Eesti keele e-kursus riigipiire ei tunne


Avaldaja:Madli Leikop13. Märts 2014

Kuidas säilitada eesti lapse eesti keele oskus, kui pere on elu sisse sättinud Ungaris või Saksamaal või Soomes? Tuglase Seltsi eesti ja soome keele õpetaja Helja Kirber kasutab selleks e-kursuse võimalusi.

Eesti keele e-kursus lastele on on Eestikeelse Hariduse Seltsi pilootprojekt, mis algas möödunud sügisel ning kestab õppeaasta lõpuni. Mõeldud on see lastele, kes elavad Eestist eemal mistahes maailma riigis ning soovivad oma eesti keele teadmisi täiendada või emakeelt lihtsalt mitte unustada. E-kursus põhineb Eesti riikliku õppekava 9. klassi eesti keele ja kirjanduse kursusel.

LondoniEestiMaja.JPG

Helja Kirber Londoni Eesti Majas. Foto erakogust.

„Alustasime mõttest, et Soomest mingi osa lapsi pöördub tagasi Eestisse juba gümnaasiumisse, 9. klass on kordamine enne gümnaasiumiastet,“ selgitas Helja Kirber. „Aga päris algus oli mitmekihiline. Ühe mu kolleegi laps kasvab kakskeelses (eesti ja soome) perekonnas. Kui nad Eestis elasid, siis laps käis Soome kooli e-kursustel. Soomes toimib juba 1975. aastast niisugune e-kool. Alguses oli see muidugi raamatupõhine, mis nüüd on kasvanud suureks internetipõhiseks süsteemiks. Eelmisel kevadel tutvustas Eestikeelse Hariduse Selts mõtet meie haridus- ja teadusministeeriumis (HTM) ja idee leidis soodsa pinnase: HTMi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner võttis mõttest kinni ning keelosakonna initsiatiivil ja rahvuskaaslaste programmi haridusprojektide toetusel ongi esimene kursus käimas.“

Kui palju on õpilasi ja mis riikidest?

E-kursus piire ei tunne, praegu on õppijaid kuuest riigist: Kanada, Iirimaa, Norra, Ungari, Saksamaa, Soome. Õpilasi on 12.

Kas teie leidsite lapsed või lapsed leidsid eesti keele e-kursuse?

Mina püüdsin reklaamida, ja lapsed, täpsemalt vanemad leidsid kursuse üles. Eesti Instituut koordineerib rahvuskaaslaste programmi haridustegevusi, nende kaudu toetab HTM kursust rahaliselt ja nende kaudu reklaamisin, neil on maailmas eesti keelt õpetavate inimeste kontaktid.

Usun, et mõnigi meie portaali lugeja on osalenud ka Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) e-kursustel, sh Koolielu e-kursustel. Kas teie e-kursus on midagi analoogset?

Eks laias laastus küll. Saan kasutada HITSA Innovatsioonikeskuse Moodle´it, minu kursus on seal üleval. Ülesandeid on ühe kuu jagu korraga, innustan, et õpilased võiks osa ülesandeid ikka poole kuu pealt ära teha. Minul on eeskujuks Soome e-kool, millega olen ise tutvumas käinud ja nende tegijatega rääkinud. Eesti keele e-kursusel on internetimaterjale, on enesekontrolliga ülesandeid, on täiesti konkreetsed asjad, mis tuleb kirjutada ja valmis teha. Soome kooli eeskujul saatsin kõigile õpilastele ka eesti keele ja kirjanduse õpiku. See on, ma arvan, õige. Nii saan suunata õpiku materjali lugema, et õppimine ei oleks ainult internetis ringi liikumine. Ja on võimalik teha ülesandeid ka õpiku järgi. Aga kõige tähtsam on see, et laps saab eestikeelset teksti õpikust lugeda, trükitud tekst on silme ees. Keeruline muidugi on, mida võtta, mida jätta, ei ole võimalik läbida kogu riiklikus õppekavas ette nähtud programmi. E-kursus on lastele ikkagi lisategevus.

Kui palju kasutate kursuse juures olemasolevaid e-õppematerjale, kasvõi Koolielu õppevarast?

Kasutan loomulikult, lingin vajalikule materjalile. Grammatika puhul on kordamiseks head enesekontrolliga harjutused.

Kas olete tunnetanud, et lastele e-õpe meeldib, see sobib neile?

Jah, võib arvata küll, vähemasti ei ole see neile kuidagi võõras. Ju see natuke aja küsimus on, et kui üks e-kursus on tehtud, saaks ju sellele lisada huvitavamaid, põnevamaid asju. Vähemalt ei ole tänapäeva noortel mingeid raskusi aru saada, kuidas interneti vahendusel kursus toimib või kuidas süsteem töötab.

Mis saab järgmisel õppeaastal, kas e-kursus tuleb taas?

Järgmise õppeaasta suhtes on haridusministeeriumi keeleosakonna toetus olemas, rahvuskaaslaste programmi kaudu on võimalik rahalist toetust taotleda. Sest eks küsimus on – nagu paljude asjade puhul – mitte milleski muus kui rahas. Tuleb projekt kirjutada ja siis saab raha taotleda. Laienemine on võimalik kahes suunas. Selles olen täiesti kindel, et 9. klassi e-kursus jätkub. Üks variant, et eesti keele e-kursus areneb klassiti, näiteks 7.-9. klass. Teine võimalus on lisada kursusele veel aineid, ajalugu või matemaatika näiteks. Soome koolis ongi kõigi põhikooli ainete e-kursused, mitte ainult emakeel.

Alguses oli HTMis ka juttu, et 9. klassi eesti keel oleks kordamine juhuks, kui lapsed tahavad Eestisse gümnaasiumisse tagasi tulla. Tegelikult praegu näen nende põhjal, kes osalevad, et tähtsam on aidata emakeelt hoida, säilitada. Näiteks Ungarist osalevad kursusel õde ja vend. Nende ema kirjutas, et kursuse kaudu on lastel eesti keeles mõtlemist nii palju olnud, et praegu peaaegu ei ole nende jutus eesti sõnade otsimist või ungarikeelsetega asendamist.

Nii et ikkagi kipub võõrsil olles eesti keel ununema?

Kipub kindlasti. Tulin just Londonist, kuulsin sellest probleemist Euroopa Eesti koolide õpetajate emakeelepäevadel. Eesti koolid mujal on pisikesed, paar õpetajat, paarkümmend last. Põhiline mure on, et laps kipub üle minema paikkonna keelele, sest kogu tema elu on selles keeles. Ka minu kursusel on mõned lapsed – Ungaris, Kanadas –, kes on kogu elu seal elanud. On ilmselge, et eesti keele säilimine sõltub sellisel juhul eelkõige vanematest.

Kui nad nagunii mujal elavad ja võõrsile jäävad, on see siis nii suur kaotus, kui eesti keelt ei oska?

Emakeeleoskus ei ole kunagi liiast, see on üks asi. Teiseks pole kunagi täpselt ette teada, missugune on lapse tulevik. Soomegi põhjal on näha, et osa lapsi pöördub Eestisse tagasi. Eesti suursaadik Londonis Aino Lepik, kes ise on sündinud Rootsis väliseesti peres, ütles väga hästi, et tema on näinud neid väliseestlasi, kes on olnud väga pahased oma vanemate peale, kuna nood ei torkinud tagant eesti keele õppimist. Lapse tulevik on ju lahtine, ja emakeele või isakeele oskus ei ole kellelegi liiast. Kui on kakskeelne perekond, tundub igati õige, et laps oskaks mõlemat keelt. Kakskeelsus last ei riku, pigem annab lisaväärtuse.

Teine e-kursus, mida juhendate, on eesti keele e-kursus täiskasvanud soomlastele. Mis paneb soomlase eesti keelt õppima?

Seda küsitakse sageli. Väga paljud soomlased õpivad eesti keelt, see pole praegune nähtus, õpe on ka varem toimunud. Neid kohti, kus soomlane saab eesti keelt õppida – kursused, rahvaülikoolid – on Soomes palju. Meie märkame, et huvi on suurenenud, näiteks Eesti Majja kõik soovijad kursustele enam ei mahu. Suur osa õppijatest on pensionärid, kelle jaoks eesti keel on harrastus. Soome pensionäril ongi palju harrastusi, ta käib ühel päeval keelekursusel, teisel portselanimaalimisel; ta elab aktiivset elu iseendale. Küll on lisandunud kursustele nooremaid inimesi, mis on väga tore. Ilmselt on paljudel Eestis tööalaseid kontakte. Aga kui peaksin otsima eesti keele õppimise põhjuse number üks, siis see on ikkagi harrastus.

Tuglase Seltsis on alati keelekursused olnud. Eelmiseks aastaks pakkusin, et proovime e-kursust. Siiani on see edukalt toiminud. E-kursusel on kaks taset, kuna esimese taseme läbinud tahtsid jätkata. E-kursust me siiski päris algajatele ei paku, esimene tase on mõeldud neile, kes on vähemalt enne aastajagu eesti keelt õppinud. Mulle teeb rõõmu, et eesti keele e-kursuse on üles leidnud ka need, kelle jaoks see on parim võimalus, näiteks liikumispuudega inimesed. Või siis elatakse geograafiliselt sellises kohas, et e-kursus ongi ainus võimalus õppida.

Samal teemal: