Tööelu algab juba kutsekoolis


Avaldaja:Laura Vetik22. Detsember 2014

Viimase kuue aasta jooksul on Eesti kutseharidus teinud läbi olulise muutuse – uuenenud on erinevate erialade riiklikud õppekavad, mis õppijale tähendab süsteemsemat ja praktilisemat õpet, tööandjatele parema ettevalmistusega spetsialiste.

Autor: Signe Sillasoo.

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli õpetaja ning majutus- ja toitlustusvaldkonna juht Anne Kersna vedas riiklikul tasemel koka õppekava töörühma ning osales lisaks ka toitlustusteeninduse ja majutusteeninduse õppekavade väljatöötamise juures. Kogu protsess toimus programmi “Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Kondiitrite võistlus kutsehariduse suursündmusel Noor Meister 2014. Foto - Mardo Männimägi.jpg

Fotol kondiitrite võistlus kutsehariduse suursündmusel Noor Meister 2014. Foto: Mardo Männimägi.

Teooriat rakendatakse enam praktikasse

Konkreetne töö uue koka õppekava väljatöötamise kallal käis 2009. aastal. Oma sõna said lisaks töörühma kuulunud spetsialistidele sekka öelda nii erinevate koolide esindajad kui ka tööandjad. “Meie töörühma sattus näiteks tööandjatest Indrek Kivisalu (kokk ja Foodstudio Tallinn OÜ üks omanikke – toim.), kes  oli töömaailma poole pealt väga kasulik arvamusliider,” tõi Kersna näite. Ta lisas, et tööandja soovitas pöörata rohkem tähelepanu tooraine säästlikule kasutamisele, vajadusele pidada igapäevast majanduslikku arvestust ning kokkade turundusoskuse arendamisele.  

Aastase aktiivse töö tulemusena sündiski uus õppekava, mis pakub varasemast hulga laiemaid erialaseid teadmisi ja praktilisi oskusi. „Näiteks oleme lõiminud erialaste teadmistega rohkem ajalugu, et õpilased teaksid toorainete päritolu ja pöörame suurt rõhku eesti toidukultuuri teadlikkuse tõstmisele,” selgitas Kersna.

Sisuliselt tähendab see vanades õppekavades olnud paljude erinevate väiksemate teemade moodulitesse jagamist ning nende teoreetiliste teadmiste praktikasse rakendamise õpetamist. “Sellest ei ole kasu, kui me teoreetiliselt räägime näiteks isiklikest või toiduvalmistamise hügieeninõuetest. Kui õppija neid teadmisi praktiliselt ei kasuta, siis on see tunnis mõttetult raisatud aeg,” arvas Kersna. Ta lisas, et isiklikku ja tööhügieeni arvestatakse alati hindamisel, õppeprotsessi filmitakse või pildistatakse ning selle alusel antakse tunnis tagasisidet.

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolis tegutsevasse õpperestorani Neljapäev saavad õppurid näiteks minna oma teadmisi praktiseerima peale seda, kui on selgeks tehtud olulised aspektid paljudes erinevates tundides. „Mina, kui menüü koostamise õpetaja, panen koos õpilastega paika näiteks erinevad teemad ja menüü. Siis liiguvad õpilased edasi kalkulatsioonitundidesse, kus kalkuleeritakse selles menüüs olevate toitude kogused ja hinnad. Sealt edasi tehnoloogiatundidesse, kus sõnastatakse tehnoloogiliselt toitude valmistamise viis, siis toorainetundidesse, kus õpitakse tooraineid tundma ning mõistma, kuidas üks või teine tooraine mõjutab toiteväärtuslikult menüüd. Edasi koostatakse toiduaineõpetuses tellimuslehed ja liigutakse järgmisesse etappi, milleks on töökorraldus,“ selgitas Kersna.

Koolis kogetakse tööelu situatsioone

Kui kõik vajalikud etapid on läbitud, siis minnakse õpperestorani praktilist tööd tegema, kus igaüks saab endale ka kindla rolli – üks õpilastest on peakokk, kes valmistab pearoogasid ja suppe, teine külmköögikokk, kes valmistab eelroogasid ja magustoite jne. Alles peale neid protsesse on mõistlik asuda näiteks majandusliku analüüsi õpetamise juurde ehk teha selgeks palju läks toorainet, palju kulus vett, elektrit, millised olid töötajate tunnitasud jm. „Sisuliselt elavad õpilased reaalset tööelu juba koolis, tehes läbi reaalseid töösituatsioone," toonitas Kersna.

Infotehnoloog Madis Männik võistlemas ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel WorldSkills 2013. Foto - SA Innove.jpg

Infotehnoloog Madis Männik võistlemas ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel WorldSkills 2013. Foto: SA Innove.

Programmi raames toimus ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) erialade õppekavade loomine. „IKT valdkond on kiiresti arenev, töömaailma vajadused ja ootused on muutunud. Vanad õppekavad andsid ülevaate IKT valdkonnast, kuid valdkonnas süvitsi kompetentside arendamist ei toimunud,“ sõnas protsessi juures olnud Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna juhataja Signe Vedler.

“IKT õppekavarühmas on eraldi loodud IT-süsteemide spetsialisti ja tarkvaraarendaja õppekavad,” ütles Vedler. “IT-süsteemide spetsialisti erialal laiendatud arvutite riistavara moodulit ja selle raames õpetatakse nüüd IT-süsteemide erinevat riistvara. Arvutivõrkude teemadele on õppekavas kaks eraldi moodulit, kus on juurde toodud virtualiseerimine ning suuremas mahus käsitletakse erinevaid võrguteenuseid. Lisandunud on ka rakendusserverite teemat käsitlev moodul,” selgitas Vedler. Tema sõnul on õppekavades oluliselt suurenenud valikõpingute maht, mis annab igale koolile võimaluse oma tugevustest ja koolis olevatest ressurssidest lähtuvalt pakkuda lisaoskusi, näiteks kasutajatoe spetsialisti, süsteemiadministraatori, muusikatehnoloogia või robootika vallas.

Uutes õppekavades on pööratud tähelepanu õpetatavate teemade vahel seoste loomisele ning õpilase ettevõtlikkuse arendamisele. „IKT valdkond aitab ellu viia erinevate valdkondade äriloogikaid,“ ütles Vedler. Tema sõnul on IKT-l igas organisatsioonis põhiprotsesse toetav roll. „IT-süsteemide spetsialistid seisavad hea selle eest, et kõik kasutajale vajalikud teenused toimivad ja on kättesaadavad.  Tarkvaraarendamisel on kasutusel samuti äriloogikat toetavad tehnoloogiad, mille õpetamine on integreeritud õppeprotsessi,” kirjeldas Vedler.

Vedler selgitas, et õppekava ei tohiks keskenduda kitsalt tänaste lahenduste tundmaõppimisele, vaid peab andma õppijale suurema pildi mõistmaks ühiskonna, sealhulgas valdkonna tulevikutrende ning IT-spetsialisti toetavat rolli erinevates valdkondades. „IKT erialadel õppides on elukestev õpe üks oluline võtmeküsimus. Tänaste lõpetajate teadmised ja oskused tagavad konkurentsivõime tööturul vaid siis, kui on olemas tahe ja omandatud oskus juurde õppida ning oma erialateadmisi ja oskusi kasutada erinevates valdkondades,” ütles Vedler.

Lõhe nõudluse ja pakkumise vahel väheneb

Õppekavade uuenduskuuri suurimaks plussiks on seega see, et lõhe tööturu vajaduste ja kutseõppe läbinute kompetentside vahel väheneb. Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi kutsepedagoogika lektori Sirje Rekkori sõnul olid vanade õppekavade juures olulised peamiselt läbitavad teemad ja see, kas õpe oli näiteks põhi- või keskhariduse järgne: „Vähe tähelepanu pöörati aga sellele, mida õppekava läbinu tegelikult teadis, oskas, milliste hoiakutega oli, kuidas õpitut tegelikus tööolukorras rakendada oskas.“ Uued õppekavad aitavad seda muuta ja õpilasi tööeluks paremini ette valmistada.

„Tööandjad ütlevad, et kui õpilased koolist tulevad, siis on nad toorikud. Ühesõnaga uued õppekavad aitavad nö paremaid ja paremini viimistletud toorikuid välja anda,“ sõnas Kersna. Lisaks on Vedleri sõnul plussiks see, et erialaspetsialistidest õpetajad toovad kooli reaalseid ülesandeid. See aitab kaasa seoste loomisele töömaailma ja koolis õpitu vahel. „Ka on väga oluline nende kui potentsiaalsete tööandjate vahetu suhtlemine ja selgitamine, milliseid töötajaid nad ootavad,“ tõi Vedler välja plusse nii tööandjate kui koolide jaoks.

TAUST

  • Möödunud kuue aasta jooksul viidi ellu Sihtasutus Innove kutsehariduse agentuuri õppekavakeskuse Euroopa Sotsiaalfondi programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“.
  • Programmi peamine eesmärk oli kutseõppe sisu kaasajastamine, et see toetaks isiksuse arengut ning vastaks ühiskonna, majanduse ja tööturu vajadustele.
  • Programmi käigus toimus riiklike õppekavade uuendamine lähtuvalt uuenenud seadusandlusest ja kutsestandarditest ning õppekavade rakendumist toetavate õppematerjalide välja töötamine. Samuti pakuti kutseõppeasutuste õpetajatele täienduskoolitusi muudatustega toimetulekuks.
  • Programmi tulemusel on uuenenud kutseõppe 21 riiklikku õppekava. Nende hulgas näiteks arvuti-, majutamise ja toitlustamise, iluteeninduse, trükitehnoloogia, põllumajanduse, metsanduse erialade riiklikud õppekavad. Mitmetel erialadel juba rakendatakse uusi õppekavu, osadel minnakse nendele üle lähiaastatel.
  • Loodud on 68 kaasaegset õppematerjali ning osasid materjale kasutavad õppetöös ka üldharidus- ja kõrgkoolid.
  • Kutseõppeasutuste juhtidele, kutseõpetajatele, praktikajuhendajatele ja õppekavanõustajatele on tehtud 424 erinevat koolitust, lisaks on toimunud 278 erialast võrgustikuseminari, kuhu on kaasatud ka tööandjaid.
  • Hetkel on uuendamisel 620 kooli õppekava.


KOMMENTAAR

Millised on suurimad muutused ja võit õppekavade uuendamisega seoses õppijate jaoks? Mida võidavad sellest tööandjad ja tööturg?

Sirje Rekkor, Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi kutsepedagoogika lektor

Õppijate jaoks on uuenenud õppekavade järgi õppides eri õpiväljundite kaudu selge, milliste oskusteni nad õpingute lõpuks peavad välja jõudma. Õpiväljundid väljendavad seda, mida õpilane on võimeline tegema peale õppekava läbimist. Teadmised on ühe või teise tööalase ülesandega edukalt toime tulemise eelduseks/võimaldajaks, need väljenduvad praktilises tööalases tegevuses ning tööga seotud probleemide lahendamises. Seepärast oleme täna seisukohal, et näiteks kutse taotlemisel ei ole rõhk mitte teadmiste hindamisel, vaid tööalasel sooritusel. Sealt ka rõhk õpiväljundite sõnastamisel just sellel, mida ja kuidas on õppija suuteline tegema peale õppe läbimist. See võimaldab nii õppijale, tööandjale kui ka teistele huvigruppidele läbipaistvust selles osas, mida tööturule sisenenud noored spetsialistid oskavad.

Lisaks on õpe struktureeritud loogiliste tervikute ehk moodulitena. Samuti on õppijatel võimalik enamikel erialadel taotleda kutset (Kutsetunnistust näitab omandatud kompetentse, mida on kirjeldatud vastavas kutsestandardis. – toim.) õppe läbimise järel või siis osadel erialadel lõpetada kooli ühildatud eksamiga (lõpueksam on ühildatud kutseeksamiga – toim.).
Kutsekoolid aastal 2008 ja praegu on ikka päris erinevad ja paljude kutsekoolide õppebaas on pika sammuga valdkonna ettevõtete võimalustest ees. Niisiis õpivad tänased õppijad igati ajakohastes koolides igati ajakohaste õppekavade järgi ja õppevara abil, kasutades  kaasaegseid õppevahendeid ja seadmeid. Kõik eelnev kinnitab, et õppinud töötaja, kellest enamikul on ka kutsetunnistus taskus, on tööturule minnes kindlasti enam tööandjate vajadustele vastav, kui oli seda programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ eel.

Haridus- ja Noorteamet