tuleviku Lasteaed. 

Üks rühmaruumidest

Rühmaõpetaja on ilmselt see, kes lasteaias väärtuskasvatuse ja väärtustega kõige rohkem kokku puutub?

Merilin Mandel: On küll nii. Ma ei võta küll teadlikult ette paberit, et mis väärtus meil see kuu tulipunktis on. Iga päev saan selle vähemalt korra sõnades lasteni tuua ja tegevustega lõimida, väärtused ei ole lihtsalt sõnakõlksud. Ja kui õpetajad omavahel suheldes ka lastele eeskuju annavad, siis mis neil muud üle jääb kui õppida ja järele teha. 

Kui tihti läheb lasteaias logopeedi abi vaja ja kuidas logopeed oma töös ka põhiväärtustega arvestab?

Kadri Toom: Logopeedi abi läheb vaja igapäevaselt, ehkki tegemist on tavalasteaiaga. Olen püüdnud ka kõnearendustöös tuua sisse teemasid, mis on seotud väärtuskasvatuse ja üksteisest hoolimisega. Veel pean oluliseks sõbralikku koostööd vanematega, sest laps vajab ju mitmekülgset tuge. Võibolla mõni lapsevanem on hõivatum ja tal on raskem leida aega lapsega harjutamiseks, aga üldiselt saan öelda ainult kiidusõnu. Ma ei ole siin veel tervet aastat töötanud, aga minu jaoks ongi kõige positiivsem üllatus see, kui hea seltskond on siin koos. 

Põhiväärtused on kogu aeg silma all ja näha

Nõlvaku Lasteaed oli tubli lasteaed ka kahe, kolme, nelja aasta eest ja on seda kindlasti tulevikuski. Miks otsustasite kandideerida väärtuskasvatuse konkursil just nüüd, ei varem ega hiljem? 

Merle Perm: Tundus, et oleme jõudnud etappi, kus meil on midagi öelda ja ette näidata. Seljataga on kolmeaastane sisehindamise periood, need kokkuvõtted olid tehtud, käimasolev õppeaasta oli kohe kohe lõppemas. Käis juba lasteaia uue arengukava koostamine. Kevadel tuligi kuidagi loomulikult idee, et proovime konkursil osalemiseks vajalikku formaati täita. Kui projekt oli kaante vahel ja olime selle ära saatnud, siis see kõnetas meid nii palju, et sealt tulid meie arengukava põhisuunad. See kõik oli rahulik ja loomulik areng. Siis saime tagasisidet eetikakeskuselt, sealt saime palju julgustust ja nii see protsess liikus.

Karolin Kabanen: Oleme oma teed ja rada otsinud kõik need aastad, tähistasime hiljuti viiendat sünnipäeva. Leidsime, et meil on nii hea siin majas olla ja töötada, et nüüd tahame konkursil osaleda. Kirjutasime ausalt ka oma arenguvõimalustest. Need ei ole vead, need on arenguvõimalused. 

Merilin Mandel: Positiivne eneseanalüüs on alati meeldiv teha, eriti veel, kui saad vastata küsimustele, mis kõik on siin hästi. 

Lasteaias on ka ujula

Sõbralikkus, koostöö, laste tervis ja loovus – need on ju loomulikud asjad ühes lasteaias. Kui põhiväärtused kirjas ei oleks, kas te siis neid ei järgiks?

Katrin Mandel: Need on kõige inimlikumad ja tähtsamad väärtused, igapäevatöös me kogu aeg jagame oma mõttelaade, mis on nende väärtustega seotud. Ma valin ka laule selle järgi, mis lastele neid meelde tuletaksid. Kui lapsed saavad siit need väärtused kaasa tegevuste kaudu, siis see on kõige tähtsam. Meil on võimalus lastele pakkuda ja tähelepanu juhtida sellistele asjadele, mis neile hiljem elus rõõmu ja kasu toovad. 

Merle Perm: Siinkogetuga lähevad nad koju. Meie põhiväärtused ei kõneta üksnes lapsi, vaid need lähevad edasi vanematele. Juba 2012 said põhiväärtused ühiselt kirja pandud. Panime kirja ju seda, mida ise väärtustame! Me ei mõelnud neid projekti jaoks välja. 

Merilin Mandel: Miks meil need igal pool kirjas on, ka rühmas seinte peal näiteks? Ka rühma reeglid on kirjas, et need oleks kogu aeg visuaalselt näha. Kui lapsed lähevad riidu, mida ikka vahel juhtub, siis räägin neile sõbralikust läbisaamisest ja saan näidata kohe visuaalselt, et meil on asjad nii, meie harjutame sõbralikuks olemist. Lapsed ju alles õpivad tundma  ning ellu rakendama neid väärtusi. 

Karolin Kabanen: Tulin siia alguses rühmaõpetajaks. Esimene mulje, mis majast kohe jäi, oli see, et kuidas need inimesed siin nii õnnelikud ja sõbralikud on, kuidas meeskonnatöö nii hästi toimib. Nii et need väärtused – sõbralik koostöö, tervis, keskkonnahoid, loovus –  elavad oma elu hoolimata sellest, kas on kirja pandud või mitte. 

Kadri Toom: Igal asutusel on oma nägu, tajun Nõlvaku Lasteaia poolt esiletõstetud väärtusi siin töötades tõepoolest iga päev. 

"Tarkuste hoidiste" metoodika põhineb eesti vanasõnadel

Nõlvaku Lasteaias on igapäevatöös kasutusel mitu metoodikat. Miks nii?

Karolin Kabanen: Oleme otsinud oma nägu. Kuna variante on nii palju ja õpetajad on praktiseerinud erinevaid metoodikaid, siis tegime pilootaasta, kus proovime erinevaid lähenemisviise ja pärast arutleme. Igaüks saab siis edasi mõelda ja valida.

5-7-aastaste rühmas on Merike Miti „Tarkuste hoidiste“ metoodika, mis on eesti vanasõnadele põhinev. Kasutusel on ainult positiivse suunitlusega vanasõnad ja neid tegevustesse (mängud, loovtööd, igapäevaolukorrad) rakendades õpetatakse lastele märkamatult ka väärtuseid. 4-5-aastased piloteerivad metoodikat „Sina suudad seda“, mis on sotsiaalsete oskuste programm. ja veel on meil kasutusel „Samm-sammult“ metoodika, mis on ka sotsiaalsete oskuste programm. 

Kõik sotsiaalsed oskused on tugevalt seotud väärtuskasvatusega. Valikuvabadus annab võimaluse, et õpetaja saab lähtuda konkreetse rühma vajadustest.

Merilin Mandel: Näiteks „Sina suudad seda“ õpetab lastele emotsionaalset vastupidavust, kuidas oma emotsioonidega toime tulla. Seda metoodikat ei ole Eestis varem kasutatud.

Sügisel tegelesime enesekindlusega, meil oli enesekindluse nukk Eneli, kuidas Eneli ei olnud enesekindel ja kuidas ta selleks sai. Rühmas on üks laps, kelle enesekõne oli enne hästi negatiivne – ma ei saa, ei oska, pole mõtet proovida. Kui ta pani saapaid jalga, siis julgustasin teda, et mida Eneli ütleks, mida teeks. Nüüd oleme asjad saanud nii kaugele, et ta hüüab iga kord, kui saapad jalga saab – ma suutsin seda, ma olen enesekindel! Juba lühikese ajaga on lapse enesekõne muutunud positiivseks. 

Vasakult: Merle Perm, Merilin Mandel, Karolin Kabanen, Kadri Toom. Taustal paistab suur värvimandala, mida kõik õpetajad tasapisi koos valmistavad. Veel üks koostöövorm!

Öelge palun lõpetuseks üks asi, mille poolest Nõlvaku Lasteaed kõigist teistest lasteaedadest kindlasti erineb?

Karolin Kabanen: Tuled alati naerul näoga Nõlvakule, tuled alati hea tujuga tööle. 

Merle Perm: Siin majas on  keskkond, kus inimesed saavad iseendaks jääda. Positiivsed emotsioonid, kaasahaaravad ideed ja tahtmine südamega teha.

Merilin Mandel: Turvatunne, mis on tänu kolleegidele, inimestele sinu ümber. Mul on igas olukorras abi olemas. Kui on nii palju inimesi koos, siis tihti ei jaksata teiste muredele tähelepanu pöörata. Siin seda ei ole.

Kadri Toom: Eluterve õhkkond. 

Autori fotod. 

Samal teemal:

• TÜ eetikakeskus tunnustas parimaid väärtuskasvatuse koole ja lasteaedu
• Väärtuskasvatuse lasteaed väärtustab üksteist austavaid suhteid
• Väärtuskasvatus kodus ja lasteaias

„Kutsun kõiki loovaid inimesi, kes soovivad meie maailma visuaalselt paremaks ja esteetilisemaks muuta, õppima liikuva graafika kujundajaks või kujundusgraafikuks,“ sõnas ametikooli disaini õppesuuna juhtõpetaja Maila Juns-Veldre.

Veel saab õppima asuda pagari, spaateenindaja või hoolekandeasutuse praktikajuhendaja erialadel.

Praktikajuhendaja hoolekandeasutuses on jätkuõppe eriala, mis keskendub praktikantide ja uute töötajate juhendamisele eakate hooldusega tegelevates asutustes või mittetulundusühingutes.

Õppetöö on kõigil erialadel tsükliõppes ehk 4-5 päevaste tsüklitega keskmiselt kord kuus.

Sisseastumisavaldusi võetakse vastu tööpäeviti kell 8-17 kuni 27. jaanuarini. E-avalduse saab esitada ametikooli veebilehe kaudu.

Sisseastumisvestlused- ja katsed korraldatakse 30.-31. jaanuaril, õppetöö algab veebruarist.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Kuressaare Ametikooli aasta õpetaja on iirlane Ian Pettersson
• Kolm Eesti kutsekooli said rahvusvahelist koostööd toetava tunnustuse
• Ametikooli osalusel valmis programmeerimist õpetav mäng