Jõuluprogrammis tutvutakse hülgepoeg Vigri ja tema kodu Läänemerega. Lapsed saavad kahe tunni jooksul vaadata nukuteatrit mereelust, osaleda põnevates ja õpetlikes mängudes, tutvuda muuseumis kalade, lindude ja loomadega. Iga laps saab kaasa enda meisterdatud paberist loomakese.

Jõuluprogrammid toimuvad tööpäevadel 7.-16. detsembrini 2016 kella 10.00-12.00 Tartu ülikooli loodusmuuseumis Vanemuise 46. Osalustasu rühma kohta on 120 eurot. Rühma suurus on kuni 24 õpilast.

Jõuluprogrammi saab tellida telefonil 737 6076 või aadressil loodusmuuseum@ut.ee.

Info:
Tartu ülikooli loodusmuuseum
Tel 737 6076
loodusmuuseum@ut.ee
www.natmuseum.ut.ee

Loo ja fotode autor: Etlin Ormak, Kiili Gümnaasium.

Et see ei tuleks selline tund kus õpetaja õpetab ja lapsed õpivad, siis kolm last said ülesande programm endale kodus selgeks teha. Mina õpetajana andsin õpilastele kaks tundi erinevaid metoodikatrikke, kuidas olla õpetaja.

Kodutöö oli tulevastel õpetajatel nii hästi tehtud, et isegi õpetaja õppis sellest mõne uue nipi.
Tund ise toimus nii: kolm õpilast õpetasid oma kaaslasi ja see käis nii lihtsate väljenditega ja nii hoolivalt kaaslase suhtes! Me ei saanud selle ühe tunniga mänge valmis, aga jätkame seda edaspidi.

Kõige lahedam oli see, et kuulsin, et ka kodudes oli õppetund jätkunud ja nüüd on vähemalt kümme lapsevanemat, kes oskavad väikest rohelist robotit liikuma panna. See oli väga tore koostöö!

Soovitan: hea lehekülg proovimiseks ja programmiga tutvumiseks on progetiiger.ee. Seal on üleval nii pildid kui õpetus antud programmist.

Samal teemal:

• Meeril on üks väike robot...
• Innoka noored: kui sa õpetuse järgi ei tee, siis see on leiutamine
• Koodi mingua, õpetaja!

Rahvusülikooli 97. aastapäeva tähistamine saab alguse juba 30. novembril, kui kell 16.00 antakse ülikooli muuseumi valges saalis üle Tartu ülikooli sihtasutuse stipendiumid.

Aastapäeva kõrghetke tähistatakse neljapäeval, 1. detsembril. Kell 12.00 avab ülikooli aulas aastapäevaaktuse rektor Volli Kalm. Rektor kinnitab ülikooliperet ja kogu eesti rahvast rahvusülikooli pidupäeva tähistama kutsudes, et rahvusülikooli ainukordne roll eesti keele ja kultuuripärandi hoidja ja arendajana seisab kindlal pinnal. „Ülikooli silmapaistva rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks ei ole muud võimalust kui olla avatud ja koostööaldis. Olen veendunud, et need suundumused toetavad meie rolli ja kestlikkust rahvusülikoolina ning on Eesti ühiskonnas oodatud ,” rõhutab Volli Kalm oma pöördumises. Rektori sõnavõtule järgnev TÜ kunstiajaloo professori Juhan Maiste akadeemiline loeng käsitleb ülikoolimaastiku rahvuslikku ja rahvusvahelist perspektiivi.
Rahvusülikooli sünnipäeval promoveeritakse 5 audoktorit ja aktusele eelneva aasta jooksul kraadi kaitsnud 118 doktorit. Tartu ülikooli audoktoriteks nimetatakse järgmised silmapaistvad professorid:
Stefan Schreiner, Tübingeni Ülikooli professor (usuteaduse audoktor)
Eberhard Klaus Wolfgang Winkler, Göttingeni Ülikooli professor (keeleteaduse audoktor)
Christian Tomuschat, Berliini Humboldti Ülikooli emeriitprofessor (õigusteaduse audoktor )
Kauko K. Mäkinen, Turu Ülikooli emeriitprofessor (hambaarstiteaduse audoktor)
Markku Leskelä, Helsingi Ülikooli professor (loodus- ja täppisteaduste audoktor).

Teatavaks tehakse ka TÜ Rahvusmõtte auhinna laureaat. Auhinnaga tunnustab Tartu ülikool isikuid, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust.

Õhtu jätkub traditsioonilise tõrvikrongkäiguga, mis algab kell 17.00 Vanemuise 46 õppehoone eest. Kell 19.00 algab Vanemuise kontserdimajas aastapäevaball „Rahvusvaheline rahvusülikool”.

Aastapäevaürituste raames peavad audoktorid avalikke loenguid ja TÜ muuseumi valges saalis toimub ülikooli muuseumi aastakonverents „Muutuste sajand Eesti meditsiinis”. Rahvusülikooli 97. aastapäeva tähistatakse ka Viljandi kultuuriakadeemias ja Pärnu kolledžis.   

15. jaanuarini jääb ülikooli peahoone fuajees avatuks TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala tudengite tekinäitus „Muhu tikitud tekid ja Lääne-Eestist pärit koopiatekid”.

Aastapäevaürituste täieliku programmiga on võimalik tutvuda Tartu ülikooli koduleheküljel.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Emakeelne ülikool tähistab 96. aastapäeva
• Emakeelne ülikool tähistab 95. aastapäeva

Prin(t)ouch'i raames toimusid kujundusgraafika võistlus Trükis+, Baltimaade esimene trükkalite võistlus Imprint ja 24-tunni fotograafiavõistlus Tallinn 144K.

Kujundusgraafika võistluse Trükis+ võitis Tallinna Polütehnikumi õpilane Marje Kask, Baltimaade esimese trükkalite võistluse Imprint esimene koht läks Anzelika Aksenovale Moskva Trükikoolist ning 24-tunni fotograafiavõistluse Tallinn 144K võitis Tanel Topaasia samuti Tallinna Polütehnikumist.

Juba kuuendat aastat toimunud Trükis+ on kasvanud suurimaks graafilise disaini õpilaste ja tudengite vaheliseks mõõduvõtmiseks Baltimaades. Tänavu võistlesid osalejad Pimedate Ööde Filmifestivalile järgmise aasta festivaliprogrammi tutvustava trükise ja fotostendi kujundamises; võistluse parimad tööd lähevad järgmisel aastal ka kasutusele.

Esmakordselt toimus samaaegselt ka Baltimaades esimene trükkalite võistlus Imprint, kus Eesti ja Moskva koolide trükitehnika õpilased võistlesid ofset ja digitrüki masinate kasutamises, ning 24-tunni tänavafotograafia võistlus Tallinn 144K, kus osalejatele anti ülesandeks Uue Maailma omanäoline kujutamine ning ülesande täitmiseks 27 tundi – 24 tundi pildistamiseks ja 3 tundi töötlemiseks.

Võistluste peakorraldaja, Tallinna Polütehnikumi meedia erialaosakonna juhataja Marko Levini sõnul näitasid võistlused, et kõige edukamad on need osalejad, kel on peale koolitarkuse ka võime interpreteerida, katsetada ja riskida. „Ajapiirang ja võistluspinge panevad õpilased uude olukorda, kus saab end täiesti uuel viisil tõestada. Plaanime võistlustega kindlasti ka tulevikus jätkata,“ lisas Levin.  

Võistluselt Trükis+ sai teise koha Tartu Kunstikooli õpilane Kaile Tuvi ning kolmanda koha Tartu Kõrgema Kunstikooli tudeng Margit Urva. Žüriisse kuulusid Pimedate Ööde Filmifestivali turundusjuht Mari Kareda, reklaami- ja disainibüroo Disainikorp juht Karel Korp, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Villu Järmut, trükikoja Kroonpress kvaliteedijuht Elari Kingo ja Eesti Trükitööstuse Liidu varasem juht Külli Tammes.

Trükkalite võistluse Imprint teise ja kolmanda koha said Tallinna Polütehnikumi õpilased Lilija Anzelika Kostrova ja Lauri Laurimäe. Žüriisse kuulusid Eesti tunnustatuim trükkal Peeter Russow, Tallinna Polütehnikumi trükitehnoloogia õppejõud Aivo Brenner ning trükitehnoloogia õppejõud Irina Marunova Moskva Trükikoolist.

Fotograafiavõistluse Tallinn 144K teise koha sai Evelin Lumi Tartu Kunstikoolist ning kolmanda koha Agija Bataraga Riia Kunstikoolist. Žüriisse kuulusid pressifotograafid Erik Prozes ja Liis Treimann, Nikoni esindaja Aivar Pihelgas ja loodusfotograaf Jarek Jõepera.

Kujundusgraafika võistlus Trükis+, Baltimaade esimene trükkalite võistlus Imprint ning 24-tunni fotograafiavõistlus Tallinn 144K toimusid kolmapäevast reedeni (23.-25. novembril) Tallinna Polütehnikumis. Kolmel võistlusel osales ligi 50 tudengit ja õpilast Eesti, Moskva ja Riia kutse- ja kõrgkoolidest: Eesti Kunstiakadeemiast, Kuressaare Ametikoolist, Moskva Trükikoolist, Narva Kutseõppekeskusest, Riia Kunstikoolist, Riia Tehnikakoolist, Tallinna Polütehnikumist, Tartu Kõrgemast Kunstikoolist, Tartu Kunstikoolist ja Tartu Kutsehariduskeskusest.  

Allikas: Tallinna Polütehnikum

Samal teemal:

• Dokumentalist Kullar Viimne: kõige olulisem on ikkagi sõnum
• TTÜ Mektory Tehnoloogiakoolis algas uus õppeaasta

„Meil on viimase pooleteise aasta jooksul töökohal õppima asunud üle 1100 õppuri – see on olnud heaks proovikiviks, kuidas viia kutsekoolide ja ettevõtete tegelik koostöö uuele tasemele,“ ütles Helen Põllo.

„Peame oleme valmis otsima parimaid mudeleid, mis just meil siin ja praegu toimiksid, näiteks proovime ka kutsekeskharidusõpet töökohapõhises vormis. Kuna õpipoisi keskmine vanus on Eestis 35 aastat, siis püüame leida viise, kuidas koos tööandjatega kaasata programmi rohkem noori,“ loetles Põllo eesseisvaid eesmärke.

Tänasel konverentsil seataksegi fookus töökohapõhise õppe praktilistele näidetele. Saksamaa on maailmas tuntud kui väga tugeva kutseharidussüsteemiga riik ning neid teadmisi soovitakse ka üha enam Eestisse tuua.

Konverentsil esinevad teiste hulgas Matthias Döbler Berliini Infotehnoloogia ja Meditsiinitehnika Kutsekoolist, Sandra Kober Berliini Radisson Blu Hotellist, Markus Süßmann firmast Danpower GmbH, Florian Schröder Saksa-Balti Kaubanduskojast, Riina Veidenbaum Ida-Viru Kutsehariduskeskusest jt.

Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe toimub vähemalt 2/3 ulatuses praktikakohas ettevõttepoolse juhendaja käe all. See annab õpilasele võimaluse samaaegselt teadmiste omandamisega saada ka reaalse töö kogemus. Ettevõttel võimaldab õppevorm koolitada uusi ja olemasolevaid töötajaid. Viie aasta jooksul luuakse kokku kuni 8000 täiendavat õppekohta.

Tallinnas Nordic Hotel Forumis toimuva Saksa-Balti Kaubanduskoja ja Innove korraldatud konverentsi kohta saab lisainfot siit.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Eesti õppimis- ja õpetamispraktika vajab muutmist
• Tööelu algab juba kutsekoolis

Robotexil saab kaasa elada ja mõõtu võtta robotivõistlustel, ühtekokku toimub 23 erinevat võistlust. Sellel aastal on võistlustele registreerunud 1132 meeskonda, ületades sellega tänavu aprillis Ameerika Ühendriikides Guinnessi rekordiks kinnitatud VEX Worlds robotivõistluse. HITSA korraldab 2. detsembril ProgeTiigri haridusrobotite võistluse, millest võtab osa 137 võistkonda 530 lapsega.

Ürituse raames avaneb ka tavakülastajatel hea võimalus robootikas ja programmeerimises kätt proovida. Kolme päeva jooksul toimuvad töötoad kahekümnel erineval teemal ning neist on teretulnud osa võtma 3000 last ja täiskasvanut.
 
HITSA korraldab töötubasid nii lasteaialastele, koolinoortele kui ka täiskasvanutele. Täiskasvanud ja gümnasistid on oodatud küberturvalisuse töötubadesse, kus õpetatakse, kuidas tagada iseenda, oma pere ja ka tööandja turvalisus küberruumis. Põhikooli noored saavad õppida programmeerimist Arduino robotite ja sumorobotite abil, ning tutvuda mikroarvutitega Rasberry Pi õpitubades. Lasteaialapsed on oodatud ProgeTiigri nutikate vidinate töötuppa, aga ka Makey Makey töötubadesse, kus tehakse puuviljade abil muusikat.

Töötubadesse registreerimine on avatud ka sellel nädalal, vabadele kohtadele saab registreeruda ka kohapeal: www.robotex.ee/tootoad2016
 
Palju uudistamist pakub 500 m2 peal paiknev tehnoloogianäitus, kus on võimalik näha nii kõrgtehnoloogilisi tööstusroboteid ja teaduse tippsaavutusi, loodussäästlikke seadmeid kui ka palju teisi innovaatilisi eksponaate. HITSA alal saavad külastajad Küberpähkli testis proovile panna oma internetiturvalisuse ja küberkaitsealaseid teadmisi, Nutikate Vidinate Nurgas esitletakse ProgeTiigri tegevusi ja koolides kasutusel olevaid robootikaseadmeid, väiksemad saavad uudistada laual ringisõitvaid Ozoboti roboteid.
 
Robotexi korraldab Tallinna Tehnikaülikool koostöös Tartu Ülikooli ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega.

Lisainfo http://www.robotex.ee

Samal teemal:

• Maailma suurimale Robotexile on oodatud ka täiskasvanud, õppima
• Robotex suurendab 1000 täiskasvanu digitaalset kirjaoskust

Projektide tegevused peaksid olema suunatud tööandjatele, praktikajuhendajatele, õpetajatele, õppejõududele ja teistele õppeasutuste töötajatele, kes on seotud õppurite praktikaga. Projektide raames saab pakkuda koolitusi praktikajuhendajatele ning õpetajatele võimalust stažeerida tööandjate juures. Samuti toetatakse tööandjate ja õppeasutuse vahelisi koostöövõrgustikke ning uute tööandjate kaasamist. Lisaks võiksid koolid koostöös tööandjatega välja töötada uudseid ja põnevaid praktikavorme.

Innove elukestva õppe keskuse juhi Maarja Parve sõnul peaksid esitatavad projektitaotlused tõhustama tööandjate ja õppeasutuste koostööd praktikasüsteemi arendamisel „Oodatud on erinevad uued algatused, et praktika läbimine oleks ladusam, annaks õppijale rohkem vajalikke teadmisi ja oskusi ning aitaks edaspidises tööelus paremini hakkama saada,“ tõdeb Parve.

Taotlusvoorus saab projektide vahel jagada 2 700 000 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 85% ja riiklik kaasfinantseering 15%.

Taotlusvooru „Õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi arendamisel" taotluste esitamise tähtaeg on 30. jaanuar 2017 kl 17.00.
Taotlejad on oodatud infopäevadele, mis toimuvad 12. detsembril Tartus ja 13. detsembril Tallinnas.
Taotlusvooru korraldab SA Innove elukestva õppe keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Lisainfo ja infopäevadele registreerimine: www.innove.ee/struktuuritoetused/praktika

Allikas: SA Innove

Foto: SA Innove

Samal teemal:

• Noored kogunevad Viljandisse karjääri kujundamise kogemusi vahetama
• Eesti ettevõtted aitavad noortel tööturule siseneda

Päeva jooksul avaldavad mitme kõrgkooli teadlased ja õppejõud seisukohti, kuidas nende erialal kasutatakse akadeemilist eesti keelt ning missugune võib olla selle tulevik. 

Eesti Maaülikooli keelekeskuse juhataja Ülle Sihver selgitas, et teadus on rahvusvaheline ja ingliskeelne, kuid Eesti teadlaskond seisab valiku ees, kas, kuidas ja millistes valdkondades tuleb arendada eestikeelset erialasõnavara. Päeva eesmärk on kutsuda teadlaskonda sel teemal oma teadusvaldkonda silmas pidades kaasa mõtlema. 

„Oluline on jõuda järelduseni, kas Eesti riik sekkub teaduskeele arendamise keskkonda, kuidas ta sekkub ja kas ta teeb seda piisavalt,“ avas Sihver päeva tausta. „Näiteks doktorandid kui tulevased akadeemikud peavad teadma, kas ühiskondlik ootus seisneb näiteks väitekirja eestikeelse resümee koostamises või vastutavad nad Eestis terminiloome ja teadusteksti selge sisu ning heakeelsuse eest.“ 

„Ettekannetega saame teabekoguse, mida hakkame analüüsima ja modelleerime selle põhjal võimaliku tulevikuvisiooni,“ ütles Sihver ja avaldas lootust, et arutelu tulemuste sisu analüüsides saavad teadlased ja õppejõud ühiskonnale anda omapoolsed soovitused. 

Päevateemadel arutlevad Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kümme teadlast ja õppejõudu. 

Üritust toetab riiklik eestikeelse terminoloogia programm ja seda saab jälgida videoülekandes: video.emu.ee  

Allikas: Maaülikooli pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eesti keele e-kursus riigipiire ei tunne
• Konverents "Uudseid lähenemisi mahepõllumajanduse õpetamisel"
• Maaülikool kutsub õpilasi teaduslahingusse

Loo autor on Tartu Descartes´i Kooli kommunikatsioonijuht Marii Kangur. Fotod: erakogu. 

Miilaste leidis Actilangue-nimelise kõrgema keeltekooli mõned aastad tagasi ja on nüüdseks Nizzas veetnud kolm juulikuud. „Kohe kui esimest korda sinna minnes lennukist maha astusin ja seda õhku sisse hingasin, sain aru, et Nizza on nii väga minu koht!“ rääkis Miilaste.

Oktoobris esimest korda Prantsusmaal käinud õpilased on samuti vaimustuses. Margaret Žoržoliani sõnul meeldis Nizza kõigile nii väga, et kuigi elukoht oli koolist ja kesklinnast kaugel, siis kanti korraga kaasas kogu päeva asju, et mitte raisata aega edasi-tagasi sõitmisele. 

Maribel Treiman nimetas Nizzat imeliseks linnaks. „Mind üllatas Nizza elanike lahkus ja viisakus ning selle linna ilu. Vahemeres ujuda oli väga mõnus,” jutustas Treiman ja lisas, et kui alguses valmistas raskusi prantsuse keele mõistmine ja selle kõnelemine, siis nädala lõpus muutus prantsuse keelest arusaamine palju kergemaks. 

Miilaste märkis, et reisi viimasel ekskursioonil Henri Matisse'i muuseumisse oli lastel giidi jutu tõlkimist juba märkimisväärselt vähe vaja. “Prantsuse keel oli nende ümber hommikust õhtuni, peredes elades, poes käies ja tänaval. Lisaks, noored võtavad ruttu külge ka,“ nimetas ta eduka keelekümbluse põhjusteks.

Vastavalt soovidele kohandatud programm

Kui õpetaja ise on keeltekoolis käinud kuu aja kaupa, siis õpilased läbisid ühe nädala pikkuse juuniorprogrammi. Hommikul kella kaheksast kuni keskpäevani toimusid koolis tunnid – kaks tundi grammatikat ja kaks tundi vestlemist. Esimesel koolipäeval tegid õpilased keeletesti, mille alusel nad kahte gruppi jagati.

Samuti kaasas olnud prantsuse keele õpetaja Signe Annsoo rääkis, et töövihikud tekstide ja harjutustega valmistati spetsiaalselt neile vastavalt soovitud vestlusteemadele ja grammatikapunktidele, mis eestlased eelnevalt keeltekooli saatsid.

Enim avaldasid aga nii Annsoole kui õpilastele muljet kohalike õpetajate sharm, pühendumus ja aastatepikkune töökogemus. „Õpilased olid esimeset tunnist alates vaimustuses. Õpetajad suutsid hetkega hajutada laste esialgse kartuse ja vaba ning inspireerivat töökeskkonda luues panid lapsed rõõmuga prantsuse keelt kasutama,“ ütles Annsoo. 

Paar õhtut tundi olid mõeldud kodutöödeks. Nädalane kursus lõppes kokkuvõttega ja õpilased said kursuse lõppedes oma õpitulemustele vastavalt A2 või B1 keeletaseme tunnistuse.

Aktiivne keeleõpe hommikust õhtuni

Keeltekoolis veedetud tunnid ja õhtused kodutööd olid aga vaid osa keeleõppest. Esiteks elasid õpilased kahe- ja kolmekaupa kohalikes peredes, kus said lisaks keelele tuttavaks ka prantslaste kultuuriliste eripäradega. „Õhtust süüakse ikka päris hilja ja algul ei saanud täpselt aru, kuidas ilma dušikardinata pesemas käia,“ meenutas Miilaste naerdes.

Teiseks tutvuti linna ja ümbruskonna kultuuriväärtuste ja ajalooga. „Pärastlõunati toimusid huvitavad ja arendavad ekskursioonid. Kohalik giid-keeleõpetaja tutvustas linna ajalugu, tegime väljasõidu Monacosse, imetlesime Monte Carlo ehitisi ja parke, tutvusime põhjalikult Okeanoloogia muuseumiga, külastasime muuhulgas rooma-aegseid linnavaremeid ja frantsiskaani kloostrit,“ jutustas Annsoo.

Lisaks jäi õpilastele iga päev ka paar-kolm tundi iseseisvaks avastamiseks ja kasvõi rannamõnude nautimiseks. „Puhkus, kultuurikogemus, keelekümblus – kõik koos! Nii on kõige mõnusam,“ rõõmustas Miilaste.

Kaks keskkooliõpilast kasutasid Prantsusmaal viibimist ka oma uurimistöö läbiviimiseks. Kuna teemaks oli meil prantsuse stereotüübid, siis küsitlesid nad nii kohalikke kui ka sisserändajaid.

Oktoobrikuine traditsioon

Annsoo võttis nädala kokku kui väga tiheda, tööka ja tulemusrikka. „Õpilaste vaimustus kajastus koheselt suhtlusmeedias levivate piltide ja kommentaaride näol, kuid usun, et selle väljasõidu mõju annab veel pikalt ja positiivselt tunda,“ kinnitas ta.

Kaasas olnud lapsevanema Maarja Merioja sõnul näitas reis, et noored on tublid ja asjalikud ning saavad iseseisvalt võõras linnas ja keelekeskkonnas hakkama küll. “Lapsed on nüüd kindlasti nii paljude elamuste võrra rikkamad. Kui järgmisel päeval on kaheksa tundi ja seitsmes neist on õppida, aitab helesinine mälestus kaunist Nizzast kindlasti pimeda sügise rõõmsamal meelel üle elada,” ütles Merioja.

Õpetaja Lilia Miilaste avaldas lootust, et Prantsusmaa keeleõppenädal saab tulevikus õpilastele olema traditsiooniliseks oktoobrikuise vaheaja veetmise võimaluseks. „4.-6. klassidele teen suvel laagrit, aga suurematele on ju ka midagi vaja,“ ütles ta ja lisas, et miks mitte korraldada laagrit niivõrd inspireerivas keskkonnas.

24 õpilase seas oli ka Tartu Descartes'i kooli vilistlasi, kes jätkavad kooliteed erinevates Tartu gümnaasiumites. Kaasas olid ka kaks lapsevanemat.

Samal teemal:

• Annelinnas avati koolide ja lasteaedade koostöös helkuraed
• Kooli külastasid suursaadikud