Loo autor on Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz. Tema küsimustele vastas Kristina Piliste Mektory tehnoloogiakoolist. Fotod: Koolielu arhiiv. 

Mis on uut ja huvitavat plaanis sellel sügisel-talvel?

Sellel õppeaastal viime Mektory keskuses ellu toredaid USA päevi, mida korraldame koostöös USA saatkonnaga. USA päevade raames toome kord kuus Eesti kaugematest nurkadest õpilasi ja õpetajaid endale külla ja pakume neile lisaks Mektoryga tutvumisele elektroonika töötuba ning huvitavaid külaliskõnelejaid, kes arutlevad õpilastega USA hariduse, teaduse, kultuuri, innovatsiooni ja poliitika üle.

Samuti avatakse mitmeid uusi laboreid nagu küttelabor (koostöö ettevõttega Utilitas) ja ka virtuaallabor on kogumas kiiresti populaarsust. Küttelaboris näiteks saab uudistada, mismoodi soojus meie majadesse jõuab. Ülipopulaarses virtuaalreaalsuse laboris aga saab vaadata erinevaid demosid, alates dinosaurustest kuni kosmose ja muusemite külastamiseni. Varsti loodame pakkuda õpilastele võimalust ka ise virtuaalreaalsuse vallas midagi ära teha ja seda siis testida, aga sellega läheb natuke veel aega. 

Toetate Eesti Tööõpetajate Selts ja Eesti Informaatikaõpetajate Seltsi 3D ehtekonkurssi omalt poolt töötoaga klassile, kelle esindusmeeskond võidab ühe pea-auhindadest. Mis on teie meelest kõige põnevam töötuba, mida soovitate sellel klassil välja valida?

TTÜ Mektory tehnoloogiakooli töötubade valikus on üle 30 teema, mis kõik on omamoodi põnevad ja huvitavad. Eri vanuses kooliõpilastele meeldivad erinevad asjad, ent tuleb tõdeda, et tõeliseks menukiks meie keskuses on robootika töötoad. 

Noorematele õpilastele on põnevad ka kosmosetranspordi ja universumi töötoad, kus saab näiteks teleskoobiga taevast vaadata, spektromeetrit meisterdada või tulnukate olemasolu üle arutleda. Kosmosetemaatilised töötoad sobivad hästi põhikooli I ja II astemele. Lisaks meeldib väiksematele külalistele alati meisterdada ka meie Cool Tool stuudios, kus saab lihtsate puutöömasinatega puidust esemeid valmistada.

Natuke vanemad õpilased saavad proovile panna oma elektroonika- ja programmeerimisoskused valgusfoori valmistamisel. Kasutame selleks väga lihtsat, aga palju võimalusi pakkuvat Arduino platvormi. Sinna töötuppa ootame õpilasi nii põhikooli viimasest astmest kui gümnaasiumist. Samamoodi põnev on ka televisiooni töötuba, kus avaneb võimalus piiluda ühe telestuudio telgitagustesse ja lisaks proovida ka ise kas saatejuhi, režissööri või operaatori amertit.

Gümnaasiumiõpilased saavad oma tarkust testida erinevates teaduskondade töötubades. Näiteks ventilatsioonilaboris saab ise disainida ja valmis teha ventilatsiooni lõppelemendi, mida siis pärast tossutesti abil katsetada. Lisaks saab TTÜ keemiatehnika instituudi laborites  läbi viia katseid vee ja õhuga, teedeinstituudis õppida ise teid projekteerima ja ehitusteaduskonnas ehitada lihtsatest vahenditest suuri raskus kannatavaid torne.

Teie keskus ei ole mõeldud ainult lastele, vaid ka täiskasvanutele. Milliseid teenuseid või tegevusi pakute neile? Mis on olnud teie meeskonna jaoks kõige huvitavam?

TTÜ Mektory keskus on ennast pühendanud viiele peamisele eesmärgile. Kindlasti on meie jaoks olulised kooliõpilased ja õpetajad, keda ootame tehnoloogiakooli kursustele ja töötubadesse ja niisama keskusega tutvuma. Aga eelkõige on Mektory keskus loodud selleks, et aidata omavahel koostööd teha ettevõtetel, ülikooli teadlastel ja tudengitel. Ettevõtted võivad pöörduda mõne probleemiga meie poole ning meie aitame ülikoolist leida teadlased ja tudengid, kes aitavad ettevõttel oma probleem lahendada. Olgu selleks siis mingi uurimuse läbiviimine, uue toote arendus või midagi kolmandat. Tudengitele pakume lvõimalust alustada start-up ettevõtlusega ehk osaleda erinevates koolitusprogrammides ja võistlustes, saada mentorlust ning võimaluse oma äriideed ellu viia.

Ühte kõige huvitavamat asja on väga raske välja tuua, sest iga päev Mektory keskuses on seiklus ja võimalus uute toredate inimestega kohtuda!

TTÜ Mektory keskusest on kolme aasta jooksul läbi käinud ligi 150 000 inimest üle kogu maailma. Kui vaadata meie seinal olevat maailmakaarti, mis on nagu meie külalisteraamat, siis külalisi on käinud pea kõigist maailmanurkadest: Aafrika, Aasia, Lõuna- ja Põhja-Ameerika, Euroopa, Austraalia ja isegi Antarktika!

Üks asi, mida aeg-ajalt mõni külastaja ikka küsib, on: „Kas Mektory tähendab ka midagi?“. Tähendab küll! Tegu on mugandatud akronüümiga ja kõigi meie nimetähtede taga on omaette sõna. MEKTORY  - Modern Estonian Knowledge Transfer Organization foR You. Inglisekeelne nimi tähendab tegelikult lihtsalt kohta, kus erinevad inimesed saavad omavahel teadmisi jagada. Olgu need siis ettevõtted ja teadlased, õppejõud ja tudengid või koolilapsed ja erinevate riikide esindajad. 

Samal teemal:

• Foxcademy pakub nutikaid võimalusi matemaatika õpetamiseks
• Nutitunni algatuse novembrikuu on pühendatud õpilastele ja nende aktiivsusele

Laekunud töödest 624 olid joonistused ja 72 videod. Õpilaste peamiseks ideeks oli, et köögiviljad tuleb teha atraktiivseks ning neile ja neist valmistatud toitudele tuleks omistada supervõimed. 

Konkursi projektijuht Käroliin Andrejeva sõnul pakkusid õpilased veel välja, et vahetundide ajal võiksid köögiviljad pidevalt laudadel kättesaadavad olla. „Samuti pakuti välja, et koolides, kus on snäkiautomaadid, võiksid neis olla tervislikumad valikud ehk värsked köögiviljad. Läbi võiks viia degusteerimisi ja nooremates klassides korraldada teemakohaseid mänge, kus auhindadeks on köögiviljad.“ 

Kuigi konkursi tase oli sel aastal nii tööde ideede kui teostuse poolest väga kõrge, oli päris palju ka selliseid töid, kus ei olnud aru saadud, mis on köögiviljad. „Saime hulga pilte puuviljadega,“ nentis projektijuht. 

Konkursi teema oli suunatud köögiviljadele, sest nende söömisega on suuremaid probleeme kui puuviljadega. „Seda tõestasid ka mitmed tööd, kus toodi välja, et köögiviljad ei maitse lastele ja et nad sööksid neid ainult siis, kui selle eest saaks preemiaks näiteks jäätise,“ lisas Andrejeva. Siiski jäi õpilaste töödest peamise sõnumina kajama, et köögiviljade söömine toob hea tervise, teeb tugevaks ja vastupidavaks. 

Konkursi esikohad läksid Tartu Aleksnder Puškini kooli ja Tallinna 32. Keskkooli õpilasele. Parima video auhind läks Mikitamäe Kooli 7. klassi tehtud videole.

Algklasside vanusrühma võitjad: 

I koht - Kellart Lepik, Tartu Aleksnder Puškini kool, 3.a klass

II koht - Edgar Vaikšnoras, Tartu Aleksnder Puškini kool, 3.a klass

III koht - Karoliina Karu, Paikuse Põhikool, 4.a klass

Põhikooli vanusrühma võitjad: 

I koht - Liisbet Karjel, Tallinna 32. Keskkool, 9.b klass 

II koht - Heidy Veroonika Ilisson, Tallinna 32. Keskkool, 9.a klass 

III koht - Liisa Lekko, Gustav Adolfi Gümnaasium, 8.c klass

Parim video:  Mikitamäe Kool, 7. klass

Žürii poolt äramärgitud tööd: 

Algkooli vanuserühm
Daryna Lymar, Tartu Aleksander Puškini kool, 4.a klass
Alina Molokina, Paikuse Põhikool, 3.c klass
Anne-Mai Kruutmann, Tamsalu Gümnaasium, 4.b klass
Angelina Alt, Väike-Maarja Gümnaasium, 3.a klass
Ave Urb, Tallinna Ühisgümnaasium, 4.b klass
Angelina Loomus, Loksa Gümnaasium, 3.a klass
Keitrin Seene, Kunda Ühisgümnaasium, 1.a klass
Elisabeth Mucker, Türi Põhikool, 2.c klass
Kermo Kaljas, Türi Põhikool, 2.c klass
Miia-Lotta Siliksaar, Tallinna Ühisgümnaasium, 4.b klass

Põhikooli vanuserühm
Liisu Lilles, Lümanda Põhikool, 6. klass
Karoli Vainumaa,  Tallinna 32. Keskkool 9.a klass
Johanna Mänd, Viljandi Jakobsoni Kool, 5.a klass
Hannah Caroliina Uibo, Audentese Erakool, 6.a klass
Johanna Maria Jõgisu, Gustav Adolfi Gümnaasium, 8.b klass
Alina Maria Viik, Gustav Adolfi Gümnaasium, 8.c klass
Kirke Paabo, Gustav Adolfi Gümnaasium, 8.b klass
Riina Annusvere,  Paikuse Põhikool, 6.c klass
Kärt Heinvere,  Pelgulinna Gümnaasium, 9.ak klass

Žürii poolt äramärgitud videod
Muraste kool, 1.a klass
Kurtna Kool – 6.-9. klass 
Kuressaare Gümnaasium, 10. klass
Kohtla-Järve Gümnaasium, 8. klass 
Peetri Lasteaed-Põhikool, 9. klass
Suure-Jaani Kool, 3.a klass
Tallinna 21. Kool, 10.b klass 
Tallinna 21. Kool, 10.b klass
Tartu Tamme kool, 5.c klass

Kõikide võidetud ja äramärgitud töödega saab tutvuda Terviseinfo portaalis ja Tervise Arengu Instituudi Facebooki lehel. 

Võitnud õpilastele on auhindadeks nutikellad ja raamatupoe kinkekaardid. Parima video esitanud grupile on auhinnaks LCD-teler, mis jääb klassi või kooli käsutusse.  

Konkurss toimus kümnendat korda.

Allikas: Tervise Arengu Instituudi pressiteade. 

Samal teemal:

• Noorte terviseteemalisi projekte iseloomustab nutikus
• Suitsuprii Klassi ennetusprogrammis alustab 840 klassi

Õigesti vastanute vahel loositakse välja auhinnad (koolidele), mille sel korral on välja pannud Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). Võistkonna suuruseks võib maksimaalselt olla 4 inimest, aga võib mängida ka üksi! Auhinnad teevad head nii kehale kui ka vaimule!

Link nutiviktoriini täitmiseks avaldatakse 22. novembril 2016 Facebook´is kasutaja Rääma Nutiajud seinal!

Lisaküsimuste korral kirjutage meie kooli haridustehnoloogile: mart@raama.ee. 

Julget pealehakkamist!
Rääma Nutiajud

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Koodinädal 2016 Pärnu Rääma Põhikoolis
• Nutipööre Rääma Põhikoolis

Ajakirjas tutvustatakse uusi projekte, õppematerjale, koostöövõimalusi, mitmesuguste teemade uudseid lahendusi jpm. Üha enam toetavad artikleid viited internetiallikatele ja seda enam põimub loodusainete ning keskkonnateema traditsiooniline käsitlusviis infotehnoloogiliste võimalustega.

Igas numbris on olulisel kohal keskkonnateemalised artiklid. Seekord võib ajakirjast lugeda, mil viisil on kliimamuutused seotud pagulaste teemaga ja leida noppeid Läänemere tänast olukorda kirjeldavast aruandest. Kõne all on ka koduse prügipõletuse ohud, mida käsitledes lõimitakse keskkonnateemat keemiakursusega aine- ja keeleõppe abil.

Tõsises toonis artiklite vahel toovad vaheldust koolinoorte joonistatud naljapildid teemal  „Põld ja aed”.  Ajakirja sabast leiab õppekavale vastava ristsõna, mis loodetavasti on abiks põhikooli õpetajale ja pakub huvi õppijale.

Loodame, et iga lugeja leiab ajakirjast midagi kasulikku ja uut, mis aitaks igapäevatööd sisukamaks ja tulemuslikumaks muuta. Mida huvitavamalt ja mitmekesisemalt õpetaja oma tööd teeb, seda ladusamalt jõuab tema sõnum õppijateni.

Ajakirja ilmumist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. 

Innove õppekava ja metoodikakeskuse juhataja Natalja Mjalitsina sõnul lähtuvad konkursi läbiviijad Innove ja algatus Huvitav Kool eeldusest, et kool on avatud keskkond, valikute ja otsustusvõimaluste pakkuja ning loova ja intellektuaalse pingutuse koht: „ Konkursi eesmärk oli toetada kooli koostööd kogukonnaga kooli õppekava arendamisel ja rakendamisel, sh siduda kooli ja paikkonna eripära, kultuuritraditsioonid õppekava üldosas ja ainekavades.“   
Natalja Mjalitsina sõnul on taotlusi läbivateks märksõnadeks kool, õppekava, lõiming, üldpädevused, kogukond, koostööpartnerid ja ettevõtlikkus: „Kõik  koolid on tähtsustanud koostööd erinevate partnerite ja asutustega,  partneritena on esindatud nii muuseumid, äriettevõtted, MTÜd kui ka kõrgkoolid.“

Koolide poolt esitatud projektid paistavad silma  koostööpartnerite rohkuse ja omanäolisusega.

• Sinimäe Põhikool on kaasanud  ühistegevusse  kohaliku muuseumi,  puuetega inimeste hooldekodu, kohalikud piimatootjad, taimekasvatajad ja mitmed äriühingud. Tegevused on suunatud õpetajate meeskonnatöö oskusete omandamisele ja rakendamisele, motiveerides nii õpetajaid kui ka õpilasi eesti keelt omandama.   
• Salme Põhikool valmistab ette  projekti „Koos on parim“, milles on ühendatud pärimuskultuur ja kaasaeg.  
• Haanja  Põhikool peab oluliseks sportlikku eluviisi, tehes koostööd kohaliku suusaklubiga, samuti tähtsustatakse koos Rogosi mõisaga ettevõtluse arendamist. Tegevusi siduvaks elemendiks on võro keele säilitamine ja edendamine.
• Vastseliina Gümnaasium  plaanib ühist kogukonnapäeva, kus osalevad lasteaed, rahvamaja noortekeskus, muusikakool, kaitseliit, spordiklubi ja kohalikud ettevõtjad. Loomisel on  erinevaid õppeaineid lõimiv interaktiivne mäng Avastusrada.
• Rõuge Põhikool on kavandanud koostööseminari koostööpartneritega  ja kogukonnaõppe ühislaagri, milles osalevad kõik kooli õpilased ja kooli personal.  
• Albu Põhikool seab sihiks kogukonna vaimu ja identiteedi tugevdamise kaasates Tammsaare muuseumi ja kohalikke ettevõtjaid.
• Tamsalu Gümnaasium koos paljude koostööpartneritega plaanib kunstiainete ja tehnoloogia valdkonna  arendamist ja seose loomist piirkonna ettevõtjatega aitamaks kaasa õpilaste karjääri planeerimisele.
• Narva Paju Kool suunab tegevused HEV-õpilaste eelkutseõppeks. Projekt „Abimees on meie kogukonna seast“ kaasab  partneritena kutseõppeasutuse töötajaid ja  spetsialiste Narva kogukonnast.  
• Häädemeeste Keskkool ja Kiviõli 1. Keskkool keskenduvad koostööle ka kõrgkoolidega.
• Narva Keeltelütseum töötab välja ja piloteerib uue õppeformaadi  „Kreatiivvõistlus“.
• Viljandi Gümnaasium on kavandanud  Viljandi Hariduse Arengufondiga  kogukonda kaasava arendusseminari  „VG 2.0“ korraldamist, mis aitab parandada õpetajate omavahelist koostööd ning kaasajastada kooli õppekava.

Konkursi lõpetab 2017. aasta lõpul kokkuvõttev webinar,  milles projektis osalenud koolid saavad tutvustada oma tegevusi paikkonna eripära sidumisel kooliellu ja õppekava arendusse.
Toetuse saanud koolideks on Vastseliina Gümnaasiumi, Viljandi Gümnaasiumi, Tamsalu Gümnaasiumi, Häädemeeste Keskkooli, Kiviõli 1. Keskkooli, Narva Keeltelütseumi, Sinimäe Põhikooli, Salme Põhikooli, Haanja Põhikooli, Rõuge Põhikooli, Albu Põhikooli ja Narva Paju Kooliga.

Allikas: SA Innove

Foto: SA Innove

Samal teemal:

• Koolielus käsitletakse digiteemasid neljal teemaveerandil
• Koolielu teemaveerandite neli väljakutset

Kokku osales 22. oktoobril 10. korda toimunud rahvusvahelisel programmeerimisvõistlusel IEEE (Institute of Electrical and Electronics Engineers) Xtreme 1 823 meeskonda rohkem kui 50 riigist. Eestist osales kokku 13 meeskonda, neist 5 Tartu ülikoolist ja 8 Tallinna tehnikaülikoolist.

Väärika kolmanda koha saavutanud meeskonda VertexCover kuuluvad Tartu ülikooli informaatika bakalaureuse tudeng Oliver-Matis Lill ning matemaatika bakalaureuse tudengid Andres Unt ja Oliver Nisumaa.

Tudengimeeskonna esindaja Oliver-Matis Lill oli saadud tulemusega rahul, sest võistlusel osales mitu päris tugevat meeskonda. „Tore oleks muidugi olnud saada ühe võrra kõrgem koht, millest jäime lõpus napilt ilma. Siiski oli meie tiimil sellel võistlusel päris tugev eelis, kuna oleme kõik olümpiaadidel osalenud ja aktiivsed võistlusprogrammeerijad, kes on tuhandeid tunde algoritmilist probleemilahendamist harjutanud,“ rääkis Lill.
Tudengite tööd toetasid ning IEEE aukoodeksist kinnipidamist jälgisid Tartu ülikooli hajussüsteemide teadur Benson Muite ning raalnägemise ja robootika dotsent Gholamreza Anbarjafari. Benson Muite avaldas heameelt selle üle, et kolm Tartu ülikooli meeskonda pääsesid võistlusel top 100 hulka ning et esimest korda oli esindatud ka Narva kolledž.  

Tegemist on 24 tundi kestva võistlusega, mille käigus peavad tudengite meeskonnad ära lahendama 24 ülesannet. Selle jaoks on vaja tunda erinevaid algoritme, andmestruktuure ja probleemilahendusvõtteid erinevatest valdkondadest.

Järgmine katsumus võidukale meeskonnale on esindada Eestit Kirde-Euroopa regionaalsel ACM programmeerimise võistlusel, mille põhivõistlus toimub 3.–4. detsembril Venemaal, Gruusias ja Kasahstanis.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Progemine Konguta moodi
• Programmeerimine vallutab nädalaks Eesti

“Olen üllatunud, et võitsin. Arvasin, et teiste võistlejate tulemused on tugevamad,” tunnistas parim elektroonik 2016 Rene Uring, kes õpib Tallinna Polütehnikumis elektriku eriala kolmandal kursusel.

“Usun, et nii elektriku kui ka elektrooniku erialal on tööturul perspektiivi. Hetkel ei oskagi öelda, kumma ameti kasuks ma tulevikus otsustan. Praegu olen oma valikutega rahul,” märkis Rene.

Võistluse kohtuniku ning Flir Systems Estonia eletktroonika tootmisjuhi Mihkel Viskuse sõnul olid esikolmiku tulemused tasavägised, kuid Renele tõi võidu oskus valida komponentide jootmiseks ettevalmistamisel õige tehnika ja meetod. “Erialakeeles öeldes – Rene suutis komponentide jalad õige pikkuse peale lõigata,” lisas ta.

“Rõõmustan, et iga aastaga läheb võistlejate tase aina paremaks. Näen elektroonikatööstuse tulevikku helgetes värvides ning julgeksin tänavused võistlejad pärast õpingute lõpetamist ning kutsetunnistuse omandamist ka tööle võtta,” tõdes Viskus.

Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuhi Arno Kolki sõnutsi on elektroonikatööstus Eestis alati tähtsal kohal olnud.

“Elektroonikatööstus on Eestile majanduslikult oluline tööstusharu, mis uueneb pidevalt ning pakub töötajaile palju arenguvõimalusi. Olen ise paarkümmend aastat elektroonikatööstuses töötanud ja soovitan noortele seda erialavalikut,” tõdes Kolk.

Võistlustöö hindamisel arvestati võistlustöö funktsionaalsust ja teostuse korrektsust vastavalt rahvusvahelistele standarditele.  Täiendavalt hinnati ka töökoha korrasolekut, sh ohutustehnika nõuete täitmist. Võistlusel osales kuus õpilast Tallinna Polütehnikumist ja Pärnumaa Kutsehariduskeskusest.

Jootmisvõistlused toimusid Eesti suurimal, 16.-18. novembrini Eesti Näituste messikeskuses toimuval 22. Tallinna rahvusvahelisel tootearendus-, tootmistehnika-, tööriista-, allhanke- ja tehnohooldusmessil Instrutec 2016.

Instrutecil on Eesti masina- ja metallitööstusettevõtted välja pannud oma kaasaegseima tipptehnika, samuti toimuvad messi raames tootmislahenduste ja tööstusettevõtete juhtide seminarid, millest kõik huvilised saavad osa võtta. Messiinfo: www.fair.ee/instrutec.         

Parima elektrooniku kutsemeistrivõistlust korraldas SA Innove koostöös Tallinna Polütehnikumi, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ja Instruteciga. Võistlust toetasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Elektroonikatööstuse Liit.

Võistluse fotogalerii: https://www.dropbox.com/sh/vlmneeq3439nq1g/AAAuPBhsq5c_VKYBUChjen_Aa?dl=0 (Fotod: SA Innove)

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Parima noore graafilise disaineri tiitel läks Kuressaare Ametikooli
• Eesti parim noor kondiiter õpib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses

“Kümne aastaga on kinnitust leidnud, et heaks õpetajaks saab saada ka teistmoodi. Seda kinnitab meile koolijuhtide positiivne tagasiside,” ütles NK tegevjuht Kristi Klaasmägi, kelle sõnul koolijuhid näevad, et NK aitab nende koolides kaasa õppimise ja õpetamise muutumisele vastavaks tänastele teadmistele laste arengust ja motivatsioonist.

“Me oleme ka näinud, et inimesed väljaspoolt haridust – nii ülikoolide lõpetajad kui ettevõtjad – tahavad kas kandideerides või programmi toetades ise kaasa aidata, et iga kool annaks igale lapsele hea võimaluse arenguks. Ja kuigi kümne aasta jooksul on koolides palju muutunud, küsivad nad täna, kuidas oleks võimalik neid muutuseid kiirendada. Kuidas panna teadmine, mis on olemas, tööle igas koolitunnis, mis Eestis toimub? Sellele küsimusele otsib ka NK programm ja kogukond vastust nii oma sünnipäeval kui sel aastal, valmistudes järgmiseks kümnendiks,” lisas ta.

NK osalejad ja vilistlased on jõudnud ligi 70 kooli üle Eesti ning toetanud enam kui 11 600 õpilase arengut. “Kui esimesel programmiaastal oli kandideerijaid 76, siis kümme aastat hiljem võib öelda, et huvi on kasvanud ning eelmisel aastal oli 223 kandideerijat,” rääkis meie värbamisjuht Maris Viires, kelle sõnul on kasvanud just nende inimeste arv, kes on ühel hetkel oma elus tundnud, et soovivad teha karjääripöörde ning kasvanud on ka vene emakeelega huviliste arv.

Kaks aastat õpetavad programmis osalejad koolis, kus nad mõjutavad otseselt iga oma õpilase arengut. Samaaegselt läbivad nad õpetamis- ja juhtimisoskuste koolituse, mis toetab nende kujunemist väljapaistvateks õpetajateks ja eestvedajateks oma kogukonnas.

Värbamist, valikut ja programmi aitavad läbi viia juhtivad Eesti ettevõtted. Koostöös Swedbanki, Merko, Alexela Groupi, Utilitase, Infortari, Magnumi ja paljude teistega valitakse välja kõige võimekamad osalejad. Kahe aasta jooksul on noortel õpetajatel ka võimalus saada juhtimisnippe otse kõige edukamatelt tippjuhtidelt.

Pärast programmi lõppu jätkab üle poole neist õpetajana. 80 protsenti NK kogukonnast panustab ka edaspidi mitmel moel haridusvaldkonda.

NK osalejate ja vilistlaste kaasalöömisel või eestvedamisel on Eesti hariduses käima lükatud mitu olulist ettevõtmist, teiste seas Tagasi Kooli, Alustavat õpetajat toetav kool, KiVa, Kalamaja Avatud Kool, Koolijuhtide järelkasvuprogramm.

“Olen saanud NK programmist kaasa veendumuse, et iga õpilane on oluline ja iga õpilase potentsiaal on tohutu. Selle avaldumine sõltub aga väga palju meie, tänaste täiskasvanute teadmistest, oskustest ja märkamisest,” rääkis NK 4. lennu vilistlane Triin Noorkõiv, kes on üks Tagasi Kooli ja Alustavat Õpetajat Toetava Kooli algatuse alusepanijatest.

NK on Noorkõivu sõnul loonud Eesti ühiskonda juurde võimalusi saada lähemalt tuttavaks hariduse valdkonnaga ning on innustanud sadu inimesi mõtlema ja tegutsema, et anda sellesse oma parim panus. Lisaks on programmiga süvendatud arusaama õpetajast kui eestvedajast, kellel on võtmeroll tuleviku kujundamisel ja kes saab palju ära teha, et see oleks meie põlvkonna parima tarkuse ja hoolivuse võrra rikkam.

“Kõige eelneva kõrval pean väga tähtsaks NK kogukonna liikmete järjepidevat tähelepanelikkust toimuva suhtes, et tunda ära neid kohti, kus on vajadus ja võimalus nutikaks sekkumiseks, mis aitaks haridussüsteemil ja selles toimetavatel inimestel paremini õpilaste arengut toetada,” lisas ta.
NK juubeli puhul ilmub ajalehes Postimees ka artiklitesari, kus vaadeldakse toimunud arenguid haridusmaastikul ning mõtiskletakse selle üle, missuguseks kujuneb see järgnevatel aastakümnetel.
Esimese artikliga saab tutvuda siit: http://bit.ly/2ftTbWN

Allikas: SA Noored Kooli

Samal teemal:

• Noored Kooli kutsub kandideerima 11. lendu
• Mis koolidesse ja mis ainet lähevad Noored Kooli 10. lennu osalejad õpetama?

HITSA võttis koolide digiaktiivsuse väljaselgitamiseks ette suure töö: kaardistati kõigi üldhariduskoolide viimase kolme õppeaasta  IKT-ga seotud tegevused, mis  jagati viide tegevusgruppi. Vaadeldi digipädevuste arendamist, muutuseid „pedagoogilises repertuaaris“, muutuseid õpetajate omavahelises suhtepildis, muutuseid õpilaste omavahelistes suhetes õppetöö ajal ning õpikorralduses ja õpikeskkonnas.

79 kooli osutusid kaardistamise tulemusena digitaalselt aktiivsemateks (vt siit tunnustuse saanud koolide väljaselgitamise põhimõtteid). Neid tunnustati sügisvaheajal Tallinna Reaalkoolis toimunud IKT-konverentsil kui kuld-, hõbe- või pronkstaseme saavutanuid (vt tunnustatud õppeasutuste nimekirja siit). Koolielu tegi pikast nimekirjast juhuvaliku, aga nii, et iga tase oleks esindatud, ja esitas kaks küsimust: mida kool ise oma digitegemistest esile tõstaks ja missugused on tulevikusuunad ehk kuhu on IKT-vallas veel areneda.

Kuldtase

Konguta Kooli direktor Liina Tamm:

Meie arvates oleme olnud edukad uue õpikäsituse juurutamisel, digipöörde läbiviimisel ja digitehnoloogia kasutamiskogemuste jagamisel Eestimaa õpetajatele.

Meie märksõnadeks digiaktiivse koolina on areng, koosõppimine ja jagamine.

Õpilastele on kindlasti kõige enam meeldinud digipäevad, VOSKi päevad ja osalemine erinevates digiprojektides. Koolijuhina rõõmustasin südamest viimatisel Code Weeki nädalal, kui nägin 2. klassi õpilaste hasarti oma programmeerimiskogemuste jagamisel koolieelikutele. Kui osavalt nad õpetasid ja toetasid nooremaid kaaslasi programmeerimisel!

Saavutatud taset hoida saab ainult edasi liikudes. Ehkki oleme koolis senini juhindunud VOSK-meetodist (võta oma seade kaas), loodame peatselt saada kogemusi tahvelarvutite kasutusele võtmisest.

Õpetajate professionaalsust näitab kindlasti e-portfooliotele üleminek ja IT- kogemuste jagamine.

Tahaksime laiendada digitehnoloogia kasutusele võtmisel „õpilaselt õpilasele“ õpetamissüsteemi.

Koolijuhina arvan, et Konguta kool on valmis olema „digivaderiks“ mõnele Eestimaa koolile, kes soovib oma koolis digipööret ellu viia ja vajab õnnestumiseks kogemusi või toetust. Vaderiks hakkamine oleks meile inspireeriv väljakutse.

Hõbetase

Peetri Lasteaed-Põhikooli haridustehnoloog Signe Reidla:

Meie kooli õpilased on osa võtnud ja häid tulemusi saavutanud õpilastööde konkurssidel (HITSA „Lahe asi“ ja ProgeTiigri konkurss, EENeti joonistuskonkurss, matemaatika GeoGebra konkurss, Leivaliidu videokonkurss „Leib lauale“, Robotexi digitaaljoonistuskonkurss). Õpilased on õpetajate juhendamisel osalenud  koolidevahelistes õpiprojektides (eTwinning). Meie koolis tegutsevad mitmed IKT-huviringid (robootika, 3D- tehnoloogia, animatsioonfilmide tegemine). Meie kooli õpetajad osalevad HITSA täienduskoolitustel. Nad kasutavad saadud teadmisi oma ainetundides ja jagavad infot ka kolleegidega.

Õpilastele meeldis väga konkurssidel osalemine. Nad valisid endale konkursitöö jaoks meelepärase teema. Tööga süvitsi tegeledes said õpilased oma teadmisi ja oskusi täiendada. Enim heameelt tundsid õpilased tehtud tööde  üle ja eriti rõõmsad olid õpilased, kelle töid kõrgelt tunnustati.

Kuldtasemini jõudmiseks on meil veel üsna pikk tee minna. Kool peaks olema aktiivne viies tegevusgrupis: digipädevuse arendamine, pedagoogiline repertuaar, muutused õpetajate suhtepildis, muutused õpilaste omavahelistes suhetes,  muutused õpikorralduses ja õpikeskkonnas. Kõikides nendes tegevustes aktiivne olla on üsna keeruline, aga me püüame teha nii palju kui võimalik.

Sellel õppeaastal on koolis tegutsevaid IKT-huvialaringe  eelmise aastaga võrreldes tunduvalt rohkem. Õpilastele õpetatakse ka programmeerimist, kasutatakse arvutiprogramme Lego Mindstorms, Edware, Scratch, Python, AppInventor.

Õppeaasta üks eesmärk oli rahvusvahelisel programmeerimisnädalal CodeWeek osalemine. Suutsime püstitatud eesmärgi täita. CodeWeeki raames korraldasid meie kooli õpetajad mitmeid töötubasid.

Tervise Arengu Instituut korraldas loovtööde konkursi „Söögivahetund“, inglise keele õpetajad nägid võimalust seda teemat lõimida oma õppeainega. Väga hea meeskonnatöö raames saatsid 9. klassi õpilased oma videoloo konkursile.

Väga populaarseks on saanud ka  Robotex. Meie kooli õpilased saatsid oma töid Robotexi joonistuskonkursile, videokonkursile, digitaaljoonistuskonkursile ja kolm meeskonda osaleb haridusrobotite võistlusel. 

Kindlasti plaanime osa võtta HITSA õpilaskonkurssidest. Need on meie õpilaste jaoks väga populaarseks saanud.

Digitehnoloogiat kasutades viiakse meie koolis läbi mitmeid ainealaseid lõiminguprojekte. Õpilased osalevad  eTwinningu veebipõhistes õpiprojektides.  Kindlasti taotleme mõnele eTwinningu projektile ka kvaliteedimärki.

Õpetajatele soovime pakkuda HITSA nutiklassi külastust, et nad saaksid tutvuda uute digivõimaluste rakendamistega õppetöösse.

Pronkstase

Kohtla-Nõmme Kooli direktor Moonika Mägipõld:

Meie koolis tunnevad  õpetajad huvi IKT vastu ja hea meelega kasutavad seda oma tundides.

Koolis on head IKT-vahendid ja hea koostöö õpetajate vahel. Õpilaste jaoks toimub koolis robootikaring, kus õpilased õpivad programmeerima. Arvutiõpetuses õpilased õpivad 3D-modelleerimist, koolis on 3D-printer, mida õpilased ja õpetajad saavad tundides kasutada.

Võimalusel õpetajad ja õpilased osalevad IKT-projektides, konkurssidel, seminaridel (e-Twinning, arvutijoonistuste konkurss, ProgeTiiger, inGenius, Miksikese informaatika- viktoriin Kobras jne). Meie kooli  õpetajad kasutavad oma töös e-õpikuid.

Meil on plaanis laiendada IKT kasutusvõimalusi, soetada tahvelarvuteid, aktiivselt võtta osa HITSA konkurssidest ja projektidest, toetada õpilasi ja muuta õppetöö huvitavamaks digitundidega. Vastavalt kooli võimalustele püüame õpetada õpetajaid digiteadlikemaks, et nad võiksid oma tunde huvitavamaks teha.

Foto: Koolielu arhiiv, pilt Konguta kooliperest.

Samal teemal:

• Kuld, hõbe ja pronks
• Virtuaalreaalsus koputab kooli uksele
• Riik toetab õpetajatele tööks vajalike arvutite ostmist nelja miljoni euroga 

eTwinningu aastakonverentsi läbivaks teemaks oli digitaalne kodakondsus ja digitaalsete kodanike kasvatamine. Digitaalne kodakondsus on meie ajastu kontseptsioon – enamikel inimestel on identiteet ja elu veebis samamoodi nagu reaalses maailmas. Konverentsil uuritigi, kuidas tõsta koolide teadlikkust digivaldkonnast ning mil moel olla valmis digitaalseks tulevikuks.

Lisaks loengutele said osalejad valida ligi 30 praktilise töötoa vahel, kus põhirõhk oli uute põnevate töövahendite, õppmaterjalide ja meetodite tutvustusel ning parimate praktikate jagamisel. Ikka selleks, et koju tagasi minnes oleks värskeid ideid ja uusi vahendeid, mida ise kasutada ja teistega jagada.

Eesti õpetajad eTwinningu aastakonverentsil. Foto: Kristel Einaste-Lukk

Kõik algab headest õppematerjalidest

Töötoas „Open Educational Resources“ oli juttu avatud õppematerjalidest, Creative Commons (CC) litsentsidest ning Learningapps keskkonnast. Avatud õppematerjalide kohta on väga palju erinevaid definitsioone, kuid kokkuvõtlikult võib öelda, et tegemist on õppematerjaliga (pilt, animeeritud objekt, mäng, tunnikava, video, test jne), mis on digitaalne, avatud sisulitsentsiga, tasuta või väikeste mööndustega (CC-litsents) kasutatav.

Töötoas osales Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetaja ja haridustehnoloog Ingrid Maadvere: „Oluline mõte minu jaoks oli see, et lisaks avatud materjalide leidmisele peaks neid ka ise looma. Avatud materjale tuleb juurde vaid siis, kui me neid ise loome. Üks osaleja Soomest ütleski, et me oleme saanud veebist nii palju, et meil on lausa kohustus tagasi anda. Nii et jagame julgemalt oma loomingut.“ Evely Siimsoo Türi Põhikoolist lisab: „Aga kui jagada, siis targalt ning selleks tuleks oma töödel kasutada CC litsentse. Õpilastele tuleks sellest rohkem rääkida ning ka koolis kodutööna lasta koostada pilte või videot sisaldav lehekülg või esitlus ning lisada sellele CC litsents. Õpilastele peab selgitama kasutamise ja jagamise reegleid.“ Viitamise kohta leiab materjali siit: http://openattribute.com/.

Avatud õppematerjale saab kasutada näiteks programmeerimise õpetamiseks. Töötoas „Introduction to digital creation and coding for all“ räägiti lähemalt sellest, mida tähendab programmeerimine koolitunnis ja kuidas õpetaja teemaga algust võiks teha. „Selle töötoa teemast olin põgusalt kuulnud, kuid isiklikult programmeerimisteemaga kokku puutunud polnud. Tundus olevat vaid arvutiõpetajate pärusmaa, kuid sai natuke selgemaks ning pisut omasemaks,“ ütleb Evely Siimsoo. Selgus, et teemat võib käsitleda ka ilma IKT vahenditeta, selleks on vaja vaid veidi loovust ja nutikust. Häid ideid selleks leiab siit: http://csunplugged.org/.    

Mänge ja õppevahendeid programmeerimise õpetamiseks leiab siit:

• www.menti.com
• scratch.mit.edu
• http://www.kodugamelab.com/
• http://www.catrobat.org/
• http://appinventor.mit.edu/
• http://makeymakey.com/

Digiajastu toob kaasa uued õppemeetodid

Õpitoas „Using media to flip your classroom“ tutvustati, kuidas muuta õpilased passiivsetest tarbijatest aktiivseteks tegutsejateks ümberpööratud klassiruumi meetodil.

Meetodil on kaks faasi: töö kodus ja koolis. Õpilased peavad kodus õpetaja poolt loodud teemakohased loengud ja videod läbi töötama, õpetaja ja kaaslastega saab online’is uuritavat teemat arutada ja vajadusel küsimusi esitada. „Selline tööjaotus tagab, et tundi tulles kasutatakse aega efektiivselt,“ ütleb töötoas osalenud Võru Kreutzwaldi Kooli õpetaja Ere Tumm.  „Tavapärased rollid õpilane-õpetaja on ära vahetatud. Õpetaja roll on olla vaatleja-kuulaja, õpilaste ülesandeks on aga kodus ettevalmistatud materjali jagamine ja seletamine kaaslastele.“ Kodus uuritud materjalide omandamist ja nendest arusaamist kontrollitakse erinevate tegevuste kaudu: grupitöö, ettekanded, debatid, diskussioonid, eksperimendid, posterid jne.

Kasulikke linke videotele jm õppematerjalidele leiab siit:
•    Kreeka hariduslik lühivideokogumik;
•    Rahvusringhäälingu videod ja saated Euroopast alates 1950. a.
•    Learning Resource Exchange;
•    Open Discovery Space;
•    Ted Talks;
•    Avasta 53 604 838 kunstiteost, artefakti, raamatut, videot ja heli kogu Euroopast.

Oma tundide salvestamiseks saab kasutada järgmisi keskkondi: https://www.panopto.com/, http://www.mhhe.com/tegrity/, https://www.techsmith.com/camtasia.html, https://www.screenr.com/. Õpetaja saab oma salvestatud tundidele ka küsimusi lisada: https://www.blubbr.tv/.

Lapsed veebis – turvaliselt!

Üha enam räägitakse sotsiaalmeediast ka kooli ja õppetöö kontekstis. Konverentsi avakõnes tõi Emma Mulqueeny välja tõsiasja, et 1997. aastal ja peale seda sündinud noored on kasvanud sotsiaalmeedia keskel ning see on neid mõjutanud rohkem, kui arvatagi oskame. Töötoas „Use of social media in learning“ arutleti sotsiaalmeedia kasutusvõimaluste üle õppetöös ning selle näitlikustamiseks koostasid osalejad ajaloolistele isikutele sotsiaalmeedia profiile (Twitteris, Facebookis, Instagramis, Infographicsis). Hea mõte, mida ka oma õpilastega katsetada! Lähemalt saab töötoa materjalidega tutvuda siit.

Lapsed on järjest enam veebis, mistõttu on eriti oluline on see, et täiskasvanud suunaks lapsi ja noori turvalisele internetikasutusele. Töötoas „Better Internet for Kids: Help your students to grow-up online“ rääkis Sabrina Vorbau sellest, mida tähendab olla digi(taalne)kodanik - mis teda iseloomustab, millised võimalused ja väljakutsed see kaasa toob. Töötoas osales Rakvere Ühisgümnaasiumi õpetaja Piret Strömberg, kes toob jällegi välja selle, et sotsiaalmeedia on noortele ülioluline ja see seab teatud ootused ka õpetajale: „Mõtlema jäin, kuidas lastele paremini selgeks teha millist infot võtta, millist jätta, mida veebis teha ja mida mitte.“

Lisainfot internetiturvalisuse teemal leiab siit: esafetylabel.eu; webwewant.eu.

Võitlus kiusamise vastu algab koolist

Lisaks internetiturvalisuse küsimusele tõstatati konverentsil ka kiusamise temaatika ning arutleti selle üle, mida saaks õpetaja teha selle vähendamiseks. Töötoas „Enable against bullying“ tutvustati kiusamise mõistet ja arutleti, millist käitumist saab pidada kiusamiseks ja millist mitte. „Osalejatele anti ülevaade hiljutisest kiusamise kohta tehtud uurimusest, millest selgus, et kiusajatel jääb tihti vajaka empaatiavõimest,“ selgitab Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetaja Marika Viks. „Seoses sellega tuleks teha õpilastega tööd nii nende endi emotsioonide kui ka teiste inimeste tunnete mõistmisega.“ Selleks sobivad järgmised keskkonnad:

• http://asoftmurmur.com;
• www.noisli.com;
• http://defonic.com;
• http://pixabay.com;
• http://addtext.com;
• http://gifmake.com;
• www.onemotion.com/flash/sketch-paint.

Marika Viks toob välja ka väga hea kiusamisvastase nipi - „Hambapasta võistlus“. Tegevust saab läbi viia igas klassis ning selle tulemusena mõistavad õpilased, milline mõju on nende sõnadel. „Selleks tuleb kutsuda klassi ette kaks õpilast. Mõlemad saavad enda kätte väikese hambapasta tuubi. Õpilaste ülesanne on pigistada hambapasta tuubist välja nii kiiresti kui võimalik. Kui see tehtud, tuleb neil saada hambapasta taas tuubi tagasi,“ õpetab Marika. „Loomulikult ei ole see võimalik. Selle abil saab õpilastele selgitada, et sama on ka sõnadega. Sa ei saa võtta oma sõnu tagasi, kui sa oled need kord välja öelnud.“

Rahvusvaheline projektitöö – planeerimine ja hindamine

Et eTwinningu keskne osa on projektitöö, siis pöörati konverentsil eraldi tähelepanu ka projektitöö planeerimisele ja hindamisele ning tutvustati 2016. aasta parimaid eTwinningu projekte.  

Töötoas „Project planning step by step“ räägiti lähemalt projektitöö läbiviimisest. Selleks moodustati rühmad, kellele jagati loosiga õppeaine, milles ühine projekt luua. „Meeldis, et lühikese ajaga loodi reaalne projekt, mida võiks kohe ellu viia. Tore ja hea oli see, et taimer luges minuteid iga projektietapi juures ning kuna oma projekti tuli lõpuks ka esitleda, siis viilimist ei olnud ning kõik panustasid etteantud aja raames maksimaalselt. Tulemuseks oli see, et esialgu ebamugavast teemast sündis midagi huvitavat ning inspireerivat. Töötuba andis positiivse tõuke edaspidistele projektidele,“ rõõmustab Evely Siimsoo.  

„Projektide planeerimisel võiks lähtuda KISS põhimõttest ehk Keep It Short and Simple,“ lisab Margit Laidve Luunja Keskkoolist ning toob välja olulisemad aspektid, millele projekti planeerimisel tähelepanu pöörata:

• miks üldse alustada rahvusvahelise projektiga;
• hetkeolukord;
• tehnilised võimalused;
• õpilaste huvid;
• kasutegur õpilaste jaoks;
• milliseid oskusi tahame õpilaste puhul arendada.

eTwinningu projektide dokumentatsiooni ja hindamisprotseduuri kohta andis häid nippe töötuba „Effective evaluation and documentation of a Project“. „Tähtis on meeles pidada, et kõik tegevused, mida projekti käigus läbi viiakse, peavad saama kajastatud (nt projekti päevikus) ning hindamisprotsessi ei jäeta mitte ainult projekti lõppu, vaid tehakse ka projekti vahehindamisi,“ rõhutab Ere Tumm. „Projekti plaan peaks olema täpne ja konkreetne, peamised eesmärgid selgelt välja toodud.“ Suureks abiks plaanitud tegevuste elluviimisel on projekti kalendrist, kus on kuude kaupa plaanitud tegevused jms koos tähtaegadega välja toodud.

Mõned kasulikud tööriistad projektitöö planeerimisel ja läbiviimisel:

• Küsitlused ja hinnangud (nt koheselt pärast mingit tegevust);
• Ajagraafiku/kalendri koostamine;
• Hääletamiskeskkonnad: www.tricider.com, www.dotstorming.com;
• Õpilaste tagasisideküsimustik;
• Õpilased saavad lindistada oma häält/kommenteerida tegevust;
• Projekti tulemuste dokumenteerimine;
• Hindamiskriteeriumide koostamine;
• Projekti jooksul läbi viidud tegevuste dokumenteerimine.

Õppimine parimatest praktikatest

Ja lõpetuseks üks vahva näide hästi õnnestunud projektist. Töötoas „eTwinning in Practice“ tutvustati 4-11aastaste õpilastega läbi viidud ning ka rahvusvahelist tunnustust pälvinud projekte. Üks tänavustest võidutöödest - „Looking for Beau and Delfi“ - on kogu koolipere ühendav koostööprojekt, kuhu on lisaks õpetajatele kaasatud ka lapsevanemad. Tegevuste kavandamises ja teostamises oli väga suur roll õpilastel – alates projekti logo kavandamisest ja selle valimisest hääletamise teel. „Projekti autorid esinesid väga emotsionaalselt, sealt oli õppida just esinemiskunsti!“ toob välja töötoas osalenud Vastseliina Gümnaasiumi õpetaja Terje Mägi. „Projektis on väga palju põnevaid, õpetlikke tegevusi, kust oleks häid ideid noppida kõigil. Näiteks vahakujude muuseum, kus õpilased olid eelnevalt ehitanud maketid Euroopa tähtsamatest vaatamisväärsustest, Euroopa lippudest maskid, kalender, raamat (nii mõlema partneri emakeeles kui inglise keeles), potitaimede ümber lamineeritud kultuurimonumentide joonised jm.“ Vaata projekti kohta valminud videoklippi siit:

Konverentsi avaesineja Emma Mulqueeny rääkis tänapäeva noorte mentaliteedist ja suhtest sotsiaalmeediasse, ettekandest saab lähemalt lugeda SIIT.