"See tulemus näitab, et Eestis õpetatakse loodusteaduseid väga kõrgel tasemel. Loodetavasti motiveerivad rahvusvaheliselt tasandilt toodud medalid õpilasi veelgi süsteemsemalt loodusteadusi õppima, et saavutatud taset hoida ja ka edasi liikuda," märkis TÜ teaduskooli teaduse populariseerimise peaspetsialist Marek Järvik.

13. rahvusvaheline loodusteaduste olümpiaad (IJSO) toimus tänavu Indoneesias Bali saarel. Võistlusel purustati senine osalejate rekord, kui võistlustulle astus 276 õpilast 48 riigist.

Eestit esindasid mainekal võistlusel hõbemedali teeninud Kaarel Kivisalu (Tallinna Reaalkool), pronksmedalid rinda saanud Hanna-Riia Allas (Tartu Veeriku Kool), Konstantin Dukatš ja Daniil Vaino (Narva Keeltelütseum) ning Anni Joamets (Tallinna Prantsuse Lütseum) ja napilt medalita jäänud Andreas Simson (Tallinna Inglise Kolledž).

Esikoha ja parima teoreetilise töö auhinna saavutas Taiwani võistleja, ka riikide arvestuses läks võit Taiwani delegatsioonile. Eksperimentaalvooru esikoht läks seekord jagamisele Brasiilia, Hiina ja Venemaa võistkondade vahel.

Juhendajatena saatsid Eesti õpilasi TÜ vanemteadur Darja Lavõgina, ELO žürii liige Ülle Kikas ja TÜ doktorant Andres Ainelo.

Rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil saavad osaleda kuni viieteistaastased õpilased. Kahes teoreetilises võistlusvoorus lahendatakse individuaalselt ülesandeid nii füüsika, keemia kui ka bioloogia valdkonnast ning lisaks toimub võistkondlik eksperimentaalvoor, kus seekord uuriti muskaatpähkli ehitust ja eraldati sellest eeterlikku õli.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab TÜ teaduskool.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Eesti õpilased paistsid silma rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil
• Eestile Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadilt kuld ja kaks hõbemedalit

Sahtlinäitusel on võimalus võrrelda 17. sajandi loodusuurija Maria Meriani filigraanse teostusega illustratsioone Suriname putuka- ja taimeriigist loodusmuuseumi kogudes asuvate eksootiliste eksemplaridega. Autori 300 aasta vanuseid värvikaid kirjeldusi täiendavad entomoloog Andro Truuverki selgitavad kommentaarid.

Näituse idee kasvas välja Tartu ülikooli raamatukogu 2017. aasta kalendrist, mis tutvustab raamatukogu haruldaste raamatute kogus asuvat Meriani teost. „Kalendri ettevalmistamisel loodusmuuseumi külastades avastasin, et paljud Meriani kujutatud putukad on väljas muuseumi püsiekspositsioonis. Sealt edasi sündis idee, et miks mitte Meriani pilte ja päris putukaid üheskoos eksponeerida,“ rääkis kalendri ja näituse üks koostaja, TÜ raamatukogu töötaja Moonika Teemus.

„Kuuldes, et Tartu ülikooli raamatukogus on olemas "Metamorphosis insectorum Surinamensium" originaalköide ning on idee teha selle põhjal näitus koostöös TÜ loodusmuuseumiga, olin ma kohe nõus. Meriani materjaliga töötamine oli väga kaasahaarav,“ selgitas näituse koostaja, TÜ zooloogia osakonna doktorant ja loodusmuuseumi spetsialist Andro Truuverk.

Maria Sibylla Meriani tuntakse kui üht entomoloogia rajajat. Aastatel 1699–1701 viibis Merian Surinames, Hollandi asumaal Lõuna-Ameerikas, kus vaatles ja kogus putukaid. Juba 1705. aastal ilmus Amsterdamis tema tähtteos Metamorphosis insectorum Surinamensium („Suriname putukate metamorfoosid“), mis oli üks esimesi Uue Maailma putukafaunat tutvustavaid raamatuid. Teosele andsid suurima väärtuse 60 käsitsi koloreeritud illustratsioonitahvlit. Pärast Tartu ülikooli taasavamist 19. sajandi alguses jõudis raamat ka ülikooli raamatukogusse.

Näitus jääb TÜ loodusmuuseumis avatuks kuni 3. detsembrini 2017. TÜ raamatukogu 2017. aasta kalendrit Maria Meriani illustratsioonidega on võimalik osta raamatukogu e-poest, pop-up lugemissaalist (Liivi tn), ülikooli muuseumist, loodusmuuseumist ning Apollo ja Rahva Raamatu kauplustest.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• AHHAA uus näitus: 70 kaamerat ja viiemeetrine filmilinnak
• Veebipõhine fotokonkurss-näitus „Minu kodukoha QR-kood“

Peaauhinnad pälvisid õpilasfirma Festera, mis toodab mikroobsel toimel biojäätmeid lagundavaid prügikaste, ning TÜ Ideelabori STARTER programmist välja kasvanud Triplecase, kes on välja töötanud praktilise kolme lukuga pinali.
 
„Kui eelvoorus oli pigem mõnus ja mentorklubile omane õhkkond, siis Startup Day jättis väga võimsa mulje – nii meie oma Kaleidoskoop kui ka suured esinejad suurtel lavadel! Ühele õpilasfirmale on see sama tunne, nagu näiteks mõnele koolipoisile NBAsse pääsemine,” kiidab Festera meeskonnaliige Sandra ürituse mastaapi. „Meile andis Kaleidoskoobil osalemine nii tohutult esinemiskogemust kui ka vägeva start-up pisiku – tahaks veel võistelda, pitchida, müüa ja networkida!”
 
Zürii esimees, Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura tõdeb, et eriti tuleb esile tõsta tublisid õpilasfirmasid, mis oma ideede arenduses on osanud konsulteerida ülikoolide teadlastega. „See näitab, et teaduspõhisus uue ettevõtluse tugisambana on mõistetav juba meie koolides,” kiitis Puura.
 
Kaks parimat Kaleidoskoobi meeskonda sõidavad osalema Polar Bear Pitching võistlusele, mis on rahvusvaheline start-up üritus, kus oma ideid esitletakse vööni jääaugus seistes.
 
Kaleidoskoop oli ka Ideelabori STARTER programmi lõppvõistluseks, kus kaks parimat TÜ Ideelabori meeskonda pääsesid üle-eestilisele lõppvõistlusele ning said veel ühe võimaluse Startup Day raames oma ideed esitleda. „Minule on STARTER programm nii palju uksi avanud!” tunnistab Triplecase’i eesvedaja Liis. „Läbi STARTER programmi praktiliste koolituste, tutvuste ja mentorite tagasiside on meie ideest on saanud midagi palju suuremat kui algul arvata oskasime!”
 
Tänavu juba seistmendat korda toimunud Kaleidoskoop on TÜ Ideelabori korraldatud Lõuna-Eesti suurim noorte äri- ja projektiideede konkurss. Sel aastal osales võistluses rekordarv osalejaid. Lõppvooru žüriisse kuulusid Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura, Tartu Linna ettevõtluse arengu peaspetsialist Siim Espenberg, Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni EstBAN esindaja Kristian Sägi ning Ajujahi konkursi eestvedaja Harri Tallinn.
 
Ürituse toimumist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Üliõpilaste rakendus vahendab üüripindu maakleritasuta
• Noorte äri- ja projektiideede konkursi võitis ettevõtlusõpet toetav rakendus

„Euroopa Liidu eesistumine on Eesti jaoks uudne ülesanne ja suur vastutus, kuid samas ka suurepärane võimalus näidata enda võimekust ja tugevust,“ ütles minister Mailis Reps. „Eesseisvaid sündmusi ja kohtumisi on tohutult, ainuüksi 28 liikmesriigi ministrite võõrustamine on suur väljakutse.“

Üks esimesi suuremaid sündmusi Eesti eesistumise ajal on Euroopa Liidu teadusministrite mitteametlik kohtumine, mis toimub kava kohaselt järgmise aasta 24.-25. juulil. Kohtumine Tallinnas on kaalukas, kuna on esimene, kus teadusministrid saavad arutada Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi Horisont 2020 vahehindamist ning uue programmi tulevikku.

Teine olulisem teadusvaldkonna sündmus eesistumise ajal on konverents „Tippteadus ühiskonna hüvanguks“, mis toimub oktoobris.

Minister Reps märkis Eesti teadust tutvustades, et meie teadlaste head taset kinnitavad mitmed näitajad, eelkõige edukus välisrahastuse taotlemisel ning publitseerimisaktiivsus. Eesti teadlasi on saatnud edu rahvusvahelistes projektides ning raamprogrammi Horisont 2020 taotlustes. Viimasel viiel aastal on Eestis kõrgetasemeliste teaduspublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta ületanud Euroopa Liidu keskmise.

Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektor Robert-Jan Smits'i Eesti visiit toimub komisjoni ettepanekul ning see on traditsiooniline külastus tulevasse eesistujariiki. Smits külastab ka Tallinna Tehnikaülikooli ning innovatsiooni- ja ettevõtluskeskust Mektory.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Esitlusse saab lisada vaba käega loodud joonistusi, tabeleid, teksti, fotosid ja videosid. Lensooga loodavat esitlust saab salvestada ainult koos heliga ja salvestada Drive, jagada e-posti abil  või Facebooki, Twitteri, LinkedIn jne. keskkonnas.

Rakenduse abil saab õpetaja luua õppematerjale, esitlusi, juhendeid jne. Lisaks sellele võib rakendust kasutada ka hindamisvahendina ja lasta õpilastel luua esitlusi, juhendeid õpitud materjali kohta.
Näiteks 8. klassi õpilase loodud juhend matemaatika 7. klassi teema astmete jagamise kordamiseks  http://create.lensoo.com/watch/bL7W. Luues antud materjali, õpilane kordas astmete jagamist ja hiljem said selle järgi 7. klassi õpilased uut teemat õppida.  

Rakendusel  Lensoo Create on olemas veebilehekülg https://create.lensoo.com/ ja koolielus juhend https://koolielu.ee/waramu/view/1-265b259e-8f30-46b6-b577-86ea1faab2f5

Tutvustuse koostas Laine Aluoja, Türi Põhikooli informaatika- ja matemaatikaõpetaja, Koolielu matemaatika ainemoderaator 

Samal teemal:

• Nädala äpp: Learn … Vocabulary Free
• Nädala äpp: GPS test

Konkursile tuli esitada oma kodukohast ajalooline või mõni muu hoone, mis iseloomustaks antud paika kõige huvitavamalt või mida näitaks meeleldi oma sõbrale. 

Konkurss-näitusel osales 20 kooli üle Eesti. Koode esitati kokku 116. Kõige aktiivsemad koolid olid Tallinna Saksa Gümnaasium (20 tööd), Põlva Gümnaasium (19 tööd) ja Virtsu kool (16 tööd).

Kõik osalejad tutvustasid oma kodukohta just nii, nagu nemad seda nägid. Mitmetel töödel oli näha traditsioonilisi postkaardi vaateid. Parimate tööde väljavalimisel arvestati vaatenurga originaalsust, meeleolu ja emotsiooni olemasolu. 

Žürii valis välja 11 huvitavamat tööd. HITSA saadab koolidesse õpilastele auhinnad.

Tartu Raekoja platsi purskkaev   
Marleen Meister, 9 (Tartu Raatuse Kool)  

Lõvid ja lumi 
Remi Krispin Kärp, 11 (Ristiku Põhikool)  


Pirita rannamaja 
Katarina Virve Mürk, 10, 4.D (Tallinna 21. Kool) 


Põlva lõõtsamängija kuju 
Alar Haidak, Arned Parman, Karl Aksel Joosep Laur ja Maano Maasikmets, 16 (Põlva Gümnaasium) 


Avinurme vana kooli- ja vallamaja 
Anastasia Šubina, 19 ja Andra Kaldma, 19 (Avinurme Gümnaasium) 


Läänemeri-Rahumeri 
Ly-May Raudkivi, 13 (Virtsu Kool) 


Kohtla-Järve Kultuurimaja 
Erko Radik, 17 (Jõhvi Gümnaasium) 


Puhja kirik 
Puhja Gümnaasiumi 1. klass
 

Sääre majakas  
Keidi Rand, 15 (Salme Põhikool) 


Väimela mõis 
Carin Onno, 12 (Parksepa Keskkool) 


Pildike Rotermannist 
Ingrid Rand, 13 (Tallinna Saksa Gümnaasium) 


Suur tänu kõikidele osalejatele ja juhendajatele-õpetajatele. 

Põnevat avastamist QR-koodide näitusel: https://padlet.com/jyrimaemat/QRkood  

Jüri Mäemat, Koolielu kunsti ainemoderaator, konkurss-näituse autor, Pelgulinna Gümnaasiumi õpetaja  

“Kui teil on sõpru, tuttavaid, kes on meie koolis õppinud-õpetanud, siis levitage sõna, et nad teaksid meie juubeliüritustest osa saada, nii avatud uste päevast, Salme kultuurikeskuses toimuvast kontserdist kui ka vilistlaspeost vanas heas koolimajas,” ütles Tallinna 32. Keskkooli direktor Maarja Merigan.

Esmaspäeval, 12. detsembril toimub avatud uste päev, mil kõik huvilised saavad võtta osa õpilasele tavapärasest koolipäevast.

“Ootame külla oma sõpru – lapsevanemaid, vilistlasi, naabreid. Astuge julgelt läbi ning veenduge oma silmaga –  koolis on vahva!” ütles Maarja Merigan.

Avatud uste päeval on võimalik eelregistreerimisega külastada nii tunde, piiluda kell 10.00, 12.00 ja 14.00 algavatel ekskursioonidel koolimaja nurgatagustesse, kui ka maitsta koolisööklas koolitoitu.

Juubelinädal kulmineerub pidupäevaga reedel, 16. detsembril. Kell 16.00 algab pidulik kontsert Salme kultuurikeskuses, kuhu on oodatud kogu koolipere ja kõik kooli sõbrad.

Sama päeva õhtul algusega kell 19.00 toimub koolimajas suur vilistlaspidu.

“Vilistlaspeo avab klassijuhatajatund. Õhtu jooksul saab laval näha vilistlaste esinemisnumbreid, tantsumuusikat valivad õpetajatest DJ-d ning peo naelaks on heategevuslik oksjon. Loomulikult on avatud fotonurk, et kõik armsad hetked ja inimesed saaks jäädvustatud,” rääkis huvijuht Kristel Kubber. Kohapeal on võimalik soetada endale koolimeeneid. Juubeli puhul lähevad müüki ka 45 personaalset tooli aulas ja seda sünnipäevahinnaga 45 eurot.

Lisaks on sellele nädalale planeeritud veel mängude päev ja töötubade päev. Samuti toimub esmakordselt kooli ligi 400 gümnaasiumiõpilast haarav arvamusfestival, mille raames tulevad noortega mõtteid vahetama oma ala eksperdid, nagu Teele Pehk (SA Eesti Koostöö Kogu juht), Helen Talalaev (EMSL kogukonnapraktika ekspert ja Eesti LGBT Ühingu juhatuse liige), Kelly Grossthal (Eesti Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise ekspert), Raivo Juurak (Õpetajate Lehe toimetaja), Anna Gavronski (ERR uuriv ajakirjanik), Birgy Lorenz (TLÜ digitehnoloogiate instituudi lektor, Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht ja õpetaja), Helen Biin (Praxise ekspert), Kristina Mänd (MTÜ Mondo esindaja), Liisa-Indra Pajuste (Eesti Loomakaitse Seltsi liige, Banaanisaare blogi autor), Rael-Saskia Salakka (Lahendus.net tegevjuht). Arvamusfestivaliga soovime edendada arutelu- ja suhtluskultuuri ning motiveerida noori mõtlema ja arvamust avaldama Eestile olulistel teemadel.

1. septembril 1971 uksed avanud Mustamäel asuv Tallinna 32. Keskkool tähistab 2016. aastal oma 45. sünnipäeva.

Avatud uste päeva lisainfo: katrin.parve@32kk.edu.ee

Vilistlaspeo lisainfo: kristel.kubber@32kk.edu.ee, carinejessicak@gmail.com

Samal teemal:

• Tallinna haridusasutuste juhtide konverents „Jutud juhile“
• IKT-konverentsil tunnustati digitaalselt aktiivseid koole

5. jaanuarist 19. veebruarini toimuvaid koolitusi viivad läbi oma ala tunnustatud õppejõud ja pikaajalise kogemusega praktikud. Kursusi pakutakse ettevõtjatele, juhtidele, spetsialistidele, õpetajatele ning kõigile teistele huvilistele.

Talveülikooli programmi on koondatud lai valik päevakajalisi koolitusteemasid argikultuurist, religioonist, veebisuhtlusest , reklaammaterjalide kujundamisest, õigusest, eneseväljendusest, depressioonist jpm.

Esmakordselt toimub hinnatud koolitaja, religiooni- ja suhtlemispsühholoog professor Tõnu Lehtsaare koolitus taandumistarkusest ja taandumisega kaasnevate emotsionaalselt raskete olukordadega toimetulekust. „Taanduda, sh tagasi astuda suudavad vaid küpsed ja tugevad isiksused, kes usuvad oma üritusse rohkem kui oma isikusse,“ avab Lehtsaar teemat.

Talveülikooli kursustele on registreeruda võimalik juba praegu.

Koostöös Tartu ülikooli muuseumiga saavad talveülikoolis osalejad külastada soodushinnaga Tartu ülikooli muuseumit, kunstimuuseumit ja Tartu tähetorni.

Täpsem info http://www.ut.ee/et/taiendusope/talveulikool

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• HITSA veebiseminarid detsembris
• Tartusse tuleb kokku üle 2000 start-up-huvilise

Koostööpartnerid võid leida naaberkoolist, aga ka kaugelt Euroopa piiri pealt. Nii või teisiti on tore teada saada, kuidas naabrite juures (või kaugemal) jõuludeks valmistutakse, kas piparkooke küpsetatakse, mis jõululaule lauldakse või mida kingikotti pannakse. 

eTwinningu projektid rikastavad õppetööd, õpetavad tundma teisi rahvuseid ja kultuure. Ilmselt sobib jõuluteema hästi nii eTwinninguga alles alustavale õpetajale kui staažikale tegijale, sest materjali on palju ning sobivad nii digitaalsed töövahendid kui paber, liim, värvid ja käärid. 

Praegugi on meie õpetajatel ja õpilastel käsil mitu jõuluteemalist eTwinningu projekti.

Programmeeritud jõulukaart

Projekt „Koodiseiklus“ ("Code Adventure") on suunatud programmeerimismaailma avastamisele. Programmeerimiseks kasutatakse Scratch´i: valmivad jõulukaardid. Vanemad õpilased juhendavad nooremaid. Õpilased tegutsevad rühmades, koos on Eesti ja Norra õpilased. Ühtlasi saadakse selgeks, mis on autoriõigused või mis on netikett. 

Eestist osalevad projektis Peetri Lasteaed-Põhikool (õpetaja Signe Reidla) ja Pärnu Koidula Gümnaasium (õpetaja Tiiu Leibur). 

„Meie jõuluteemaline projekt on õpilastele andnud hea võimaluse iseseisvalt tutvuda arvutiprogrammiga Scratch. Oma jõulukaarte tehes said nad veidi inspiratsiooni näidiskaartidest. Selle jõuluprojektiga tegeledes on õpilased iseseisvalt õppinud lihtsamaid programmeerimisvõtteid. Õpetaja juhendab väga minimaalselt,“ ütleb Signe Reidla. „Kindlasti on lihtsam teha projekte, mis on seotud pühade tähistamisega. Nende projektide korral saavad õpilased rohkem teada erinevate riikide tähtpäevade tähistamise sarnasustest ja erinevustest. Projektipartnereid on võimalik leida igale projektile. Peab olema vaid partneritele sobilik projektiidee, mida saaks projekti loomisel aluseks võtta.“

„Eesti-Norra eTwinningu koostööprojekt “Code adventure” on oma olemuselt suunatud programmeerimisele, mis toimib põhimõttel õpilaselt õpilasele ehk vanemad õpilased juhendavad nooremaid. Miks? Programmeerimiskeel on 21. sajandi kõige olulisem oskus. Programmeerimine on ka väga loov tegevus – võimalik on kombineerida kunsti, keeleõpetust jne. Kuna projekti algusajaks sai november, siis otsustasime ühildada programmeerimise algtõdede omandamise jõulude teemaga, jõulutervituse programmeerimisega programmis Scratch,” selgitab Tiiu Leibur. “Alustasime interaktiivse jõulukaardi tegemisega, mida siis õpilased loovad omas keeles ning jagavad oma projektikaaslastele. Tore on see, et ka õpetajad osalevad kaardi meisterdamises/programmeerimises ning jagavad õpilastega ka oma jõulutervitusi. Kokkuvõtvalt - jõulud tulevad läbi visuaalse programmeerimiskeele ehk oleme kaasaegsed!” 

Jõulutervituse leiab siit:  https://twinspace.etwinning.net/26577/pages/page/153873

Kaardid posti teel

Õpetaja Kristiina Aluoja-Priimägi Tallinna lasteaiast Ojake juhendab 4-5-aastaseid lapsi projektis „Kirjasõbrad lastele, vahetame jõulukaarte“ ("Penfriends for kids, Christmas cards exchange"). 

„Liitusin eTwinninguga hiljuti. Minu lastele on see kõik põnev. Minu alustatud projekt "Penfriends for kids, Christmas cards exchange" on toonud neile palju toimetusi ja neile meeldib!“ ütleb Kristiina Aluoja-Priimägi ise projekti kohta. „Tehtud on mahukad ja ilusad jõulukaardid. Äsja panin neid posti. Meiega liitus veel 10 lasteaeda/kooli erinevates riikidest. Tegime lastega Euroopa kaardile märked, mis riikidest lapsed saadavad meile oma jõulukaarte. See kõik on selline maagiline jõuluootus-üllatus. Minu kui õpetaja jaoks on kõik uus ja põnev, nii tore uus väljakutse, mis teebki jõuluaega erilisemaks.“

Kristiina Aluoja-Priimägi lisas, et tema idee oli leida lastele kirjasõpru, kellega vahetada kaarte just pühade ajal (jõulud, lihavõtted, Halloween), aga ta on teinud teisigi projekte. „Postkaartide vahetusega projektides on raske see, et ma ise maksan saadetiste eest. Praegu saan hakkama, aga eks tulevik näitab.“

Post ja internet

Melliste Algkool-Lasteaia õpetaja Annika Apuhtin on õpilastega osaline projektis „Jõulupühad ümber Euroopa“ ("Merry Christmas aroud the Europe"). Lapsed teevad enda kohta lühikese tutvustava kirja või joonistavad endast pildi. Sellele lisatakse jõulukaart kas inglise keeles või oma emakeeles. Kaardid ja kirjad võib saata posti teel või siis teha Powerpoint-esitluse ja jagada seda Twinspace´is. 

„Projektis osalemine oli lastele meeldiv üllatus. Üllatusi tuleb kindlasti veel, kui teiste koolide kaardid ka meie juurde jõuavad. Ootan pikisilmi teiste koolide jõulutraditsioonide esitlusi Twinspace´is,“ ütleb Annika Apuhtin. „Tundub, et jõuluteemalistele projektidele leidub alati projektipartnereid. Eks ülemaailmseid pühasid kajastavaid projekte on lihtsam teha, sest teema on kõigile tuttav ja huvitav on võrrelda, kuidas sama püha tähistatakse mujal maailmas.“

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetaja Marika Viks leiab samuti, et eTwinningus on alati olnud populaarsed jõuluteemalised projektid: „Jõulud on selline tore teema, millest saavad kõik rahvused ühtemoodi aru, kõik lapsed armastavad seda ning sellega käib alati kaasas palju positiivset. Kui oled juba õpilastega teinud jõulukaartide ja -laulude projekte, siis soovid järgmisel korral teha midagi teistmoodi.  Jõulud 2016 osalen oma 2. klassiga projektis „Kaotatud ja leitud“ ("Lost and Found"). See põhineb sõprusel, jõulude ajal tuleb sõpru meeles pidada.“

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Koolijuhid on oodatud eTwinninguga liituma!
• eTwinninguga Vilniuses
• eTwinningu võluv lihtsus

Projektiga „Peeglike, peeglike...“ („Mirror, mirror...“) toetati noori enesehinnangu ja enesekindluse arendamisel, andes noortele oskused ja töövahendid kriitiliseks mõtlemiseks, meeskonnatööks ning loovuse arendamiseks. Projekt kestis aasta aega ning projektitegevused põimiti inglise keele tundidesse. Projekti läbiviimisel kasutasid õpetajad ja õpilased valdavalt oma nutiseadmeid ja arvuteid, vaid korra nädalas kasutati kooli arvutiklassi ühistegevuste jaoks.

Projekti oli kaasatud kokku umbes 100 noort, kusjuures Itaaliast osalesid valdavalt noormehed. „Itaalia õpetaja oligi alguses pisut mures. Poisid ei räägi eriti välimusest ning neid ei huvita see nii väga. Aga nad töötasid hästi ja tegid koostööd,“ rõõmustas Iwona Jodłowską.

Võiduprojekti "Peeglike, peeglike..." kolm autorit auhindamisel eTwinningu aastakonverentsil Ateenas. Foto: eTwinning Europe

Miks otsustasite sellise projekti teha?

Meie eesmärk oli oma lastele õpetada, kuidas saada hakkama probleemidega, mis puudutavad madalat enesehinnangut. See põhines ideel, et noored ületähtsustavad välimust ja välist sära, on sellepärast ebakindlad, ja me arvasime, et see on hea võimalus aidata neil nendest probleemidest jagu saada. Et nad oleksid enesekindlamad, maailmale rohkem avatud ja see aitaks neid nende tulevikus – õpingutes, tööelus jm. Projekti oli kaasatud kaks gruppi õpilasi vanusevahemikus 17-18, ühed olid juba lahkumas koolist ja teised eelviimase klassi omad.

Milliseid tegevusi projekti käigus läbi viisite?

Esmalt uurisin õpilastelt, kas nad üldse näevad probleemi. Ja nad ütlesid mulle, et mingit probleemi pole. Et see puudutab võib-olla nooremaid õpilasi, aga mitte neid. Nii et me otsustasime teha küsitluse. Õpilased küsitlesid kooli kogukonda ning tulemused olid üllatavad, sest selgus, et enamik õpilasi ütles, et on kaotanud enesekindluse, neile ei meeldi enda välimus jne. Nii et õpilased olid üllatunud. See on tegelikult probleem noorte seas.

Seejärel valmistasid noored ette videoraporteid, et üksteisele iga kooli tulemusi esitleda – et näha riikide vahelisi erinevusi jne. Projekti lõpus kirjutasid noored üheskoos ka luuletusi. See andis noortele võimaluse end väljendada – kuidas nad teemasse suhtuvad ja mis tunde see neis tekitab. Ja tegelikult see töötas väga hästi.

Saan aru, et küsimustik ja selle läbiviimine olid projekti selgrooks. Kuidas te küsimustikku ette valmistasite ja läbi viisite?

Küsimustiku valmistasid noored ette rahvusvahelistes meeskondades. Iga meeskond mõtles välja paar küsimust ühisesse küsimustikku.

Seejärel lindistasime me raportite esitlused igas riigis. Lindistused ühendasime Thinglink’i abil. Tulemusi analüüsisid noored ise, kasutades Google Docs keskkonda. Iga meeskond sai mingi hulga küsimusi, millega nad siis tegelesid.

Tulemused avaldati kooli kodulehel, sest küsitlusest võttis osa kogu kool. Kui ma õigesti mäletan, siis saime umbes 130 vastust iga kooli kohta. Nii et see oli päris mahukas uuring. Naaberklassid teadsid, et me teeme sellist projekti, nad teadsid küsimusi, sest nad vastasid nendele. Ja sellepärast tahtsid nad ka tulemusi näha.

Mida küsimustikuga täpsemalt uurisite?

Noored pidid vastama küsimustele, näiteks pidid nad hindama oma välimust 1-4 punkti ulatuses. Arutasime ka meedia mõju üle, kaaslaste surve, perekonna – vanemate ja õdede-vendade – mõju üle. Need aspektid võeti vaatluse alla ja analüüsiti. Võrdlesime ka seda, kuidas poisid ja tüdrukud probleemi suhtuvad. Ja tegelikult tuli välja, et poisid on üha enam mures selle üle, kuidas nad välja näevad. Neil on vaja tätoveeringuid, kehaaugustamist (piercing), erilisi juuksestiile jne.

Millised tegevused õpilaste lemmikud olid?

Videoraportite ettevalmistamine oli keeruline keele tõttu. Nad pidid kasutama inglise keelt ja õppima, kuidas raporteid tehakse ja kuidas graafikuid tõlgendada. Aga neile meeldis see, nad said  ettevalmistuste jooksul ka palju nalja. Paar korda pidi ikka katsetama, enne kui lõpliku versiooni lindistatud said. Veel meeldis neile luuletuste kirjutamine. Nad oli alguses vaoshoitud ja ütlesid, et nad pole ju luuletajad, kuid otsustasid, et see võib olla midagi lihtsat, kasvõi viierealine luuletus.

Kusjuures luuletuse kirjutamine polnud planeeritud esialgu projekti. Kui aga projekt hakkas lõppema, siis mõtlesime, et kuna nad töötasid n-ö uurijatena ja tegid tõsist tööd, siis vajasime midagi, mis tasakaalustaks seda projekti tõsidust. Nii et mõtlesime proovida midagi loomingulist.

Milliseid tehnilisi vahendeid projektitöös kasutasite?

eTwinningu otseülekandeid (live event) tegime, kuid seal esines meil mõningaid tehnilisi probleeme heliga. Peamiselt kasutasimegi Twinspace’i integreeritud töövahendeid. Lisaks kasutasime selliseid keskkondi nagu MeetingWords, Google Docs, Google Forms, samuti video salvestamiseks tarkvara. Thinglink’i kasutasime selleks, et ühte kohta koondada tulemused ja neid esitleda.

Kuidas saavad noored projektis õpitut tulevikus kasutada?

Alguses me ei teadnud, kas sellel projektil on ka tugevamat mõju või mitte. Aga kuna noored olid kooli lõpetamas ja uut elu alustamas – ülikooli minek, tuleviku töökohad - , siis ma arvan, et olles teadlik probleemist ja aru saades, et see tõesti sageli on probleem, aitab see neil raskustest üle saada. Kui probleemi tunnistada, siis saab ka lahendusi otsida.

Mis oli õpetajana kõige suurem väljakutse?

Kõige raskem oli motiveerida noori, kui nad ise ei uskunud, et saavad hakkama. Osad õpilased ütlesid, et nad ei usu, et inimesed annavad ausaid vastuseid küsimustikus, sest teema on väga isiklik. Nii et noored olid alguses pisut pelglikud oma välimusest rääkides. Algus oli keerulisem. Aga me saime hakkama! Samm-sammult saime hakkama. Nagu luuletuste kirjutamisega, alguses ei saadud vedama, aga lõpuks kirjutati toredaid luuletusi ja jätkati luuletuste kirjutamist isegi kodus.

Ja mis oli parim asi, mida te õpetajana sellest projektist saite?

See oli esimene projekti, kus kaasasime õpilasi tõelisesse koostöösse, sest nad jaotati kohe alguses rahvusvahelistesse gruppidesse. Nii et õpilased said teada, mis tunne on tegelikult suhelda ja koostööd teha rahvusvahelises seltskonnas. Ma ütleks, et see oli parim kogemus neile ja ka minule.

Vaata, mida arvavad võiduprojektist osalenud õpilased:

Samal teemal:

• eTwinningu aastakonverentsil räägiti digitaalsete kodanike kasvatamisest
• Tänapäeva noored vajavad rohkem inimlikkust ja empaatiat