Innove elukestva õppe keskuse juhataja Maarja Parve sõnul plaanitakse toetust saanud projektides enamasti pakkuda koolitusi võtmepädevuste arendamiseks, sest projektitegevuste sihtgrupp on põhi- või keskhariduseta ning erialase ettevalmistuseta ja elukestvas õppes vähem osalevad täiskasvanud. „Sealhulgas näiteks puuetega inimesed, eesti keelest erineva emakeelega püsielanikud või hooldustöötajad. Sihtgrupile korraldatakse õppimisoskust ja sotsiaalseid oskuseid, digipädevusi, algatusvõimet, ettevõtlikkust ning võõrkeelteoskust parandavaid tegevusi, mis aitavad tööturul paremini hakkama saada,“ tõdeb Parve.

Üle 2 miljoni euro Euroopa Sotsiaalfondi toetusraha läks jagamisele Eesti Vabaharidusliidu (4 projekti), Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie Inimesed, MTÜ Pro Civitase, SA Tartu Rahvaülikooli, Valga Maavalitsuse ning Viru Haigla ASi vahel. Toetust saanud projektide nimekiri koos toetussummadega on leitav Innove kodulehelt.

Taotlusvooru „Täiskasvanute võtmepädevuste arendamine“ korraldas SA Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga, voor oli avatud 27. juunist kuni 17. augustini 2016 ning Innovesse esitati kokku 17 projektitaotlust, millest toetust said 9.

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti keele tasemeeksami sooritajate arv on suurenemas
• Venekeelsete inimestega töötavad logopeedid täiendasid oma kutseoskusi

Eelmisest aastast Euroopa suurima robotivõistluse tiitlit hoidev kogupereüritus Robotex on seoses läheneva Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaga seadnud sihi saada järgmisel aastal maailma suurimaks. 

"Eesti lähiaastate edulugu saab olema laste ja noorte ulatuslik robootikaoskus, mis tagab neile tulevikus põneva ja tasuva töö," on Robotex 2016 projektijuht Marl Laul robotivõistluse osalejate arvu kasvatamise vajalikkuses kindel. "Maailmarekordit läheme ametlikult püüdma järgmisel aastal, sellel aastal oleme keskendunud veelgi nooremate laste robootikamaailma toomisele," lisab Laul.

1132 robotile ja 2653 võistlejale ligi 20 riigist saab kaasa elama tulla 2.-4. detsembril Tallinna Tehnikaülikooli spordihoonesse. Lisaks robotivõistlustele ootab külastajaid ka suur tehnoloogianäitus, 3 000 tasuta kohta töötubades ja rahvusvaheliste esinejatega kosmoserobootika konverents.

Robotexi korraldab Tallinna Tehnikaülikool. Robotexi kaaskorraldajad on Tartu Ülikool ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Robotexi kuldsponsorid on CDP Technologies Estonia, Eesti Energia, Oomipood, VEX Robotics.

Robotexi suursponsorid on Stoneridge, Interflux Eesti, Duroc Machine Tool, Ldiamon, Ensto Ensek, iRobot, Norma, Abplanalp Estee, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Starship Technologies ja TRINAMIC Motion Control.

Robotexi sponsorid on Tehnopol, Toftan, Proekspert, Harju Elekter, Zone.ee, Hoiame Kokku Grupp, Baltic Steel Center, 3K Group, Tech Group, Flir, PKC Group, Metaprint, ELFA Distrelec, Artec Design, Perel Eesti, ETS Nord, eKool, Helmes, Rekato, Baltflex, FinEst Steel, Defendec, Eesti Electster, Igus, Arrow, Viking Motors, Shaperize, Klotsipood, Saku Õlletehas, MDC Max Daetwyler Eesti, Skeleton Technologies, YEInternational, Robomiku, Tehnikamaailm, Tehnoturg, Cybernetica, Erply, Eventtents, Netroo.

Robotexi toetajad on Merinvest, M.A Group, TTÜ mehaanikateaduskonna üliõpilasnõukogu, MTÜ Robootika, TTÜ Robotiklubi, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit, ITT Group, Rantelon, E-Service, I & T Metall, Energiasääst.ee, Balsnack, Nortal, Vendomar, City Motors, Innokas, Imeline Teadus, Minu Maailm, Inseneeria, OGOGO, Ordi, Taxify, Tomson Trade, Red Bull, Elme Messer Gaas, CV Online Eesti, Eesti Maaülikool, Tallinna Lauluväljak, PVK Trading, Oshino Electronics Estonia, Tere, Hobimaailm.

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Robotexi kosmoserobootika konverentsil räägitakse kosmose-ettevõtlusest
• Robotexi loovad konkursid ootavad osalejaid

Mida tehakse digitaalselt aktiivses koolis, sellega on ilmselt igaühel oma kogemus. HITSA võttis koolide digiaktiivsuse väljaselgitamiseks ette suure töö: kaardistati kõigi üldhariduskoolide viimase kolme õppeaasta  IKT-ga seotud tegevused, mis  jagati viide tegevusgruppi. Vaadeldi digipädevuste arendamist, muutuseid „pedagoogilises repertuaaris“, muutuseid õpetajate omavahelises suhtepildis, muutuseid õpilaste omavahelistes suhetes õppetöö ajal ning õpikorralduses ja õpikeskkonnas.

Miks HITSA seda tegi?

„Kaardistamise üks eesmärk oli saada ülevaade, milliseid tegevusi peaksime ehk enam pakkuma, et digivõimalusi juurutada või siis kuidas peaks tegevusi koordineerima, et need kõikide koolideni jõuaksid. Selle nimel teeme praegu tööd,“ ütles HITSA Innovatsioonikeskuse sisutootmise valdkonna juht Inga Kõue. 

Seda, kas koolides tegeletakse rohkem robootika või animatsiooniga, kasutatakse pigem VOSKi (võta oma seade kaasa) või kooli nutiseadmeid, kas digivahendid on töös igas ainetunnis või juhuslikult ja muidki suundumusi on siiski raske välja tuua. „Koolis võivad õpilased ja õpetajad olla päris aktiivsed, aga seda me hinnata ei saa, puudub info. Ainsad tegevused, mis on koolikesksed ja millest on ülevaade, on IKT huviringid, sh vahendite olemasolu, ning IT-valikainete pakkumine. Need on koolidel valdavas osas olemas. Lisaks õpetajate koolitustel osalemine. Päris hästi on koolid osalenud ka õpilastega erinevatel konkurssidel ja võistlustel. See näitab, mida õpetajad on koolitustel õppinud ja oma õpilastele edasi andnud,“ sõnas Inga Kõue. 

79 kooli osutusid kaardistamise tulemusena digitaalselt aktiivsemateks (vt tunnustuse saanud koolide väljaselgitamise põhimõtteid). Neid tunnustati sügisvaheajal Tallinna Reaalkoolis toimunud IKT-konverentsil kui kuld-, hõbe- või pronkstaseme saavutanuid (vt tunnustatud õppeasutuste nimekirja). Koolielu tegi pikast nimekirjast juhuvaliku, aga nii, et iga tase oleks esindatud, ja esitas kaks küsimust: mida kool ise oma digitegemistest esile tõstaks ja missugused on tulevikusuunad ehk kuhu on IKT-vallas veel areneda. 

Tartu Hiie Kooli, Roosna-Alliku Põhikooli ja Salme Põhikooli õpetajad vastavad selles artiklis, järgmises jagavad kogemusi Konguta Kooli, Peetri Lasteaed-Algkooli ja Kohtla-Nõmme Kooli esindajad. 

Kuldtase

Tartu Hiie Kool, haridustehnoloog Mari Tõnisson: 

Meie kooli jaoks on kõige olulisem, et tehniliste vahendite (arvutid, videoprojektorid, puutetahvlid, dokumendikaamerad, tahvelarvutid, robotid, 3D-printerid jm) kasutamine toetaks maksimaalselt õppimist ja õpetamist. Oleme kolleegidega aastate jooksul välja selgitanud suure hulga meie (kuulmis- või kõnepuudega) õpilaste jaoks raskesti omandatavaid teemasid, mille saab hõlpsamalt selgeks just arvuti kaasabil. Kuna sobivat õppevara leidub meie õpilastele väga vähe, siis õpetajad koostavad pidevalt ise digitaalset õppevara, mis kooli kodulehe kaudu leiab kasutamist ka teiste õpetajate poolt üle Eesti. Tartu Ülikooli innovatsioonikoolina saame oma parimad praktikad pidevalt edasi anda ka tulevastele õpetajatele.

Aktiivsemate õpilaste silmad lähevad tavaliselt särama võimaluse peale osaleda arvutijoonistuste ja robootika võistlusel või mõnes (rahvusvahelises) projektis. Nutiseadmetega mängud, viktoriinid ja tantsud on õpilaste jaoks eriti kaasahaaravad, kui ainult WiFi vastu peaks. 

Kuigi suur osa Tartu Hiie Kooli õpetajatest kasutab rohkemal või vähemal määral õppetöö ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks IKT-vahendeid ning koostab (sobiva õppevara puudumisel) ka digitaalset õppevara, on meie edasised plaanid seotud personali arendamise ja koolitamisega. Osaleme meeskonnaga HITSA koolitusprogrammi "Digiajastu haridusjuht" koolitusel "Digipädevuse arendamine haridusasutuses", mille raames valmib peagi meie personali digipädevuse arendamise ja koolitamise tegevuskava „Kaasa kõik!“. Kindlasti jätkame ka edaspidi nende tegevustega, mille kasu õpilaste arengule eriti oluliseks peame ja oleme valmis katsetama kõike uut, mis meie kiiresti arenev maailm pakub.

Pilte Tartu Hiie Kooli tundidest: iPadid ja puutetundlik tahvel. 

Hõbetase

Roosna-Alliku Põhikooli matemaatika-informaatikaõpetaja Heli Järve ja inglise keele õpetaja Riina Hiob.

Heli Järve: Suur eesmärk oli osaleda Samsung Digipöörde projektis. Meie tegemised "Mõisalugu uues kuues" on kajastatud blogis. Hästi läks meil ka HITSA konkursil "Maailmariik Eesti", kus kõik meie kooli õpilaste saadetud tööd said finaali, täpsemalt saab lugeda siit. 

Rakendame koolis aina rohkem muutuvat õpikäsitlust, kaasates aktiivselt õpilasi. Jätkame animafilmide loomisega, teen seda koostöös klassiõpetaja Tuuli Järvaga kunstiõpetuse tundides. Nii ei lähe õpilaste päevad väga pikaks. Jätkan ka huviringiga, kus loome digitaalseid õppematerjale. Aktiivsed osalejad on 4. klassi õpilased, kes sügisel kooli tulles küsisid, millal sel aastal alustame, huvi on neil suur. Nüüd hakkame äppe looma, kasutades AppInventorit ja ikka eesmärgiga jõuda kevadeks valmis materjal HITSA õpilaskonkursile. 

Riina Hiob: Esile tooksin, et õpetajad toetavad muutuvat õpikäsitust. Nad tulevad kaasa muutustega nii virtuaalses kui ka füüsilises õpikeskkonnas. Õpetajad kasutavad tihti erinevaid õpikeskkondi veebis, rohkem on hakatud kasutama ainetundides rühmatöid. Digivahend ei ole lihtsalt vahend, millega saab ainult infot otsida või mängida, vaid millega saab midagi luua. Õpilastele meeldib, kui kasutame ainetundides digimeetodeid, millega saab midagi teha, koostada ja luua. Samas me rakendame ka õpilasi ise digivahenditega ülesandeid koostama ja kindlasti esitlevad nad oma töid kaasõpilastele, kes omakorda sellest õpivad. Õpetajatena kaasame õpilasi õpetamisse. Paneme õpilase õpetaja rolli ja see meeldib neile.

Kindlasti tahaks tuua kooli õppekavasse robootikat ja programeerimist. 

Heli Järve: Tahaksin väga kooli tuua haridusrobotid, rakendada neid aktiivselt õppetöös. Viis meie kooli õpetajat on läbinud vastava koolituse. Rõõmustav uudis on, et 2017. aasta eelarvesse on ka vastavad vahendid planeeritud. Jätkame ainetundides muutuva õpikäsitlusega, julgustame ja suuname õpetajaid. 

Tahan ka huviringi õpilastega minna lasteaeda, et näidata väiksematele, mis on programmeerimine. Kuna lasteaial nutivahendid puuduvad, saama kasutada kooli tahvelarvutid.

Osaleme koos õpetaja Riina Hiobiga  aktiivselt projektis "Nutitund igasse kooli!". Pildid on ka sealt tehtud. 

Pronkstase

Salme Põhikool, haridustehnoloog Merle Lepik:

Üheks suuremaks õnnestumiseks pean kooli registreerimist Google´i süsteemi. Tol ajal oli see Google Docs ja siis kohe GAFE (Google Apps for Education), nüüd G Suite for Education. See mõjutab nii õpetajaid kui ka õpilasi (meiliaadressid, dokumendid, ühiskirjutamine, keskkondadesse sisselogimised, kasutajakontod jms). See on nii igapäeva osa, et ei pane selle mugavust eriti tähelegi. 

Õpilastele meeldivad videoprojektid, filmimine, tahvelarvuti kasutamine. Ülekooliliselt oli menukas digipäev, kus lõimiti erinevaid õppeaineid.

Mulle endale meeldis viimastest tegemistest "Digikalast mängukalaks". Olime saanud just tahvelarvutid ning jälle ainetevahelist lõimingut kasutades katsetasime nende võimalusi.

Ma ei usu, et me midagi nüüd otse selle nimel hakkaksime tegema, et hõbe- või kuldtasemeni  küündida. Pigem üritame kõik ellu jääda maailmas, kus digi on elu igapäevane osa, kogu aeg peab ümber õppima, valmis olema muudatusteks. Proovime leida lõimingukohti, kuidas tööd efektiivsemalt korraldada, arvestades mitte ainult digipädevusega. Praegugi on käsil kolme kooli projekt "Õpime koos", mille käigus proovime õpetajaid omavahel suhtlema ja õppeaineid lõimima panna, sest just viimasest on koolis puudus. 

Salme kool ei saa mitte kunagi täiesti valmis, ükskõik mis valdkonnas. Muutused peavad algama suhtumisest, et enam ei saa teisiti. Ja kui õpetaja seda mõistab, vaatab oma tööharjumused ümber, siis on tal klassis säravate silmadega õpihimulised õpilased, kes ei karda eksida ja kelle uudishimu pole kuhugi kadunud.

Pildil on (meie viimane mahukas projekt koos inglise keele õpetajaga) modernse Punamütsikese võtted meediaklassis, samas käib taustamuusika loomine. Pildi autor on õpilane Laur-Jastin Räim.

Viimases loodusõpetuse tunnis õppisime kuu faase ning tegime pimedas klassis katse, kuidas need tekivad. Jällegi oli õpilane see, kes tegi pilti ja proovis ka videosse võtta. Selle pildi autor on õpilane Raiko Pära.

Avafoto: Mari Tõnisson, Tartu Hiie Kool. 

„Pea igas tänapäevases seadmes on hulk elektroonikat, enamasti on see silma eest varjatud kena korpusega. Kasutaja näeb sellest ainult tulesid, ekraane ja nuppe. Elektroonikakoostude koostaja peab aga teadma, kuidas neid koostada ning parandada, ning selles võistlusülesanne seisnebki,“ ütles Tallinna Polütehnikumi IT ja elektroonika kompetentsijuht Andres Ojalill.

Võistlustöö hindamisel arvestatakse võistlustöö funktsionaalsust ja teostuse korrektsust vastavalt rahvusvahelistele standarditele. Täiendavalt hinnatakse töökoha korrasolekut, sh ohutustehnika nõuete täitmist.

Selleks, et elektroonikakoost täidaks hiljem ka vajalikku funktsiooni, peavad õpilased tundma iga komponendi polaarsust ning õiget paigalduskohta ja -meetodit. Võistlusel parimaid kutseoskusi ja erialaseid teadmisi näitav õpilane pälvib parima elektrooniku tiitli.

Ojalille sõnul on messikülastajail ja huvilistel võistlusel võimalus tutvuda, millega Eesti ühes suurimas ekspordile suunatud tööstusharus tegeldakse. 

“Elektroonikutel on globaalsel tööturul hea leib. Lisaks on elektrooniku kutse omandanul võimalus end edasi arendada järgmistel õppetasemetel kuni doktorantuurini välja,” lisas Ojalill. 

Elektroonikute kutsemeistrivõistlus toimub Eesti suurimal, 16.-18. novembrini Eesti Näituste messikeskuses toimuval 22. Tallinna rahvusvahelisel tootearendus-, tootmistehnika-, tööriista-, allhanke- ja tehnohooldusmessil Instrutec 2016 seepärast, et siin saavad õpilased ühtlasi tutvuda oma valdkonna kaasaegseimate seadmetega ning teha tutvust valdkonna tippudega.  

Instrutecil on Eesti masina- ja metallitööstusettevõtted välja pannud oma kaasaegseima tipptehnika, samuti toimuvad messi raames tootmislahenduste ja tööstusettevõtete juhtide seminarid, millest kõik huvilised saavad osa võtta. 

Parima elektrooniku kutsemeistrivõistlust korraldab SA Innove koostöös Tallinna Polütehnikumi, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ja Instruteciga. Võistlust toetavad Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Elektroonikatööstuse Liit. 

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Kutsehariduse maine on tõusnud
• Tallinn FoodFestil selguvad ka parimad noored kokad, kondiitrid ja pagarid

Toetus on mõeldud riigi-, era‐ ja munitsipaalkoolide koolipidajatele ning seda saab taotleda vastavalt põhikooliõpilaste arvule käesoleval õppeaastal. Taotlusvooru rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). 

„Digitaalsed õppevaralahendused ja üldine teadlikkuse kasv haridusasutustes seab omad nõuded ka taristule,“ selgitas HITSA juhatuse liige Ene Koitla. „Toetusmeetmega varustame õpetajaid kaasaegsete töövahenditega, et toetada digipädevuste arendamist ning olla valmis e-hindamiseks. Eriti positiivne on see, et koolipidajad koostavad toetusmeetme raames digipöörde tegevuskava aastani 2019. See annab meile hea ülevaate koolide vajadustest ja aitab täpsemalt planeerida tegevusi tulevikus.“

Laua-, süle- ja tahvelarvutite soetamiseks on HITSA korraldanud ühishanke, mis kaasab 205 kohalikku omavalitsust, 36 erakoolipidajat ning ühe riigikoolide pidaja. Lähtuvalt koolipidajate esitatud soovidest kujunes hanke kogumahuks 7 miljonit eurot, millest 4 miljonit on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolne sihtfinantseering. Koolipidajate omafinantseeringu nõue on vähemalt 15%. Lisaks meetme raames soetatule saab seadmeid osta või liisida ka omavahenditest.  

Riigihanke tulemusena on raamlepingu partneriteks Atea AS, kellelt koolid saavad hankida sülearvutite komplekte, MarkIT Eesti AS ja Green IT AS, kes pakuvad lauaarvutite komplekte, ning Datel AS ja 3 Step IT OÜ, kelle tarnida on tahvelarvutid koos lisadega. 

Toetusi saab taotleda 31. maini 2017. Lisainfo toetuse tingimuste kohta HITSA kodulehel: http://hitsa.ee/ikt-hariduses/koolide-digitaristu-toetusmeede  

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kuidas ja miks õpetada programmeerimist?
• Märkmepaberivaba töölaud Google Keep’iga!
• Riik toetab õpetajatele tööks vajalike arvutite ostmist nelja miljoni euroga

Viis aastat tagasi ei osanud me uneski näha, missugused digiseadmed ja -lahendused muutuvad elu igapäevaosaks. Näiteks juba praegu on väga paljudel õpilastel olemas isiklik nutiseade. Tulevikus teevad suure osa tööst ära robotid, aga keegi peab neid ka juhtima.

Koolilt oodatakse, et õpilane suudaks digikeskkonnas teavet hallata, suhelda ja turvaliselt käituda ning tuleks toime ka lihtsamate arvutiprogrammide koostamisega. Täpsemad ootused eri vanuseastmete kohta on kirjas õppijate digipädevuse mudelis.

Õpetaja peab alguses ise õppima

Kuna riiklikus õppekavas eraldi arvutitunde ei ole, on ka meie koolis õpilase digipädevuste arendamine kõikide aineõpetajate ülesanne. Kui veebimaterjalide loomine ja koostöövahendite haldamine on õpetaja igapäevaoskus, siis programmeerimine tundub paljudele IT-spetsialisti pärusmaa. Selleks et õpetajal tekiks õpetamisjulgus, peab ta kõigepealt ise teadmisi omandama.

Õnneks pakub HITSA koolituskalender väga mitmekesiseid koolitusi. Lisaks korraldame koolis oma õpetajatele digitunde, et koolitustel õpitut ja kasulikke töövahendeid üksteisega jagada. Koostööd tehes selgitame välja ka kooli digivaldkonna täpse olukorra ja seame eesmärgid.

Kes otsib, see leiab

Õpetaja saab digiideid ammutada ka avalikult Facebooki lehelt „Nutitund igasse kooli“, kuhu lisandub iga päev kõigi kooliastmete ja õppeainete tunnikirjeldusi nii algajatelt kui ka kogenud nutiõpetajatelt.

Õpetajate ja õpilaste tehnoloogilist kirjaoskust ning digipädevust edendab ka ProgeTiigri programm, mille pidevalt täienevad materjalid asuvad ProgeTiigri kogumikus. Sealt leiab õpetaja palju põnevaid õppetöös rakendatavaid digivahendeid, mis hõlmavad programmeerimist, robootikat, 3D-disaini, nutiäppe ja multimeediat.

Mida annab programmeerimisoskus õpilasele?

Koolis ei õpetata last lugema ja kirjutama selleks, et temast saaks kirjanik. Lugemis- ja kirjutamisoskust vajab inimene eelkõige enda väljendamiseks. Sama lugu on programmeerimisoskusega.
Programmeerima õppides saab õpilane teadmise, et tema ise otsustab, mida ja kuidas arvuti teeb. Lisaks tehnilistele oskustele on siin suur roll loovusel, mis tuleb kasuks igaühele, olenemata ametist. Isegi kui õpilasest ei saa programmeerija, oskab ta koostöös IT-inimestega jõuda uuenduslike lahendusteni alal, kus ta tulevikus tegutseb. 

Külli Natka, Audentese erakooli õppejuht. Foto: Andres Raudjalg. 

Samal teemal:

• Progemine Konguta moodi
• Koolielu teemaveerand: 3000 last robootika töötubades
• Programmeerimine vallutab nädalaks Eesti

Tallinna Kesklinna Gümnaasiumi haridustehnoloog Ljudmilla Roždestvenskaja tutvustab programmi matemaatika ja informaatikaõpetajatele. Salvestus. 

Info veebiseminaride ja veebiseminaride toimumise keskkonna Adobe Connect kohta leiab siit. Toimunud veebiseminaride salvestused leiab arhiivist. 

Samal teemal:

• HITSA veebiseminarid novembris
• Algab Koolielu teine teemaveerand „Digivärskendus“

Maris Lauri rõhutas, et keelte valdamine on suur rikkus ning privileeg ning aitab paremini mõista nii enda kui teiste rahvuste kultuure: „Keelte valdamine aitab olla edukam mistahes valdkonnas, milles õpilane tahab edaspidi tegutseda. Mitmete keelete valdamine aitab näha ka sarnasusi erinevate keelte vahel ja see on põnev ning mitmekülgne maailm.  Keelt tuleb õppida nii, et seda saab õppimise käigus reaalselt kasutada, muidu jäävad keeleteadmised vaid teoreetilisteks. Just seetõttu on keelekümblusmetoodika oma erinevate vormidega üks parimaid keeleõppe viise ning seda võiks Eestis rakendada märksa laiemalt – mitte ainult vene õpilastele eesti keelt õpetades vaid ka eesti õpilastele erinevaid keeli õpetades.“

Minister tunnustas ka õpetajate ja koolijuhtide head tööd keelekümblusprogrammi läbiviimisel.

Keelekümblusprogramm rakendub Eestis alates 2000. aastast. Praegu osaleb programmis kokku 100 kooli ja lasteaeda, mis moodustab enam kui poole kõigist vene õppekeelega põhikoolidest ja lasteaedadest. Programmis osalevate õpilaste arv on alates 2000. aastal alustanud 134-st õpilasest kasvanud käesolevaks õppeaastaks enam kui 9000-ni.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: SA Innove

Samal teemal:

• Keelekümbluse aastakonverents tutvustab mitmekeelse õppekeskkonna eeliseid
• Kõrgõzstan on huvitatud Eesti keelekümbluskogemusest

“Juba praegu kasutavad Tadžikistani seda mugavat mobiilset lahendust üle 10 000 lapsevanema ja 12 000 õpilase. Samuti on Bamboo Grupi uus mobiiline e-kooli lahendus testimisel 10 Iraani pealinna Teherani koolis,” sõnas Bamboo Grupp OÜ juhatuse esimees ja üks omanikke Vladislav Herchykau tehingut kommenteerides.

Suurt potentsiaali mobiilisele e-kooli lahendusele näeb Bamboo Grupp ka Aafrikas. “Oleme ainukese Eesti ettevõttena kutsutud esinema Aafrika suurimale IKT sektori konverentsile AfricaCom ja just e-kooli lahendustega seotud paneeli "How African schools can go digital". Meil on oma esindus Keenia pealinnas Nairobis ja pakume mobiilseid lisaväärtusteenuseid mitmes Aafrika riigis. Digitaalse haridusega seonduv on kogu Aafrikas praegu väga kuum teema ja usun, et suudame oma uudse mobiilse lahendusega SchoolOS.eu lähiaastatel edukalt Aafrika turule siseneda,” lisas Vladislav Herchykau. Novembri teises pooles Lõuna-Aafrikas Kaplinnas toimuva suurkonverentsi kohta leiab rohkem infot siit.

Euroopas esitleb Bamboo oma uut mobiilset e-kooli lahendust esmakordselt novembris Barcelonas toimuval Smart City Expol, kus ta on üks Eesti paviljonis osalejatest.

“Bamboo on avatud uutele ärivõimalustele nii Eestis, Euroopas kui ka arenevatel turgudel, sest soovime jõuliselt kasvada. Oleme valmis aitama ka teistel Eesti ettevõtetel oma toodete ja teenustega kaugematele turgudele siseneda.  Samuti vaatame ringi, et huvitavate võimaluste tekkides investorina kaasa lüüa uudsete mobiilsete lahenduste loomisel,” avas Vladislav Herchykau Bamboo tegevust ja tulevikuplaane.

Bamboo Group OÜ on ligi 100 töötajaga rahvsuvaheline IT ettevõtte, kelle peakorter asub Tallinnas, arenduskeskus Minskis ning esindused Nairobis, Dušanbes, Bakuus ja Biškekis. 

Allikas: Bamboo Group OÜ

Samal teemal:

• TTÜ välistudengid varjutavad Eesti ettevõtetes
• Algavad ettevõtlusõppe koolitused õpetajatele, õppejõududele ja mentoritele

Jaak Aaviksoo sõnul on tervitatav, et üha enam eraettevõtteid näitab üles initsiatiivi ülikooliga koostööd teha. „Ülikoole hinnatakse küll jätkuvalt suuresti teadussaavutuste järgi, ent üha olulisemaks muutub ka see, et õppekavad vastaksid ühiskonna tänastele praktilistele vajadustele. Nii suudame ülikoolina garanteerida selle, et tänased lõpetajad oleksid tööturul hinnatud eksperdid,“ kinnitas Aaviksoo. „Just seetõttu hindan kõrgelt erasektori huvi sellesse ise panustada. Olgu selleks panuseks praktikakohtade pakkumine või mõne uue õppeaine välja töötamine.“
 
„Nii akadeemilises kui ärimaailmas on korduvalt leidnud kinnitust, et majanduslik edukus riigi tasandil on sõltuvuses sellest, kuidas ettevõtlusel ja tippteadusel õnnestub tandemina nihutada innovatsiooni piire,“ ütles Robert Kitt. „Teaduse kaasamist ei vaja mitte ainult üksikud suured ettevõtted. Kui meie teadlased loovad intellektuaalset omandit ja Eesti ettevõtjail õnnestub neid ideid kommertsialiseerida, siis seeläbi on võimalik majanduses luua palju ja mitmekesiseid töökohti Eesti inimestele.“
 
Lepingu kohaselt hakkab Swedbank panustama TTÜ õppekavade arendamisse, pakkuma külalisloenguid ning välja töötama uut õppeainet äriinfotehnoloogia suunal. Lisaks pakub pank üliõpilastele lõputööde teemasid ja praktikakohti ning asub toetama IT-teaduskonna lõputööde konkurssi. Seda kõike selleks, et aidata ette valmistada pangandussektorisse pädevaid kõrgharidusega töötajaid.
 
Samuti jätkub Swedbanki koostöö TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskusega Mektory. Juba teist aastat korraldatakse ühiselt TTÜ Mektorys koolinoorte äriideede konkurssi „Bright Minds“. Startup-stiilis koolitusprogramm toob noortele lähemale tänase ettevõtlusmaastiku võimalused. See aitab ettevõtlikku mõtteviisi ühildada tehnika ja inseneeriaga. Lisaks alustatakse koostööd vastavatud virtuaalreaalsuse laboriga.
 
Varasemalt on TTÜ koostöös Swedbanki ja Teaduspark Tehnopoliga rajanud ka innovaatiliste ideede valmistoodeteks kujundamise rahastu Prototron.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

• Mektory start-up konkurss viib parimad Silicon Valleysse ja Euroopa Innovatsiooni Akadeemiasse
• Parim Negavati meeskond ketrab Tartu Ülikoolis karpe