Riik hakkab huviharidust ja huvitegevust täiendavalt toetama järgmise aasta septembrist. Järgmise aasta riigieelarves on selleks ette nähtud 6 miljonit eurot ning alates 2018. aastast tõuseb summa 15 miljoni euroni aastas.

Riikliku lisatoetuse eesmärk on parandada huvihariduse ja –tegevuse kättesaadavust ning pakkuda noortele mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Seadusemuudatus võimaldab eraldada riigieelarvest kohalikele omavalitsustele toetusi noorte huvihariduseks ja huvitegevuseks.

Haridus- ja teadusminister Maris Lauri rõhutas, et riiklik toetus on täienduseks kohalike omavalitsuste panusele ning vastutus huvihariduse ja huvitegevuse korraldamise ja toetamise eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda. „Noortel peab olema võimalus tegeleda oma huvialadega ning just seetõttu tuleb riik omavalitsustele appi. Riigi täiendav toetus suurendab huvitegevuses osalevate noorte arvu, teeb huvitegevuse võimalused mitmekesisemaks ja aitab tegevusse kaasata seni kõrvale jäänud noori,“ märkis minister Lauri. „Omavalitsustel tuleb pakkuda huviharidust ja huvitegevust vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.“

Eelnõu kohaselt võetakse valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel aluseks erinevad komponendid nagu noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arvu vanuses 7-19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus.

Eelnõu näeb ette, et vallad ja linnad koostavad täiendava toetuse kasutamise kava, milles tuuakse välja huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arv, osalemise võimalused, kirjeldatakse kitsaskohad ja tegevused nende lahendamiseks. Ülevaade tegevuste tulemustest ja osalevate noorte arvust esitatakse igal aastal Haridus- ja Teadusministeeriumile.

Toetatakse ka huvialade esindusühinguid ning omavalitsuste nõustamist ja koostööd

Kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus on eelnõu kohaselt üks osa kogu riiklikust huvihariduse ja huvitegevuse lisarahast, moodustades sellest 95%. Teine osa riiklikust lisatoetusest on mõeldud omavalitsuste koostöö edendamiseks, kavade koostamise nõustamiseks ja edasiseks seireks. Kolmanda osa moodustab toetus huvialavaldkondade esindusühingutele huvialade kvaliteedi parandamiseks, näiteks metoodikate arendamiseks, koolitusteks ning võrgustikutöö ja infovahetuse soodustamiseks.

Omavalitsustele toetuse eraldamise täpsed tingimused ja kord sätestatakse edaspidi valitsuse määrusega, esindusühingute toetamise täpsed tingimused haridus- ja teadusministri määrusega. Summad määratakse omavalitsustele valitsuse korraldusega.

Taustainfo

• Valitsus kiitis noorte huvitegevuse kontseptsiooni heaks tänavu 10. märtsil ning tegi Haridus- ja Teadusministeeriumile ülesandeks valmistada ette selle rakendamiseks vajalikud muudatused õigusaktides.
• Huviharidus ja huvitegevus on noorsootöö valdkonnad. Huviharidust pakutakse Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud huvikoolides (kokku 625), näiteks muusika-, kunsti- ja spordikoolid ning õpe neis on õppekavapõhine. Huvitegevus toimub enamasti koolide huviringides ning noortekeskuste ja noorteühingute juures.
• Statistikaameti andmetel elab Eestis 7-19-aastaseid noori praegu 169 554.
• Huvikoolides õpib 2015/2016. õppeaastal EHISe andmetel 66 803 noort, üldhariduskoolide huviringides osaleb 72 810 õpilast.

Kirjutamise Klubi teemaks on"Raamatud & autorid", näpunäiteid ja kirjutamise põhitõdesid jagab Jim Ashilevi.

Kohtumine toimub 30. novembril kell 16.30 Estonia pst 8 rõdusaalis. Klubi on tasuta, oodatud on 14-26-aastased noored.

Lisainfo ja registreerimine kuni 30.11.2016 e-posti aadressil laste@tln.lib.ee ja telefonil 683 0914.

Kord kuus kohtuva Kirjutamise klubi eesmärgiks on tutvustada noortele alates 14. eluaastast erinevaid tekstiloome võimalusi ning sellega seotud elukutseid. Igal kohtumisel annavad tekstiloomega seotud spetsialistid noortele teadmisi ja praktilisi oskusi teemadel nagu näiteks kompositsioon, toimetamine või kirjastamine. Klubi annab noortele võimaluse erinevate loominguliste võtete katsetamiseks ning pakub toetavat keskkonda oma senise loomingu esitamiseks ja tagasiside saamiseks. Lisaks tutvustab klubi noortele edasiõppimis- ja karjäärivõimalusi kirjutamise valdkonnas.

Klubi läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Ühtekokku pakkusid end varjutavateks välja seitsme erineva eriala esindajad: sotsiaalpedagoog, logopeed, psühholoog, karjäärinõustaja, eripedagoog, Rajaleidja keskuse juht ning õppenõustamisteenuste keskuse peaspetsialist.

Rajaleidja keskuste töövarjupäeval osalemise peamiseks eesmärgiks on pakkuda sissevaadet tugispetsialistide maailma ning tõsta noorte teadlikkust spetsialistide vajalikkusest tänapäevases ühiskonnas.

Nimelt on nõudlus logopeedide, eripedagoogide jt õppenõustamisspetsialistide järele ühiskonnas hüppeliselt tõusnud seoses kaasava hariduse rakendamisega. Eesti Hariduse Infosüsteemi kohaselt oli 2015/2016. õppeaastal spetsialistiga kaetud koole eripedagoogide puhul 27 protsenti, logopeedide puhul 30 protsenti, sotsiaalpedagoogide puhul 48 protsenti ja koolipsühholoogide puhul 37 protsenti.

Huvi erialade omandamise ja haridus- ning sotsiaalsfääris töötamise vastu ei jõua kiiresti kasvanud nõudlusele paraku järele. „Erialade õppimine ja edasine töö on väga huvitavad, aga noored ei tea, et niisugused õppekavad üldse olemas on või milles tulevane amet täpsemalt seisneb,“ selgitab Tartu Ülikooli logopeedia osakonna juhataja Marika Padrik.

Kuigi töövarjupäev võimaldab õpilasel saada koolist vaba päev ja veeta aega silmapaistvate persoonidega, ei ole Tartumaa Rajaleidja keskuse juhi Piret Tatuntsi sõnul tegu pelgalt toreda vaheldusega koolipäevale. „Töövarjupäev on ennekõike reaalne võimalus tutvuda potentsiaalse ja huvipakkuva ametiga ning kasutada saadud kogemust oma edasiste otsuste ja plaanide jaoks,“ selgitab Tatunts.

Töövarjupäev on JA Eesti programm, milles osaleb igal aastal umbes 3000 gümnasisti ja sama palju ettevõtjaid, spetsialiste. Päeva on korraldatud alates 1998. aastast.  

Rajaleidja võrgustik pakub karjääri ja õppenõustamisteenuseid kuni 26aastastele lastele ja noortele ning toetab hariduse tugiteenuste metoodikaga õpetajaid, lapsevanemaid ja haridusametnikke. Rajaleidja keskused asuvad igas Eesti maakonnas ja nende tööd koordineerib sihtasutus Innove.

Rohkem infot leiab Rajaleidja Facebooki leheküljelt või kodulehelt.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• „Hea sõna päeval“ arutati, kuidas Eesti õpilaste norutundest lahti saada
• Rajaleidja keskustes üle Eesti saab varjutada erinäolisi ametikohti

„Muutuv õpikäsitus pole pelgalt idee paremast haridusest, see on hädavajalik laste arengu toetamiseks muutuvas maailmas,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets ning lisas: „Eesti haridus vajab heade juhtimisoskustega, tarku eestvedajaid, kes julgeksid katsetada ning muutusi ellu viia.“

Konverentsil keskendutakse nii muutuva õpikäsitluse teoreetilisele kui praktilisele, elluviimise poolele. Teoreetilises pooles saavad sõna Tallinna ja Tartu ülikoolide eksperdid, kes räägivad nii muutuva õpikäsitluse olemusest, õpilaste arengupotentsiaalist, üldpädevuste seostest muutunud õpikäsitlusega kui valikute pakkumiseset gümnaasiumis. Praktilisemas osas tutvustavad oma kogemusi muutuva õpikäsitluse elluviimisel Tallinna Kadrioru Saksa Gümnaasiumi, Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi ja Viimsi Keskkooli haridusuuendajad. Konverentsil tutvustavad oma värskete uuringute tulemusi Tallinna Ülikooli koolipsühholoogia professor Eve Kikas ning Tartu Ülikooli psühhomeetria vanemteadur Olev Must.

Muutuvast õpikäsitlusest lähtuvalt töötatakse ka koolide hindamiseks välja täiendavaid näitajaid. Juba on avalikustatud lisaks riigieksami tulemustele ka gümnaasiumi panuse näitaja õpilaste edasijõudmisesse ning õpilaste rahulolu kooliga.

Konverents on eelregistreerimisega. Konverentsi kavaga on võimalik tutvuda siin: https://www.hm.ee/et/node/5782. Konverentsi ettekanded salvestatakse. Jooksvalt on võimalik jälgida konverentsil toimuvat Haridus- ja Teadusministeeriumi Twitteri kanalis.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Huvitava Kooli sügiskonverents keskendub füüsilisele ja vaimsele õppekeskkonnale
• IKT sügiskonverents 2016 – „Digitaalselt aktiivne kool“

Nii pakuvad koolitusprogrammis Samsung Digi Pass osalevatele 26 noorele mentorlust teiste hulgas telekommunikatsiooni ettevõte Elisa, hinnatud veebidisainiettevõte New Garage Time, prestiižne elektroonikafirma Oshino Electronics Estonia, juhtiv tarkvara- ja disainiettevõte Proekspert, Rahvusooper Estonia, tunnustatud restoran NOA, haridustarkvara idufirma Foxcademy ja maailma juhtiv tehnoloogiahiid Samsung Electronics Baltics.

Ettevõtjad toetavad programmis osalejaid eelkõige neljal põhjusel. Äsja kooli lõpetanud noored seisavad tihti silmitsi probleemiga, et kogemuste puudumise tõttu ei saa töökohta, kuid samas ei saa kogemusi omandada ilma töökohata. Selline nõiaring aeglustab märkimisväärselt noorte kaasamist tööturule. Noorte töötuse määr on jätkuvalt tõusuteel, kuid samas ei ole Eestis piisavalt põhjalike kutseoskustega töötajaid. Just seepärast on jätkuvalt oluline tõsta noorte huvi kutsehariduse vastu.

Ühe programmi mentori, Foxcademy kaasasutaja Sebastian Pikandi sõnul oodatakse kõikidelt töötajatelt üha suuremat digipädevust, et parandada efektiivsust ja suurendada ettevõtte majanduslikku tootlikust. “Digivahendite kasutamine ja potentsiaali realiseerimine annab nii tööandjale konkurentsieelise kui töötajale võimaluse kandideerida üha parematele positsioonidele,” lisas Pikand.

Erinevate ettevõtete mentorid näitavad noortele nende valitud eriala nö köögipoolt ja tutvustavad igapäevaseid tegemisi, mis aitab tulevaseks töökohaks ette valmistuda. Programmi edukaima meeskonna liikmed  võidavad ka kolmenädalase praktika Eesti ettevõttes ja ühenädalase praktika Samsung Electronics Baltcsi peakorteris Riias.

Elisa personalijuht Kaija Teemägi julgustab Samsung Digi Pass programmis osalevaid noori: „Erinevates noorteprogrammides on oluline osaleda, et tutvustada noortele organisatsiooni ja näidata tegelikku töö-elu. See aitab paremini mõista, mida nad tulevikus teha tahavad ja ka seda, milline töö neile sobib ja meeldib.“

Personalijuht tõdes ka, et sealjuures saab organisatsioon ise väärtuslikku tagasisidet noorte kohta – mida ja kuidas nad mõtlevad, mida väärtustavad ja hindavad ning millised on ootused tööjõuturule. “Seega julgustan kõiki ettevõtteid noortele uksi avama, näitama ennast ja kuulama noori, sest ainult koostööst sünnib sünergia. Tänasel ja tulevasel tööjõuturul on vaja, et organisatsioonid suudaksid noortele pakkuda seda, mida nad ootavad ja ka vastupidi,“ julgustab Kaija Teemägi ettevõtteid tegema koostööd noorte talentidega.

Viiekuuline koolitusprogramm Samsung Digi Pass lähtub Eesti elukestva õppe strateegia 2020 eesmärkidest ja selle ülesehitus toetub Euroopa Komisjoni kirjeldatud digitaalsete kompetentside mudelile. Koolituse käigus omandavad noored digitaalseid ja sotsiaalseid oskusi, samuti tõelise töökogemuse. Noored arendavad meeskondades erialaseid digitaalseid projekte, mille hulgas näiteks keskkond elektroonika jooniste jagamiseks, laopidajate tööd lihtsustav äpp, veebileht noortele kunstnikele oma tööde jagamiseks ning äpp riiete disainimiseks. Eriliseks teeb programmi selle lõpus omandatavad esimesed Samsungi digipassid. Need on omamoodi “tõestuseks” noorte äsja õpitud oskustest ja teadmistest nende tulevastele tööandjatele.

Programmi toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Euroopa Komisjoni esindus Eestis, UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon, Kutsekoda, Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituut ja Eesti Noorteühenduste Liit ning ajakiri Pere ja Kodu.

Allikas: Samsung Digi Pass

Samal teemal:

• Allkirjastati memorandum noorte läbilöögivõime parandamiseks tööturul
• Kutseõppurist ettevõtjaks ehk kuidas teha äppi?
• Kuidas toetada noort teel unistuste töökohani?

Ühinemise eesmärgiks on tõsta õppetöö kvaliteeti ning suurendada IKT-erialadel lõpetajate arvu. Õppekavade arendusse kaasatakse erasektor, et ülikoolis õpetatav vastaks tööturu vajadustele. Ühiselt arendatakse välja õppekavad, milles on ühendatud kolledži rakenduslikkus ja paindlikkus TTÜ teadusliku võimekusega.

HITSA juhatuse esimees Erki Urva kinnitab: „Eesti IKT-sektoris on suur puudus haritud IKT-spetsialistidest. Eriti veel kõrgel tasemel praktiliste oskustega erialainimestest. Meie lootus on see, et ressursside ühendamine, IT Kolledži tugeva praktilise kallakuga IT-hariduse ühendamine TTÜ suurema mastaabi ning teaduspotentsiaaliga võimaldab olulisel määral suurendada tööandjate poolt nõutud oskustega spetsialistide väljalaset ühinenud kõrgkoolist.“

TTÜ rektor akadeemik Jaak Aaviksoo ütles ühinemisleppe allkirjastamisel: “Eelmisel nädalal tutvustatud Erkki Raasukese juhitud majandusarengu töögrupi raport ütleb selge sõnaga, et kui täna lõpetab IKT-erialadel ülikooli Eestis keskmiselt 500 kõrgharidusega spetsialisti aastas, siis tegelik vajadus on kolm korda suurem. Ühendades TTÜ ja IT Kolledži jõud, suudame me sellele eesmärgile kindlasti lähemale liikuda.”

Kolledži praegused tudengid saavad lõpetada oma õpingud seniste õppekavade alusel. IT Kolledži kaubamärk säilib, kolledž hakkab kuuluma TTÜ IT teaduskonna koosseisu. IT Kolledž jätkab täiendus- ja ümberõpet.

TAUST

·         TTÜ IT teaduskonnas õpib kõikidel õppeastmetel kokku 2200 üliõpilast, neist ligi 350 on välistudengid. Sel sügisel võeti vastu ligi 750 uut üliõpilast. Eelmisel õppeaastal lõpetas TTÜ IT-erialadel 400 üliõpilast.

·         IT Kolledži päevases, õhtuses ja kaugõppes õpib üle 1040 õppuri, kellest enam kui 330 alustas õpinguid selle õppeaasta sügissemestril. IT Kolledžist on tööjõuturule suundunud üle 880 IT-spetsialisti.

TTÜ taust

Tallinna Tehnikaülikool on kaasaegne tehnoloogiaülikool, mille tugevus peitub tehnika-, loodus-, täppis-, sotsiaal- ja terviseteaduste sünergias. Ülikoolis on 700 õppejõudu ja rohkem kui pooltuhat teadustöötajat, TTÜ vilistlaste arv ulatub 70 000-ni. Rohkem kui 50 hektaril laiuv TTÜ linnak hõlmab 72 ehitist. Üliõpilastele pakutakse suurepärast tudengi- ja kultuurielu, ülikooli majutus- ja sportimisvõimalused on ühed paremad Põhja-Euroopas. TTÜ loodi 1918. aastal.

IT Kolledži taust

Eesti Infotehnoloogia Kolledž on 2000. aastal loodud rakenduskõrgkool, mida haldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. IT Kolledžis saab omandada rakendusliku kõrghariduse järgmistel õppekavadel: IT süsteemide administreerimine, IT süsteemide arendus, Infosüsteemide analüüs ja ingliskeelsel õppekaval Cyber Security Engineering (Küberturbe tehnoloogiad). Kokku õpib IT Kolledži päevases, õhtuses ja kaugõppes üle 1040 õppuri. IT Kolledži kaasaegses õppehoones jagavad teadmisi oma ala parimad professionaalid.

Allikas: IT Kolledži ja TTÜ pressiteade. Fotod: Edmund Mäll, TTÜ. 

Samal teemal:

• Maailmafirmas tulevikutarkust kogumas
• IT Kolledžis algas kaugõppe vastuvõtt

Loo ja fotode autor on Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel.

Võime julgelt väita, et meie kool ilma nutita läbi ei saa - seega oleme nutikad!

Kõige vahvam oli see, et andsime ka lapsevanematele võimaluse kodus olles programmeerida ning kasutasime keskkonnana Code.org keskkonda.

Meie õpilased olid koodinädalal hõivatud Edisoni robotitega, sest oli vajalik harjutada Robotexiks 2016. Õpilased toetasid üksteist ning näitasid, kuidas üks või teine programm EdWare abiga Edisoni panna. Saime teada, et punkt on parem kui koma! Allolev pilt on meenutus septembrikuust robootikaringis.

Õpilased olid nii abivalmid, et toetasid teiste õpilaste koodinädala tegevusi, näiteks aitasid tüdrukud teineteist Code.org keskkonnas, koodides mõlemad Minecrafti-mängu. 

Seega - olgu koodinädal või mitte, Pärnu Rääma Põhikool on ikka aktiivne koodijate väljaõpetaja! 
Vaadake ka meie nutiveebi ja lugege meie tegemistest: http://nutiraama.weebly.com/. 

Samal teemal:

• Nutikas kabevõistlus Rääma Põhikoolis
• Nutipööre Rääma Põhikoolis

Loo autor on projekti "Nutitund igasse kooli!" algataja Birgy Lorenz. 

Foxcademy on "Nutitund igasse kooli!" algatuse novembrikuu toetaja. Foxcademy on välja pannud auhinna neljale gümnaasiumile. Iga kool saab kasutada Samsungi tahvelarvuteid koos ML arvutite laadimiskastiga ja Foxcademy matemaatikaplatvormi kaks nädalat ajavahemikus detsember 2016 - veebruari lõpp 2017. Koos sellega toimub Foxcademy poolt õpilastele ja õpetajatele matemaatika õppimise ja õpetamise tuleviku-töötuba. Selleks ootamegi gümnaasiumi esindajatelt postitusi - mida teete teie koolis täna digipõnevat. Võite postitada ka õpilaste tehtud lühiesseesid (300-500 tähemärki koos joonise/skeemi/kavandiga), milline on tuleviku õppimine ja kool. Postita siia! 

Uurisime seepärast lähemalt, mis on Foxcademy?

Foxcademy arendab üldhariduskoolide õpilastele mõeldud interaktiivset õppeplatvormi, mille eesmärk on aidata õpilastel targemaks saada ning pakkuda õpetajatele innovaatilisi tööriistu diginutikate õpilaste juhendamiseks.

Foxcademy uudne lahendus on tänaseks kasutusel rohkem kui kolmekümnes gümnaasiumis. Käesoleval õppeaastal kasutab Foxcademy õppeplatvormi matemaatikateadmiste omandamisel iga kümnes gümnaasiumiõpilane Eestis.

Kes on need inimesed, kes Foxcademyt teevad?

Foxcademy platvormi arendab täna juba rohkem kui 10-liikmeline meeskond. Täiskohaga töötab viis inimest: kaasasutajad Sebastian Pikand, Maanus Indov ja Kenneth Pohl, sisuloome juht ja paljuski ka tootearendusega tegelev Mihkel Kotli ning illustraator-disainer Jose Orellana Garcia.

Osalise tööajaga töötavad õppematerjalide ja pedagoogiliste protsesside kallal Cambridge’i ülikoolis teoreetilist füüsikat õppiv Rasmus Kisel, Harvardi ülikooli lõpetanud Erik Tamre ning pikaajalise pedagoogikakogemusega matemaatikaõpetaja Elo Reinik. Lisaks sellele töötab meeskonnaga koos arvukalt vabakutselisi sisuloojaid.

Meie eesmärk on algusest peale olnud sama: pakkuda õpetajatele innovaatilisi tööriistu paremaks õpetamiseks ning aidata õpilastel targemaks saada. Meie visioon on tutvustada haridusmaailma uusi ja kasulikke võimalusi andmeanalüütika, multimeedial põhinevate õppematerjalide ja adaptiivse õppe kaudu.

Milliseid uusi tulevikuvõimalusi täna teie juba pakute, millest teised alles unistavad?

Nagu meie visioon ütleb, tahame üldhariduskoolides juurutada andmeanalüütikat, adaptiivset õpet ja multimeedial põhinevaid õppematerjale. Meie peamine eesmärk on teha õpik huvitavamaks, kasutades videomaterjali, interaktiivseid graafikuid, liugureid, vastuste sisestamise välju, teste jms. Kogu multimeedial põhineva sisu oleme põiminud eluliste näidetega.

Nüüd, kui meie sisuloomeprotsessid on juba välja kujunenud ja teooriamaterjali kvaliteet kõrge, jõuame mõelda ka testide ja adaptiivse õppeprotsessi peale. Selleks arendasime suvel matemaatiliste lähteandmete generaatori, mis võimaldab põhimõtteliselt pakkuda lõpmata palju erineva raskusastmega arvutusülesandeid. See ongi adaptiivsete testide alus.

Järgmine eesmärk on säärased testid põimida õpiväljunditega. See on väga oluline, sest statistika sihipäratu kuvamine on õpetaja jaoks kasutu või tekitab lausa segadust. Vaja on hoida asja lihtsana ja aidata andmetest välja lugeda olulisemad vihjed ja trendid, mis peegeldavad õpilaste edukust materjali omandamisel. Vastava info abil saab õpetaja enda metoodikat niimoodi korrigeerida, et õpilased jõuaksid paremini ihaldatud eesmärgini: matemaatiliste probleemide mõistmiseni.

Milliseid tulemusi on täna teie toodet testinud koolid saanud?

Miski ei tee meie tuju paremaks kui õpilased, kes kiidavad meie platvormi, sest see aitas neil raskena tundunud teema omandada. Kuna meie õpik suhtleb õpilasega, st kuvame vihjeid, vastusevariante jms, siis sobib ta ka iseseisvaks õppeks. Viimast kinnitab õpilaste hinnang, et meie digitaalne õpik muudab lihtsamaks ka järeleõppimist.

Juba pilootprojekti ajal andsid enam kui 300 õpilast platvormile keskmiseks hindeks 8.6/10. Suhtleme klientidega igapäevaselt ja peame õpilaste ning õpetajate rahulolu väga oluliseks. Lisaks pidevale platvormisisesele ja e-maili suhtlusele külastame koole üle Eesti, et paremini mõista õpetajate ja õpilaste vajadusi ning luua personaalseid suhteid.

Kes on üldse need koolid, kes teie toodet kasutavad?

Tänaseks kasutab meie platvormi üle 30 gümnaasiumi, näiteks Tallinna 21. Kool, Audentese Erakool, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Tallinna 32. Keskkool, Miina Härma Gümnaasium, Orissaare Gümnaasium, Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium ja paljud teised koolid. 

Mida toob tulevik matemaatikaõppesse ja õppimisse üldiselt?

Tänu nutitelefonide ja internetiühenduse kiirele arengule on informatsioon kergemini kättesaadav kui kunagi varem. Lisaks sellele on oluliselt lihtsustunud teadmiste jagamine: üksnes viimase kümne aasta jooksul on esile kerkinud hulk uusi meediumeid, näiteks kümnesekundilised videoformaadid, mitmetunnised online-kursused, 140-tähemärgilised säutsud ja internetiavarustes paiknevad blogipostitused.

Lisaks ootab erasektor tulevastelt töötajatelt loovust, erinevate teadmiste ja oskuste uudset kombineerimist ja kiiret ning strateegilist analüüsivõimet. Kui varem olid ettevõtted salalikud ja kaitsesid kiivalt oma teadmisi, siis tänapäeval võidavad need, kes tegutsevad kõige kiiremini ning on valmis omaks võtma uuenduslikke protsesse ja tehnoloogiaid.

Et tulevased põlvkonnad sellistele ootustele vastaksid, tuleb rõhku panna info töötlemise oskusele, digipädevusele ja analüüsivõimele. Oma platvormi arendamisel ja õppematerjali loomisel peame neid väärtusi silmas.

Ja mida toob lähiaeg teie lahendusele?

Tänaseks päevaks on platvormis kättesaadavad järgmised matemaatikakursused: jadad, võrrandid ja võrrandisüsteemid, trigonomeetria, analüütiline geomeetria, funktsioonid, funktsiooni piirväärtus ja tuletis, integraalid. Kokku moodustavad publitseeritud teemad ca. 65% gümnaasiumimatemaatikast. Selle õppeaasta jooksul on eesmärk jõuda 100%-lise valmisuseni ja lisada ka arvukalt keemia ja füüsika teemasid.

Liitu tasuta Foxcademy 14-päevase testperioodiga aadressil www.foxcademy.com.

Samal teemal:

• Nutitunni algatuse novembrikuu on pühendatud õpilastele ja nende aktiivsusele
• "Nutitund igasse kooli!" oktoobrikuu kokkuvõte

Digipädevuse mõiste ja selle rakendamine kunstitunnis on suhteliselt uus nähtus. Mida ütleb riiklik õppekava selle kohta?

Kunstiaineid õppides kasutatakse digivahendeid teabe otsimiseks, kogumiseks, töötlemiseks ja esitamiseks. Kogutud teavet rakendatakse loovtöödes eesmärgipäraselt. Õpitakse loominguga tegelemiseks valima ainespetsiifiliselt vajalikke digivahendeid. Õppides ning digitaalset sisu luues ja säilitades kasutatakse erinevaid audiovisuaalseid ning muid multimeediumi vahendeid ja rakendusi. Ollakse teadlik autoriõiguste järgimise kohustusest digikeskkonnas. Suurendatakse teadlikkust digivahendite rakendamisega kaasneda võivatest terviseriskidest ja internetis loomingu jagamise turvalisusest.

Digipädevuse mudel selgitab kunstiõpetajale, millised on tähtsamad aspektid IKT rakendamisel õppetöös:

- Info haldamine ehk digitaalse teabe eesmärgipärane otsimine, sirvimine, hindamine, salvestamine ja taasesitamine kunstitunnis. 

Kunstitunnis võib sageli näha, et just õpetaja on see, kes jagab nii tekstilist jui ka visuaalset infot kas salidiesitlusega või mingis muus vormis. Piltide näitamine arvutist ekraanile ei ole IKT otsene ja aktiivne kaasamine õppeprotsessi. Oluline oleks, et seda teeb õpilane ise õpetaja suunamisel.

- Suhtlemine digikeskkondades ehk teadlik suhtlemine veebipõhistes keskkondades, teabe ja sisu jagamine, osalemine ühiskonnaelus ning koostöö digivahendite toel. 

Kunstitunnis on seda hea saavutada aruteludes ja rühmatöödes. Näiteks võiksid õpilased otsida teatud kunstimõisteid, neid jagada kaaslastega teatud keskkondades.

- Sisuloome ehk digitaalse sisu loomine, olemasoleva digitaalse materjali muutmine ja lõimimine, loominguline eneseväljendus ja programmeerimine ning intellektuaalse omandi õiguste ja litsentside järgimine. 

Antud aspekt võimaldab kõige paremini luua õpilasel uuritud digitaalse materjali põhjal uut. Siinjuures peaks jääma õpetaja vaid delikaatseks suunajaks ja soovitajaks.

- Turvalisus ehk identiteedi, tervise ning keskkonna kaitsmine; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia turvaline ning kestlik kasutamine. 

Kuna kunstiõpetaja kasutab peamiselt info jagamisel ja töötlemisel visuaalset keskkonda, siis on kõikidest ohtudest rääkida mitte vajalik vaid kohustuslik.

- Probleemilahendus ehk vajaduste väljaselgitamine ja lahenduste leidmine sobivate digivahenditega, tehnoloogia loov kasutamine ning digipädevuse arendamine. 

Teatud uutmoodi lahendusi ja vajadusi ei ole enam võimalik realiseerida ka kunstitunnis üksnes pliiatsi, pintsli või paberiga. Sageli pakub kaasaegseid lahendusi just tehnoloogia. Selle vajalikkusest peaks vaimustuma ka  kunstiõpetaja.

Digipädevuste rakendamine kunstitunnis eeldab julget ja eksperimenteerivat tunni ülesehitust, uut metoodikat. Tänapäeva laps ei rahuldu vaid ilusa kunsti loomisega, ilusaid pilte, sh ka kunsti leiab kergelt ka internetist. Üks minu õpilane näitas mulle igal nädalal, missugust uhket pilti ta oskab kodus teha. Lähemal uurimisel sain aru, et poiss värvis iga päev paberil ära teatud numbrite ja värvide põhjal pildi osad ja nii valmis kunstiteos!
Miks me laseme virtuaalsel keskkonnal võimutseda meie laste üle? On aeg tuua IKT kunstitundi ja rakendada oskuslikult see loovuse arengusse. Ometi ei tohiks tehnoloogia saada iga kunstitunni oluliseks osaks, käeline tegevus peab jääma siiski kunstis prioriteediks.

Uut lähenemist pakub ÕPILUGU. See on kaudselt sarnane klassikaliselt metoodilise tunni konspektiga kuid pakub märksa laiemaid võimalusi. Õpilugu on LUGU, kuidas valmib üks loov kunstitund. 

Mitmeid digipädevuste näiteid kunstis võib leida erinevatele kooliastmetele:

https://koolielu.ee/waramu/view/1-c4ca6874-232e-44d2-826d-1c2971b372d4

https://koolielu.ee/waramu/view/1-f201ceff-5a74-4030-9ef7-53e770c024fc

https://koolielu.ee/waramu/view/1-cdab0aca-a808-43a5-9c1b-ac0c7d5cf49a

Mida on neil kõikidel ühist?

Õpilood, mis peavad ka tagama digipädevuse, on ülesehituselt mitmekesised ja põimitud tehnoloogiaga. Olulisel kohal on tunni eesmärk, seejärel tunni sisu või käik, edasi lõiming ja tagasiside.
Olen ise koostanud mitmeid õpilugusid ja nautinud seda, et koos lastega on tore ja inspireeriv luua üks väga hea kunstitund, pakkudes nii lapsele ja õpetajale palju avastusrõõmu ja loovust. Õpiloo rakendamiseks kunstunnis võiks valida rühmatöö. See toimib ka suurema õpilaste arvuga klassis ja ka sel juhul, kui tehnika on erineva kvaliteediga. 

Kindlasti peaks tunni sisu olema lõimitud teiste õppeainetega, kunstis näiteks ajalooga, kirjandusega, muusikga jne.

Tehnoloogiliselt võiks siduda kunstitunni nutiseadme, kaamera või hoopis robotiga. Õpetaja võiks tutvustada erinavaid internetikeskkondi.

Õpiloo tund peaks lõppema reeglina rühmatööde esitlusega ja tagasisidemega. Hindamise juures on kõige parem kasutada kujundava hindamise mudelit. Tegelikult võiksid lõpptulemust hinnata rühmad  ise või kaasõpilased. Õpiloo tunnis ei peagi õpetaja olema hindaja. Õpiloo erinevaid etappe peaks kunstiõpetaja dokumenteerima, tegema kindlasti hiljem põhjaliku analüüsi. See annab kindlust mõelda ja planeerida uusi õpilugusid.

Tehnoloogi aktiivne kasutamine kunstitunnis ning õpiloo rakendamine peaksid andma kunstis sisuliselt uue kvaliteedi.

Näiteid:
https://koolielu.ee/waramu/view/1-932c7261-f76d-47e7-ba31-e172d8987cdd
https://koolielu.ee/waramu/view/1-23e8b44f-ad44-4907-b5d7-3fcf9ed05878 

Osaliselt refereeritud
http://oppekava.innove.ee/digipadevus-oppekavades/

Jüri Mäemat, Koolielu kunstiõpetuse ainemoderaator

Samal teemal:

• In situ ja virtuaalselt: Niguliste peaaltar erinevate õppeainete keskmes
• Oh dear! – kaasaegne kunst

Loo ja fotode autor on Haanja Kooli õpetaja Kerli Perend.

Koodinädala eesmärk oli tekitada lastes teema vastu rohkem huvi ning lasta neil ka ise olla õpetajad nii kaasõpilastele kui ka täiskasvanutele.

Nädal algas sellega, et 1. -2. klassi õpilased valisid code.org lehel ühe kooditunni ja üritasid selle lahendada. Populaarseim oli Minecrafti tund. Nutikamad said ülesannetega üsna kiiresti hakkama ning neil jäi veel aega tutvuda ka LightBotiga.

Kolmapäevaks oli meil planeeritud digivahetund (20 minutit), kus 1.-2. klassi õpilased tutvustasid 3.-4. klassi õpilastele hariduslikke roboteid (BeeBot, Ozobot ja Edison). Enne seda rääkisime õpilastega läbi, kuidas õpetada, mida rääkida, kuidas juhendada. Vahva oli vaadata, et õpilased olid väga innustunud oma ülesandest - nad seletasid ja õpetasid ning tundus, et see oli täitsa arusaadav. Digivahetund oli nii populaarne, et kordasime seda ka järgmisel päeval. Seekord said aga kõik katsetada selle robotiga, millega soovisid ning 1. -2. klassi õpilased vajadusel juhendasid/soovitasid. Ühe tüdruku reaktsioon: "Sellised vahetunnid võiksid olla igal nädalal!"

Nädala lõpetasime avatud kooditunniga, kus ka lapsevanemad ning õpetajad said tulla koos lastega programmeerimismänge mängima. Lastele juba tuttaval code.org lehel valiti taas üks kooditund ning püüti seda kahekesi koos lahendada. Nii mõneski kohas sai nüüd muna kana õpetada. Kokku osales avatud kooditunnis kümme 1. -2. klassi õpilast, kolm lapsevanemat, kaks õpetajat ja kolm 9. klassi õpilast. Koos oli tore mõelda ja mängida!

Kokkuvõttes läks nädal korda ning õpilased olid aktiivsed ja innustunud. Reedeks paljudel "ajud kärssasid", aga silmad särasid. Õpetajalt nõuab sellise ürituse korraldamine natuke planeerimist ja asjatamist, aga lastele on see vahelduseks väga tore. Kooditundideks kasutasin tavaliselt matemaatikatunde ning vahetundi millegi harivaga sisustada on ju igati teretulnud. 

Samal teemal:

• Kuidas ja miks õpetada programmeerimist?
• ProgeTiigri õppevara kogumiku lühikoolitused
• Kuidas programmeerida putukat